Käes on taas kord pühapäevane päev ning kell on tiksunud kaks läbi seitse minutit. Te kuulate saadet teekond, kus stuudios istuvad Madis Ligema ja Mart Miller tere ka minu poolt. Ning kaugele ei ole meie reporter Rasmus, kes on meie kolmas meeskonna liige. Ent tutvustaksime siis ehk tänast teemat sellel lõputul rännakul sellel teekonnal läbi elu avarustaja elumere lainetel. Ütleme, et me oleme täna jõudnud savanni kus tänaseks teemaks on nimelt selline väga huvitav asi, kuidas me korraldasime ja korraldame praegu isegi eksperimenti eksperimenteerima inimeste kallal kuidas inimesed reageerivad üllatustele ja ütleme, kuidas käituvad piirsituatsioonides väga kriitilistes situatsioonides. Ehk siis teemaks on ootamatus igal pool. Kas pallil näiteks esimeses tunnis ja teine näiteks intrigeerivad küsimused, õpilaste kevad pallilt väga piinlikud peax mainima ja, ja on meil ka pakkuda üks vanem härrasmees, kes pajatab juhtumisi oma elust ja seiklustest, olles seejuures väga heas tujus. Ütleks, et, See on väga hea, see on eksklusiivne ja, ja näiteks, mis on ootamatult ootamatu Nendele, kes hüppavad langevarjuga üks suurepärane näide tõelisest kriisisituatsioonist ja enesevalitsemisest kuidas hakkama saada tõrkuma langevarjuga ja mis toimub inimese sees sel hetkel ja kuidas valmistada ennast ette sellisteks hetkedeks, kui elu ripub juuksekarva otsas. Väga põnev, tundub väga põnev mulle vähemalt peale järgmist lugu siis pall. Teeme siin näitena eksperiment tõelisest päevast, mil toimus üks, üks huvitav palli üritus. Ja kõik inimesed on hästi pidulikult riides. Nüüd liitun oma korrespondendi ja siinse abimehega, kelleks on ott ning oleme püüdnud kaks neiut siia, te olete koolis käinud mitu aastat juba? 11 11, see on päris suur number. Kas te Ameerika filmivaatajatega selliseid kolledzi filme? Sest ette, mis tavaliselt poisid seal ballil teevad? Ameerika tipilistesse noortega meediates? Jah, tean küll. Aga kas te, kas te täna õhtul olete plaaninud ka? Ameerika filmides? Ei, ei ole, kumbki mitte. Ei ole midagi plaaninud? Ei ole. Kas te ütlete, et see ei ole üldse võimalik ja on sul võimalus, võimalus olemas? Mingil väiksel määral? Üldse ei ole võimalik. Nii liigume siit natuke kõrvale ott. Millised muljed on nendest kahest tüdrukust? Mulle tundub, et ma jäin pika ninaga, kui aus olla. Ega me täna suurt edu ei saavutanud tõesti siin, et oleks lootnud rohkem, tüdrukud tulevad kaasa, aga mis teha, ehk on eestlased kõik sellised? Oleme leidnud omale järgmisel kandidaadil siin õhtukaaslasteks, nõmme, kass. Sa kavatsetena pallid oma süütust kaotada. Aga Kristina Aga aga miks ei? Seda ei saa ju enam kaotada teist korda. Tüdrukud Ameerika paljudel on tavaliselt kolledzi filmides selline tava, et noormehed jahivad justkui naisi kooli, segatakse alkoholi ning kõik tulevad paljud eelkõige ühe mõttega. Mis teie arvate sellisest suhtumisest? Väga õige? Jah, miks mitte? Millise mõttega sina teed on, palju veel tulid? Pidin tulema. Kas sa arvad, et asi on selles, et sa oled üheteistkümnendas klassis, et see ei ole veel abiturient? Võib selles olla, et sai sellepärast taha täna süütust kaotada ei ole. Aga pigem võitu. See vestlus jäi loomult lahtiseks, ütleme nii, et ma panen selle lindistusaparaati kinni, aga siin on päris mitu asja juhtunud. Ekstreemselt mikrofoni alla sattunud kaksikud, käimas on pall. Selline huvitav küsimus, kas seal täna õhtul on ka mingeid erilisi plaane peale välja või? Kes ei ole? Ei ole, kui ei ole. Kas te Ameerika filmi olete näinud? Muidugi. Kas ta Ameerika filmides ball olete näinud? Kas te olete plaaninud täna oma süütust kaotada? Ei kommenteerinud, ei teagi miks ei kommenteeri, on see Eestis nii tabuteema või idee lihtsalt ei daamile öelda, kuna me oleme võõrad, sionistid, isiklik mütsi või kas, kas pall on selline koht, kus inimesed võiks 11 leida ning asi viiska viia selle nii-öelda kõige suurema olulisema sündmuseni? Emmite siin, mitte meie koolis tekitasime jälle Barr piinlikku situatsiooni, milles kommenteerinud kommenteerin sellega, et kaksikud olid nagu te nägite, väga erineva suhtumisega, kuigi välimuselt nagu kaks tilka vett nagu kaks tilka vett, kuid siiski suhtumine oli pisut erinev, ütleksime nii. Aga ma arvan, et neil on ka veel arenemisruumi, et noored inimesed, nad leiavad kedagi. Võtsime järgmised ohvrid, liigume rolli minu arust mitte kõrvale vaikses nurka. Kaks noort inimest on jälle siin müstiliselt nurgas eksmeessoost naissoost isand. Ja kas te, kas te näete ka pallis mingit erilist võimalust? Mingisuguse teatud kindla tegevuse jaoks hiljem? Mida sa mõtled näiteks pärast palli enda süütust oodata? Ma ei usu, et pall on selgunud. Kuidas sinuga lood on? Ma arvan, selleks ma käingi aasta ballil, aga siiamaani ei ole õnnestunud. Kas sa võtad seda sellise ameerikaliku suhtumisega et läheb paljulaid eesmärgiga selleks oleks jah, see pall, kus ma esimest korda jah, see on mu eesmärk, mul loiult endale ka silmas kogu aeg ihkan seda Ameerika või kui asjad nagu läheks kooli staadionile püherdaks muru peal, aga meil kahjuks muru ei ole, nii et ma arvan, et