Meil on stuudios muusikud ansamblist vigel kitarritrio mis tähistab tänavu 20 viiendat tegutsemisaastat. Ja küll mitte kõik muusikud ei saanud tulla, aga kaks kolmest on kohal, ehk siis Mart Soo ja Robert Jürjendal. Tere. Tere. Tere. Ma ikkagi alustaks ilmselt küsimusega, mida teie käest on väga palju küsitud, aga mina pole seda vist küsinud teie käest, et kuidas ikkagi see kõik algas, et kui me mõtleme, et 25 aastat on ikkagi niivõrd pikk aeg, et võib-olla Eestis ei olegi väga palju teisi ansambleid, mis oleks nii pikalt tegutsenud? No tegelikult vist ikka neid ansambleid on päris palju, alustades Kukerpillidega, ma mõtlen just sellise nagu improvisatsiooniline muusika, džässi mõttes võib-olla ei ole sellel põllul võib olla küll jah. Aga Robert oskab sellest. Selle kõige taga on hästi suur uudishimu eelkõige mõtteliselt kitarri osas, et mida selle pilliga saab teha ja ja minu enda selline paras seiklus, et ma alustasin klassikalise kitarriga. Aga millegipärast nagu selline klassikalise kitarrisoolomängija roll mulle ei istunud ja siis valisime metallkeeltega pilli mingi aeg. Ja sattusin kitarr klahvkursustele Saksamaal. Ja siis nägin seda, et selline kitarri, ansamblit, see ilu, mis seal toimus ja see see kõlapilt ja see hakkas niivõrd meeldima, et otsustasin ka midagi sarnast Eestis teha. Ja Mart sool, esimene, kellega ma kokku sain. Mardiga alguses tegutsesime kahekesi. Mäletan, mis oli otsa kooli kuskil seal ruumides vaikselt pusisime neid ideid või selliseid, mingeid selliseid mõtteribasid. Ja ma ei mäleta, paar nädalat pusisin, võib-olla. Ja mina nagu selles mõttes üritasin ka saada mingisugust sellist pilti, et mis siis juhtub, kui näiteks teine mängija juures on. Ega siis veel ei olnud mingit plaani mingit Riioostaga üldse mingit ansamblist. Aga siis Mart käiski välja, et ta teab ühte, väga sobivad, kolmandad leiavad ka Tõnis Leemets. Tõnissoni liitus hiljem. Ja siis me hakkasime väga usinalt koos proove tegema. Mart, kas sa mäletad, me, kui tihti me tegime, sest ma arvan, et meil oli kolm proovi, oli väga pikka aega oli selline regulaarne rütmi vahel isegi rohkem, võib-olla. Mis tähendas, et tegelikult suur hulk teie ajast läks just selle ansambli peale, sel momendil? Jah, jah, minul oli selline olukord tegelikult, et ma tulin välja sellisest etnorokimaailmast ehk siis Tõnis Mägi seitse, seitse seitse selline ansambel oli väga kehval ajal, tegutses just täpselt ülemineku perioodil. Ja kuidagi lagunes laiali, sest nii keerulised ajad olid. Mõnes mõttes oli jube suur kurbus sees. Aga siis see oli nagu mingisugune selline meeldiv teadmine, et saab küll edasi minna hoopis teises vallas ja hoopis teistmoodi, ainult kitarriga. Ja siis ma panin ka 100 protsenti või isegi rohkem sinna energiat sisse, alguses vähemalt võrreldes tänase päevaga on see nagu oli seal kuidagi natuke teistmoodi tol ajal. Nii et mõte, et see võiks olla trio, oli teil algusest peale jah, see niimoodi siis kui juba Tõnis oli siis ta siis ta haige siis sellist tunnet ei olnud, et peaks laiendama veel, et minema veel kuhugi. Ma mainisin siin alguses sõna džäss, aga, aga muidugi, ilmselt selle ansambli puhul ei saagi rääkida mingitest kindlatest stiilidest, vaid võib-olla peab kuidagi iseloomustama teid kasutades mingeid, teisisõnu sellepärast et võib-olla pigem seda, et, et teil