Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord rääkisime sellest, et Sankt-Peterburi, söögikohad, restoranid, trahtrid ja teised ei pakkunud külastajatele mitte ainult maitsvaid roogi kas rohkem või vähem maitsvaid jooke vaid ka meelelahutust. Ja meil oli päris palju näiteid, kuidas, mida lähemale sajandi vahetusele 20. sajandi algusele, seda rohkem hakkavad nende asutuste omanikud mõtlema. Publikut peaks enese juurde, see on ju meeletu konkurents, kui ma mõtlema, et ühes linnas on tuhandeid söögikohti kuidas saaks enesele külastajad ja siin ongi üks võimalus meelelahutus. Kuid millest me võiksime täna rääkida ja tuginedes valdavalt Juulia timmidenko uurimusele, see on, millised olid tavad ja kombed, mis tolleaegsetes restoranidesse liit restoranides. Jätame madalama kategooriaga kõrtsid praegu kõrvale sest enam-vähem kujutame, vaata, milline publik seal käis ja mis seal võis õhtu hilistundidel ka toimuda. Noh, enam-vähem need pildid meil ka kuidagi silmade ees ka tänapäevast. Nii et vaatame siis võib-olla seda aspekti ja tõest, paistab, et ka tänapäeval on võimalus külastada Eli restorane ja nautida kogu seda atmosfääri, aga ikkagi, kui me võrdleme seda sajandivahetuse 19. lõppu 20. algusoludega, siis on natukene teine ja võtamegi need olulised momendid või peamised momendid, mis iseloomustasid tolle aja söögikohti. No kõigepealt, kui me lähme ajas natukene tagasi, siis tegemist on ikkagi kohtadega, mida valdavalt külastasid poissmehed ja tulen juba ainuüksi sellest kuni pärisorjuse kaotamiseni. Olid ju tolleaegsed eliidi esindajad kodudes, pärisorjadest, kokad, teeniaskond, neil polnud mitte mingisugust vajadust kuskil väljas süüa. Meil olid isegi näited graferemetsevist kellalauas, iga päev istus paarkümmend inimest lõunalauas ja muidugi mitte mingisugust vajadust kuskil käia tal ei olnud. Aga eriti pärast seda maagilist 1860 esimest aastat, et kui see võimalus väheneb või on jõukohane ainult väga rikastel inimestel siis just nimelt see kli antuur. Väga paljus on poissmehed. Seda võiks kuidagi nimetada kuldseks osaks nädal siis jõukad jõukad noored inimesed, kellel rahakott võimaldas ja nende eelistuseks tol ajal prantsuse restoranid. Ja just nimelt seda tuleks kindlasti rõhutada, et kuni 19. sajandi keskpaigani oli restoran jääma selle nimetuse juurde restoran ikkagi valdavalt meeste kooskäimise kohaks. Miks valdavalt sellepärast, et jah, nüüd tulevad mingisugused iseloomustused, mis tuleb kaid panna jutumärkidesse, siis talla aja arusaamadest lähtuvalt üks korralik naisterahvas niisugustes kohtades ei käinud. Ja alates alles sajandi keskpaigast võib-olla võis naisterahvaid seal kohata, jääme siis nänne, naisterahvaste juurtega, nimetasime tinglikult soliitsateks korralikeks inimesteks, võis külastada saatjaga. Ja oligi meil eelmine kord, et loteriid ja loteriipileti omanik võis võtta kavaler daami kaasa, et see põhimõtteliselt tuleb kõne alla. Kuid me teame teatud elukutse, mida on nimetatud maailma vanimaks, selle esindajad tahtsid neid restorane just nimelt selleks leida enesele klientuuri, sõlmida seal kasulikke suhteid. Ja arusaadavalt, kui me räägime eliitrestoranides, siis need ei saanud olla väga odavad pakkumised, nii et see oli ka selle valdkonna eliit ja tol ajal neid naisterahvaid kutsuti senaatorite tüdrukuteks, nii et see oli