see aasta savist kruus hõõrub selga, teate küll, natuke kaugemalt. Arusaadav. Teiega on jällegi teekond piinlikud momendid, kuuldud pallilt, kus ma pean tunnistama, et ma vabandan, no mul on tõesti piinlik selliste küsimuste üle, aga, aga ometigi me saime teada nende, mis toimub nende inimeste peades. Ja kuidas nad reageerisid sellele küsimusele, mis tuli kui välk selgest taevast. Mind paneb mõtlema, et mis toimub meie peades, kui me sellise asja tegime? Ega me, ega me ikka päris normaalselt elanud, aga, aga päris normaalselt teiega igal pühapäeval kahest neljani, loodame mõistvat suhtumist kuulajate poolt, aga sellised need noored juba kord on. Nüüd siis edasi uurima seda, mis juhtub, mis juhtub siis, kui juhtub õnnetus? Läheme natukene asjalikumaks kohe hoopis teise nurga alt, vaatame? Jah, kes meist ei sooviks langevarjuga hüpata alla taevalaadsest kuulamisest. Paiknev nõlval kõrged kuused, liivasel alleel sammaldunud teel otsincinunnile igalt ristilt. Loodan, et mul leidmata aiakse. Pisarad kullas, tilli. Ammu närbunud, kruusad argadel. Tuul on põhimil sõlme, valged lindid. Okste varjus marmorplaatidel, kaugelt kostuv viiulite mällu riisutud hämaral alleel võõrasemad kasvavad meest. Suudelge seltsi. Liivasel alleel sammaldunud teel otsiinsenumine kiivalt ristil. Loodan, et mul leidmata jääb see raha, pisarad ja kullast inglid. Ammu närbunud Kuuse värvedel. Tuul on või nind, sõlme valged lindid. Okste varjud marmorplaatidel, kaugelt kostuv riiulite mängu riisutud tee hämaral alleel pöörasemad kasvavuses. Suudelge seltsi. Telefoniliinil on meil Peeter Metsküla, tere päevast. Tere Peeter mõttes, küla on. Eesti langevarjuklubi liige. Meil on ka enne see tuletab mulle meelde, et meil on ka enne olnud langevarjuklubiga soojad sidemed ning me oleme enne vestelnud ka telefonis nendega. Seekord küll natuke teistel teistel teemadel natukene ekstreemsematest teemadel. Langevarjuhüpe on kindlasti väga ekstreemne sooritus. Kas mul on õigus? Nii ja naa, langevarjuhüpe on ekstreemne siis, kui see juhtub esimest korda. Või siis, kui midagi läheb natukene teisiti, kui on esialgu plaanitud. Lubage ma kahtlen selles, et langevari üldiselt ütleme, hüpates lennukist alla ei ole üldsegi ekstreemi. Sellega harjub ära, inimene harjub kõigega. Ja selline hüpe, mis on ilusa ilmaga meeldivas seltskonnas tuttavas kohas see on, ütleme umbes sama ekstreemne kui jalgrattasõit või midagi sellist, mida inimene teeb sellepärast et see talle meeldib. Aga arvestades seda, et tänapäeva tehnika on küll vägagi kindel ja erilisi viperusi ei tohiks ette tulla, kuid siiski, kui peaks langevari alt vedama, siis kas, kui palju langevarju hüppajad üldse valmistatud ette sellisteks ootamatusteks? See põhivari ei avane, võib juhtuda igal hüppel. Vähemalt meie klubis on kõik langevarjurid juba need, kes teevad oma esimest hüpet, kui ka need, kes teevad oma tuhandendat hüpet on selleks ette valmistatud. Teavad, et see on võimalik. Nad teavad, mismoodi ära tunda olukorda, et see, mis pea kohal on, maandumiseks ei kõlba. Ja nad teavad ka seda, kuidas võtta järgmine vari. Millistel põhjustel võib juhtuda selline asi, et langevari ei avane? Kuidas seda nüüd öelda? Variante on mitmeid, võib juhtuda sellepärast, et on kehvasti pakitud. Võib juhtuda, sellepärast ta on kehva avamisasend. Ja võib juhtuda sellepärast, et on lihtsalt paha päev. Aga kui me võtame Mõne konkreetse, väga kriitilise situatsiooni, pole siis tähtis, kas langevari ei avane või näiteks langevarjurite takerduvad oma varje pidi üksteisesse. Milline võiks olla selle varjuri emotsioon sellel hetkel, kui juhtub midagi sellist, mida tema, kes on võib-olla hüpanud sadu kordi mida ei ole veel mitte kunagi juhtunud, ent mis just praegu toimus, kas sellisel hetkel üldse jõuab midagi mõelda või midagi teha? Teha jõuab väga palju ja inimene reeglina, kui ta leiab ennast olukorrast et midagi on pea kohal puhasti, siis ta lihtsalt tegutseb mingeid varju, tõrkeid on palju halvem vaadata maa pealt, kui sa ei tea, mis nüüd edasi juhtuma hakkab, aga kui ise varju all olla? Ma mõtlen, et selle asjaga ei saa maanduda. Mis seal ikka, ma teen seda, mis, mida ma olen harjutanud. Seda, milleks ma olen vaimus valmis olnud, alles hiljem maa peal jõuab kohale, et oh pagan. Oleks võinud ju surma saada. Mis juhtub sellisel juhul, kui ka tagavaralangevari ei avane? Nagu üks meie klubi instrukterilt öelda armastab, sellisel juhul on sul lihtsalt väga halb päev. Aga ma võin kinnitada, et need juhtumid, kus kumbki variti avaneb, on väga-väga haruldased. Ja neid juhtub keskeltläbi nelja, viie miljoni hüppe tagant. Milline võiks olla see psühholoogiline treening, et iga tavaline inimene, kes ei ole harjunud selliste kogemustega sellel konkreetsel hetkel, kui midagi väga valesti läheb ja on tõesti halb päev, et ta verest välja hiljaks? Seda, mismoodi inimene käitub siis, kui tal varu harjuga ka mingi jama seda ei saa reeglina ette koolitada. Põhiline, mida on mõistlik endale sisendada, on see, et viimane asi, mis kaob, on loodud. Sest on juhtumeid, kus inimesed jõuavad maa peale