Vikerraadio kuulaja ilusat pühapäeva teile. Me oleme neid valdavalt olnud 19. sajandi lõppu 20. sajandi alguses Sankt-Peterburis. Ja tegelikult on see erakordselt oluline ajajärk ja ma olen mõelnud, see on täiesti ainulaadne periood. Vahel me oleme ju rääkinud, et just nimelt viimase sajandivahetuse jooksul on toimunud väga palju muudatusi mobiiltelefonid on muutunud väiksemaks ja nii edasi. Aga seda võrrelda 19. sajandi lõppu 20. sajandi alguses aset leidnud muudatustega, siis need on ikkagi tunduvalt olulisemad ja suuremad ja ma olen neid nimetanud ka seda ajajärku nimetanud ka perioodiks kui täitusid inimkonna mingid mütoloogilised unistused. Näiteks Lennart Ta ei ole ju põhimõtteliselt suurt vahet, kas me lendame kiiremini kaugemale kõrgemalt. Aga see võimalus lennata Ta tekib just nimelt tol ajal. Võtame veel ühe suure unistuse, et minu sõnum jõuaks kaugemale, kui ma suudan köhida telefon, telegraaf, raadio ja põhimõtteliselt näeb tänapäevased asjad on ju edasiarendust, võtame fotovõimalus, jäädvustada see hetk, mis sisuliselt tähendab surematus, tärn, nähtamatu jõud, autost pole üldse mõtetki rääkida. Nii et see on tõesti periood, kus leiavad aset väga suured, olulised muudab no kasvõi röntgenvõimalus näha nähtamatuid asju, neid on ju tohutult palju. Ja veel üks väga oluline moment tegelikult arvestades seda arengut, arengut, mis toob ju meile need konveierliinid, tuleb meelde Chaplini film, Fort tee. Need ju esmakordselt kujundavad mingisuguse situatsiooni, kus tegelikult asju on rohkem, kui neid vaja läheb. Ja seda pole ju kunagi inimkonna ajaloos olnud ja siit näiteks reklaami tähtsus, kogu see maailm. Nii et see on erakordselt huvitav ja põnev periood ja arusaadavalt kajastub seega selles kitsamas maailmas, mida meie käsitleme ja seal on restoranid ja söögikohtade maailm. Nii et olgu see natukene õigustuseks, miks me oleme sinna ajajärku nii pikalt jäänud, sest veelkord taand ikkagi murranguline, väga oluline. Ja kui nüüd olla natukene konkreetsem, siis tegemist on ju täieliku buumiga, avatakse kümneid, võib-olla sadu uusi söögikohti ja nende seas ka kõik võimalik esimese klassi restorane. Ja ei ole tegemist ju mitte ainult uute asutuste rajamisega, vaid ka vanade ümberehitamisega laiendamisega kuued, moestiilid, interjöör muutub ja näid avatakse isegi seal nendes kohtades, kus esmapilgul pole neid ka kunagi avatud või keegi pole selle peale tulnud. Ja toome ühe näite, aitäh. Kes on käinud Sankt-Peterburis kindlasti jalutades mõõdonjovskitoon märganud suurt hotelli Europeiskaja avad takso 1909. aastal selle hotelli katusel. Restoran puutub erakordselt populaarseks ja arusaadav, et vaade sealt linnale on ju fantastiline. Mis nüüd veel iseloomustab seda perioodi ja neid kohti siis hästi palju kõikvõimalikke aedu, nimetame siis neid nii kui on soenne, see lühike põhjamaine, soisis väljas kõikvõimalikud terrassid talvel sees ja rääkisime sellest moemuutusest Kaagoimelooli palee ja söögisaalid ja need palmid, mis sinna siis sisse toodi talvisel ajal. Nii et täpselt sama areng iseloomustab ka tavalisi restoran, valdavalt muidugi kõrgema klassi restorane. Ja et vaadata, kuidas see kõik välja näeb, siis