Tallinna metodisti kirikus toimuvad praegu Rudolf Tobiase tooriumi, Joonas eestikeelse versiooni ja originaal orkestratsiooni salvestused ning peagi seitsmendal juunil Tallinna Jaani kirikus ja kaheksandal juunil Tartus Pauluse kirikus kõlab Joonas eestikeelsena ja Tobiase originaal orkestratsioonis esmakordselt Cap publiku ees. Dirigent Tõnu Kaljuste, millal ja kuidas hakkas idanema mõte taoliseks esituseks? Ta sihises ammu, aga konkreetse kujuda võttis siis, kui ma tutvusin Silvia Tobiase ärakirjaga. Silla tubans kirjutas kogu partituuri ümber 70. 71. aastal ja tutvudes selle partituuri iga, mis oli ka eestikeelne, sai see nagu tuult tiibadesse. Esimene etapp oli see, et lasin üliõpilastel delegeerida magistrieksamitel paar aastat tagasi igast pildist tähtsama numbri, et kontrollida, kas kõik toimib. Ja siis, kui olid keskustelut eestikeelse variandi ümber. Need kahtlused hajusid hoobilt, kui ma nägin tema esimest klaviiri vahi oreliversiooni mis oli kahes keeles. Et kõik need kirjad, mis Karl Eduard Söödi k Rudolf Tobiase olid need lihtsalt rohkem kinnitust, et ta soovis ka eesti keeles seda Kuulat. Vardo Rumessen raamatusti Joonase sõnum oli samuti kärjast Karl Eduard Söödi-le, kus tobias kirjutab, et võiks selle kunagi ka eesti keeles ette kanda, aga seal on samuti kirjas, et, et see partituur oli väga puudulik ja lünklik ja seal oli hoopis kellegi poolt lisatud hiljem venekeelne tekst. Et huvitav, kust tuli eestikeelne tekst, kes selle kirjutas, sest tobias teatavasti kirjutas teksti saksakeelsena dioloog Rudolf Kallase abil. Kes seda nüüd täpselt teab, me olime ka käekirjaeksperdi juures ja saime tõesti kinnitust, et see eesti keel ei ole tema enda kirjutatud. Aga see eesti keel oli olemas seal 70. aastal, kui Silvia Tobas selle ärakirja tegi. See tähendab, et enne seda oli töö eesti keelega igal juhul põhjalik, sest see eesti keel, mis on klaveri peal, on algusest kuni lõpuni kõikide häälepartiide kõikide solistide. Ühesõnaga täielik eesti keele versioon kellegi käekirjaga, nagu ise ütlesid, tema eesti keel oli puudulik, Rudolf Tobiase endal ja tema konsultatsioonid, keel inimestele ka nagu Karl Eduard sööd ja kõik need tagama. On veel avamisel, ma leidsin muusikaakadeemias üliõpilased, kes on sellest teemast huvitatud ja ma loodan, et ta doktorantuuris seda asja hakkab arendama, sest iga töökäsikirjadega on üks lõputu protsess ja ka need ei puuduta suurt pilti. Suur pilt on see, et kui me isegi sätime niisuguse kujutelma, et teistes keeltes kandmine pat ütleme kui originaalis, siis siin on lihtsalt maailm jaotunud ja muusikud jaotanud kaheks. Sest ma leian ka näiteks suurte ooperite puhul. Ja üldse kultuurrahvaste traditsioonid järgivad tihtipeale seda, et ükstaspuha, mis maailmaloomingut, keele arengu ja kõige muu tunnetusliku seisukoha niisuguse kaasamisel muusika väljendus, on emakeel niivõrd otsene informatsioon, mis välistab mingisuguse imiteerimise kõla, imiteerimise sisu, imiteerimise, mis psühholoogiasse toob selle kogu dramaturgia niisuguse helikiirusel, see, kui sa laulad emakeeles, see on üks väga oluline missioon iga suurteose puhul me ei ole läinud siin eesti keeles ette kandma Bachi Matteuse passioon, kuigi soomlased peavad iga nelja aasta tagant jälle uue tõlke ja kannavad seda ette. Aga Joonas on niisugune teos, mis just valmis 10 aastat vaata enne Eesti iseseisvust. Ja oli selle kultuur riigi saamisel niisugune väga oluline teetähis. Ja kuna need leiud kõik, mis näitavad, et seal on eestikeelne tekst olemas viitavad sellele, et see võimalus on autori poolt avatud ja tema enda tütar on selle eestikeelse partituuri kirjutanud siis kultuuripärandi aastal, miks mitte seda ette kanda. Aga milles seisneb põhiline erinevus orkestratsioonis võrreldes sellega, mida me oleme siiani kuulnud Joonasse ettekannet? Kui ma tema käsikirjadega tutvusin, siis on põhiline tendents olnud nendes käsikirjades see, et andma kustutanud ära muusikat. Kustutusjäljed on näha, sa võid ise taastuda isegi seal, mis on parem kirjutanud