niimoodi, et neil ei ole korralikult taganenud ühtegi varju. Ja jäävad ellu ehk võidelda tuleb alati lõpuni. Ja lõpp on käes siis, kui lootuse kaotanud. Aga kui vaadata natukene langevarjurite minevikku, siis kunagi ei olnud need varjud kindlasti sellisel tasemel, nagu nad on praegu näiteks võib-olla teise maailma rajal sellised dessantlangevarjud, millega siis heideti väga palju mehi suhteliselt ühte kohta vaenlase tagalasse alla ja Jäneda paljud olid ka sellised, et see sai vist päris kõvasti põrutada. Kui ka ükskord sinna alla jõudis, siis millist, millest on need õnnetused tegelikult tingitud, kui palju on seal sellist tehnika altvedamist ja kui palju on seda, et inimene murdub lihtsalt mingisugusel hetkel ja tardub ja satub šokkija paanikasse? Valdav enamus õnnetustest ükskõik mis alal, olgu need lange varjutamises, olgu need ratsutamises motospordis on mitte sellepärast, et tehnika alt veab, vaid sellepärast, et kõrvadevaheline tegevus lõpeb enne, kui kui siis see asi leks on. Milleks on plaan seatud, kuidas nüüd öelda? Valdav enamus jah, on inimese oma lollus. Kui palju on üldse selline käitumine treenitav, kas selliseid kriisisituatsioone kindlasti nagu tehislikult ette ei, ei noh, ei kutsuta või ei looda. Aga kas, kas saab kuidagi nii-öelda seda sisemist jõudu leida? Seda kindlasti saab, esiteks juba ütleme sellise alaga tegelemine nagu langev harjutamine, see õpetab inimest otsustamas, õpetab inimest uskuma iseenese sisse iseenese otsustusvõime sisse. Sest nagu öeldakse kohe juba algkoolitusel on iga inimene pärast lennukist välja hüppamist täiesti üksi. Ta vastutab omaenese otsuste eest oma elu ja tervisega. Langev harjutamine teeb nii-öelda küpsemaid otsese kindlamaid inimesi. Seda on väga huvitav kuulda, et tegelikult taandub kõik siiski inimesele, mitte niivõrd kallile tehnikale ja langevarjule, mis maksab kohutavalt palju raha. Ent siiski on ka need olulised. Langevari ei, maksavad kohutavalt palju raha. Et muidugi on pikk tahes, varratuses on kallis, aga täiesti kasutuskõlblikku. Täiskomplektse langevarju võib saada kasutatud peast umbes juba paari-kolmekümne 1000 krooniga. Täiesti uued varjud muidugi maksavad. Kuskil 70 ja 100000 vahel. Aitäh Peeter mõttes küla selle intervjuu eest. Loodame siis, et raadiokuulajad, kellel on võimalust hangivad, siis on ta langevarju ja saavad läbi lennukist alla hüppamise sisemise jõu ja sellise enesekindluse. Ütlen siia juurde veel seda, et inimene, kes tahab hüpata välja täies töökorras õhusõidukist, ei pea alustama sellest, et ostma endale isikliku langevarju sest kui näiteks tulla Eesti langevarjuklubisse koolitusele, siis esialgu saab hüpata ka klubile kuuluvate varjudega. Aitäh teeme siit Mart väikese kokkuvõtte telefoniintervjuust. Nagu me kuulsime, siis Peeter mõttes küll ütles, et kõik õnnetused, mis võivad tulla üllatustest, on põhjustatud inimese omaenda lollusest ja käitumisest piirsituatsioonis, mis ilmselt on Walesis. Jah, tegelikult võib öelda niimoodi, et isegi kui tehnika veab alt ja langevari läheb sassi ja midagi tõepoolest takerdub siis oma sellise inimliku enesekindluse ja sisemise jõuga saab seda olukorda veel kuidagi päästa. Aga või võib hullemaks teha, jah, aga kui sa juba pole päris alguses enesekindel ja seal põlved värisevad, kuidas ükskõik kus siis välja või alla hüppad, siis on õnnetused ikkagi palju kergemad tulema, sest et nagu vanad targad ütlesid, sügavik järgneb sügavikule ja sinu isiklik õnne ütles, mis väljendub sinu sellises hirmus võib viia siis järgmise õnnetuseni, mis on juba natukene tehnilisemat laadi meilt, aga siit järgneb järgmine muusikapala. Okei, nüüd mina, mina olen Anu Säärits, seda aadet ma küll nüüd ei kuula. Okei aed igal pühapäeval kella viiest kuueni tippspordisaade kahekordne kõrvitsastuudios raadio kaks. Rasmus, mis juhtus? Ega midagi juhtunud. Ma kõndisin tänaval ja nägin seal ühte meest. See mees on 57 aastane Toomas, kes on elanud 15 aastat tänavatel uitanud seal ringi, teadmata, mis ootab teda ees. Ja noh, võib-olla vabandaks siis ka, et tema diktsioon ei ole kõige selgem, aga ma võin garanteerida, et on täielikult täie mõistuse juures ja täiesti kaine. Articulatsioonile vaatamata sisu on olemas siit agaa tänavale. Räägime, millised on olnud sinu kõige suuremad üllatused elus? Juba näitan käe kaks delt taas lõbus noorem, minu yhigi, käid naisterahvas, nii et sinu jaoks on siis sinu abiga kõige suurem üllatus sinu elus. Jäävenelannaga läheb looja. Aga tänna Viroidlase au, seal käpp praegu. Suliged. Millal tabas sind ootamatu käik, et sa olid sunnitud kolima tänavale poisile ausal käes, oma isiklikule pojale, kes väitis? Meeskoltal mahakäik, mis on nüüd selles ootamatus olukorras, tööd siin tänaval? Igav hakkab. Isa oli niimoodi Endla Pärnu kalkuvuselt. Ta on surnud praegu. Kahju. Milline üllatus praegu mõjuksul nik osutavalt saaksid oma elu korda. Kui keegi miinust. Lastega päralt on lõpp käes, ega kes matab, keda, keda ma ei tea. Valged külmal kollaseks ongi lõpp käes, kollane on filmgi vall kalur, käitet, Suur Mustvees. Kõik korras, aga see käib kähku