Kell sai kuus ja uudiste kokkuvõte Päevakaja teeb ülevaate neljapäeva, 12. juuli sündmustest. Mina olen toimetaja Reene Leas. Kuigi tänane päev pidi NATO tippkohtumisele olema pühendatud suhetele Ukraina ja Gruusiaga ning Afganistani teemadele, kandus eilsest ka tänasesse päeva. NATO liitlaste kaitsekulutuste teema. Tõsi, on see ja loomulikult selle üle oli vaidlusi ja eks teema olegi keeruline, et selliselt edasi minna ei saa. Eesti lennufirma Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm astub ametist tagasi. Praegu kujuneb välja arvamus, et oleks nagu õige ja võib-olla ka MP4 Debki, et seda teeksin, kuulmine. Nii Keskerakonnal kui reformierakonnal on pool aastat enne valimisi umbes poole miljoni euro ulatuses võlgu. Läinud kuul avaldas maa-amet oma avalikul kaardil kõigi veevõtukohtade ja hüdrantide asukohad. Vee-ettevõtete hinnangul on tegemist julgeolekuriskiga. Kui ühel hetkel tekib kuskile kahtlus, kõhklus, kaob kogu usaldus kraanivee vastu, on ettekujuteldamatu. Eeloleval ööl ja homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm. Ilmateenistus lubab nii hoovihma kui äikest. Õhusooja on homme päeval 20 kuni 26 kraadi. NATO tippkohtumise teisel päeval jätkusid plaanivälised arutelud kaitsekulutuste üle. Arvukad meediaväljaanded tsiteerivad Donald Trumpi suletud uste taga esitatud ultimaatumit Euroopa liitlastele, et kui kaitsekulutusi kohe ei tõsteta, jätkab USA üksi. Pressikonverentsil rõhutas USA riigipea pühendumist NATOle ja rõhutas, et liitlased peavad panuseid suurendama. Johannes Tralla võtab tippkohtumise Brüsselist kokku. Hoolimata sellest, et tippkohtumise järeldused kaitsekulutuste tõstmise osas kirjutati üksmeelselt alla eile õhtul tõstatas USA president Donald Trump koorma jagamise teema täna uuesti. Keset Ukrainale ja Gruusiale pühendatud töösessiooni läks arutelu Euroopa kaitsekulutuste osas nii tuliseks, et Ukraina ja Gruusia esindajatel paluti ruumist lahkuda ja alustati erakorralise sessiooniga. Väidetavalt esitas president Trump seal ultimaatumeid. Kui Euroopa kohe kaitsekulutusi ei tõsta, jätkab USA üksi. Kuigi paljud meediaväljaanded tõlgendasid seda kui USA ähvardust alliansist lahkuda, siis kohtumisel viibinud peaminister Jüri Ratas seda ei kinnita. Mina nendel kohtumistel ei lugenud välja seda, et Ameerika Ühendriigid Donald Trump soovivad NATO-s lahkuda või esitavad ultimaatumi. Tõsi on see ja loomulikult selle üle oli vaidlusi ja eks teema olegi keeruline, et selliselt edasi minna ei saa. Erakorralise töösessiooni järel ajakirjanike ette astunud USA riigipea ütles, et NATO on täna tugevam kui kahe päeva eest. Tegemist on ilmselt parima asjaga, mis kunagi tehtud ja USA on alliansi le pühendunud, märkis trump. Suletud uste taga ultimaatumi esitamist trump otsesõnu ei kinnitanud ega lükanud ka ümber Ashby läbiv hoian häbi. Ma ütlesin neile, et ma oleksin väga õnnetu, kui nad oma panust väga oluliselt ei tõstaks, sest USA on siiani maksnud meeletu osa. Ilmselt 90 protsenti Nato kuludest ütles trump. Riigid ja inimesed peavad nüüd hakkama oma panuseid tõstma, tõdes USA riigipea. Küsisin kaitseminister Jüri Luigel, mil määral tekitavad Trumpi järsud avaldused Euroopa liitlastest trotsi ja muudavad näiteks Saksa valitsusel kaitsekulutuste tõstmise keerulisemaks. No eks teatav trots on kindlasti olemas, aga ma usun, et riikide juhtkonnad lähtuvad oma rahvuslikest huvidest, sest siin ei saa kindlasti lasta emotsioonidel võimust võtta. Kõik arvestavad väga külmalt ja rahulikult. Et Ameerika Ühendriikide osalemine Euroopa kaitses on võtmetähtsusega ja teevad ka vastavaid samme. Saksamaa kantsler Angela Merkel märkis pärast kohtumist, et kaitsekulutuste tõstmine on Saksamaa huvides ja Berliin jätkab senist trendi. Ent kokkuvõttes oli see väga intensiivne tippkohtumine, tõdes Angela Merkel tippkohtumine, mis tõstis eneseusku. Meil olid tõsised arutelud, aga see aitas meil mõista, kui oluline on NATO ja kuidas me saame panustada ühistesse huvidesse, tõdes Saksamaa kantsler. Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron ütles pärast, et mingit kokkulepet, mis oleks muutnud seni võetud, eesmärke ei sõlmitud. Seega on endiselt jõus Wales'i tippkohtumisel seatud eesmärk tõsta alliansi kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st. Aastaks 2024. Johannes Tralla, Brüssel. Ja Johannes Tralla küsis Jüri Luigel hinnangud ka nelja protsendi ettepanekule. Kuidas teie suhtute Donald Trumpi soovi tõsta kaitsekulutused neljale protsendile, on see utoopia, on seal midagi pistmist? Nato tegelikkuse tuleviku, no ma arvan, et see on pigem niisugune tulevikuunistus, kui me räägime USA kaitsekulutustest mis puudutavad Euroopat, siis tegelikult USA kaitsekulutuste põhiosa läheb Lähis-Idas ja Vaikse ookeani piirkonda ja tuumarelvastusse, nii et selles mõttes ei saa ka öelda, et, et USA nüüd kulutab kõik need 4,2 protsenti, mida president trump nimetas just nimelt Euroopa kaitseks, aga kõik Euroopa riigid teevad jõupingutusi, proovime täna hoida neid kahte protsenti või saavutada. Ja vahetame teemat. Eesti lennufirma Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm esitas täna ettevõtte nõukogule tagasiastumispalve, mille nõukogu ka rahuldas. Uku Toom uuris Jaan Tammelt lahkumise põhjuseid. Jaan Tamme käsitasite nõukogule tagasiastumispalve, aga miks te siis selle esitasite? Ettevõtte arengus on suur ja põhiline etapp läbi saanud ja ma arvan, et väga edukalt ja kiiremini keegi oskust alguses isegi loota. Ja me oleme juba tegelikult rohkem kui pool aastat tegelenud sellise strateegia täiendamisega uuendamisega uute eesmärkide sihtide seadmisega ja praegu kujunes välja see on arvamus, et oleks õige ja võib-olla ka täiendavat energiat, et seda teeks nagu uus inimene. No te saate aru, et teatud loogikavastasus siin on, et te olete selle grupi viinud täiesti isegi avalikkuse jaoks ootamatult väga heasse seisu ja nüüd lähete ära, et siin jääb, tahes-tahtmata tekivad vandenõuteooriad, et teid on kõrvale heidetud või te ei ole millegagi rahul? Ega neid teooriaid ei olegi võimalik kunagi lõplikult ümber lükata ja eks igaühele oma arvamus, aga ma arvan, et kolm aastat on ikkagi sellise Jah, ütleme tõesti nullist üles ehitatud ettevõtte jaoks väga ka aeg ja ja et, et eks igal asjal on ka omaniku piirid, ma ütlen, ma ei mõtle nüüd ka seda, et, et ma olin nagu ei jõuaks enam, et loomulikult puhkust on vaja ja selles mõttes on tore, ilus suvi on, aga ma arvan, et ongi vaja uut nägemust või uut energiat ja ma olen hea meelega, annan oma koha üle. Hannes Saar pole praegusel hetkel. Lahkhelide kohta nõukogu esimehega lisas Jaan Tamm järgmist. Sellises suures ja komplekssed ettevõttes nagu Nordica kupp ja me koondame loomulikult selliste igapäevaste küsimustega võideti pikalt küsimustega, et ikka on diskussioone ja ikka arutelusid ja kindlasti on teatud küsimuses olnud koniga erimeelsusi. Ei, ma arvan, et me oleme nõukogu esimehega olnud ja oleme ka täna sarnast need grupi arengu suhtes ja arengu eesmärkide suhtes. Täna toimus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni istung, kus põhitähelepanu all olid erakondade eelmise aasta majandusaasta aruanded ja selle aasta bilansiaruanded. Komisjoni aseesimees Kaarel Tarand. Praeguse seisuga on meil siis kaks suurimat erakonda Keskerakond ja Reformierakond