Nüüd on meil hea võimalus kuulata eestirootsi ansambli Frender Plaati stuudios on infot jagamas Säde, Tatar, kes ansambli liige koos temaga kolm Rootsis tegutsevat muusikut Nataša tusseska, Gabi ja Taaniel tusseski Säde, palun räägi natukene, kuidas see ansambel teil kokku sai? Sina oled Eesti pärimusmuusik, kuidas seal selle seltskonnaga kokku said ja kuidas teist ansambel said? Tere ka minu poolt. Ma käisin 2012. aastal Rootsis muusikalaagris ja kohtasin väga-väga paljude toredate muusikutega muidugi, ja meil kolmel siis nädal seal käbile, Daniel, tekkis selline eriline muusikaline suhe ja pärast seda laagrit. Me jäime lihtsalt suhtlema ja koos mängima. Mida see ansambli nimi Frender tähendab? Frender on rootsi vana vanasõna, seda enam tänapäeval ei kasutata, aga inimesed teavad enamasti, mida see tähendab. Ja see tähendab Tru sugulasi, omasid, inglisekeelne sõna friend, sõbrad, mis muusikat te koos teete, kas nüüd on teie enda luud või lähtute mingist konkreetsest materjalist? Võib öelda nii ja naa. Ammutame inspiratsiooni nii rootsi kui eesti pärimusmuusikast, aga me teeme selle muusikaga seda, mis meile on südamelähedane, et kuna poistel on väga tugev rokitaust, siis võib hästi tihti kuulda rütmilisi meloodiaid, risse improvisatsioon, kuna nad on natukene sellest maailmast pärit. Ja muidugi Eesti muusika on siis minu panus sellesse bändi. Kui ma enne küsisin abi käest, kus ta nende nimed pärit ja siis ta ütles, et need on poolast. Aga te tegelete ikkagi selle Rootsi traditsiooniga. Nad on poola perekond küll, aga lapsed on juba üles kasvanud Rootsis, et jah, Rootsi pärimusmuusika on see ja rootsi kultuur, mis seal nende perekonnas domineeriv, võiks öelda. Säde, sina mängid, flööt, laulad, Nataša laulab, mängib viiulit, kabi mingi prootsibuzukid mandoliini ja laulab ja Daniel mängib kontrabassi. Kuidas teil need seaded kujunevad, mismoodi teelsel proovis toimetate? Need kujunevad natukene erinevalt, vahest tuleb mõni bändi liige proovi juba valmis leega visiooniga, kuidas see võiks kõlada, aga tihtilugu lihtsalt alustame mingi näiteks pärimus, Loovi, meloodia või tekstilaulmisele mängimisega ja siis kuidagi ühise ühiselt koorub välja see lõplik versioon. Aga see võib võtta päevase, võib võtta nädalaid, et et kuidas kunagi, kuidas kunagisel laul tahab meieni tulla, aga me võtame seda protsessi rahulikult. TPS-i, kus kohas te proovi teete? Me oleme proovitanud enamasti Uppsalas, kust k nädassaadanjani käbi pärit on? Trootsis. Teil on sel suvel plaanis täitsa korralik turnee, mis kestab 41 päeva, 27 kontserti Jaapanis, Kanadas, Eestis, õigus, mis seal siis toimuma hakkav? No maailmatunne, mulle esmakordne kogemus, nii et ma täpselt ei teagi, kuidas see välja näeb. Aga me planeerime ja teeme kõva tööd iga päev selle nimel ja ega see tõene läbi ei saa, kui viimane kontsert on antud ja ja mõelda, et nüüd meil ei ole enam võimalust ühestki lennust maha jääda või, või ajavahe tõttu kuskile nurka tukkuma jääda. Aga tõesti, Jaapan ja siis me lendame sealt Kanada idaosas, Jaapani ja Kanada idaosa vahel on kas oli 12 ja 14 tundi ajavahe, nii et peaaegu pool päeva ja siis lendame tagasi Lääne-Kanadasse ja siis tuleme Eestisse. Et see saab olema põnev. Väga ootame Eestis Neginit, Viljandi pärimusmuusika festivalil tuleb teil kontsert Viljandi Jaani kirikus aga kust eestis eelisinete Viljandi folgi raames ka maakonnakontsert on Pilistveres. Aga kas kuuleksime äkki siis plaadimuusikat ja ma hea meelega kuulaksin kommentaare nende lugude juurde? Jah, muidugi. Plaadi esimene pala on ka ühtlasi Frenderi esimene koos mängitud lugu. Ja see on tüüpiline Rootsi keskaja ballaad, mis räägib loo härrauulofist ühest üsna tüüpilisest omal ajal elanud mehest, kes hakkab kohe-kohe naist võtma, aga selleks, et veel enne pulmi natukene mõtteid tuulutada, sõidab ta oma hobusel mägedesse. Aga tee sinna läheb läbi paksu metsa ja seal ta kohtab haldjaid. Haldjakuningatütar palub tantsule. Aga kuna hoolofilon ju armastate kodus ja, ja tal on muud plaanid, siis ta viisakalt keeldub köid haldjaid, kuningatütar ei taha sellest midagi kuulda sellest keeldumisest ja ütleb, et