Ma olen vahemees nagu mört kahe kivi vahel, nii ütles enda kohta Mark Soosaar ütles 112 aastat tagasi ja ta muidugi pidas silmas enda tegevust dokumentaalfilmide festivalil valdajana Pärnus, mis tol ajal kandis veel antropoloogilisi filmide festivali nime. Hiljem on sellele lisandunud ka uue kunsti muuseum hea hulga pidevalt toimuvate näitustega. Nüüd aga ootamatult tuli Pärnu uus linnapea Mart Viisitamm välja mõttega selle muuseumihoone müüa maha alghinnaga 20 miljonit krooni. Ja muidugi ASUS Mark Soosaar selle mõtte vastu täie rinnaga algavas saates kõneleb Mark Soosaar, aga saatesse on kutsutud ka edukas kinnisvaraarendaja Tiit Pruuli. Kõigepealt aga Mark Soosaar. Ausalt öeldes ma olen täiesti tüdinenud sellest muuseumi saagast ja muuseumi taagast ütleks, või siis ütleme nendest probleemidest tekkinud lapsiku linnavalitsuse ja siis rahvusvahelise üldsuse vahel julgeks mõelda. Sest sellise suurusega linnaga nagu Pärnu on 45000 elanikku, kui linn asutatud rohkem kui 750 aastat tagasi, see ei ole ikkagi see plats, kus liivakastid mängusid mängides proovida, kas mõni inimene saab linna juhtimisega hakkama või mitte, see on sama hea kui sina või mina. Me läheksime Estoniasse ja püüaksime Luikede järves tantsida ilma enne proovimata üldse, et kas meile balletisussid jalga mahuvad. Nii et see on piinlik lugu. Mida kiiremini erakonnad, kes ennast sellesse loosse mässinud on, suudavad lahti harutada, endale mõtestada. Et on tehtud viga ja, ja vabandada avalikkuse ees, seda parem Eestile, seda parem. Pärnul sihtasutus Pärnu uue kunsti muuseum pidas, nõukogu pidas oma istungeid. Jah, oleme siin iga nädal käinud uue kunsti muuseumi nõukoguga koos ja. Jaa, Linnar Priimägi, Jaan Elken, Reiu Tüür, Peeter Somelar, tuntud kunstiinimesed, muidugi, aga ka Pärnu linnavalitsuse liige Margus Tammekivi, kes peab istuma kahel toolil heaks kiitma neid lollusi, mida Pärnu linnavalitsus teeb ja samal ajal kaitsma muuseumi huve. Tema küll kahjuks osa ei võtnud, sest et ta oli mingis hermeetilises kapslis mingis laevas, kuhu mobiiliühendust ei olnud, nii et oli küll kokku lepitud, et telefoni teel ka temaga peame nõu nimetatud nõukogu liikmed, kaasa arvatud see hääl, kes praegu kõneleb, koostasid siis kirja Pärnu maavanemale Toomas Kivimäele ja sellest koopia läks vabariigi peaministrile Andrus Ansipile, kus me palume maavanema järelevalve korras lasta tühistada see volikogu otsus, mis meie arvates on seadusega üldse mitte. Lase nimelt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 34 ütleb et riigi poolt omavalitsusele tasuta üle antud kinnisasja võib võõras, nõnda ta ainult kahel juhul. Üks juht on see, kui ta on kõlbmatu ja teine juht on see, kui ta ei sobi omavalitsuse ülesannete funktsioonide täitmiseks. Aga esiteks esmanaadi 10 ei ole kõlbmatu ja teiseks ta täidabki omavalitsuse funktsioone, milleks on rahva kultuuriline teenindamine, avalikkusele suunatud kultuuri haridusprogrammid. Teiseks astus volikogu minu arvates ämbrisse sama paragrahviga kus on öeldud, et riigi poolt tasuta omavalitsusele antud kinnisasja võõrandamiseks peab olema linna vastavas määruses ka oma kord kehtestatud. Sellist korda Pärnu linnal üldse ei ole. Nii et maavanemal on praegu, ma arvan, küllalt palju mõtteainet ja ja ju siis näeb, mis, mis otsusele ta jõuab, kuid kuid ma loodan ikkagi, ühel päeval hakkavad ka Pärnu