elus. Loodame, et sind tabab siiski mingisugune mingisugune suur üllatus ja saad oma elu korda. Aitäh sulle. Räänge jõuväli. Ta ei soostu paraadiga. Soovitlejal tald passiga. Mõtlepallul rassida. Poliiti provee massiga tassi iga päev ta iga kaaperdan ära iga. Aga ka kuula igaüks või oli ta igaüks taala iga üli. Mina tahan ma oma suka toota täitsa allutada. Kaarel. Tarand. Paati malli. Paavsti proovite Eli. Lit loodab pihu töötada. ENPA Roosna kaar nüüd tada tada. Juulis ta mullivanni, laulis ta trummi hoola uuris ta Paabuna. Iga ta iga ära iga vaid kaagutada Paavo. Loota oma. Fantaasia nutta ja ta maeti. Kalale kalli-kalli paati. Mulgivaheti maalis ta trummi koolan kuulihaavu la. Iga alfa saada iga vaid loovuda ala iga vaid kaabut, ala, paabu, aura. Mina tahan ma loota, aga ta ära ja ta maeti Saaremaale. Kalakandja Itaaliani vanad. Jaa. Aga? 22. Minaavad. Raadio. Kurva mehe karm lugu on kuulatud just äsja enne. Singer Vingerit ja tõepoolest igaüks operdada kõik ilmselt koperdavadki, kui nad end selles koperdamis olukorras teisiti ei sea ning seda olukorda ümber ei mängi. Selleks. Selleks me siin olemegi. Aga ütle, Madis, mis sind on viimasel ajal pannud üllatama, mis on rabanud sind ootamatult nagu välk selgest taevast. Mind tõesti rabas see, mis juhtus paavsti Johannes Paulus teisega, kes tema seisund on järjest halvenenud ning ning nüüd ta on siis läinud teise ilma kahjuks manalateele. Kuid sellegipoolest võite kallid kuulajad meid külastada ning eelkõige foorum näiteks Veeveegaxpoee, võtad sealt foorum ning teekond kirjutama. Kas soovi loobuma arvamuse selle kohta, mis teie arvate antud teemast? Samuti võib e-kiri kirjutada aadressile teekonda TRUE ning Mart kas teises tunnis ka ühe helistaja liimile, võtame ehk oja, loodetavasti meil tuleb neid helistajaid liinile kohe kogunisti kaks, vähemalt praeguste plaanide põhjal. Kõik, kes on sellest huvitatud, siis kuus, kolm, üks, kaks, null, null null. Tulistas mürginool, MPC kõlas saate teekonna teises tunnis kus stuudios istuvad madise mart. Põmm, teine tund on alanud väga suurejooneliselt mürgijoonega üllatusteni, üllatustest, mürginoleni või midagi sellist. Varsti on mõnel õnnelikul raadiokuulajal, kes tunneb ennast sellest Me käsitletavas teemast puudutatuna võimalus meiega natukene kaasa rääkida. Täpsemalt telefonil kuus kolm üks kaks null null ootame teid, kallid raadiokuulajad, vaatan praegu kedagi, helista veel, aga loodame, et loodame, et helistab selles tunnis vähemalt Mart ja väikene kirjanduslik kõrvalepõige on tunni lõpupoole ja vahepeal hakkasime peale õnnelikku raadiokuulajaga vestlemist, kes meile loodetavasti ikkagi järgmisel hooajal helistab. Üritaksime rääkida natukene sügavamalt sellest juhtumistaja, juhus teemadest. Ühesõnaga kas meie elu siiski juhivad juhused ja kas see on kõik pelgalt kokkusattumus või ei. Äkki on mängus hoopis saatus ja äkki on hoopis taevased tähed mängus? Astroloog midagi sellist kõrgemat, mida me ei suuda mõista, sellepärast et me oleme inimesed. Kuid ma arvan, et juhul kui keegi meile helista, siis helistab, helistab, kas võtame linile? Ei erista, juhul kui keegi ei helista, siis sel juhul vestleme Rasmusega, kes helistab meile telefoni lisa jah, et noh, tuleb siis vähemaga läbi ajada, aga parem see, kui mitte midagi. Ärge meile siis pettumust valmistage. Kus tuleb läbi Travis on läbi tulnud üks telefonikõne. Tere päevast. Kellega me räägime? Ja šantolil on kindlasti oma seisukoht, mis puudutab antud teemat või oma arvamus. Ja ma isiklikult arvan, et selline asi nagu saatus on ikkagi natukene olemas. Mis puudutab juhuseid, et näiteks minuga juhtub pidevalt igasugu väikeseid luusid, aga õnneks on kõigil lugude häbiending Ahaa, saatusest nii, võib-olla põhjalikumalt räägime natuke hiljem, kuid kuidas sinul on üllatustega, kuidas sina reageeriksid üllatustele? Ei no kui mina midagi, kui mingi piinlik asi juhtub või ma üllatun, siis mina tegelikult kahvatuna ja heegelds nagu hakkas pea ringi käima ning jumala nagu tardun lähenedes on kuskil ruumis, ma lähen välja ja alles hiljem, kui jõuab üllatus kohale Kas oleksid nõus proovima, Mart küsib sult ühe küsimuse, võib-olla praegu? Tegelikult ma tahtsin juba mõnda aega küsida, et kas kõik need väikesed juhused, mis tunduvad pelgalt kokkusattumused, võiksid olla mingisugusest suuremast saatuseplaanist. Noh, tegelikult see on väga raske vastata mõisu natukene saatust, aga ikka natukene nagu iseennast elu ka, et selles mõttes pooleks. No mis sa arvad, kas sa elaksid üle näiteks sellise ootamatu langevarjuhüppe, et sa järsku lihtsalt avastada, et seal ongi, et taevast alla langevari seljas? Tegelikult ma arvan, et ma ei elaks. Või siis sellise hästi piinliku küsimuse kooliballil näiteks. Ei, see ei ole küsimuse valaksingi ülemus siin ausalt vastata küll. See on väga kena. Aga aitäh sulle helistamast ja tõesti-tõesti, sa. Sa oled väga sügav. Okei mina olen Anu Säärits ja seda saadet ma küll nüüd ei kuula. Okei. Et igal pühapäeval kella viiest kuueni tippspordisaade kahekordne kõrvitsastuudios raadio kaks. Niisiis, kallid kaasteelised, meil