tuleb meie kodulehele ka üks foto ja see on aastast 1898 ja tegemist on populaarse restoraniga. Need veets. Tunne on tõesti, ei anna nimi, kaamedweets, karu, peaaegu kliendid istuvad nagu metsas, nii muidugi ei ole, aga rohelist on hästi palju. Ja veel tasub tähelepanu pöörata, kui seda fotot vaadata, see on esimene restoran, selle saali ruum. Sellel on klaasist katus, mis toob muidugi väga palju valgust, ruumi, aga ma mõtlesin ja täpselt ei tea, kuidas see oli ehitatud või planeeritud kavandatud päikese suhtes. Suviselt päiksepaistelisel ajal võis seal olla aga väga palav, nii et raske on öelda, aga pildi pealt saab seda vaadata. Kuna Sankt-Peterburis ju hästi palju kanaleid siis 19. sajandi alguses ärimehed tabavad jällegi suvisel ajal oleks ju tore avada mõni ujuvrestoran ja neid tekib linnas päris palju head rajada, takse Baltoonidele platvorm ja sinna peale ehitatakse mõni söögikoht. Ja neid kutsutaksegi patuawki, mis tõlkes õngekorgid nii täpselt vastaks sellele asupaigale. Ja neid on päris palju. Samal ajal veel üks uuendus, mis tuleb-Euroopast varem pole Venemaal seda kunagi olnud. Ja jällegi see iseloomustab suvist aega ja teadma seda, et kasvõi Tallina variandis, et lauad tuuakse tänavatele kõik need tänavakohvikud ja midagi sellist, mida ju nõukogude ajal ei olnud. Nii et ei tule ju sellest ajast meelde, kasvõi Tallinnas või Tartus Pärnus, et oleks mõni tänav kohvik. Aga igal pool maailmas olid nad olemas ja nii hästi on meeles, et kui sai tol ajal mõeldud, järsku kunagi õnnestub kuskile välismaale sõita siis küll oleks tore istuda mõnes tänavakohvikus, juua apelsinimahla ja elada nii, kui inimesed selles maailmas elasid. Esimene taoline koht avataks Santa Peterburis 1914. aasta suvel. Nii et sona aeg vahetult enne sõja puhkemist ja kui vaadata, kuidas ajalehed sellele reageerivad siis nii ka kirjutatakse, et lõpuks me oleme Euroopas vanemaroopas just nimelt tulenevalt sellest võimalusest istuda suvisel ajal kuskil tänava ääres juua kohvi ja nautida siis seda olemist värske õhu käes. Ei piirdutud muidugi kujunduses mitte ainult troopiliste taimedega, vaid ka basseinid, purskkaevud, nii et püütakse neid ruume kujundada võimalikult eksootiliste huvitavatena. Ja ikkagi seesama eesmärk tuua publik saali. Ja tuleb kindlasti mainida, et nende kujundusprojektide puhul rakendati nii väljapaistvaid arhitekte kui kunstnikel ei hakka praegu nende nimesi nimetama. Aga tõesti, selleks, et selles konkurentsis olla edukas, tuli paluda abiga nimekatelt tegijatelt publiku meenutamiseks kogu aeg midagi uut ja on väga palju huvitavaid näiteid, kuidas reageeritakse, kaob tol ajal nendele samadele uutele leiutistele. Olgu üks näide. 1910. aastal avatakse linnas üks kohvik, mille nimi on Aviaatseja lennuk alles hakkas lendama juba kohvikoviaatse. See oli päris suur, asub tuss kahe saaliga ja mõlemas oli aa 250 koktab. Seintel ei ole fotosi kuskil leidnud, aga kirjelduse järgi mõtlesin, kuivõrd mugavuse kohvik võis olla sellepärast, et seintel olid maalingud mis kujutasid seene, Vene-Jaapani sõjast nagu rahulik kohvi, joomine ja sõjad, et ei peaks koos käima. Aga mis oli selle kohviku peamine atraktsioon, millega