Meil on stuudios külas džässlaulja Jana Kütt, tere. Tere. Ma siin kuulasime tunni alustuseks sellist saksa trompetis diapianisti nagu Sebastian Scudnitski ja kui ma sinuga siin enne rääkisin ja küsisin, et millist muusikat sa viimasel ajal kuulad, siis sa just mainisid sedasamast Plotnitski. Just see on mul selline viimase aja avastus, ma olen vist kuskil koopas elanud, sest et nagu ma sult kuulsin, siis tegelikult ta on käinud jätskaarel ja selle paraku magasin maha, aga noh, õnneks on albumid üle interneti saadaval, niiet. No sind ei olnud näha sel aastal festivalil jazzkaar, aga seal oli selleks hea vabandus, sest et sa oled viimase aasta veetnud tegelikult hoopiski Rootsis Jötebori muusikaakadeemias, õppides vahetusüliõpilasena kest. Et kuidas sa üldse laulmisega alustasid, et kas, milline oli sinu lapsepõlv selles mõttes, et kas muusika sind ümbritses kogu aeg või kuidasmoodi. Sa jõudsid selle juurde. Minu pere ei ole kuidagi muusikaga seotud ja tegelikult see sai alguse sellest, kui lasteaias. Muu muusikaõpetaja ütles mu emale, et kuule, et jaanal vist nagu on midagi, et äkki võiks natukene rohkem edasi arendada ja võiks suunata teda muusika peale mille peale muidugi mu ema tegi suured silmad selle pärast, nagu ta ise ütleb. Et tal on elevant kõrva peale astunud, et jah, mu isapoolne pere suguvõsa on tegelikult kõik mingil määral muusikaga seotud, kas mängivad mingit instrumenti või on laulnud koorides. Aga. Väga varases lapsepõlves selles mõttes muusika mind otseselt ei ümbritsenud. Et tegelikult see kõik algas tänu tänu tädi Reedale, nagu me teda kutsusime lasteaias. Kes siis hakkas mind vedama laulu konkursitele, nagu see ikka alguse saab väiksest peale. Ma arvan, et esimene laulukonkurss oli kuskil kolmeaastaselt. Et ma mäletan iseennast alati muusikaga seotud olevatega. Ja kuidagi noh, ma kasvasin üles sellises väikeses linnas nagu Kunda Ja iga aasta siis oligi laulukarussell mis oli selline minu jaoks kohustuslik ettevõtmine, vabatahtlik, kohustuslik ja ja kuidagi kuidagi see laulupisik on jäänud minu sisse. Ma vahepeal küll mul oli paus neli aastat täiesti muusikast, et ma arvan, et see oli selline tore teisme ja mõtteennast täiesti eemaldada muusikast, et siis ma keskendusin hoopis rohkem tantsimisele. Aga muusikahariduslik te siis algas sul juba üsna varakult ja tegelikult siis sa jõudsid Elleri kooli Tartus. Just et noh, kõigepealt nagu ikka laste muusikakool siis, siis oligi see väikene paus ja, ja keskkooli viimasel aastal ma ise tundsin, et ma pean nüüd otsustama kas ma tahaksin tantsimisega edasi jätkata või ma lähen ikkagi tagasi muusikaradadele. Ja siis ma käisin aastakese Rakvere muusikakooli laulustuudios Kelli Pärnaste juures. Ja tegelikult proovisin ka otsa kooli, aga ma arvan, et mul ei olnud piisavalt ettevalmistust või noh, ilmselgelt ei olnud veel. Aga jah, siis ma astusin hoopis Tallinna Ülikooli andragoogika erialale, mõtlesin, kuna mulle meeldib inimestega koostööd teha, siis võiks selline eriala täiesti sobida. Aga ikkagi noh, poole aasta pealt ma sain aru, et ma ei, ma ei oska ilma muusikata. Ma ei saa. Ja, ja siis. Ja siis tuli see Eller ja Elleris õppisin Ursele oja käe all kolm aastat. Ja, ja see oli selline üks üks vingemaid aegu kindlasti. Millal sa hakkasid kirjutama muusikat? Ma proovisin. Ma mäletan, proovisin