linnas Eesti vabariigi seadused kehtima, sest mul on ka varasematest aegadest kogemusi, kus isegi õiguskantsleri arvamusele, et ka Pärnu linnal võiks olla sama kaugelevaatav arengukava, nagu seadus ette näeb, peeti tühiseks, see oli mõned aastad tagasi või siis järjekindlalt planeerimisseadus, tööalased rikkumised, kus kus viiakse detailplaneeringud volikogust mööda ja ma arvan, et koer sinna maetud ongi, et ma olen üks nendest Pärnu linnakodanikest, kes on, kes on silma peal hoidnud, et see korralagedus ükskord ometi ära lõppeks. Aga need, kes on huvitatud, et ka laiendatud Pärnu muinsuskaitsealale, mis nüüd ulatub, dub rannapargile, villader piirkonnale ja, ja lausa plaasini välja, et ikkagi sinna sellesse ajaloolisse kooslusesse saaks seadusi eirates suruda kortermaju. Eks need jõud on muidugi huvitatud Soosaare poolt veetav Kunstimuuseum lõpetaks oma tegevuse ja, ja ilmselt nad ka väga rõõmustavad, kui me selle kunstimuuseumi koliks mõnda teise linna. Aga see on asjatu lootus ja seda rõõmu küll nüüd kellelegi ma ei kavatse pakkuda, ma olen valitud Pärnu linnavolikogu kus ma ei saa olla senikaua, kuni ma olen riigikogus. Ma olen valitud Riigikokku, võib juhtuda. Kandideerin uuesti riigikokku. Kas ma sinna nüüd saan, on iseasi, sõltub sellest ka muidugi, kuidas õnnestub ka muuseumiküsimus lahendada, aga mul on oma saadiku vastutus ja ma ei saa nii kergelt võtta ja kolida mõnda teise linn. Aga mis puutub muuseumisse, siis, kui leidub mõni omavalitsus ja praegu Viljandi on päris tõsise pakkumise teinud, ei ole välistatud, et et kui praeguste Pärnu võimukandjatega kokkuleppele ei saa, siis liigub kollektsioon kusagile mujale, muidugi vastavalt ikkagi nõukogu otsusele esialgu nõukogu sellist otsust langetanud ei ole. Sa rääkisid Pärnumaavanemast, kas juriidiliselt on tal niisugune pädevus olemas sekkuda nüüd Pärnu linnavolikogu otsusesse? Jah, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ongi maavanem kohustatud teostama järelevalvet kohalike omavalitsuste õigusaktide üle. Kas need tühistama ja pead? Võtame ka maavanema pädevuses on teha ettepanek kohalikule omavalitsusele tema poolt, et väljaantud ebaseaduslike õigusaktide tühistamiseks aga mitte otsustada ei otsustama, peab ikkagi lõppkokkuvõttes volikogu ise ja ma tahaks näha sellist volikogu, kes jätab ebaseadusliku otsuse jõusse. Nüüd see viiekordne hoone, sa oled vihjanud sellele, et ta on kinnisvaraarendajatele magus suutäis. Et nemad näevad seal kortermaja, on see oletus põhjendatud? On seal mingi alus? Minu eelnevast jutust juba tuleb välja, et on vägagi põhjendatud, sest et surve Pärnu rannapiirkonnale villade rajoonile ajaloolisele rannapargile just kortermajade püstipanemise osas on väga ja väga suur sest ainult kortermaja ehitades on võimalik enne maja valmimist juba raha päris suure kuhjaga sisse kasseerida rida. Ja ei ole vaja oodata. Ta on näiteks hotelli puhul või ka bordelli puhul paarkümmend aastat, kuni selle hoone ehitamise kulud ennast lõpuks ära tasuvad. Nii et praktika näitab, kortermajade järele, on turul suur vajadus ja nüüd, mil muinsuskaitseala on laiendatud, on Essklandi 10 viiekordne büroohoone eriti magus suutäis, sest et muinsuskaitseala põhi määrus ei luba enam sellesse piirkonda ebaproportsionaalselt suuri ehitisi püstitada, aga see ebaproportsionaalselt ja täitsa sobimatu sellesse piirkonda hoone ümber seadistada, ümber ehitada, kortermajaks seda ei keela praktiliselt mitte ükski õigusakt välja arvatud volikogu, kes peaks maa sihtotstarbe sel puhul ärimaast muutma. Korruselamumaaks. Juttu on olnud sellest, et maja laiendamise projekt on hiljuti valmis saanud nimetatud seda poolemiljonilist maksumust. Kuidas see oleks hoone välimust muutnud? Selle hoone autoriks on Maie Penjam, kes 70.