loodeti publikut sinna meelitada? Seal oli lae all üks lennuk kui lennuk. Ja kui ma selle kohviku kirjeldus lugesin, siis millegipärast meenus meie vesilennukite angaar, kes seal on käinud, teavad seal üleval on ka üks lennuk. Ja oli kavandatud lennuki asi järgmiselt, et kliendid Is kujusid kohtadel laua taga ja teatud aja mõõdudes lennuk pidi lendama üle nende peade. Muidugi mitte lendama, nii nagu lennukid lendavad, aga ju siis mingid käitaja mehhanismide abil. Igatahes nii palju õnnestus selle kohviku kohta materjali leida. Oli kirjas. Käiku ei õnnestunud seda lasta, vähemalt esialgu. Kas hiljem õnnestus või ei õnnestunud? Ei oska öelda, igatahes meie jaoks on oluline, see. Püüti kasutada ära ka neid põhimõtteliselt täiesti uusi asju, mis iseloomustasid seda sajandi algust. Ja väga paljud plaanid, nisukesed, ulmelised plaanid jäid realiseerimata, kuna üsna pea puhkeb esimene maailmasõda, näiteks üks grupp ärimehi tahtis ehitada ujula restorani, nii et ujula inimesed võisid vahepeal siis basseinis ujuda. Võib-olla ka mingid saunad ja siis restoran. Ja kui vaadata võrdlust varasema ajaga, siis tõesti, me näeme, et restorani ruumidesse tulevadki need uuendused, mis seda aega iseloomustavad. No näiteks ka ajalehtedes teatatakse, et meie restoranis on kõik ruumid valgustatud elektriga. Ja vahel lisatakse, et tegemist pole mitte ainult saalida valgustamisega, vaid köögid, teised ruumid. Meie oleme edumeelne restorani, siis kindlasti telefoni juba ka see on üks punkt, mida tuuakse eraldi välja, et mällu telefonid. Restoran, mida me ei ole nimetanud, aga seoses selle uuendusega võiks seda mainida Novi Jaroslav mets. See on Sankt-Peterburi esimene söögikoht, kus ruume hakata puhastama tolmuimejaga. Et veel üks näide, uued asjad, uued võimalused. Ja enam-vähem samal ajal ka ühes teises peterburi restoranis elektri nelja ventilatsioon, nii et juba kasutatakse elektrit. Ja ka köökides näiteks keraamilised seinaplaadid, mis võimaldavad ruum paremini puhastada. Ja veel üks uuendus, mis nagu seostub kuidagi kui ei tea rohkem nõukogude ajaga. Põrandatele linoleum aga isegi saalides vahetevahel, nii et peetakse niisuguseks uueks ja progressiivseks materjaliks. Mõnikord mingid uuendused polegi nagu otseselt seotud restoranidega või nad on restoranides võimalikuks tänu sellele. Ta on juhtunud mingisugune põhimõtteline murrang, põhimõtteline edasiminek mõnes teises valdkonnas. Üks näide. Kui vaadata laud linnu, siis 19. sajandi keskpaigast võib leida, et pärast igat külalist vahetati laudlina. Ainult kui tegemist oli väga tippklassi restoraniga. Jällegi, kui keegi mäletab, kuidas nõukogude ajal käis, kui te istusite lauda, siis tuli kelner, see oli muidugi väga soliidne restoran ja keeras selle linnak lihtsalt kõvasti raputades tagurpidi. Aga üldiselt tavameid linu vahetada ei olnud ja nüüd, kui vaadata, mis toimub 20. sajandi alguses, siis väga paljudes, ka madalama klassi restoranides hakatakse linu vahetama peale igat söögikorda, nii et tuleb uus seltskond ja uued linad. Mis siis selle taga on. Kui 19. sajandi keskpaigas pesti linnu käsitsi, siis nüüd pesumajad. Nii et restorani tal kokkulepped pesumajadega, kus kõik