kirjutada ühte lugu vähemalt juba põhikoolis, aga, aga tõsisemalt tegelikult ma võtsin selle, et Elleris teisel kursusel Elleris on selline tore omaloomingu konkurss? Jaa, jaa, mind on alati huvitanud see maailm. Kuidas luua muusikat, kuidas? Vormilises mõttes ja, ja meloodiate loomine, et see on alati kuskil mul peidus olnud, aga ma pole, polnud kuidagi julgenud, võib-olla. Aga, aga see oli selline hea võimalus, kus kätt proovida ja ja läks hästi. Et ma sain mingisuguse preemia ka seal ma täpselt ei mäleta, mis nime see kandis. Aga sellest peale kuidagi ongi see komponeerimine. Jah, komponeerimine on väga suur sõnaga. On alati minuga kaasas käinud. Komponeerimine ja samas ka aroniseerimine just seadmine. Just just et olenevalt siis koosseisust Arenseerida oma lugusid. Kas kas on olnud midagi sellist, mis on sul kuidagi algusest peale olnud mõttes, et sa tahaksid džässivallas tegutseda või, või sa ei mõtle üldse niimoodi stiili mõttes? Algul tegelikult mõtlesin, sest et mulle tundub, et peab olema mingisugune suund. Minule ei sobi see, kui mul on täiesti vabad käed, et ma pean ennast kuidagi raamitlema, kuidagi piiritlema ja võib-olla siis vabaks murdma, aga aga Jassi tegelikult tutvustas mulle Kundas minu solfedžoõpetaja, kes on need meie seast lahkunud. Aga tema oli siis esimene ja ma mäletan, et et see oli džässstandard, labayastorland, sära fooni esituses. Ja siis ma olin müüdud. Et, et sellest peale kuidagi tegelikult on alati olnud huvi džässteooria vastu. Erinevate stiilide vastu. Džässlaulja selline repertuaar klassikalises mõttes on ikkagi džässistandardid olnud alati. Aga noh, tänapäeval on see ka ilmselt muutumises. Ja mulle tundub küll, ma ise olen ka selles mõttes väga palju neid standardeid läbi käinud ja esitanud ja läbi töötanud. Et minu jaoks oli see väga oluline. Sellepärast et noh, mina sain enda baasi nii-öelda nendest standarditest ja üldse kogu see improvisatsiooniline moment on ju väga kesksel kohal nendes aga nüüd pigem jah, viimane aasta on pigem ma olen pigem keskendunud oma loomingule. Milline muusika sind on mõjutanud võib-olla alguses, kui sa alustasid ja, ja võib-olla ka hiljem. No päris alguses, eks ju, oligi siis esimene nii-öelda tõuge, oli see seal alla see konkreetne lugu. Aga tegelikult Ma ise arvan, et mind on ikkagi mõjutanud rohkem selline modern, jazz. Näiteks selline pianist nagu Niil kaoli, briti pianist jagatšassist. Tegelikult ka Argo Vals oma esimese plaadiga, et ma jah, ma arvan, et mind pigem on, on mõjutanud sellene, uuem Chazz. Jah, kui seda saab Tšassiks nimetada, mis enam üldse on, stiilid on segunenud juba, aga, aga jah, põhimõtteliselt, et võib olla. Et päris nii-öelda standardite õppimine tuli veidi hiljem. Džäss, või ka ütleme, võib-olla rütmimuusika rütmi, muusik võiks nimetada seda rütmimuusikaga just tegelen. Millal sa oma esimese bändi kokku panid? Esimene bänd oli, oligi selleks omaloomingu konkursi üks, et haarasin vanema kursapoistel kraest kinni, ütlesin, et nii sellele lugu on valmis saanud, et nüüd palun tulge ja mängige ja nad olid rõõmuga nõus, sest et noh, ma isegi praegu veel tegelikult ju muusikutelt kuulen, et et alati hea meelega tullakse oma loomingut mängima, sest et ta seda saab pähe teha. Et Eestis on see muusika, tööpõld on lai ja mitmekesine aga mis puudutabki