on selles muusikas improvisatsiooni ja see muusika on mingis mõttes selline mitmehäälne, et kõik mängivad erinevaid rütme. Ega te ise ka ei ole kunagi ennast kuhugile lahtrisse paigutanud. Alguses ei olnud nii keeruline, see oli tegelikult selline väga. Mõtleks sellise ameerika minimalismi sellise draivi minimalismi, kus on siis selline rokielement või energiaelement sees. No tegelikult Ameerika heliloojatel olid mitmed endil sellised ansamblid, kus nad mängisid oma muusikat, see on midagi sarnast. Ja ta põhines tegelikult sellistel mustritel erinevat mustrit samaaegselt ja poliitika võib-olla oligi see võtmesõna. Ja selline harmooniline plaan tuli alles hiljem. Alguses oli tõesti liinimängija vägagi tehnilised ja nobedad lood, olid need. Ja tegelikult selliseid efekti küsimus, et need tekkisid ka, kas tulema hiljemalt smart soovimatuks? Muideks esimene ma, kes üldse trios kasutas nii-öelda elektroonika Tõnisega mängisime otse akustiliselt. Nii et alustasite akustiliselt hoopiski ja siis elektroonika lisandus hiljem. Mart Soo tegelikult minul oli üks digitegi mingi digitaalne multiefektiprotsessor, mille ma kohutava hunniku soome markadest ma ei tea, kus kohast natuke sain, aga ma ostsin. Ja seda ma sain siis kasutada mingit nagu teist värvi sisse tuua. Aga siis õite pea lisandusid sinna Robertil vis tyybow kuskil. Ma isegi Tian aastaarvu seal 95,1 Kanada sõber saatis väikse pakikese. Olin ülimalt õnnelik, sest et midagi teha. No see oli selline aeg, kus võis niimoodi laiata Eestis, et vot minul on, teil ei ole selline nagu teadaolevalt esimene päeva Eestis, mis jõudis ja kasutan seda siiamaani. Kuidas te esimese plaadi salvestamiseni jõudsite ja kui palju te olite selleks ajaks juba andnud kontserte ja kuidas see käis? Plaadile eelnes tegelikult kassett. Jah, mis seal natuke erinev on materjali, kui mõne mõne mõned lood olid erinevad. Aga me oleme väga küpsed juba selle materjali salvestamiseks, nii et tegelikult see käis minu arust jube kähku. Raadio teises stuudios tegelikult mängisime teises foonikas. Et see pilt oli niimoodi, et Maidomaadikas med salvestas tema siis oli puldi taga ja me olime tema selja taga. Siis vaatasin seda ekraani. Ja ausalt öeldes kuulasime sealtsamast tagasi ennast ja kahtlaselt plaat läks niimoodi linti selle plaadi nimisõnastik, esimene plaat. Ja ma mäletan, et ega need lõikamise kohta seal palju teha ei olnud vaja neetult, üsna küpsed ikka need lood. Me salvestasime ju lindile ja lindile lindisalvestusele seltsimees. Et huvitav, selline kogemus. See oli 94, mai, kui me suurema osa sellest sisse mängisime. Tegelikult see on siis aasta pärast seda, kui me formeerusime umbes. Kui mõelda võib-olla selle toonase muusikaelu peale üldse siin Eestis, et ilmselt ikkagi kõlas see kõik väga uudselt ja väga teistmoodi kui võib-olla kõik muu, mis tollal tehti, sest et ei kujuta ettegi, see võis ikka see pilt väga teistsugune olla, võrreldes praegusega siin Eestis. Jah, ütleme, seal muusikaline materjal on, mõnes mõttes oli sarnane klassikalise muusikale, et oligi fikseeritud suuremalt jaolt. Ja, ja siis oli seal oluline, et oleks täpne, et oleks hästi, kõlaks hästi, selline, kuidagi õhuline jõuline aga mis oli erinevat, võib-olla nii-öelda, sest džässimaailmast ja klassikamuusika manustada see, et need impositsiooni hetked, mis sinna