-te aastate alguses töötas maid projektis. Aga tollal valmis ehitati meie kunagisse Koidula kooli kaunisse kooliaeda. Ja aastal 2000 2001 valmis majja Beniumil maja kaasajastamise ümberehitamise eskiisprojekt, mis koosneb neljast etapist ja aastal 2002 õnnestus esimene etapp ka realiseerida ehk temale korralik moodne lõunafassaad ehitada. Nüüd teine etapp tähendaks seda, et hoonele ehitatakse põhja külge Esplanaadi tänava suunas uus fassaad, mis on siis klaasist ja dalamiidist, kus siis asuvad uus 180-l ruutmeetril näitusesaal 120 ruutmeetrine laste loomingusaal ja umbes 300 ruutmeetri suurune fuajee, kus paiknevad siis kohvik, muuseumi, kauplus, internetipunkt, raamatukogu, garderoobi ja nii edasi. Linnapea Mart Viisitamme ütleb, et tema ei ole muuseumi vastu kunsti vastu Pärnu linnas, aga teda ei rahulda kui linnapead. Segadused, et seal on äriühing, aktsiaselts ja on sihtasutus, et see skeem ei ole tema arvates vastuvõetav. See võib-olla mitte vastuvõetav inimesele, kes on Pärnusse tulnud Pärnu probleemidega, mitte tuttav ega ei vaevugi nendesse probleemidesse süveneda. See oli ainuvõimalik tee see, see muuseum luua makseses Chaplin loodud aastal 92. Mina sest Moody 10 kultuuriürituste korraldamiseks, nii on ka tema põhikirja kirjutatud. On olnud kogu aeg läbipaistev ja korralik aktsiaselts, tuletan meelde, et 92. aastal isegi vahvliküpsetajad pidid vormistama ennast aktsiaseltsiks, sest et mingeid muid eksisteerimise vorme olnud kolmas sektor alles hakkas sündima kasvama. Sihtasutused ja mittetulundusühingud tulevad alles 90.-te aastate teises pooles. AS Chaplin on maja haldamisega korrektselt hakkama saanud, on ka ise üle miljoni krooni maja parandusse pannud, ehitanud ümber seal ühe näitusesaali ja kõvasti remonti teinud, tualettruumid ära parandanud, uue soojussõlme ehitanud. Niiet Me oleme majaga kenasti hakkama saanud. Ja mis on AS Chaplini teene, et et seda maja hallates allrentnike teenindades on Ta võimaldanud Pärnu uue kunsti muuseumil ja filmifestivalil selles majas eksisteerida, sest et neil kummalgi ei oleks olnud endal raha noh ega vahendeid selleks, et niisugust suurt täituse pinda välja ehitada ja rentida. Otsest süüdistust muidugi jale. Raha on kõrvale kanditud või raha on kuhugi kadunud. Aga on niisugune varjatud etteheide, et raha liikumine ei ole selge. Liikunud täiesti normaalselt rentnikele AS Chaplini arvele ja Chaplini arvelt on siis makstud kütte valgustuse v eest ja, ja viimastel aastatel ei ole ühtegi senti enam isegi ülejäänud, sest mitte üks Chaplin aktsionär ei ole kunagi ühtegi senti saanud. Ei dividende. Mina Chaplini juhatajana ei ole saanud kordagi Chaplist, ei töötasu, hüvitisi, ei kommenteeri tehinguid, ei, ei midagi, tähendab kõik see on olnud tegelikult üks suur filanud troopiline projekt. Kõik aktsionärid on pannud õla alla oma nõuga et see asi toimiks. Riik on toetanud projekte, Pärnu linn, varasemad linnavalitsused on kultuuriprojekte toetanud. Et