siis niisugune. Tähistati, kuid millele on mälestustes rõhutud, et see oli ikkagi valdavalt hommikune aeg või mitte, hommikune restoranid, gaasid, oma uksi mitte hommikul, aga mitte hilisõhtune aeg, vaid pigem varajasem aeg, kuid kui vaadata seda arengut läbi kümnendite, et siis taolise elukutse esindajad, mida aeg lähemale sajandi vahetusele 20. sajandi algusesse siis juba on näha neid inimesi ka õhtusel ajal terve päeva jooksul. Kuid, ja tuleks kohe öelda, et ja see on täiesti uus asi, 20. sajandi alguses, me teame, on juba aktiviseerinud või tekkinud liikumine, ta võiks nimetada naisliikumiseks ja olid terved grupid, grupid, mille eesmärk Venemaal, Sankt-Peterburgis, no võib-olla vähem Moskvas peamiselt just nimelt pealinnas oligi kutsuda naisi nendesse kohtadesse, mis olid nende organisatsioonide poolt loodud, spetsiaalselt. Need olidki pigem kinnised naiste kokkukäimise kohad ja need kutsuti Chainaja auditooriumitaks ja selle liikumise eesmärk oligi tõmmata need naised kultuuri juurde, nii et tegemist oli valdavalt vaesematest kihtidest pärit inimestega, kes olid võib-olla loomadelt eksinud ja neid neid ümber kasvatada. Tamiseks pakuti nisukesi variante, nisukesi söögikohti, kus loomulikult alkoholi ei pakutud. Aga seal toimusid igasugused vestlusringid, loengud, öised raamatute ettelugemised. Nii et oli taolisi kohti, mis on võib-olla natukene üllatuslik juba 20. sajandi alguses, just nimelt spetsiaalselt mõeldud naistele. 20. sajandi alguses eliitrestoranide publiku hulgas toimub üks oluline nihe ja seotud on see ühe väga huvitava otsusega. Ja puudutab see kaardiväe polkude ohvitser, mitte ainult kaardil põhimõttelist ohvitser kolda ja jõutakse järeldusele, et midagi oleks vaja teha, tõsta nälde prestiiži kuidagi niisugust erilisust ja keelatakse, nagu sageli toimitakse keeldude abil ja keelatakse ohvitser konnal külastada teise järgu restoran. Mida see tähendab, see tähendab ohvitserid, alates sellest otsusest saavad külastada ainult neid kõrgema kategooria restorane. Ja kuigi kuskil ei leidnud ja ei jäänud silma, kes siis oli selle otsuse taga, aga pole üldsegi välistatud, et võib-olla selle taga on nende liit, restoranide lobitöö. Ja need omanikud, kes tegid linnavõimudele selgeks ikka ohvitserid peaksid käima ainult nende restoranides. Ja arusaadav arvestades, kui palju pealinnas oli sõjaväeosi. Ja kui suure arvuga võiks iseloomustada ohvitser konda Sankt-Peterburis siis need restoranid said enesele väga palju kliente juurde. Ja üsna peab. Sõjaväelastel ju meeldivad igasugused nisukesed eriliselt korda meenutavad asjad kes siit ka erinevatel väeosadel ja erinevatel polkudele oma eelisrestoranist mälestustes võib jällegi leida. Peaks ratsaväekaardiväe ohvitserid kogunesid reeglina ühes restoranis ja suures kabinetis korraldasid seal väga suuri pidustusi ja üsna lähedal, kus olidki juba restoran, millest meil oli seal jälle kogunes teise väeosa ohvitserid. Ja reegel oli selline. No võtame veel ühe näite kunagi. Me mängisime Semjonov sky polgu marssi ja sellesse mehaanovski polgu ohvitserid olid omavahel kokku leppinud, et kujunevad nüüd külastavad seda kindlat restorani, kus nad õhtuti, kus olid siis nende tavareegel nõudis seal restoranis jäid nad ainult shampanjat allagi. Meie oleme nüüd, näed, me teeme ainult seda, mis ei olnud tol ajal üldsegi