vahele tulid, et need olid sellised tõesti ja kui meie enda ühislooming ja see, mis koha peal sündis, alati, kasutasime seda võimalust. Muidugi olid need sellised lood ka, kus olid võib-olla otsast lõpuni ainult tekst, aga neid oli vähe. Kompensatsioonid sees. Pärast on muidugi veel päris paljudel plaate lisandunud ja kui nüüd mõelda selle 25 aasta peale, siis kuidas teil on õnnestunud hoida värskena see kõik, sest et ikkagi paratamatult ju nii pikk aeg, kui aeg läheb, siis, siis võib-olla tekib mingisugune rutiin vahel, aga kas teil selle ansambliga pole tekkinud? No siin on tegelikult selline paratamatus, et kui sa muusikuna elad ja tegutsed, siis sa teed ka muid asju. Me oleme kõik teinud ka omi, mingisuguseid projekte, oma muusikat, ekstra mingit Eestile koosseisud mis tähendab seda, et siis saab vähem aega Weekend'i jaoks, eks ole, aga see tähendab seda, et sa ohjadki värskesin sa lihtsalt üle ei suuda genereerida ühte asja. Ma ei pea, ma nüüd niimoodi improviseerin, aga kui ma ei oleks ainult kolmekesi ainult teinud nagu seda triot praeguse ajani, ma arvan, et võib-olla see tüdimus isegi oleks tulnud küll. Aga nüüd on näiteks toren tulla tagasi paljude asjade juurde hoopis teistsuguse kõla ja hoopis teistsuguse tundega. Et need 25 aasta pärast nii mõnigi lugu muideks on meil kavas ka praegusel ajal sellest ajast Nii et päris esimestest kontsertidest ka Täitsa esimesest kontserdist ja et ma ei tea, miks see nii on, aga kuidagi nii on välja kukkunud. Aga muidugi, kui te nüüd esitate neid lugusid, siis need kõlavad jälle teistmoodi, hoopis. Ja kindlasti on teine aeg ja teised pillid ja teised mingid efektid seal vahel need kindlasti on kõlanud teistsugune. Te olete tegelikult väga palju välismaal esinenud, et ma arvan, et võib-olla sellistest jällegi eesti improvisatsioonilised muusikakollektiivides kõige rohkem, isegi nüüd viimati te just tulite tagasi Jaapanist. Kas see oli teie esimene kord Jaapanis käia või olite parem Jaapanis ka käinud? Mart oli natuke võib-olla rääkida, et anda käinud ennem viigelgi Toldriana, me ei olnud Jaapanis esinenud, et see oli esmakordne. Mina võtsin osa 21 202 aastat tagasi ühest ühisprojektist, kus eestvedaja oli ta Karliga Maci trummar Jaapanist, kalle laar saksa kitarrist Christoph kallija Šveitsist ja Eduard akuulin peale minu veel Eestist, et selle koosseisuga me käisime kaks korda Jaapanis ja esinesime tegelikult ka 97 ses kaare festivalil. Et nüüd oli väga tore jälle külastada ja näha, kui palju see riik ja maa ja Tokyo on muutunud. Lisaks teile oli seekord Jaapanis teisigi eesti muusikuid, et see on selline taas Eesti 100. aastapäevaga seotud kontsertreis. Ma ei ole selles väga kindel, kas nad seal 100-ga seotud, aga pigem on see ikkagi selline, nagu soov eesti muusikat Jaapanisse viia, üldse tutvustada seda kohapeal. Ja meiega oli kaasas ka Peedu kassitrio, nii et kuidagi ääretult meeldiv oli näha, et, et huvi on päris suur. Rahvast jätkus kuulajaid ja oli ka uudishimulikke, kes autogrammi, kesiseid ja plaatorstid ja sõnaga minu jaoks oli selles mõttes täitsa ikkagi olemas. Ma vaatasin, et seal olid kolm erinevat sellist stiili esindatud, kui nii võib öelda kolmes erinevas kategoorias, et seal oli vist selline hevimuusika ja ja ütleme, etno folk ja siis džäss, nii et teie olite sellel džässi kategoorias ikkagi