ma ei näe siin probleemi, see probleem on kunstlikult tekitatud nende inimeste poolt, kes arvavad, et kõik on siin Eestis vargad, petturid ja kõiki tuleb vaadata läbi kahtlustus prillide. Ma ei tea, kuidas on lood ettevõtlusmaailmas, kuid ma pean ütlema küll seda, et kunstnike, kirjanike loovisikute maailm erineb sellisest raadist, sest et mina küll ei tea haritlaskonna hulgas neid inimesi, kes kandiksid mingeid miljoneid või mingeid sadu tuhandeid kroone linna või, või siis riigieelarvest kusagile kõrvale. Enamasti elataksegi peost suhu. Mõnel, kellel on paremini läinud ja rahvusvahelistel festivalidel või konkurssidel on auhindu saanud on ka enamasti kasutanud selleks, et oleks veidi vabamad käed loominguks. Nii et minu meelest on see isegi alatu neid inimesi, kes tegelevad loominguga, süüdistada mingisugustes kantimistes ja kui selles süüdistatakse, siis peavad olema konkreetsed faktid, aga niimoodi öelda, et, et on hämar, siis tuleks öelda, et ma olen ka loll ja ei saa asjast aru, aitäh. Nüüd, kui on Pärnu juhtivad ettevõtjad seal haaratud nemad on siis ka nõus töötama ja tegutsema ilma mingisugust arusaamatu ei ole päris tüüpiline ärimees. Jah, aga on ka inimesi, on ka ärimeeste hulgas inimesi, kes ei mõtle, et selle krooni, mille nad hommikul välja andnud, peab õhtuks kahekordselt tagasi saama. Pildid, mis kuuluvad. Keskusele kuidas on see omandivorm, kas on kingitud muidugi kaheksale, näiteks Mark Soosaarele. Kuidas on need omandisuhted teil korrastatud reguleeritud? Pärnu uue kunsti muuseumi kollektsioon kuulub sihtasutusele kindlustatud nelja ja poole miljoni krooniga. See ei ütle ka veel mitte midagi, sellepärast et muuseumi kollektsioone võiks nagu kolmel tasandil hinnata üks on soetusväärtus, aga ütleme, üks sütega triikraud, mis on toodud. No ütleme näiteks haapsalu muuseumile aastal 1956 ja pearaamatusse on kirjutatud, et selle eest maksti kolm rubla, ei ütle päeval mitte midagi. Nüüd kollektsioon, mis on teatud summas kindlustatud, on see väärtus, et kui peaks olema kas loodusõnnetus, tulekahju, et või ka vandalism et millises summas siis loodetakse, et kindlustusseltsile hüvitaks. Ja kolmas väärtus on turuväärtus. Selle võib ju kirjutada kusagile, kuid see oma juba sellepärast tähtsust, et vastavalt vabariigis kehtivale muuseumiseadusele. Et need muuseumid, kes tahavad olla Kultuuriministeeriumi poolt aktsepteeritud muuseumide nimekirjas peavad omama oma põhikirjas sellist paragrahvi, mis ütleb, et muuseumi likvideerimisel antakse tema kogud kollektsioonid üle teisele ka sama tüübilisele või siis juba ära määratud missugusele muuseumile, sest tahame seda või taha sõltumata nende omandivormist on kunstikogud ikkagi kultuuriväärtuste kogumit, mille väärtus on see, et nad on. Komandör me räägime täna Pärnu uue kunsti muuseumi tulevikust ja tema praegusest seisust, milles see hoone Pärnus on see viiekordne hoone ja ma olen palunud stuudiokülaliseks Tiit Pruuli, sinagi üks tallinlane, kui sa nüüd 130 kilomeetri kauguselt siit Tallinnast vaatad, seda seda kultuurikeskus seal Pärnus, mis on sinu jaoks esmane asi, mis sulle meelde tuleb, mis on sinu jaoks seal? No ütleme, oluline. No see on, see on üks koht, kuhu kuhu peaaegu alati Pärnus olles minna tahaks, jagus alati midagi põnevat, toimub nii, et et see on kindlasti oluline märk mitte ainult Pärnu jaoks, vaid