ja põhjus, miks ta on tihtipeale ära kustutanud filmi, on see, et luua läbipaistvat faktuuri, et tekst kostaks. Et oleks kogu aeg sõnum, sõnum selge ja siin on erinevad kirjad. Ka Rudolf Tobias elt ka viitas, et oi, kui te seda kannatajad, võite seal seda kustutatud materjaliga esitada, kui soov on, ütleme nii, et kõige esimene versioon, mis ma loodan, et saab ka varsti ette kantud, on orelikoori solistide versioon, see on esimene siis teine oli siis Joonase versioon, mis oli esiettekandel ja pärast ta tegi veel teisi variante, tormist on kaks varianti. Ja need ka lõpust on kaks varianti, nii et tahab varieeris lõpuni. Ja mis puudutab tema orgestatsiooni omapära, siis see Rudolf Tobias, kes lõpetas Peterburi konservatooriumi, sai korraliku organisatsiooniõpetuse Rimski korsakari õpetuse järgi ja tema teosed pakatavad võimsust igas taktis, siis Joonase puhul töötades Leipzigis, toimus partituuris niisugune detailide ja hoopis teistsuguse orgestratsiooni soov seda teha. See ei ole standartne orgestratsioon, vaid see on tihtipeale väga õrn ja hõrk aga see ei ole no lõpetamata, see on sisuga igati kooskõlas. Ja seda me tahaksime nagu esile tuua, nii et see ei ole mitte säästorkestratsioon arvestades toonaseid ettekandevõimalusi, vaid teadlik taotlus. Siin me võime minna oma kogemustes erinevalt, et selle materjali kallale, sest sest ütleme, kui ma olen puutunud palju kokku erinevate heliloojate käsikirjade, ütleme näiteks, võtame kas või Arvo Pärt. Ja kõik tema orgistratsioonid on niivõrd ebastandardsed, et kui nende organisatsioonide hakata ümber käima niisugused tava orgestratsiooni Aabeetseega, siis kaoks helilooja omapära. Ja mina väidangi seda, et see omapära, mis Rudolf Tobiase lon tuleb esile just tema originaalorientatsiooni, kõlas. Mida on Vardo Rumessen Horkestratsioonis omalt poolt siis juurde sinna pannud. Esiteks ta on dubleerinud kõike, kui näiteks alustab teost Rudolf Tobias soovib, hakkavad oboe ja fagoti tuleb paralleelse liinina alla, siis rumisseni organisatsioonis on sama muusikaflööt, oboe, klarnet Saagot. Kui on kaks Kornad, siis Rumessen, Ilon Meli Kornat, kui on kättemaksu psalmis Rudolf Tobias altide soolale jätnud ruumi, nii et esimest teist viiulit ei ole kasutanud ahelt Pastšella Viola. Siis Rumessen lisanud esimese teise viiuli lisaks veel trompeti toetamaks alter, pluss veel soolotrumm, mida ei ole Rudolf Tobiase, neid näiteid on hästi palju. Lisaks veel tuntud Promesseni lõpp sellel teosel, nii et asi on lõppenud hoopis teistmoodi. Ja kui rääkida järjekorrast selles, kuidas teos järgneb siis peale Sanctust, mis ei ole tobesel kordusega, vaid on otse läheb Joonase suurde aariasse, siis see on juba nagu ütleme ettekande küsimus, kuidas seda noh, iga dirigent ja iga inimene võib ju suur vormis mingi osi ümber tõsta, aga kuna me jälgime siis Rudolf Tobiase järjekorda, siis meil on Joonase suur aaria peale Sanctust ja lõpeta kolmas pilt suurepärase soprani soologa. Nii nagu originaalis, nii et detaile võima palju lugeda. Ja põhiline nendest ongi just see, mis ma viitasin, et see orgestratsioon on rohkem läbipaistvam. Kuigi siin on päris palju tööd, et kõik reljeefselt kõlaksid need kirikus, seda Tallinnas ei olegi nagu ette kantud ja selles mõttes on kirikukõla ka veel isegi komplitseeritud, et et suu, et rohkem solistide teksti. Rumessen väitis, et originaalpartituuris ei olnudki oratooriumi lõppu. Et sellepärast pidi lõppu kirjutama oratooriumi lõpule esimese oreliversioonis, mida me kutsume klaviiriks praegu. See on lõpp ilusti olemas. Teiseks kui Silvia Tobias selle kirjutas, siis oli see lõpp, oli täpselt sama koha peal, kus oli klaviiris ja kui tutvusime Pattituriga siis lõpp on kaks, tähendab sonar statsiooni, erinevus kahes erinevas orgestatatsiooni lõpus ja ühes variandis on lihtsalt üks lõputakt, mis on klaviiris, on kuskilt, et ära kaotatud või on mingisugune lehekülg puudumis, milles on lihtsalt viimane kord. Aga kui klaviiris ja Sylvia tobe seal on need olemas, siis see on eeldus, et tal oli, see