negatiivse netovara seisus, see tähendab, et neil ei ole oma lühiajaliste kohustuste katteks nagu piisavalt raha tekkinud, et neid neid õigeaegselt ära maksta ja mõlemal on sinna poole miljoni lähedusse ulatuvad võlad, mille maksetähtajad on siis nüüdseks ületanud 180 päeva, mis teatavasti ütleme üldises majanduselus enam hea praktika hulka ei kuulu, et kui ta oma arved jätavad maksmata nii pikalt, üle tähtaja. Kuid me teame ju loomulikult ka seda, milline on suurte erakondade potentsiaalne tuleviku tulu seis ehk siis riigieelarvest, eraldised mõlemale, nii Reformierakonnale kui keskerakonnale plussid, näpuotsaga nende oma kogutud vahendeid juurde, et põhimõtteliselt on nad võimelised muidugi need võlad tasuma. Aga samas me teame ka seda, et järgmised valimised lähenevad ja sellega seoses eks ole, vajalike kulutuste tase tõuseb. Et ühesõnaga kahele suuremale erakonnale on majandusseis endiselt kehva. Aga otseselt mingisugust nii-öelda otsustavat sammu nüüd selles küsimuses ei tee. Me oleks hea meel, kui muidugi nende võlausaldajad annaksid endale ka selgelt aru. Kui võlad lähevad väga pikaajaliseks, siis võib muutuda keelatud krediidiga ja keelatud annetuseks, kui ettevõttele väga pikalt võlgu jääks. Ja selline juhtum meil just nüüd on ka ja see on seotud siis väikese roheliste erakonnaga kellel on tänaseni tasumata ta 2011. aasta valimiskampaaniaga seotud võlgu. Et need on väikesed arved, aga, aga siiski, et see on põhimõtteline küsimus, et kui sa viis aastat kellelegi ära ei maksa ja kuus aastat juba siis tegemist ju on, no põhimõtteliselt juriidilise isiku annetusega. Rohelistele otsustasime me teha ettekirjutuse selles osas, et, et nad nüüd teeksid otsustavad liigutused ja oma võlad, tasuksid. Vee-ettevõtted nõuavad, et maa-amet kaotaks oma kaardilt läinud kuul avaldatud hüdrantide asukohad. Ettevõtete hinnangul on tegemist julgeolekuohuga. Päästeameti sõnul pole need andmed kunagi salajased olnud. Siiski otsustati kaardikiht täna ajutiselt maha võtta. Madis Hindre LUGU. Mõne veerandi asukohtade jääb iga inimene, kuid juuni keskel jõudsid kõik Eesti hüdrandid ja veevõtukohad maa-ameti avalikule kaardile. Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütleb, et probleemi ei oleks, kui kaardilt leiaks ainult niisuguseid veevõtukohti, mis inimeste joogiveega kokku ei puutu. Aga tsirka 90 protsenti elanikkonnast saab oma igapäevase joogivee ühisveevärgist ja needsamad hüdrandid, jaga mahutid, osaliselt on ühendatud täpselt samasse süsteemi. Niisiis usuvad vee-ettevõtted hüdrantide avalikule kaardile seadmine on Eesti inimeste jaoks julgeoleku risk. Iga päev üha enam räägitakse julgeolekust valitsuse tasemel parlamendi tasemel, kogu maailm sellest räägib, nüüd mõelgem korra, me kogu aeg rõhutame seda, et joogivesi on ohud. Usaldage seda, kui ühel hetkel tekib kuskile kahtlus, kõhklus kaob kogu usaldus kraanivee vastu on ettekujuteldamatu. Milles täpsemalt oht võib seisneda, mees selles loos ei räägi. Kui rahvusringhäälinguga vestelnud vee-ettevõtjad võrdlevad olukorda sellega, kui avalikustatakse Eesti riigile oluliste serverite ligipääsukoodid või Eesti kaitseplaanid ning ettevõtete nõudmine on ühene ühisveevärgiga seotud hüdrandid tuleb kaardilt kaotada maaameti teatel nemad ise selle üle otsustada ei saa, sest veevõtukohtade ja hüdrantide asukohad tehti avalikuks päästeameti soovil, räägib päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Dagne tähe. Erinevate tuleohutuse teemadega tegelevad ettevõtted, isikud vajavad neid andmeid oma töö tegemiseks, näiteks projekteerijad, samuti kindlustused. Võtted küsivad meilt seda infot, et tegemist on sellise infoga, mida