kaugelt kaugelt rohkem. Seal on muuseum, seal on näituse, et, aga seal on ka muid üritusi, rääkimata muidugi filmifestivalist, millel on niisugune väga pikad ja vanad traditsioonid. Eesti avalikkus tunneb sind kui kinnisvaraarendajad, nimetame kõigepealt endist balti jaama. Nüüd on selle nimi vist Ko, sina nimetad selle nime kindlasti, täpsemalt, sa oled üks nendest kahest suuromanikust. Aga kui sa näed seda asja seal Pärnus kinnisvarainimese seisukohast, teisest küljest, kultuuritundliku inimesena. Kas me räägime enne kinnisvarast? Neid asju ei saagi ju ju antud juhul enam lahutada see otsus, mis kunagi 92. aastal tehti, et anda see Esplanaadi tänava hoone rendile aktsiaseltsile Chaplin, nõnda siis, et omanikud ei võta sellest äriühingust välja dividende, vaid paigutavad raha selle näitusehoone parandamisse oli omas ajas kindlasti õige ja õilis otsus aastal 92 ju ei oleks kuidagi muidu seda muuseumit üldse sündinudki. Aga põhimõte selliselt olen ma küll seisukohal, et et kultuuriasutused ei pea sellise noh, nii-öelda abitootmisega ennast elatama või, või lisaraha teenima. Noh, see oleks umbes sama, kui, kui öelda. Endla teater võiks uue etenduse raha teenida Pärnu kalurimeestega koos merel käies või ois trahhi nimelise muusikafestivali organiseerijad võiks, võiks oma festivali finantseerida puutöökojas, kus klapptoole ja riiuleid välja saetakse, nii et põhimõtteliselt ma arvan, et see ei ole õige. Aga me oleme just sellises olukorras nagu me, nagu me täna oleme ja see asi tuleb nüüd lahendada. Sinu jutust võib järeldada, et sa näeksid ka varianti, kuidas seda saaks lahend. Jah, ma ei ole ju siin ei moodsa kunsti muisioloogia eksperdina, vaid inimene, kes on jah pisut ehk ettevõtluse ja kinnisvara asjadega tegelenud ja esimene suur erinevus antud vastasseisu puhul, kui me vaatame ettevõtlust ja seda kaasust, siis, siis ongi see, et on pisut kummaline, et inimesed ei, ei suuda asju rahulikult kokku leppida. Et mängu on tulnud kunstniku ja, ja poliitiku egod, kunstniku ja poliitiku edevused, mitte aga väga ratsionaalsed argumendid, ma saan aru, et linnavalitsusel on tekkinud küsimus, et kui see poolteist, kaks miljonit krooni, mis sakslastelt Chaplin teenib, et mida sellega siis täpselt tehakse? Mulle on jäänud mulje, et et härra Viisitamm kujutab muuseumit ette, kui, kui ühte maja seinte seinte külge kruvitud radiaatoritega ja umbes nõnda, mida tuleb siis majandada kui maja ja kinnisvara. Aga muuseum kindlasti ei ole, ainult maja ja kinnisvara. Ja muuseum on ka need asjad, millega ei saanud Soosaar, on aastaid väga südamega ja tulemuslikult tegelenud välissuhted, organiseerimistöö ja kõik selline. Ning kui nüüd on kahtluseta, et Mark Soosaare lennukipiletid, komandeeringus ja muu taoline justkui ei peaks muuseumi arendamisse parandamisse kuuluma, siis siis lahendus on jah, lihtsalt see, et võetakse, istutakse laua taha ja võetakse need aruanded, mida aktsiaselts Chaplin peab linnavalitsusele esitama. Mida meie ilmselt siin praegu ei tea, kas need on vormipäraselt esitatud või ei ole, üks pool väidab üht, teine pool teist, aga, aga mingit paberit peavad ju füüsiliselt olemas olema. Võetakse need paberid ette ja vaadatakse, kui palju sellest seltsi tulust on kulunud siis kinnisvara hooldusesse see maja me ju teame, ei ole üleliia jaa planeeringuga, ta ei ole tõenäoliselt omal ajal ehitatud