odav lõbu, nii et midagi muud selle polgu ohvitserid ei tellinud. Nüüd, mis puudutab restoranides suitsetamist, siis seal areng on hoopis vastupidine tänasele päevale. Ja suitsetamine läheb moodi ikkagi kuskil 19. sajandi keskpaigast. Siis oli see valdavalt restoranides keelatud tud ja suitsetajatele eraldi ruumid. Kui me vaatame seda arengut ja liigume ajas edasi, siis näeme, et 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses juba suitsetatakse igal pool, nii et mitte vastupidi, et vähendatakse seda võimalust nüüd aga pigem muutub see üldlevinuks. Kuigi ja ära on toodud 1902. aasta pealinnavalitsuse otsus, et alates 1903. aasta esimesest jaanuarist esmaklassilised restoranid peavad seadma sisse vähemalt ühe ruuni, mis oli ette nähtud mittesuitsetajatele. Nii et ka see mõtlemine inimestele, kes ei tahtnud suitsetada, Ta ei kannatanud suitsu lõhna on juba 20. sajandi algusest. 19. sajandi lõpust on jälgitav veel üks tava ja see on iseloomulik eriti seal Peterburi lapp. Tegemist on ju suure impeeriumi pealinnaga, kuhu saabuvad kaupmehed, kus on üldse väga palju külalisi. Et see on oluline selle linna elu aspekt, seda kinnitada, kasvõi fakt, et linnas on ju väga palju hotelle ja erineva klassi võõrasta maju ning küllalt palju inimesi, keda tänapäeval võib nimetada nendeks, kes viibivad komandeeringutes oli ju igasugused riigiasutused hüveneid külastada ja nii võiski juhtuda küllalt palju inimesi linnas, kes näiteks viibivad seal aastavahetuse ajal ja vot nii pikapeale tekibki tava võtta vastu uut aastat restoranis. Kui jõulud on koduma pidu siis uue aasta vastu, et see on midagi sellist, kui inimesed lähevad kuskile restorani. Nii et mitte nii nagu ühes tuntud vene komöödias, kus uut aastat, et võetakse vastu saunast. Eelnevalt käiakse saunas. Ma arvan, et väga paljud meie kuulajad on seda filmi näinud, nii et see tava tänase päevani venedele jaamad näitavad, seda ikka vahetult enne aasta saabumist. Slokin Paaram. Hüva leili peaks ta vist eesti keeles olema. Nii et restoranid, restoranid ja pikapeale tekivad spetsiaalset menüüd. Restoranid teavitavad, et uue aastavahetusel on neil erimeni ja üks huvitav traditsioon. Et uue aasta külalisi võtavad nende restoranides väitsari. Aga kas saadavad ära luuletustega ja need tuli esitada nagunesukas spontaanset lohvikut, palju alis väitsel Nende seas luuletajaid on muidugi omaette küsimus. Nii et tõenäoliselt olid tekstid neile valmis eelnevalt kirjutatud, aga niisugune meeldiv komme on tore siseneda kuskile restorane ja šveid, seal võtab luuletusega sild, vaster täpselt samuti saadab ka minema. Niisugune huvitav traditsioon. Vaataks nüüd, kuidas siis nägi välja, tol ajal võtame selle ajavahemiku just nimelt kuskil 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni esimese klassi ehk eliitrestoran. Ja vot siin on natuke on midagi sellist, mis tuleneb tõesti Venemaa traditsioonidest ja ei ole võib-olla levinud kuskil ülejäänud läänepoolsemas Euroopas. Ja see on tõesti obligatoorne Venemaa söömistraditsiooni ja nimelt nendes kõikides restoranides kolli, omaette puhvet, puhvet, kus olid kanged joogid ning kuumad ja külmad sakuskad. Ja see võis olla täiesti eraldi ruum ka sissepääsu kuskil lähedal või restoranisaalis puhvet eraldi veel kord lett ja seal pakuti neid nimetatud jooke ja roogi. Puhtalt vene