juba toimub mehhaniseeritud ja see ei ole enam niivõrd paljud tööjõukuluvõttev, et restoranid ei saaks enesele seda lubada. Aga restorani omanike ringides arutati ka 20. sajandi alguses võimalust, et asendada riidest laudlina paberlaudlinadega. Ja lõpptulemus on, et ei, ei sobi Euroopas olevat sellised laudlinad, aga miks Venemaale ei sobi? Et see tuleneb venedagi spetsiifikast, et on väga palju supiga oht, võib-olla suuremat läheb laudlinale paberiga, mis siis juhtub, see läheb kuidagi laiali rohkem, et ei seda uuendust rakendada ei tasu. Veel üks uuendus, nimetame siis mõned, mis on tekitanud ja tol ajal olid nad ju kõik sellised, mille üle arutleti, milles kirjutasid ajalehed, olid ikkagi suured sündmused, suured edasiminekud ja see on kassaaparaadid. Kusjuures väga sageli mainitakse, et ei tea, kas see uuendus on heasesse, võimaldab kuidagi. Ta kliente nõi võimaldab teenida rohkem kelneritel mingisugust kõrval sissetulekud, mida nad sinna löövad, kes seda teab ja igatahes alguses nagu ikka uute asjade puhul on väike kahtlus ussikel, kas aparaat ikkagi on ja ja veel üks muudatus, see on kuskil 1910. aasta paiku peamiselt kohvikutes, aga ka restoranides kohvimasinat, nii et kohvimasinad enam-vähem samad nagu tänasel päeval muidugi hoopis teisel tasemel, aga põhimõtteliselt on nad juba sajandi alguses olemas. Kuna nõid kõigis parimates restoranides telefon siis juba sajandi alguses võimalus, mida me tunneme ka tänasest päevast, et oli võimalik helistada varem, et ja broneerida endale koht, nii et see on juba ka 20. sajandi alguses olemas. Ja kuna telefon niivõrd uus asi, siis seda ka reklaamiti, et telefoni kasutamine on üks privileeg, mida külastajad saavad nautida. Ja näiteks Neuskil väga kuulus kohvik Bristol, seal oli kolm telefoni, kolm telefoni klientidele näid sai kasutada tasuta, nii et see oli suur privileeg. Ja väidetavalt soovijaid nii palju, et tekkisid väga pikad järjekorrad. Ja hiljem muutuvad nad tasuliseks, aga selle kohviku puhul on veel huvitav, kunas kohvik reklaamis ennast kokkusaamiskohta just nimelt tegusatele inimestele. Siis seal pakuti kaposti teenust, nii et kohvikus oli postiteenus, seal võis saata telegramm. No tänapäeval on meil telefonil vajadust, ei ole selle järgi ja saata ka pakke, nii et niisugune võimalus, et inimesed tõesti lepivad milleski kokku ja kohe saab seal edasi toimetada. Üldse reklaam, mis ei ole ju nii oluline varasemal ajal just nimelt seoses selle puhkenud puuniga ka selles valdkonnas. Neid kohti on ju nii palju, et kuidagi on vaja eristuda, kuidagi on vaja tõmmata enesele tähelepanu. Ja kui varem lihtsalt tavaline sild, et mis võis inimese tähelepanu juhtida sellele asutusele, aga peamine ikkagi köögi renomee, kes on seal millinants, roogade valik, siis 19. sajandi lõpupoole juba otseselt reklaaminipp. Ja meil oli kunagi kiuuba restoran, kuulus restoran. Ja see söögikoht on Peterburis esimene, kes riputab välja elektrilise reklaami. Et seal on see söögikoht ja sinna kutsutakse seesama Bristalkus, kogunesid tegusad inimesed kasutas oma reklaami eesmärgil niisugust nippi, et köik menüüd, menüüd, hinnakirjad olid trükitud sellistena, et nad meenutasid