üleliia kvaliteetselt, nii et ma arvan, et tema ülalpidamisse kulub päris palju, palju raha ja kõik, kes mäletavad seda maja vanast ajast ja, ja on seal praegu käinud, näevad ilmselgelt Aksel Chaplin on suure hulga raha selle renoveerimisse pannud, aga nüüd tuleb siis järgi vaadata, kui palju seda täpselt on kulunud, kui palju seda täpselt kulub, mis muud kuluartiklid muuseumi juurde peavad kuuluma. Ja selle raha peaks minu meelest leidma Pärnu linn või Eesti riik või mõlemad koos ja tagama selle, et see muuseum, mis on aastatega üheks skulptuuri sümboliks ehitatud, saaks jätkuda ja, ja areneda. Ja Mark Soosaar ei peaks tegelema mingi räpase kinnisvara äriga seal Pärnu linnas ja ruumide rentimisega. Teisest küljest linn ja riik võiks olla rõõmus, kui tema kulud vähenevad. Et ta ei pea täies mahus seda muuseumi üleval pidama. Nojah, aga siis tuleb need asjad ilmselt reguleerida täpsemalt, kui nad seni on reguleeritud ja taoline olukord võib tekitada analoogilisi konfliktidega tulevikus, olenemata sellest, kas seal ühel pool on muuseumihoidjaks Mark Soosaar ja teisel pool keskerakondlased, reformierakondlased või kes iganes Aga võib-olla on asi ka selles, et kinnisvaraarendajatel oletan, et nende poolt on väga suur surve linnale ja linnavalitsusele, et võib-olla küsimus. Selles see on üks, üks omaette teema, millest tuleks marki kiik, ta, kuidas ta on suutnud tekitada kultuuri ümber ühe väga efektse PR-kampaania. Midagi sellist ehk võib, võib Eestis meenutada ainult sellest, kuidas, kuidas proua valk hakkas ehitama uut kunsti muuseumit ja kuidas selle kampaania käigus mõnikord ülekohtuselt, et ebaõiglaselt Ki rünnati kõiki, kes jäid, jäid selle eriarvamusele selle projekti konkreetsete vedajatega, eelkõige siis poliitikutega. Ja täna muidugi ühest küljest jah, on meil tulemus ilusa uue kumu näol olemas aga mina, mina ei oska hinnata selle propagandakampaania kõiki üksiknüansse. Kas süüdistused kord ühe, kord teise erakonna pahatahtlikkusest, kas süüdistused kinnisvaraarendajate, muude ärimeeste apluses on tõepärased või ei ole? Aga kui võtta asju loogiliselt ja talupoja mõistusega loogiliselt ja talupoja mõistusega ei ole siin midagi teha, näidake mulle need kinnisvaraarendajad, kes on linnavalitsuse ukse taga käinud mis iganes neid mõjutanud, meelehead pakkunud, siis räägime edasi. Niisama ei ole mõtet süüdistada. Niisugune küsimus, linnavalitsus on pakkunud võimalust, olgu, selle muuseumi, müüme maha muuseumihoone, tähendab te saate jõe äärde, uue hoone sinuga kinnisvaraarendaja seisukohast, kas niisugune vangerdus on reaalne antud juhul kui ka rahastamine? Muuseumi ülekolimine iseenesest ei ole ju võimatu, aga kindlasti mitte mitte üleliia lihtne. Ma saan aru, et antud hoone edasi ehitamisse arendamisse on juba tehtud küllalt palju energia ja rahakulutusi ja kas mõistlik seda seda vastu maad visata, ma hästi ei usu. Aga see, et lubada talle, et kunagi tuleb jõe äärde uus hoone kuidas sellesse peaks suhtuma? Kunagi kindlasti võiks tulla, sest kui moodsa kunsti muuseum Pärnus kasvab nii hoogsalt, nagu ta seni on kasvanud, siis siis võiks seal kunagi olla palju palju uhkem hoone kui see vana nõukogude aegne kark, millele, millele nüüd midagi ümber püütakse ehitada. Nii mis oleks sinu soovitus, kui sa võtad, kui kinnisvaraarendaja nüüd neid asju seal selle muuseumi ümber. No veel