seal. Jah, et seal metali poolt esindas Eestist ansambel Talbot ja siis folgi poole pealt olid Mari Kalkun ja kõrreliste ringse. Džässi poole pealt oli Peedu kass monumentum ja Weekend Guitar Trio. Jaapani publiku kohta räägitakse ju, et nad on ikkagi väga vastuvõtlikud ja väga entusiastlikud ja, ja kuulavad suure tähelepanuga ja tunnevad kõige vastu huvi, et milline mulje teil jäi. Ja kuidas teil läks seal. Nad on uudishimulikud seal näha ja uudishimulikud, et ütleme, kõige uue osas, mis tuleb ja samas nad ei kaota ära sidet oma minevikuga traditsioonidega. Et see on kuidagi igal sammul näha. Kummale näiteks see kuulutus, mida ju Me kuuleme kogu aeg, mis puudutab CD plaate, et need kaovad ja kinnitab varsti keegi mängi, seal on näiteks kaubamajad, palun väga. CD-plaate täis inimesed ostavad neid samamoodi DVD ja siin on mingisugune kummaline nihe selles arusaamas, et kuigi, kui mõelda sellele, et Jaapan on üks eesrindlikumaid tööstusriike ja, ja üldiselt tehnoloogia, et nad võiks ammu olla ju nii-öelda välja mõelda mingit uut uut vormi, aga millegipärast hoiavad sellistel vanadel asjadel silma peal ja nad on väga maiad ju ka Euroopa suunas kiikama. Sest väga paljud ütleme sellest Euroopa artistide mõtlen siis sellised Nissi plaadid on juba Jaapanis välja antud, kus on peal võib-olla mingit lisamaterjali lisateavet, mida mina näiteks ei saa Euroopast kätte. Ja noh, kogujad ju nendel on seal suur maiuspalad 100 sealt eks Jaapanist midagi, nad on kallid ka, kusjuures et vot see näitab seda, et see on nagu mingisugune varaid. No Eesti muusikutest Ma tean, Jaapanis on džässmuusikutest väga palju ka Tõnu Naissoo käinud ja isegi seal plaati salvestanud, et tundub jah, et igal juhul esiteks need turud on niivõrd suured, et et sinnapoole tasub vaadata ka eesti muusikutel. Ja rahvaarv on ju paarkümmend miljonit vähem Venemaamast niatega kuigi haaran märksa territoorium, eks ole. Aga kindlasti. Kuidas teil on need väliskontaktid tekkinud, et teil on ikkagi päris palju kontserte olnud? Tõesti, nagu mainisin välisfestivalidel, et kas need on ikkagi käivad nii, et keegi kusagil kuulab teid ja siis keegi soovitab kellelegi teisele või kuidas üldiselt tekivad? No need on väga erinevalt tekkinud, et kas nad teinekord sellised mingisugused organisatoorsed olukorrad, kus sa saad, pannakse võibolla mingisugune eesmärk püsti, otsitakse artiste, et me satume sinna just õigel ajal õigel hetkel, või, või siis on tõesti oma kontaktid. Seal on mitu asja korraga kogu aeg. Ja tihtipeale, kui eesti džässi tutvustavad üritused olnud, et siin on vist olnud ka Londonis neid ju mitmeid aastaid, et te olete ka seal mitu korda käinud. Londonis Me käisime Londoni džässifestivalil eelmine aasta ja esinemas ja siis käisime koos Vox Clamantisega seal mõned aastad parem jah, jah. Ja siis ma olen veel, kui Inglismaast rääkides, siis me olime, aga tuur oli veel 2005, olime Oxfordis, risodeerisime vist nädal aega, mängisime seal iga päev kuskil. Et see oli ka päris huvitav. No igal juhul on väga palju neid esinemisi ja pärinevaid mälestusi. Nojah, isegi ja võib-olla ma arvan, et Mart on nõus, et tegeldaks värvikamaid, on meil siiski midagi parata, siis oli ka üks esimesi, võib-olla käike, mis oli Novosibirski džässifestival. Et see oli üks värvikam ja sellest võib lasa väikse sellise filmi