võlakirjapabereid. No nagu vahetevahel midagi Ekaderažeeritakse, mingid paberid on nagu dollarid täpselt samuti, need olid nagu võlakirjad ja täpselt samas mõõdus tegusad inimesed. Nad vaatasid seisu vastavast menüüst, mida nad tellida tahtsid ja menüüde kujundamisele üldse suurt tähelepanu. Me rääkisime sellest, et ka need menüüd, mis olid tsaarilauas õukonnas, neid koguti aga võidi koguda restoranide menüüsid väga sageli, teatud ürituste puhul trükiti spetsiaalset menüüd, nii et nad erinesid. Ja jällegi mälestustes siin ja seal on öeldud. Nende menüüde kujundamine oli üks kunstikõrgkoolide pillaste lisateenistuse võimalus sageli pöördute just nimelt nende poole palvega, kas nad ei kujundaks nii, nii et me nüüd ei ole niisugust anonüümsed, nagu nad meil sageli tänasel päeval on vaid kuidagi spetsiifiliselt eraldi kujundatud ja seda just nimelt, kui tegemist oli mingisuguse üritusega või mingi sündmusega. Ja ette olid antud kammiööde šabloonid, nii et isegi nisukesed asjad olid või mingite elementide Sablooned. Ja 1911. aastal hakkab ilmuma spetsiaalne ajakiri restoran dialahnja restorani, siis kuidas seda pidada? Nii et oma ringiajakiri ja seal olid ära toodud ka näidisreklaam luuletused, nii et mingit konkreetset restoranid, kuidas kasutada, kas menüüde üldse neid luuletusi rääkisime ka uue aastavahetusel šveitsarida, esitasid luuletusi, need olid kõik seal olemas, võisid sealt võtta. Ja see ajakiri Kareklaamised, nende poole võib pöörduda konkreetne asutus, kui soovib mingit luuletust ajakirja toimetuses töötavad asjatundjad ja siis konstrueerivad selle luuletuse, kirjutavad selle valmis ja restoran saab seda kasutada. Kuid klientide meelitamiseks kasutati ka hoopis kavalamad nippe. Ja olgu siin üks näide, kuigi neid võib leida päris palju. See on näide 1907.-st aastast. Ja ühes restoranis serveeriti klientidele muidugi mitte kaugeltki ainsa roana, aga musta mere austreid ja mis siis seal juhtus? Ühe kliendiga istub lauas selle karbi jooma tohutuks, üllatuseks leiab seal kolm suurt pärlit. Nisuke tohutu vedamine. Ja selle loo kirjelduses, jälle tuleb välja see eetiline atmosfäär, see maailm, mis iseloomustab sajandi aetust, ma ei tea, kuidas meie toimiksime, kui leiaksime kolm suurt prilli, anti, võib olla, vaataksime vasakule, paremale, leidsime juhtusse, pluss niisugune karpi ja nii edasi. Aga siin klient on muidugi üllatunud ja teatab siis ülemkelnerit. Niisugune lugu on juhtunud ja ülemkelner vastab tal nood täie leidsid. Teie oma jutt muidugi levib linnas järgmistel päevadel veel inimesi, sest kui ükskord on leitud, miks siis mitte naeratada mani teinekord. Ja siis mõne aja pärast selgus, et omanikud sokutasid kee mõne aja mõõdudes jälle mõne pärlikese kuskile ja vot niimoodi meelitati klient nagunii selleni, kui see sai teatavaks ja siis nagu ikka kõigi nendega, kes loodavad lõigata profiiti sulitsedas, järgneb karistus, õpetlik väga lugu. Mis aga heristas Peterburi restorane võib-olla teiste linnade omadest, vähemalt see oli üldine aru saanud, et teenindus oli seal tunduvalt kvaliteetsem. No võib-olla on see seletatav just nimelt sellega, et mitte kuskil ei olnud ju nii palju aristokraatia kõikjal