on nüüd liinil taimi uuesoo, kas te kuulete meid? Ja Rebekah Toimiga arutleme natukene juhuslikkuse ja sellise kõrgema määratluse teemat meie tänases saates Te olete astroloog, nagu ma aru olen saanud? Ja omanen astroloogia, astroloogia, õpetaja igapäevase tööna tegelema. No väga kena, kas te saaksite mõne sõnaga või natuke pikemalt selgitada, mis asi on üldse astroloogia? Sellele küsimusele päriselt ei olegi veel suutnud keegi vastata, mis asi ta üldse on? No mina vähemalt mina pean teda ajateaduseks, astroloogiat mitte ennustamiseks mitte mingisuguseks saatuse lugemiseks, vaid just nimelt ajateaduseks. Astroloogia. Vanasti alguses tegeles kalendriseisude väljaarvutamisega ja me võimegi rääkida, kui me teeme inimesele sünnikaardi, et me teeme tema isikliku kalendri temale. Atroloogia nimelt võib vastata küsimusele, millal miski toimub. Aga mis täpselt toimub, seda vist küll mitte kunagi. Sest mis on nüüd kindlasti sünnikaardist sees, mis on kindlasti ajahetke sees, teon, hajaEke kirju kirjeldus ja inimesega seotult siis peaks olema inimese sünnikaardis, inimese kirjel. Kas see tähendab tema omaduste kirjeldus. Ja ma võrdlen pidevalt astroloogia Kaageneetikaga. Et geneetikas on inimese olemus, tähendab geenides on inimese olemus kirjas, niisamamoodi on ajahetkes inimesi olemas kirjas. Miks ta seal on, kes seda teab, eks ole, keegi ei tea. Ja kui rääkida ennustamisest või saatusest või ettemääratlusest, siis mulle meeldib ka rohkem öelda, et saatus kui niisugune. Oleneb ikka meist endast ja saatus olemegi meie, muuda iseennast ja sa muudad enda saatust. Niimoodi on kunagi keegi tark öelnud ja minu meelest väga targasti öelnud. Sest meie enda olemas me ju enese olemas on ju see, mis määrab meie elus väga palju ära. Me kui me nüüd mõtleme inimeste peale, kui erinevad nad oma olemuselt on siis selge see, et ühe kuleerikuga juhtub märksa tihedamini õnnetusi kui ühe melohoolikuga, kes paigal istub ja midagi ette ei võta, eks ole. Ja see, kes riskidele läheb, see peab oskama ka riske, keda sa pead oskama tõepoolest ette arvestada, mis kõik võib juhtuda. Taimi, kuidas on võimalik, et minu sünnikaardis on kirjas, millal miski minu elus toimub? Kas te arvate, et mina oskan sellele küsimusele vastata, kuidas see võimalik? Ma ei oska sellele vastata. Ma muide ise ei uskunud seda absoluutselt, kui ma alustasin hüdroloogiaga tegelemist, siis ma mõtlesin, et no nüüd ma paljastan selles olnud paganluse täielikult, ma olen täielikult pragmaatilise teadusliku mõtlemisega inimene. Aga mida sügavamale ma läksin, mida kaugemal seda asja uurisin, siis ma sain aru, et see on nii. Miks ta on? Ma ei tea, siiamaani. Aga kas astroloogias üleüldse eksisteerib selline asi nagu juhus? Absoluutselt mitte. Juust kui niisugust ei ole olemas. Meile meeldib öelda iga asja kohta, et see on kokkusattumus või see on lihtsalt pelgalt juhus ja läks niimoodi. Aga kas igal asjal on olemas mingisugune kõrgem seletus? Alati on olemas seletus, juhust kordan veel ei ole olemas kokkusattumuse juhusena, meile tundub lihtsalt see, mis toimub, sellepärast et me ei oska arvestada tagamaid, neil puudub empaatiavõime. Et vaadata kõige lihtsam mõelda kas või sellele, et iga talv kui esimene lumi maha tuleb, siis on meie jaoks tohutu üllatus. Ometi me teame seda ju aeg võtta, eks ole, aga me ei tea iial, mis päeval täpselt ta tuleb, see lumi. Ja sellepärast meile tundub see üllatusena. Aga kui me nüüd natukenegi jälgiksime, paneksime kõrva taha, jälgiksime kõiki ilmastikumärke, missugused muutused toimuvad, jälgiksime loodust. Me oleksime loodusega rohkem kontaktis, siis me oskaksime juba tõepoolest ette arvestada, ette näha, millal tuleb see esimene lumi ja samamoodi on absoluutselt kõikide sündmustega elus. Kas tegu on nii-öelda absoluutväärtusega, kui ma üldistan täiesti? Absoluutväärtusega. Et ma selgitan, et võtame nimel, tõi kuue-seitsme aasta asjad kokku näiteks need kuupäevad, millal esimene lumi tuli. Liidame need kokku ja leiame sealt keskmise. Ei, see pole matemaatiline päris kindlasti ette päris kindlasti mitte niimoodi vaid igal hetkel tuleb jälgida, te peate jälgima ka praeguselt päeval peate jälgima ja see, mis oli eelmine aasta mis meil täna on kolmas, kolmas aprill, see päris kindlasti pole ju täna niimoodi, eks ole ja sellepärast me ei saa, me arvestame küll kogemusi, loomulikult me arvestame minevikku. Aga loodusehetk on siiski ju igal aastal natukene erinev. Aga kas astroloogia suudab vastata sellisele küsimusele, et miks minuga sellised asjad juhtuvad, miks, miks just mina, miks just nii? Ja sellele küll on olemas ka mingi hulk niisuguseid kriteeriume, millele me täpselt vastata ei oska ja see on siis seotud kas siis eelmiste põlvedega või on see seotud eelmiste eludega, kes seda usub. Millega iganes tähendab, on asju, millele me vastuseid iial ei leiagi, tõenäoliselt vähemalt praeguseks hetkeks pole sellele leitud. Niisuguseid asju on olemas aga meie eluraamide meile arusaadavuse, arusaadavate situatsioonide raamides. Astroloogia vastab nendele küsimustele, miks ja mida võiks teha selleks, et