kui sa muga tantsima ei tule, siis ma panen sulle peale needuse ja enamasti nende ballaadide lõbus kahjux, nääre, ulov surebki, aga meie jätsime selle kõrva osa välja, et jätsime lahtiseks ja natukene lootus sellesse loosse. Järgmine lugu on inspireeritud eesti pärimusmuusikast, eesti pärimuses on tihti kasutuses kaunis kujund tütarlapsest, kes pöördub oma murega jumala poole ja nii satele selga valge sulist kleit. Mis Frenderi või siis meie arvates seostub vabaduse ja piiritusega. Et sellest ka loo refrään. Ilmustid jäi relva MB. Ta käib ja hulkus mööda maid ja abaluud jumala. Mu Henn saaki mitte maade keema kolme kolm päevas maata siin piin, õõtsa see. Järgmise instrumentaalpala autor on käbidu säskin. Ja ma arvan, et käbi on selleks lukk saanud inspiratsiooni armsast Viljandist, mis võiks öelda, on talle nagu kodulinn siin Eestis sellepärast et ta ka praegu elab seal. Ja ma mõtlen, et see lugu on kui varajane, karge, kuid päikseline varahommik, mis algab kuskilt Viljandi järve äärest kus uduva vaip katab veel maad ja kõike, hingab rahulikus ürgses Viljandimaa rütmis. Kõik päike sõuab agaralt taevakaarel aina kõrgemale ja kui sealt trepimäe kõrgest järsust trepist üles ronida, siis hakkab see päev rohkem päevamoodi hingama ja hommik hajuma. Ja mida lähemale linnale, seda rohkem tuleb sinna päeva seguneb, tasapisi ärkavad linna kärajad, siblimist järskonnisegavast magavas linnas saanud päevale omane sigin-sagin mõtete suundade virvarr aga seegi viljandile omases mõnusas rütmis. Nii nagu Eestis, nii on ka Rootsi pärimuses palju meremehelaule mis jutustavad meremeeste raskest elust, kus nad peavad igasse sadamasse jätma maha selle kõige kaunima ja armsama. Viimane olgu alati riietatud muidugi sinisesse kleiti kui lained merel. Ja me alati oleme Frenderi proovida, tähendab, et me peame kirjutama sellele loole jätku kus me ei kirjelda meremehe rasket elu, vaid võib-olla selle neiu tundeid, sest tema ei armastab ühte samal ajal meremees armastab kõiki kõigis nendes sadamates. Et see jätk kindlasti tuleb. Ei, ma mõtlesin ka. Järgmine lugu Ankynistan ja see tähendab rootsi keeles minu nime Säde ja see lugu tuli minu juurde, kui ma umbes pool aastat olin Rootsis elanud ümbritsetud sealsest kultuurist ja keelest ja inimestest. Ja kuigi nüüdseks ma olen juba seal kodunenud, siis tol hetkel pärast poolt aastat tundus endiselt kõik väga uus ja eksootiline. Ja ma arvan, et sellest ka selle loo laad. Järgmine tekst on pärit Rootsi vanast koraali raamatust kus koraali meloodia oli natukene segases noodikirjas, nimelt ilma taktimõõdu jooneta, aga see andiski meile toreda võimaluse ja jättis palju maad fantaasiale. Ja nii sündiski järgmine pala. Mooste Lõuna-Eestis on Fränderile väga eriline paik sest just seal andsime oma esimese kontserdi 2015. aastal. Siiani püüame ikka sinna jõuda kord aastas, sest meile seal lihtsalt väga meeldib. Ja järgmine lugu on just nimelt pärit Põlvamaalt Mooste kandist. Tavaliselt jutustab Käbi sellest loost meie kontserditel. Talle tundub, et kõigil eesti tüdrukutel ongi palju kosilasi ukse taga ja siis peab tulema see tugev eesti ema kõva häält tegema ja korra majja lööma. Ja rootsi keele osa sellest laulust kirjeldab siis selle kõrvuni armunud tüdruku mõtteid ja tundeid. Ja võib öelda, et on täitsa omas mullis nagu armunud ikka. Frender on selline huvitav bänd, perebänd nimelt et tasa on käbi ja Taanile ja väike õde ja Taanil on kõige vanem vend. Käbi seal vahepeal. Ja sellises muusikalises perekonnas võib juhtuda, et sünnipäeval kingitakse asja asemel hoopis pillilugu või laul. Ja nii kirjutaski Natasha järgmise loo Danielile kolmekümneaastaseks juubeliks. Ja kuna ilmselt nad aasale tundub see kümneaastane ajavahe igavikuna siste kutsuski hellitavalt Danieli kolmekümneaastaseks vanameheks. Eksistret kioskisse. Ja Fränderi esimese omanimelise albumi lõpetab Muhu saarelt pärit hällilaul. Tihti segame nii eesti keelt kui rootsi keelt. Ja selle rootsikeelse osa väljendab juba suureks kasvanud lapse igatsust. Kuid südamliku tänu oma hoidja kas siis ema või vanaema või kellegi vastu kellega ta lapsepõlves üles kasvas. Vastu Daeway.