neid Suurvürst vürst Graf ja teisi kes olid harjunud hoopis teistsuguse teenindusega ja seda neile ka pakuti. Kuigi jällegi vaadates kaasaegsete kirjutisi, siis on ka küllalt palju kriitikat, et see asi polnud üldsegi 100 protsenti nii nagu millegipärast väidetakse. Aga see on ka tüüpiline. Kui on mingi üldine seisukoht, siis ikka leidub ka kriitikuid ja milles ja kuidas kriitika väljendus. Näiteks öeldi, et jah, Sankt-Peterburi kelnerid on väga viisakad ja vastutulelikud aga muidugi ainult nende suhtes, kes joovad šampanjat ja söövad trühvleid või et nad on nii ära hellitatud jootraha poolt. Nende pilk on naelutatud kliendi rahakoti külg tegelikult midagi huvita. Et see kõik on üks suur teesklus. Aga muidugi see, kuidas kelnerid välja nägid, nendes eliitrestoranides natukene sellest rääkisime, frakid seljas valged kindad ja pidid ju need kelnerid kõigele lisaks juba sajandi dosel valdamaga võõrkeeli, nii et klientuur ju rahvusvaheline Sankt-Peterburis, saatkonnad sajandivahetusel päris palju korrespondent, nii et kõik suuremad maailma ajalehed on ju esindatud kaupmehi, ärimehi, igasuguseid muid tegelasi, nii et võõrkeele oskus nõutu. Ja nüüd mida rõhutavad köit mälestused, et valdavalt nende parimad restoranide kliendid olid tatarlased. Ja kuna meil ei ole ammu olnud küsimusi meie kuulajatele, siis võime selle mõistatuse esitada. Et palun pakkuge välja, milline on see õige vastus, miks eliitrestoranide omanikud eelistasid näha kelnerit. Ja vastus on islami usk, keelas alkoholi tarvitamis nii et nende puhult lausus, tarvitavad seda alkoholi, mis seal kuskil jäi ja oli kättesaadav, on siis peaaegu et välistatud. Mis aga puudutab venelaseid, selle tööga teenisid leiba siis jällegi vana traditsioon, tavaneis, suur enamus kooli pärid Jaroslavli kubermangus ja tervet dünastiat tuntud Nastja juba vanaisa, isa poeg, kõik nad olid päri ühest kandist ja kõik nad töötasid pealinnas ettekandjat kelnerit Ena. Ja nendesse suhtuti tegelikult väga suure lugupidamisega ja üks näide. Üks näide Tunski traati. Ja selle puhvetipidaja, kelle nimi oli Alentšikov tähistas oma juubelit. Nii et ta oli tõotanud puhvetis 25 aasta jooksul ja tegemist oli 1912. aastaga ja mida talle kinkisid püsikliendid siis valdavalt selle juubeli puhul, see oli hõbedast lõunas serviis. Nisukene suur tähelepanu avaldus sellele töötajale, kes oli pikalt sealt teenistuses ja nii mitmeski inimesest, kes oli asunud tööle tavalisse alguses, kasvõi Köögipoisina hiljem kelnerina võis saada pikapeale kas peakokk või kasutuse omanik. Ja mis on veel huvitav, kui vaadata seda Jaroslavli kubermangu, kust enamus neist olid pärit, siis sealt tuleb esile veel üks väikene linnakene, kus vist peaaegu sajaprotsendiliselt köik poisid sõitsid Sankt-Peterburi seda ametit õppima. Selle linnakese nimi on Lubim. Ja mitmed trahtrit ka Sankt-Peterburis kandsid seda nime, nii et sealt väga paljud inimesed just nimelt valisid selle elukutse. Ja pikapeale need kelnerid ühinesid kaartellidesse ühingutesse ja mitmed hakkasid koondama ja koguma näiteks mingisugust ühiskassat on kirjanduses kus veidi abistada või nende rahadega abistada näiteks mõnda kelneri leske või kui juba