tõesti ei mõeldud, sest sillodobesel oli materjal, mille kedagi kirjutas 70. aastal tunduvalt rikkalikum. Ta viitas sellele, et tema käes olid kõik orkestripartiid ja selle järgi ta kontrollis, nii et siin ei ole kahtlust. Lõpp on meie ette kandas omal õigel kohal minu jaoks Joonase draama kõige olulisem hetk on just selles äratundmises, et kas sa loed Kalevalat, kuidas Vanemuine käis lipuse kõhus või sa loed vana testamenti, kus Joonas käis vaala kõhus. On see, et niisugune draama tuletab meelde, et inimene kõikides väga rasketes olukordades piiripealsetes olukordades pannakse kõrgema võimu poolt looduse ekstreemses olukorda ja loodus teeb talle selgeks selle, et ta ei ole siin maailmas kõige võimsam. Räägime ka pealegi, jah. Originaalpealkiri on des Joona sendung, mida siin Eestis andmetel on tõlgitud Joonase lähetamine. Teie olete loobunud sellest lähetamisest, alles on jäänud Joonas. Meile andis kindlustunde selleks Silvia Tobiase partituur, mis on Joonas teine punkt, miks me kasutame Joonas on see, et partituuri tiitellehel kasutab ka Rudolf Tobias. Seda nimetab Joonas. See on meil ka ilusti plakatitel kirjas kavalehtedel näete seda seal partituuri peale veel on toimunud suur protsess Eesti vabariigi ajal nimelt perekond tobias müüs kogu materjali Eesti riigile. See protsess hakkas 31. aastal selle terviklikkus, tõendasid Cyrillus Kreek ja Mart Saar. Ja lõppes 39. aastal riikliku komisjoni vastuvõtuga. Milles olid Riho Päts, Juhan Aavik ja Adolf vedru. Need viis Eesti muusikud on tõendanud, et see teos on terviklik ja kõikides paberites, mis Eesti riik others oli, kutsuti seda oratoorium Joonaseks. Ja see on eetiline probleem, kui Eesti riik on selle ära ostnud. Me oleme teatavasti 100 aastased ja meil on see partituur olemas, siis meil on su püha kohus seda ka esitada sellisel kujul, nagu ta on siin omal ajal, see lähetamine võis muidugi tuleneda ka sellest poliitilisest situatsioonist, mis oli Eestis, kus oli vaja Eestit igale poole lähetada. Need on niisugused väiksed seigad, mis tulevad tihtipeale olukordadest, kui inimene on nii muusika kui ka poliitik. Ja ma arvan, et muusikuna mul ei ole mingisuguseid etteheiteid, Vardo Rumessen jälle sellepärast, et see, see, mis on tehtud ümber orgestreeritud, see on tutvustanud seda teost ja see on väga võimas ja see nõuab tõesti tohutult suuri suuri masse ja ta vajab esitamiseks niisugust arusaamist, et see on arranžeerinud, et seda ei tohi võtta, selline son. Rudolf Tobias, originaal see on midagi taolist, nagu Rimski korsakov himussowski polescodovi. Ja siis tuli üks Estonia teater, kes tegi seda muuseas originaalis. Meil on taoliseid asju varem olemas ja kui nendel son tegi kunagi Bachi suurteoseid, siis orkestri ees ümber, nii et muusikud armastavad mõnikord asju paremaks teha. Ajapikku inimesed, kes töötavad originaalidega käsikirjadega, leiavad, et selles partituuris on rohkem seda organiseerijad kui heliloojad, et nad teenivad rohkem ennast kui helilooja, tähendab helilooja teenimine, see tähendab seda, et sa püüad maksimaalselt aru saada, mida helilooja mõtles ja kuidas see kõik kirjas on. Ja sedapuhku ma arvan, et Me oleme selle ülesande endale seadnud ja nüüd me siis seda püüame võimaluste piirides publikuni tuua. Ma arvan, et inimestele jõuab sõnum kohale emakeeles veidi kiiremini. Suur aitäh. Ja me jääme seda ettekannet suure huviga ootama. Klassikaraadios kanname üle neljapäeva õhtul kell seitse Tallinna Jaani kirikus toimuva kontserdi, kus leiab aset Rudolf Tobiase oratooriumi Joonas eestikeelse versiooni ja Originaal orkestratsiooni esiettekanne Eestis. Esitavad arete Teemets, Helen Lepalaan, Mati Turi, Taavi Tampu Raikoraalik Eesti filharmoonia kammerkoor, Collegium Musicale. Puutses musikaales koorus müstikus koosseisus Maria Listra, Kadri tegelman, Endrik Üksvärav, Tamar Nugis, samuti tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna kammerorkester. Orelil Kadri toomoja. Koormeister on Mai Simson. Dirigeerib Tõnu Kaljuste. Tõnu Kaljuste vestles Kersti Inno.