me senini valdavalt siis teabepäringute vormis oleme välja andnud. Nüüd siis info väljastamise kanali lihtsustamiseks otsustasime need panna kaardiandmetena välja. Täna pärastlõunal otsustas päästeamet siiski, et palub maa-ameti kaardil kihi ajutiselt maha võtta. Kas hüdrantide veevõtukohtade kaart hiljem uuesti avalikuks tehakse, selgub siis, kui päästeamet on murelike ettevõtetega kohtunud. Samas rõhutab Dagne tähed salajased, pole need andmed kunagi olnud. Kui tänaval ringi käia, siis tegelikult migrantide asukohad püstikute või, või märgistuse näol, mis linnaruumis on, on ju igale ühele samamoodi leitavad. Tallinnas Kristiines asuvas vanausuliste palvelase lõppesid põhjalikud renoveerimistööd. Lisaks hoonele sai värske ilme ka Eestis ainulaadne palvela ikonostaaž. Palvela ehitati 1930. aastal Kristiines koguduse liikme annetatud krundile hoone laienduse ja ikonostaasi. Projekti autoriks oli Nikolai tamm, noorem. 1900 kuuekümnendatel aastatel kaotas lihtne koguduse hoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sealhulgas sibulkupliga torni, mis tänaseks on samuti taastatud. Kümmekond aastat tagasi tunnistati vanausuliste palvela ja selle ikoonid kultuurimälestiseks, räägib vanausuliste kogukonna esindaja Pavlo Repkina. Meie palvemaja on nüüd puhas, hele ja hubane, ma arvan, et selline pole see hoone olnud isegi mitte oma avamise ajale, sest nüüd on materjalid ja võimalused hoopis teised. Loodan, et meie kogudus on rahul ja tulevad siia rõõmuga. Järjest enam on meie palvemaja ka muuseumi eest, seega siia võivad tulla kõik vaatama ja tänus mõtlema nende peale, tänu kellele see kõik võimalikuks sai. Kõik on oodatud, kuid arvestama peab sellega, et pea oleks kaetud ja naisterahvad peavad kandma seelikut. Missugune tuleb südasuveilm homme, räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Madalrõhkkond Põhja-Poola kohalt nihkub meile lähemale ja seetõttu suureneb homme päeva jooksul hoovihma ja äikese võimalus. Kõige väiksemaks jääb saju võimalus Põhja-Eestis. Kuid eelolev öö on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ja kohati sajab vaid hoovihma, Ida-Eestis puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Äikesega võivad kaasneda tugevamad sajuhood ja rahe. Puhub kirde ja idatuul, saartel pöördub tuul põhja kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja ootame 20 kuni 26 kraadi. Nädalavahetusel soe suveilm koos hoovihmadega püsib ja suurem on sajuvõimalus Kagu-Eestis. Spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril jõudis naisüksikmängus esimesena finaali 11. asetusega Angelique Kerber. Kerber võitis poolfinaalis Läti esireketid Kaheteistkümnenda paigutusega Jelena Ostapenko kuus. Kolm, kuus. Kolm. Ostapenko tegi vaid tund ja üheksa minutit kestnud kohtumises kolm topeltviga ja 19 lihtviga, Ackerberi samad näitajad olid null. Kolm. Finaalis on Kerberi vastane turniiri 25. reket Serena Williams, kes oli poolfinaalis kuus. Kaks, kuus. Neli üle sakslannast Julia kõrgesist. Williams jahib karjääri kaheksandat Wimbledoni turniirivõitu. Viimati võitis ta Wimbledoni turniiri 2016. aastal, kui alistas finaalis justandželik Kerberi, kellega läheb finaalis vastamisi Kasel korrale. Kolm Eesti jalgpalliklubi peavad täna Euroopa liiga esimese eelringi avakohtumised. Tallinna FCI Levadia võõrustab Kadrioru staadionil Iiri klubi tandalki. Narva Trans mängib koduväljakul Bosnia meeskonna Shelles nyt Saariga. Mõlemad mängud algavad kell seitse. Võõrsil alustab euroteekonda Nõmme Kalju, kelle esimese eelringi vastane on Islandi klubist Journal. Aitäh selline sai neljapäeva, 12. juuli Päevakaja rahulikku õhtut kõigile ja kuulmiseni.