kapital oli nii suur, siis osteti ka mõned kohad ära. Nii et on teada, et näiteks mitme jaama restoranid või jaamade puhvetid kuulusid just nimelt omanikena nendele tatarlastele kes kunagi või nende esivanemad olid, asun tööle kelneritena, aga saanud pikapeale jõukatakse ja ostnud siis selle asutuse ära. Ja muidugi seda tuleb öelda, et valdav osa peaaegu, et kõik kelnerid olid loomulikud mehed. Kuigi 19. sajandi lõpus 20. alguses päikene muudatus kohvikutes võis näha kaal naissoost ettekandjaid. Ja mõned üksikud naised muutuvad selles valdkonnas ka väga olulisteks tegijateks. Näiteks keegi Sazonova savas 1910. aastal linnas mitu restorani mis olid just nimelt tuntud oma rootsi laua poolest. Aga kui 1912. aastal pöörduvad esmaklassiliste restoranide omanikud võimude poole ja paluvad luba, et ka nemad saaksid kasutada nais personali, siis saavad nad eitava vastuse. Ja muuseas, selle taotluse puhul toovad nad eeskujuks Berliini, et Berliinis on, miks meie ei saa, paluvad ka luba. Ja see on jälle üks hea näide tolleaegsest vene bürokraatias, nii et ka see, milline on personalisugu, on võimude poolt ette määratud. Ei ole nii, et restorani omanik ise otsustab, keda ta palka täna ei jõua, sellel pikemalt peatuda, aga ikkagi. Need restoranid on peamiselt tuntud selle poolest, mida nad siis pakuvad interjäärina vadi ikkagi nende köögid. Ja traditsiooniliselt Sankt-Peterburi kõige kuulsamad restoranid pakkusid prantsuse kööki. Näiteks omal ajal oli Sankt-Peterburis kuulus restoran just nimelt prantsuse köögipoolest ja nende omanikud valdavalt arusaadavalt prantslased, keeltalooni restoran. Ja miks ma tahan seda restorani mainida, sellepärast et seda ülistab oma luulas ka Puškin. Ja ka sajandivahetusel neid ju tohutult. Just nimelt restorane, mis on kuulsad oma prantsuse köögipoolest. Ja meil oli juba restoran, mida kutsuti Pariisi kohvikus. Ja kui vaadata seda loetelu kuulsat nendest inimestest, kes näiteks seda restorani on külastanud, siis need nimed ju algavad, aga see ei ole mitte pingekuulsusele tuntuse järjekorda, aga kasv, peaminister Witte, seal käisid diplomaadid. Kuna see restoran on suhteliselt lähedal käisserlikele teatrit, siis väga sageli näitlejad, baleriinid, kõik need tuntud nimed ja ka seal kohtusid väliskorrespondendid näiteks restoranis oli kindel päev neil kokku lepitud, kui korraldasid seal banketi, mida nad siis võisid teha, vahetasid kõikvõimalikke uudiseid, mida nad olid pealinnas kuulnud. Ja muidugi see loetelu kultuuritegelastest inimestest, kelle nimed on tuntud ja tagantjärele tuntud mitte ainult Venemaal, vaid üle terve maailma. See loetelu on muidugi väga-väga suur ja väga, väga niisugune mõjukas nõks nimi. Inimene, keda väga sageli võis selles restoranis kohata, oli Fjodor Shalja pind. Ja ma mõtlesin, et kuna eelmised korrad lõpetasime tolle perioodi kuulsate naislauljannade hääle kuulamisega, siis täna võiks lõpetuseks kuulata, kuidas laulab Diodoshaljaapil. See valik on muidugi väga suur, tegemist on ju erakordselt kuulsa nimega, aga valisin ühe laulus laulu, mida me kõik tunneme, ootsid, Johanna ja nii, et lõpetame siis selle laulu kuulamisega, et järgmine kord minna siit juba edasi.