sellist võib-olla siis džässi, maigulist, oma loomingut, siis seda liiga palju ei saa mängida. Džäss on küllaltki meestekeskne maailm alati olnud ja mulle tundub, et Eestis see võib olla. Päris nii ka ei ole, sest et on väga palju võimekaid noori naismuusikuid just. Aga kuidas sulle tundub, et tegelikult kui vaadata džässvokaali, siis mees džässlauljad meil praktiliselt just nagu puuduvad, samal ajal on jazzlaulmine alati nagu olnud just nagu naiste rida rohkem. Kuidagi nii on jah, et, et naised on tavaliselt selles lava eesotsas nii-öelda ja, ja mehed siis toetavad instrumentidega. Et ma ei, jah. See on ilmselt ju nendest svingiaegadest nii kujunenud ja, ja sinna ei saa midagi parata, aga see on muutumises. See on väga tugevas muutumises, ma arvan. Kuigi endiselt tulles just Jöteboris, siis. Enamik klassikaaslasi on mul ikkagi meessoost ja peale minu oli veel siis kaks lauljat minu kursusel. Et jah, kuidagi kuidagi nii on. No sa veetsid nüüd aasta Jötebori muusikaakadeemias ja kuidas sa selle aasta kokku võtaksid, et, et mis sinu jaoks seal on, sellist erilist või kuidasmoodi, see ütleme, erineb sellest kogemusest, mis on olnud sul siin Elleri koolis Emmdos õppides? Kõige esimene võib-olla asi, mis meelde tuleb ja ka tegelikult selline väike kultuurishokk, mis puudutab bändi tegevust oli. See bändiproovi orgaanika ehk siis. Kuidas ma ütlen, me, eestlased, oleme ikkagi suhteliselt otsekohesed inimesed meile väga pikalt ei meeldi keerutada. Et asi on vaja ära teha, kiire, korralik, et et seal on natukene teine lähenemine. Muusikat analüüsitakse väga palju ja, ja noh, ma ei ütle, et see on halb või hea, aga lihtsalt see on, see on esimene asi, mida ma märkasin. Et et jah, võib-olla see, kuidas, kuidas proovi-prooviprotsess käib. Ja, ja seal koolis üldiselt on tegelikult väga palju väga palju sellist vabadust. Et ja vaba aega, et enda kallal tööd teha, et. See individuaalne töö on nagu seal kesksel kohal ja pigem on suunamine noh, mis tegelikult on siin samamoodi, aga, aga mulle tundub ikkagi mingil määral, et akadeemias võib-olla on pigem struktureeritud. See õppekava ja õppeprotsess mingil määral. Vist ka meil oli siin enne juttu, et ka need erialade nimetused on natuke erinevad, et kui on džässlaul, on akadeemias meil, siis seal on vist kuidagi teisiti. Ja seal on improvisatsiooniline laul ehk siis väga suurt vahet ei ole, aga ikkagi väike väike nagu sisuline. Kas sa leidsid sealt ka selliseid uusi sõpru, kellega võib-olla ka tulevikus koos bändi teha näiteks? Ja leidsin kitarrist Oliver, see kell ja tema on siis rootslane ja Soomest Alexis liuku pianist kellega me andsime kahe kontserdi mai lõpus ja ma loodan, kuna me salvestasime selle kontserdi, siis ma loodan, et, et see projekt läheb käima. Ja et sellel on tulevikku, sest et need, need kaks muusikut mõtlevad väga sarnaselt minule ja nendega on väga mugav koostööd teha, et nii sõpruse poole pealt sujub kui ka muusikalise poole pealt. Tegelikult sul on siin juba plaat Eestis oma ansambliga välja tulnud juba mõni aeg tagasi. Jaa, oktoobris andsime sellise väikese plaadi välja viie looga? Jaa jaa. Ma olin ammu juba mõelnud, et tahaks nagu väikese märgi kuhugile maha panna ja see oli selline hea võimalus. Ja muidugi ka päris korralik ettevõtmine, et see ise välja anda ja kõik organiseeritud. See