vähem juhtuks. Taimi mängime siit vahel ühe muusikapala ning seejärel jätkamisele. Ja telefonil on taimi uuesoo, kes on astroloogia õpetaja. Olete veel kuuldel? Nõndaks selline küsimus. Miks meie jaoks eksisteerivad ootamatused? Kõigel on alati oma mõtte, kõik, mis meie elus eksisteerib, kõigel on oma mõte ja ootamatus, ehk siis üllatuse mõte on loomulikult üllatada. Kui see Leida üllataks, siis ta poleks üllatus ja meie oma elus iga inimese elus, tähendab, tahtsin öelda, on ju ka väga positiivseid üllatusi, võtke või sünnipäev näiteks meid olete üllatatakse sünnipäeval, eks ole. Vahel on see ebameeldiv, enamasti on, see meeldib. Ja loomulikult, kui te nüüd esitasite niimodi küsimuse, milleks siis, kas siin enamat vastust üldse saabki olla, võib-olla me saame rääkida ka õpetusest või õpetuse andmisest inimesele, kes muidu aega ei tunneta, sest aeg on ju igal hetkel uus ja sellepärast üllatused on mõnes mõttes kõigile paratama paratamatud. Aga seda suuremad üllatused on neile inimestele, kes ei võta nagu eelmistest õpetust. Kui me räägime negatiivsetest üllatustest, eks ole, või siis oskusest käituda ootamatuste ajal? Mind on tihti painanud selline mõte tegelikult ju, kes oleme meie, kes me elame 20 esimeses sajandis, meie inimeste ajalugu on tegelikult juba paarkümmend 1000 aastat vana ja justkui tundub, et kõik on juba kunagi olnud. Ent ometi juhtuvad meiega sellised asjad, mis panevad meid hämmastama. Ja samas me teame, et neid on juhtunud Voremalt sadade ja peaaegu et miljonite inimestega. Aga, aga need siiski hämmastavad meid. Kas astroloogia vaatab minevikku selleks, et võib-olla aimata või tunnetada seda, mis, mis võiks tulevikus tulla või mis võiks praegu olla? Loomulikult, ja päris kindlasti see on üks astroloogia osa, sest teistmoodi ei ole võimalik prognoosida mitte kellelgi kohastroloogidel mitte. Me kõik arvestame mineviku kogemusi ja me kõik vaatame, mis on minevikus toimunud. Esimese lume tulekut on võimalik nii-öelda ette ennustada, nagu ma ennem rääkisime. Ja loomulikult Dostroloogiliselt ka, kes valdkonda väga hästi tunneb, mina muide ei tunne seda nii-öelda ilma astroloogiat nii hästi, et ma oskaksin, aga on küll võimalik. Kas on võimalik või kuidas on võimalik inimese sellist ootamatust või üllatust, mis ta näiteks sünnipäeval saab ette ennustada või ette teavitada ja teada seda? Te mõtlete nüüd konkreetselt sünnipäeval ja isegi seda isegi seda sellega me oleme oma õpilastega siin nii naljatamisi natuke isegi tegelenud. Konkreetselt loomulikult mitte keegi ei saa prognoosida seda, kas see nüüd on auto või on see jalgratas, aga et ta on midagi nii suurt nagu auto või jalgratas seda küll juba on võimalik. Kuidas mina saaksin prognoosida endale ette, kas minu 19. sünnipäev 13. augustil kas ma saan auto või mis on jalgratta? Haha, ma just praegu ütlesin teile, et seda, kas auto või jalgratas, seda ma tõenäoliselt vahet ei tee, sellega tõelased vahet ei tee, aga ma teeksin vahet siis, kui te muidu oleksite näiteks kõigil 18-l aastal saanud pastapliiatseid ja lipse ja nüüd saate järsku auto, siis ma tõenäoliselt teeksin vahet. Aga selline küsimus, et kui mina näiteks tellin endale isikliku horoskoobi ja, või sünnikaardi siis teise nimega, siis kui palju sõltub, dub astroloogi seda endast ja kui palju on konkreetselt tähtedes kirjas, mis on selge ja mis on nagu vankumatu astroloogia seisukohalt ja kui palju paneb astroloog ise sinna ütleme, oma tunnetuslikku poolt juurde. Väga hea küsimus ja väga oluline küsimus tähtedes on absoluutselt kõik kirjas, see tähendab teie sünnikaardis on absoluutselt kõik kirjas, aga mida astroloog sealt välja loeb, see oleneb väga-väga suuresti Ostroloogist, ma ei julge teile protsenti pakkuda, aga igal juhul on see kindlasti subjektiivne, sellepärast et iga astroloog on inimene ja inimene loomulikult. Ta on seotud oma põhimõtetega maailmavaadetega eetikanormidega peale kõige muu ka teadmiste ja loomulikult minevikukogemustega. Ma olen kuulnud ühte sellist üsna paha lugu, mis on seotud astroloogia ka, et inimesed tahavad tihtipeale saada teada liiga palju, näiteks sellised algajad astroloogid, kes on endale õpiku ostnud kuskilt sellisest poest, mis tegeleb selliste alternatiivsete asjadega üritavad endale sünnikaarti koostaja, põhiline, mis neid huvitab, näiteks on see, et millal keegi sureb. Ja see on niisugune tavaline lugu muidugi, et inimesed kujutavad ette, et kõige põnevam asi on just nimelt tulevikus seda negatiivset informatsiooni nüüd kuidagipidi hankida, mitte mina, leiaksin surm oleks nüüd väga negatiivne inimese jaoks iga asi omal ajal loomulikult, eks ole. Aga me võtame oma arengutasemelt ja oma hetketeadmiste tasemelt võtame mingisuguse kõige intrigeerivama punkti ja siis me hakkame seda sünnikaardist otsima. See pole mitte ainult surmaga nii, vaid see on ka tõepoolest kõigi just, aga nii ja kõige ebameeldiv, aga millegipärast kiputakse jah seda nimetajat otsima, see on nagu inimesel mingisugune sisemine vajadus keskenduda negatiivsusele, algajate puhul tuleb seda väga tihti ette. Tõepoolest. Mis on teie jaoks