teha, filmi teha? Jah, täiesti, kes on praegu kuulab meie saadet, siis võib-olla võtke ühendust. Meil on praegu väga palju materjali, selle kohta, saadaks toreda lühifilmi. Aga nüüd teie, 25. sünnipäevakontserdid, tegelikult juba on siin toimunud neid vist aasta alguses ja nüüd tuleb Tallinna kitarrifestivalil, üheksandal juunil avab selle festivali teie kontsert Niguliste kirikus. Et mis sellel kontserdil teil on plaanis? Me oleme Nigulistes tegelikult päris palju mänginud ja see on alati väga huvitav ja väljakutsuv koht, sellepärast et selle ruumi akustika seab omad piirid ja siis ongi huvitav väljakutse leida. Selline kuldne kesktee akustika oleks nagu muusikateenistuses, et ta ei ei sööks seda mingit väga tihedat materjali ära, et siis spetsiaalselt selle jaoks midagi valmistame ja ma arvan, et kindlasti mängime mingid implikatsioonid koha peal, mis on nagu otseselt tingitud või seotud selle koha vaimu ja akustikaga. Niguliste akustika vist erineb ka paljude teiste kirikute akustikast. Ja Tallinnas ja ta on hästi kuidagi hõlmav ja mõnes mõttes hästi ühtlane ja kaja pikkus, ma pakun, et vist on ka ikkagi pikendus on, kuskilt ei ole rohkem kui 11 sekundit midagi nii. Aga seal on veel üks huvitav fenomen, et kuna me kasvatame elektroonikat, et kroonilise vahendid siis ütleme, need kõlad, mis võib-olla sellises väiksemas ruumis tunduvad võib-olla natuke digitaalselt siis näiteks Niguliste akustikas läbi selle suure ruumi vahvalt moonduvad. Ja kuidagi hakkad hoopis teistmoodi kõlama ja mis mulle meeldib, sellepärast et nad muutuvad uuesti tagasi nii-öelda analoogse ekssignaalidega või vähemalt mulle tundub nii, et selline kuidagi läbi ruumi toimub selline heli, uuenemine või muundumine. No muidugi, 25 aasta jooksul on teil lugusid tõenäoliselt kogunenud hästi palju, aga kas sinna lisandub ka kogu aeg midagi, et kas päris uut muusikat ka ikka kirjutate? Viikingi tardriiule? No tasapisi EKA ajal sellepärast et see on võib-olla selline lausa selline nõue, et muidu on raske edasi minna, et midagi peab olema, uut et kogu aeg midagi ikka teeme. Või siis midagi arranžeerinud oma varasemast loomingust ja ma küll mere. Ja ma kujutan ette, et valida on ka päris keeruline vahel, kui on hästi palju ikkagi, mille hulgast valida tuleb arvestada sellega, et milline see praeguse meelse heli, seal ta maailm sellisena seal praegu kõige paremini toimib, et tal võib-olla sellest lähtumegi. Et just, et need instrumendid ja need vahendid, mis meil praegu on, et et see looming oleks vastav sellele, et see on kõige olulisem. Kas teil on sel aastal veel tulemas kontserte Eestis ei, võib-olla ka siin lähitulevikus veel kusagil välismaal? No Eestis, meil on Hiiumaatuur tulekul ehk Me oleme Sõru jazzil. Ja siis me külastame Kassari kitarrifestivali juulikuus. Ja siis me võtame käsile teise saare Saaremaa ja lähme augustis Kuressaare kitarrilaagrisse. Nii et need on nagu saate, kuidagi suund on, saared on oh lähiteema. Kas teil on plaanis ka veel üks plaat salvestada? Siin pole, lähemas tulevikus? Pole välistatud, töötame selles suunas. Aga aitäh teile selle vestluse eest ja mõtlesime natukene siis Weekend Guitar Trio 25-le tegutsemisaastale ja kontsert Tallinna kitarrifestivalil on üheksandal juunil siis toimumas. Nii et aitäh, Mart Soo ja Robert Jürjendal. Tulite stuudiosse kutsumast?