oli väga õpetlik ja huvitav. Huvitav ettevõtmine. Kas selle ansambli ja selle koosseisuga tegutsete siiamaani edasi ka? Ja Jana Kütt Group on praegu väikesel puhkusel, sest et kuna ma olin ära. Kuigi me andsime kontserte oktoobris märtsi algul, mis olid väga edukad mõlemad, mul on väga hea meel selle üle. See motiveerib ikkagi edasi tegutsema, aga praegu võib-olla on väikene paus. Aga nüüd on sul tegelikult üks vähemalt üks uus ansambel, võib-olla isegi mitu, aga, aga üks uus ansambel, mille nimi on viska pilk. Pillikud ja pillikud on siis uus eesti modern folkansambel ja ja tegelikult pillikud on juba mitu aastat tegutsenud. On käidud sellisel festivalil iga aasta nagu Europeed, mis siis rändab erinevatesse Euroopa linnadesse. Sel aastal on see Portugalis Wizevus, kuhu me siis läheme? Ja nüüd on teil ka siin Eestis. Tuleb justkui võib, siis ma loeksin kõik need nüüd ette. Tegelikult jah, 12. juulil on meil plaanis anda nõmmel oma sõpradele väike kontsert, kus me siis ka salvestama selle üles, et saaks, saaks seda jagada. Aga 13. juunil kell kolm oleme merepäevadel. Ja siis on augustis meil mõned kontserdid. 11. augustil maheda muusikafestivalil, 12. augustil mõisakultuuri festival, kostivere mõisapäeval. Samal päeval 12. augustil õhtul on siis etendus lolli tema ja meie kontsert. Ja seitsmeteistkümnendal augustil anname Tallinnas oma sellise nii-öelda väikese hooaja lõpukontserdi või siis jah, kontserditurneel jah, just, ja enne seda tegelikult läheme 14. juunil tuurile mille siis sihtkohaks ongi Portugal ja video ja oleme teel kuskil 30 päeva ja anname, anname erinevalt des Euroopa linnades kontserte ja proovime selle tuurielu ära. No kuidas teil Portugali mängima saada õnnestus? Et see ongi siis sama Europiidi festival, kus pillikud on tegelikult käinud erinevad, et koosseisudega tantsijatele mängimas, rahvatantsijatele aga alati. On olnud repertuaar ka. Pigem siis selline popimaiguline, et, et võime mängida nii tantsijatele kui ka niisama tava kuulajatele. Jah, et, et selle, selle tõttu see, see reisijate, selle reisi ette võtamegi mõtlesime lihtsalt, et mis, mis mõtet on lennata kohale, kui tegelikult me kõik tahame natukene ringi rännata ja see on hea võimalus muusika ja reisimine ühendada. See pillikud on tegelikult ju päris suure koosseisuline ansambel, et kas seal on siis nii džässi kui ka folgitaustaga inimesi või kuidas sellega on? Ja ongi nii üht kui teist ja popi ja, ja kõik kõik oma nii-öelda juured paneme sinna ühte patta ja ja tulemus võin öelda, et juba paistab, et on väga hea. Aga milliste teiste koosseisudega veel, võib-olla sul on tulemas kas esinemisi või millega saab rohkem töötajaid? Hetkel tegelikult muud ei olegi, et see võtab tegelikult kogu suve nüüd ära. Kuna me kuna paljud meist õpivad välismaal või siis õppisid siis oli väga keeruline vahepeal proove teha ja kirjutada, et praegu see, see suve esimene pool On täielikult keskendatud kirjutamisele, proovidele ja selle programmi paikapanemisele. Aga kõlab põnevalt ja ootan huviga, mis sellest ansamblist edasi saab. Et Yana kütt, aitäh, et tulid meie saatesse suvetuur täna aitäh rääkima natukene oma elust viimasel ajal. Kuulame lõpetuseks sinu muusikat. Jana Kütt, grupp pea, lugu on vist ootus, just nii. Aitäh, aitäh. Kas sa tahad? Teegaks. Ka saadad? Miinüüdeegaks.