olnud ootamatult viimasel ajal, millest isegi horoskoobis kirjas ei olnud? Isegi horoskoobis kirjas ei olnud, teate, ma eriti ei jälgi nagu horoskoopi, aga kuna ma peast tean enamasti kõigi oma pereliikmete seise, siis enam-vähem kui nüüd ikka väga niisugused üllatuslikult seisud ette tulevad, siis, siis ma seda nagu juba aiman ja ja olen ka siin öelnud siin teistelegi. Näiteks täna hommikul ma mõtlesin ise oma praeguste seisude peale ja ootasin üllatust. Minu viimane üllatus oli see teie mulle täna helistasite, sest tõepoolest see oli seotud telefonikõnedega ja see oli seotud tööga ja mul oma plaanisin täna terve päeva puhata, siis ma ei osanud kuidagi ette arvata, mismoodi ma täna tööd hakkan tegema. Nii et näete, niisama lihtne võib ka olla üllatus, eks ole. Siiski loodame omalt poolt, et see üllatus oli vähemalt miski mingi osa sellest üllatusest oli meeldiv. Üllatus oli tänane üllatus oli täielikult meeldiv ja positiivne, igati. Igal juhul meie soovime teile jõudu ja jaksu ja täname teid südamest taimi uuesoo, et olite nõus meiega jagama oma teadmisi astroloogia vallas. Aitäh teile, aitäh ja nägemist. Tee. Mulle kingi. Kauaoodatud kirjanduspala saatus, teekond nimelt novell helisev armastus, mille on kirjutanud mental mänedžer. Mehe kõrvu kuuldus ilus klaverimäng. Juba kaugelt sissekäiku astumist ringles meloodiat tema peas. Ta teadis, kes tekitab seda heli ja sellepärast muutus muusika talle eriti südamelähedaseks. Tuli just töölt koju jõudmas iga päev sammudes mööda tänavat korteri poole, kus ta oma Emilyga elab. Tunnista ära seletamatut joovastust ning rõõmu kuuldes õrna klaverihäält. Ta teadis, et Emily käed tekitavad seda tema jaoks. Selline oli nende poolnaljatledes sõlmitud leping, mille kohaselt Emil iga päev kuidas midagi tähtsamat vahele ei tule, mängib klaverit just sel ajal, kui Reijo töölt koju peaks jõudma. Reio ise arvas, et see tavajää kauaks püsima kuid tema üllatuseks mängisin klaverit tema jaoks juba üle mitme aasta. Emily oli kirglik pianist, kuigi ta seda ise ei tunnistanud. Kutsus klaveri mängimist vaid ajaviiteks, mis täiendab tema hetkelist igavust. Kui teie ei olnud pime ja ta nägi, et mängides oli neiu alati just justkui omaette maailmas ja peaaegu miski ei suudaks seda mängimise ajal segada, lähenedes vallinas klaverimäng. Reio hakkas eraldama erinevaid kontraste, mis tal enne kuulmatukseid. Reio tundis loo ära. See oli Emily lemmik, ta mängis seda väga tihti ja real oli see ammu peas. Reio emises tuttavat meloodiat ning sammus mööda krabisevat puutreppi ülespoole. Ta läbis kaks korrust ja kolmas oli tema oma. Erinevalt teistest oli see valgustamata. Ta jõudis oma ukse juurde ning kavatses astuda tuppa, kuid avastas, et uks on lukus. Reijo võttis taskust võtmed ning püüdis ühte neist lukuauku sobitada. See õnnestus ja tabas ukse. Astus tuppa. Klaverimäng peatus, kogu korter oli pime. Ta puhastas saapad lumest, võttis need jalast, riputas jope konksu otsa ning astus Elo tuppa. Klaver neis puutumatu Reijo mõistis, et Emily püüab mängida temaga peitust. Seda oli ennegi juhtunud. Mees naeratas. Emily, kus sa oled? Karist jäi ootama, ma olen siin kuuldu seal, köögist suundus sinna. Köök oli pime. Reijo püüdis Emilyt mustast taustast eraldada, kuid ei suutnud. Reio lausus. Saingi su kätte, lootes, et neiu tuleb ise tema juurde ja ei peagi tuld põlema panema. Ootas, aga vastust ei tulnud. Ma ootan siin diivani peal, ütles Reijo ning suundus tagasi elutuppa ja istus lubatud kohta. Ta võttis kätega põlvede ümbert kinni, suunas silmad pimeda köögipoole, mis paistis läbi avatud ukse. Emili Reijo püüdis teha karmimat häält. Kui sa kohe praegu välja ei tule, siis ma lähen minema. Kedagi ilmunud, et oleks küll võinud minna ise kööki ja sealt Emili leida, kuid ta tahtis Emily ise. Tema juurde tuleks köögist kuuldes naer. Emily, ma ju tean, et sa seal oled. Ta tõusis üles ning läks kööki, pani tule põlema, kuid see oli tühi. Reijo, üllatus. Kuhu sa kadusid? Ma olen siin. Ta pööras ümber ja vaatas Emilistes diivanil ning jälgis Reiot rõõmustava pilguga. Kuidas sa sinna said? Saladus. Emily naeratas. Nad vaatasid üksteisele otsa ja Ryan mõistis, kuidas Ta armastab kõik need tunnid tööl. Oli ta igatsenud seda naeratust ja armastavat pilku. Kuidas tööpäev läks? Riia tegi igava näo ja ütles. Nagu ikka, igavalt. Ma igatsesin sind. Kuidas sinu päev möödus? Võrratult vastase milisadele sädelevat silmadega. Kõlas uksekell. Oota, ma lähen vaatan, kes on, ütles Reijo ja suundus ukse poole, suul naeratus ja peas soojad tunded. Tabas ukse ja nägi vaid pimedust. See olen mina. Reijo tundis hääle ära. Tulge sisse, härra lainer. Tuppa astus vanem mees, hallid vuntsid ja kõiketeadvad silmad, jätsid temast soliidsema mulje. Talas olid toasussid. Kuulsin, kuidas ta koju jõudsite, ütles ta. Jah, millega saan teid aidata. Loodan, et Emily klaverimängijad ei seganud. Ei, asi pole selles, astuge sisse. Nad suundusid elutuppa ja Reijo tahtis Emilyt teavitada, härra lainer tuletust, kuid avastased diivan oli tyhi, Emily hüüdis ta. Ei tea, Kuuda jälle kadus. Lainer vaatas