tava. Ja mõned restoranid olidki kuus, saab just nimelt tulenevalt nende buffet mittevalikust, nii et mitte niivõrd ei meenutata neid kohti tulenevalt sellest, mida pakuti laudadele. Ait, milline oli see puhvet, nõks, näide, kuulus Fjodorovi restoran. Ja üldiselt see inimene, kes seisis puhvetilaua taga või leti taga, oleks hoiduma. See oli väga sageli üldse üks olulisel persoon restoranides ja eriti siis, kui selles restoranis puudus ülemkelner. Nii et see personali liige vastutab tas kõige toimuva ees saalis. Ja ka tema ülesanne oli kontrollida, et köök toimiks tõrgeteta. Nii et väga oluline persoon mõnes restoranis hooli lisaks eraldi buffet Teil on veel ka niinimetatud Chainaja Chaina. Jällegi kujutame seda ette eraldi. Tiina kuus pakuti veini, kohvi teed. Nii et kui me kujutame nüüd ette seda inimest, kes siseneb restorani, siis kõigepealt ja natukene tuleb meelde see, mis meil oli seoses Nikolai teise söömistavadega, täpselt samuti oli see suur õhtune lõunasöök siis kõigepealt astuti sakuska laua, juurte ja restoranides midagi siis analoogilist ja siis alles mindi pärast seda pitsikestia mingit sakoskat, istuti lauda ja hakati tellima. Veel üks uuendus tuleb 20. sajandi alguses ja ilmselt tuleb see ookeani tagant, nii et siin ei ole mitte millegi venelikuga tegemist. Ja nimelt seda nimetatigi kohta, mis mõnedes restoranides tekib ameerika paariks. Ja ei ole vist vaja palju fantaasiat, et kujutada, kuidas nurgakene võis välja näha, seal olid pukid, lett ja tavaliselt pakuti seal erinevaid kokteile, nii et jälle midagi sellist, mis on meile tuttav. Tänasest päevast aga on juba mainitud 20. sajandi alguse restoranides ja siis arusaadavalt kõige suurema osa kõige tähtsama osa. Kas siis üks suur saal või suuremates restoranides muidugi mitu saali jäämist. Kindlasti oli iseloomulik kõikidele nendele liit restoranidele, seal olid ka eraldi kabinetid veel üks muudatus, arvestades seda tihenenud konkurentsi, mis on iseloomulik 20. sajandi algusele. Kui me vaatame siis väga paljud restoranid, kellel muidugi oli see võimalus ja siin ei ole tegemist isegi mitte niivõrd rahadega vaid just nimelt ruuniga, kussa, restoran paiknas, kas selline võimalus oli, asutasid enda juurde, nii, võiks öelda kohvikud või kondiitriärid? Tavalihtsalt on see erineva sissepääsuga, on nii, et inimene siseneb sinna kohvikusse kuskilt teisest luksust, mitte restorani uksest ja miks siis nüüd järsku vajadus avada restoranide juurde kohvikut, nimetame neid nii, need olid juba avad varajastel hommikutundidel, nii et linnas klientuur ja väga paljus on see seotud just nimelt selle arengu progressiga, mis leiab aset 19. sajandi lõpus, 20. algus on pangad, on kontorid, on kindlustusfirmad ja need on inimesed, kellel oli võimalus või vajadus külastada kasvõi hommikusööki süües, vot neid kohti. Ja me rääkisime ka sellest, et külalisi võtab vastu šveitsev ja mis nüüd on veel huvitav ja Šveits Arsis, arusaadavalt vastutab ka külaliste ülerõivaste eest. Ja nagu see oli kombeks kombeks kuskil ka tänasel päeval selle teenuse eest väikene joot raha. Ja on küllaltki sageli fikseeritud juhtumeid, kus vaatamata sellele korrale aga kordusin, peabki olema inimene annab oma palitu ära ja tahab loogiliselt oma Pali tagasi saada. Aga on eriti nendes restoranides ja just nimelt restoranides, mis. D hotellide