kord, mina arvan, et Muuseumi hoidjat ei peaks tegelema kinnisvaraga nende aeg ja energia peaks kuluma ainult muuseumiga tegelemiseks ja riik peaks riik, kohalik omavalitsus peaks leidma kokkuleppima moodsa kunsti muuseumi ja filmifestivalitegijatega, mis mõlemad üritused peavad Pärnusse jääma ja peavad jõudsalt arenema. Siis need konkreetsed rahasummad, mis, mis on võimalik ja vajalik sellesse üritusse panustada. Me teame, et Viljandi linn on teinud ühe küllaltki konkreetse ettepaneku. Nad on välja pakkunud oma täiskasvanute gümnaasiumi Viljandi kesklinnas. Kui nüüd seda ettepanekut natukene avada ja laiendada, mis nad on soovitanud ja soominud. Mark Soosaar. No esialgu on jutud toimunud Viljandi linnapea Peep Aru ka, kes esindab Viljandi linnavalitsust, Viljandi linnavalitsus on, on jah otsustanud, et teemaga tuleks tegeleda. Selge see, et nii suure otsuse peaks langetama ja peabki langetama volikogu. Selleks, et volikogu võiks otsuseni jõuda, on vaja väga kõvasti eeltööd teha, on vaja võtta paber, pliiats kätte arvutada, kui palju läheb maksma selle linnutänavas asuva ja otse Viljandi raekoja kõrval asuva 1926. aastal ehitatud väga ilusa koolimaja renoveerimine. Kui palju lähevad maksma tulevikus halduskulud, kes võiksid olla potentsiaalsed finantseerivad ja millised võiksid olla siis koostöövormid Pärnu uue kunsti muuseumi ja siis Viljandi kunstimuuseumi vahel, sest et meie nõukogu seisukoht on küll praegu selline, et me teeme kõik endast oleneva, et Kunstimuuseum Pärnusse jääks, jääks progressile eksponaadi 10 riigi poolt finantseeritud ja ka varasemate linnavalitsuste poolt finantseeritud projekt viiakse lõpule. Ja samal ajal, kuna meie kollektsioon on juba paisunud nii suureks, et et isegi laiendamise puhul ei mahuks enam teosed ekspositsioonis ära et siis laieneda edasi Viljandi suunal ja ja me oleme väga huvitatud, et, et meie videotega juhul kui see peaks paiknema edaspidi Viljandis oleks andmebaasiks ja, ja koostööpartnerid näiteks Viljandi kultuuriakadeemiale. Viljandi oli esimene omavalitsus, kes konkreetse ettepaneku tegi, kaaluda muuseumi ületoomist Pärnust Viljandisse. Kui reaalne on see, et muuseum oleks kahes kohas nii Pärnus, Viljandis ja võib-olla ka veel kusagil võib-olla Haapsalus või Kuressaares, sest kaasaegne muuseum vajab üsna palju väga spetsiifilist riistvara ja ja transpordivahendeid. Siiani oleme me kasutanud küll siis kas transpordifirmade abi või siis ka eriti väärtuslike teoste puhul pidanud ülikalliste kunstitransporti rahvusvahelist kunstitransporti tellima, aga, aga ühe sellise sellise mikrobussi soetamine sellise, sellise mitmes linnas asuva asuva muuseumi peale oleks ka väga otsustav ja vahel ka ütleme teatud kunstiteoste Pisi restaureerimine, kõik see on, on, on ka koopereerimise teel tuleb palju odavam. Me ei ole rääkinud veel Pärnu filmifestivalist, tegelikult oli see ju varasem veel kui üldse nüüd kunstinäitused ja, ja kunstimuuseum. Kuidas sa näed selle tuleviku? Raske öelda? Pärnu filmifestival on ikka Pärnu filmifestival, aga ta juhul, kui ta peaks edaspidi Viljandis toimima hakkama, siis on üks niisugune väike mõnus mõnus võimalus teda nimetada ka ümber Fellini filmifestivaliks, sellepärast et Feliin oli ju teatavasti viljandi saksakeelne nimi. Kodus saates kõnelesid Mark Soosaar ja Tiit Pruuli. Mina olin vahendaja, Martin Viljarand.