järsku reiale puurivalt silmadesse. Teed 11 vahtima. Reola oli ebamugav ja kummaline tunne. Kuigi ta tungivalt tahtis. Ent sellest pilgust vabastada, võlda, võimetu seda tegema. Miski hoidis ta kinni. Lainele, silla muutusi teha, mahedamaks nendest peegeldades. Mõningane kaastunne. Reio jalad muutusid nõrgaks. Ta langes lainer käte vahele. Reio mõistis, mis oli äsja juhtunud. Ma kuulsin, et te räägite jälle, rääkis lainer. Ja ma olin sunnitud siia tulema. Nüüd oli kõik selge, reiejõud taastus ja ta tõusis jalgadele. Emili ütlesite tasa, tähendab, et jah, ütles Rainer ja patsutas reie õlga. Teda ei ole enam, te kujutasite kõike ette. Nüüd meenusid Reiule kõik need korrad, mil härra lainer oli teda külastanud. Et ta tagasi tuua tegeliku maailma. Ta vihastas, miks pidi ta nüüd just tulema, kõik neis jälle endine, kõik oli parimas korras, Emili, tema naer, klaverimäng taas said osa sellest, panen tee veesooja, ütles lainer ning suundus kööki. Rei võistlus löödud diivanile ning silmad märgusid iseenesest nutungis välja. Kui Trei hoidis end tagasi mitmendat aastat, püüdis ta unustada kõik ja alustada uut elu, kuid ta ei suutnud suur armastus Emily vastu hoidistada kinni. Piinas seda iga päev pidevalt masendunud ütelda, piinas küsimus. Kuidas oleks praegu kõik olnud, kui Emily poleks surnud. Varsti lainer tagasi käest ass auravate, et teil on aegade unustada. Ma püüan, kuid ei suuda. Peas mängilist tuttav meloodia ja mälestused jooksid silme eest mööda. Ma pean nüüd minema lauses lainer, kui ma tulen niipea tagasi, kui kuulen, jälle räägite. Olgu, vastas Reio ja tõusis püsti, et lainer ära saata. Niipea kui uks sulgus, hakkas klaverit mängima. Reio pöördus ümber. Klaveri taga istus õhuline valge olend. See oli Emily. Ei, see pole võimalik mõttes, Reijo. Kuid tema see tõesti oli. Me peame seekord vaiksemalt olema, ütles Danielile tasa ja naeratades. Muidu tuleb ta meid jälle segama. Higipiisad jooksid mööda Reijo nägu olla, ta käed värisesid, silmad olid suunatud üksnes olendile, tamatus armastavalt viirastust, kuid tema silme jaoks oli ehtne Emily, keda ta nii ohverdavalt armastas, et oli valmis kõigeks. Härra lainer takistab meie armastust, ütles Emily silmi pööramata klaverilt. Ta segab meid. Leia, vaatas kuutõbiste silmadega Emilyt, naeratus Läks korraks kööki ning väljus korterist kiirel sammul, peas kumisema ilus meloodia. Teekond tõmbas otsi kokku. Liiri-lõõri ilus laul sai läbi ning saade, mille teemaks on olnud üllatused ja üllatavad momendid Supriis hakkab lõppema. Kusjuures mulle tundub, et tihtipeale just kõige tähtsamad asjad juhtuvadki ootamatult tegelikult kõige ooda tamatu. Ühesõnaga need asjad, mida sa kõige rohkem ootad, aga mida sa kunagi ei saa ise tekitada sellist olukorda, et see asi õnnestuks, aga tuleb ise ja see on ootamatult. Mind pani selle astroloogi jutt küll mõtlema. Jah, ma arvan, et kindlasti on seal mingisugune kõrgem määrav jõud ja oleme siis agnostikud. Rasmus, sina, kes kuulasid pealt, mis mulje sulle mulle jäi selline mulje, et ometi tahaks, tahaks teada, mis, mis juhtub homme, mis juhtub ülehomme, aga kui seal midagi halba andis, ikka väga ei taha? Ma ei taha küll ebausklik olla, täna on teekond kolmeteistkümnendat korda eetris. Mis peaks olema siis Arv nimega kuraditosin. Ja samuti kõrvalmaja ees seisis üks kiirabiauto ja viis ühe vigastatu minema. Äkki temalgi lihtsalt halb päev. Kas tuleviku teadmine aitaksin näiteks raskes koolides? Ma arvan, et ma tean seda tuleviku raskes koolides ilma selleta ka, et astroloog mulle seletaks, milline on tähtede seis või mites tähtede seis, aga milline on minu horoskoobis, võib olla näiteks? Ei parandaks selle peaks ka seda, miks küsitakse järgmisena hästi piinlik küsimus. Seda ei saa kuidagi seletada, kindlasti ta oskaks seda seletada, kui süveneks sellesse. Mina olen muidugi see inimene, kes pigem usub saatusesse kui juhustesse. Sa oled siis fatalist? Jah, mina ei usu saatusesse mitte. Ma ei, ma ei suuda leppida mõttega, et miski on minu elu kõik paika pandud ning ma lihtsalt kõnnin mööda rada. Aga siin on üks natukene teine aspekt. Vaata siis ei peaaegu uskuma seda, et kõik on nii täpselt paika pandud, et sa käid mööda mingit sirget joont, mille on tõmmanud mingisuguse mingi saatuse vääramad. Meie isa näiteks mõtle parem niimoodi, et kõik, mida sa teed, see ongi saatus. See, mis on tehtud, see on juba saad sa otsustada, ise teed ise kõik asjad otseselt vastu ja teed ja see, mis sinust maha jääb, see joon, see nagu on saates, mina ütleksin, kahjuks elus oli siis paavst Johannes Paulus, teine mina ütleksin, et tema saatus on küll olnud väga-väga-väga imposantne sügav kaastunne ja meil on tema auks ka lugu mida kohe peatselt kuulab. Mis räägib meie isast, aitäh, et kuulasite nädala aja jooksul, mil me siit eemal oleme, külastage meie foorumit P2P ning samuti kirjutage meile teekond, et Eeveedee jah, te võite kirjutada selliseid pikemaid kirju, kus te seletate, et mida te tahaksite kuulda näiteks mõnda huvitavat teemat või elu aspekti, miks mitte oma vaatevinkel? Jah, seniks kuulmiseni, kuulmiseni.