juures, kus klientuur, vahetus, nii et ei olnud nii. Tegemist on inimestega, keda tunti ja kes olid väga sagedased külastajad, vaid just nimelt juhukülastajad teed, seal võisid minna mõned asjad kaduma ja neid juhtumeid on fikseeritud näiteks Talsi, Everne restorani puhul. Ja need ei ole kaugeltki mitte juhuslikud sündmused, kus võib ju eksida, annad ärasvat mingi numbri ja tegemist on mingi eksitusega ja keegi on kogemata v on tarvitanud vägijooke palju võtnud kogemata võõra palitu olid eraldi sulid, kuritegelik maailm, siukesed, väiksema kaliibriga sulid, kellel olid numbrid, nii et olid valmistatud selle hotelli restorani numbrit ja sisenesid siis restorane ja jälgisid seda klient tegele, nad olid välja valinud ja andsid muidugi eelnevalt oma, ütleme, odava tinglikult palitu ära ja siis tagasi ja kuna klient oli nii palju jõudnud Šveits, sar meelde jätta kõike, kes oli miinilise rõivas raha andnud ja siis võtsid selle vale numbri, andsid sulle šveid sarile ja said selle inimese palitu enesele ja tema Balid jäi siis sinna rippuma. Ja see oli ka küllalt levinud nipp vähemalt, et need institutsioonid, kes registreerisid kuritegevust, on seda maininud. Ja sama nipp oli kasutusel ka saunades täpselt samuti sauna ja vahetati neid numbreid ja võeti võõraid riideid, nii et need juhtumid on ka leidnud siis kirjeldamist ja aru saada, vaata, ei saanud nisukesed juhtumid Tuua restoranile midagi positiivset, seega püüti igasuguseid niisugusi juhtumeid vältida. Ja see on tee, mida ma ei tea, kas tänapäeval on mõni söögikoht valinud aga tol ajal oli see üsna levinud, püüa, on arusaadav, see on saada lahti igasugusest kõrvaltegevusest, et keskenduda ainult sellele olulisemale, sellele, mis toimub köögis ja sellele, mis toimub saalis. Ja üks niisugune on võimalus, mida tol ajal rakendati küllaltki sageli kooli anda garderoob rendile. Nii et mõni härjaisik võttis selle restorani garderoobi rendile. Kusjuures ei olnud kaugeltki mitte odav, nii et see maks oli päris kõrge. Ja mis oli siis selle ärimudeli mõte, et kogu see jootraha, mis garderoobiteenustest tuleb, läks siis sellele inimesele, kes sõda, tööd seal korraldas. Ja see väljarentimine ei puudutanud mitte ainult garderoobi, vaid on kirjeldatud ka juhtumeid, kus näiteks renditi välja tualettruumid. Täpselt samuti keegi võttis selle kohustuse neid koristada, aga see ei olnud mitte otseselt seotud selle restoraniga. Kuna see oli probleem ja riiet Te hoidmine ja kautsimineks mõjus ju väga halvasti selle restorani ränomeele siis 1910. aasta paiku aruta ega võimalust, kas mitte rakendada, jällegi seda nimetati tol ajal ameerika kogemust, milles seisnes Ameerika kogemus restoranides iluses, keegi oli Ameerikas näinud või lähed, olid sellest kirjutanud Donald nendes kohtades olidhoiuga pidid, nii et inimene on midagi taolist, nagu tänapäeval on spordisaalides oleme seda näinud. Inimene lihtsalt annab oma ülerõivad ise mingisse kappi, keerab võtmega ukse kinni, nagu spaades võiks, kõik neid kohti on ju päris palju, tuleb tagasi ja võtab oma rõivad. Aga eriti ilmselt see mõtteviis ei levinud ja ei ole ka kuskil mainitud, et sellised kapid tekkisid restoranides. No ja võib-olla selle taga on ka vana harjumus naha ikka sõda, soliidsed Šveits olid seal ukse ees, kes sulle kummardasid sisse laseb, võtab sind ülerõivad ega tahes seda meetodit eriti ilmselt ei kasutatud. Kui varem restoranid pakuvad peamiselt lõuna- ja õhtusööki siis 19. sajandi lõpupoole lähevad moodi ka hommikusöögid. Ja neid võiks tinglikult nimetada pigem äriummiku söökideks, selle parastajat väga populaarsed rannad ärimeeste seas. Väga sageli mingisuguseid kokkuleppeid sõlmitakse hommikusöökide ajal ja need on ka väga populaarsed ja neid hommikusöök hakkavad pakkuma tõesti sinna eliidi tippu kuuluvad restoranid. No meil on juba korduvalt olnud need nimed, kiuba onon ja teised. Ja kaugeltki ei käinud või ei kasutanud seda võimalust ja ei söönud hommikusööki mitte ainult ärimehed, vaid seda väga palju mälestustes. Eks autor saab hommikusöögilauas kokku, kirjastajaga arutavad, kuidas seda raamatut võiks välja anda, milline võiks tiraaž, vallandas raamatu, võiks maksta, või mõni helilooja on saanud kokku teatri direktoriga jälle arutavad, kuidas siis jõuab tema looming teatrilavadele. Nii et neid näiteid on väga palju. Ja on ka kirjeldatud juhtumeid, kus nende hommikusöökide käigus ja see puudutab just nimelt ärimaailma, võidi sõlmida ka miljonitesse ulatuvaid kokku täit, nii et seal midagi uut, mida varem ei olnud. Et kui varasematel aegadel restorani ikkagi niisugune meelelahutamise koht sinna mindi hiljem, siis nüüd on ta mingisugune koht, kus sõlmitakse väga olulisi kokkuleppeid. Ja samuti nagu polgu ohvitseride puhul ka siin erinevate elukutsete erinevad võib-olla arusaamadega inimesed kohtusid hommikuti erinevates restoranides ja kuna tekib nõudlus, siis muidugi neid koguti, tuleb juurde. Ja tol ajal neid hommikusööke kutsuti fristikkideks saksapäraselt natukene küll vene aktsendiga. Ja kuigi tegemist on hommikusöökidega, siis kui vaadata Ta, mis kellast, mis kellani näed, restoranid, hommikusööke pakkusid, siis on natuke midagi muud kui meie tavalised hommikusöögid. Ka mul meeldib, on seda, kui ma raadiomajja saabul eakal seda saada, lindistama, istuda natukene mõnas kohvikus, juua tass kohvi ja mõelda selle peale, millest täna rääkida. Aga teen ma seda ikkagi varajasel hommikutunnil, aga kui vaadata neid restorane, siis Sankt-Peterburis pakutakse seda hommikusööki kella 11-st, mis ei olegi muidugi nii väga hiline aeg paljude inimeste jaoks, aga kuni kella kolmeni, nii et põhimõtteliselt võisid alustada hommikusööki ka kell kaks. Ja siin on veel üks väga huvitav seos ja väga kindel seos. Mida eliidsem, kui võib sellist sõna kasutada? Restoran oli seda hilisem hommikusöögiaeg jällegi oli välja pakutud nii et võiksid olla mõned restoranid, kus hommikusöök algas kell 11 12 ja võib-olla isegi kell üks. Ja veel üks uuendus seoses Nändaja hommikusöökidega tekivad hommikusöögid variandis, mida me tänapäeval väga hästi tunneme ja see on rootsi laud. Ja Demi Dianco toob oma raamatus ära ka ühe teate, mis ilmub Peterburi ajalehtedes. See teade on aastast 1903 ja lehed kirjutavad selle aasta 15.-st septembrist hakkab üks oluline restoranson Petarhow pakkuma hommikusööki Rootsi lauas ja see on 11 30 kuni 15, null null. See on üldse üks väga huvitav restoran, sellepärast et minu teada peaks olema esimene kes hakkas ajalehtedes teavitama, seda ma ka, milline on kasvatama tänapäeva väljendit päevapraad, leiate inimesed, hommiku vaatasid ajalehest tänalyt ütleme siis požarski, kotletid meil olid ja mina olen požarski kotletid, suur austavat lähendaid Peterkopi. Ja ära oli toodud ka selle rootsi laua Menni söand natuke vaesem, kui me oleme harjunud nende suurte laevade peal ja menees oli liin, siis olid sakus kade, erinevad, võib arvata, et neid oli seal päris palju, kaks kuumarooga. Ja ega see lõbu väga odav ei olnud, tegemist oli ikkagi solid restoraniga, nii et see rootsi laud maksis üks rubla. Ja mõne aja pärast juba on Sankt-Peterburis ka restorane, kus papp tutakse rootsi lauda terve päeva jooksul. Nii et põhimõtteliselt ongi see Rootsi lauaga restoran. Ja me võime seda isegi nimetada natukene iseteenindusrestoraniks, sest põhimõtteliselt seal ju kelnerit, kui selliseid ei olnud. Inimesed võtsid ise, mida nad soovisid, selle summa eest, mis oli määratud peaaegu kõigis nendes liit restoranides hoolid oma kabinetid, see oli väga oluline. Seal sai ju olla tähelepanu vaatamata väga erinev publik, mõnikord näid, kabinette kasutati ka selleks, et hiilida kõrvale mingites keeldudest modelle, näita, oli rangelt keelatud sõjakoolide õpilastel restorane külastada, aga kes olid sõjakoolide õpilased, nad võisid olla aadlikud, sõnaga inimesed käes, tulevikus pidid sööma just nimelt esimese kategooria restoranides, aga niikaua, kui nad on õppureid, siis loomulikult nad seda teha tohi. Aga ka nendel oli soov vahel tähistada edukat eksami sooritamist. Ja siis selleks Nad kasutasidki musta sissepääsu kuskilt tagant uksest lasti, lepiti juba kokku. Restoranile oli see väga kasulik klientuur, noored mehed, tuju väga hea, sõid ja jõid päris palju ja nemad veetsid oma aega siis kuskil kabinetis, nii et inimesed, kes külastasid võib-olla nende ülemusi, istusid seal saalis, polnud aimugi. Et õpilased pidutsesid kuskilt kabinetis. Mõnikord keegi ei tahtnud ennast näidata armukesega, siis sobis ka suurepäraselt kabinet või mingisugused kokkulepped, on ka kirjeldatud, et kuritegelik maailm kasutas neid kabinet, et aga täpselt samuti 20. sajandi alguses need inimesed, kes ei olnud võimuga rahul, nimetame neid vene revolutsiooniliikumise tegelasteks. Ka nemad võisid kasu. Ta mõnda kabinetti seal läks, et seal midagi kokku leppida. Nii et need ei ole mitte üks ja kaks kabinet. D. Aga suuremates restoranides võis olla neid kuni 10, võib-olla isegi natukene rohkem. Nii et need on küllaltki olulised kohad, on ka mainitud, Need võisid olla väga erinevalt kujundatud, nii erinev sisekujunduse inimene võis valida, mis stiilis kabinetti ta soovis. Ja see ei tähendanud nädalid kabinetid. Ühe väikese lauakesed võis olla ka selliseid, aga olid, kuhu ikkagi mahtus suurem seltskond ja seal võis olla pianiino õltsega sinna kabinetti. Ta võis kutsuda esinejaid. Nii et need on ühed väga olulised tolle aja restorani ruunid. Ja lõpetuseks, kuna eelmine kord oli meil juttu väljapaistvast lauljast Anastasija välts vast ja oli võimalus kuulata aga tema loomingut, aga siis rääkisime ka, ta oli veel üks teine tärkt ja võib-olla isegi suurem täht, keda mainitakse tol ajakirjanduses ja kes vaimustas kogu publikut. Ja selleks oli välismaine täht Liinaka vallieri ja kaasaegsed kutsusid õde ta kõige kaunimaks naiseks ja ei oleks võib-olla tema suhtes aus. Tagantjärele jäätmejältsevat kuulsime laulmas, aga kavalerid mitte. Nii et võikski täna lõpetuseks kuulata, kuidas laulab Liinaga valieri järgmine kord minna siit juba edasi.