Head kuulajad see kevad tõi Eesti muusikaharidus heaks väga tähtsa sõnumi. Lõpuks löödi kopp maasse Pärnu maantee 59 krundil, kuhu siis aastal 2022 peaksid uude ja uhkesse kaasaegse kaasaegsesse majja kolima siis nii Tallinna muusikakeskkool otsa kool kui ka Tallinna balletikool mis on aastaid vaevelnud ruumipuuduses väga kitsastes tingimustes remontimata majades. Täiesti suurepärane uudis. Riik investeerib rohkem kui 41 miljonit, sellele lisaks veel sisustus. Aga siiski ei rõõmustanud selle uudise üle väga paljud nende koolide õpetajad ja lapsevanemad, sest neile mõjus lausa külma dušina teade, et kolme kooli baasil luuakse uus kutseõppeasutus. Koolid ei jää mitte tegutsema eraldi, vaid sündimus on päris päris uus kool. Ja 26. mail oli siinsamas klassikaraadios murelik vestlusring, kus siis paljud koolide õpetajad ja lapsevanemad avaldasid oma hirme ja kahtlusi, mida siis haridusministeeriumi esindaja teetiko küll püüdis hajutada, teatades, et koolide õppekavad kohe kindlasti ei muud. Ja ka nimetus kutseõppeasutus ei muuda midagi Tallinna muusikakeskkooli tegevuses. Aga väga palju sellest kõigest on pandud, et selle uue loodava kooli uue juhi õlule, kes oli selleks ajaks veel valimata. Aga nüüd on uus direktor olemas ja on tulnud täna siia suvetuuri stuudiosse külla, et anda loodetavasti vastused kõigile meid painevatele küsimustele. Tere tulemast, Eero Raun. Tere tulemast kõigile raadiokuulajatele ka seda teemat lahkama, kuulama. Kõigepealt palju-palju õnne, et osutasite valituks 18 kandidaadi seast. Millal te asute tööle? Asun täielikult tööle seitsmeteistkümnendal septembril, enne seda on palju veel tööd senise tööga, sest kuna minu senine töö on olnud suhteliselt palju Eestist eemal, siis need välislähetused on pikalt ette paika pandud. Aga mis on see, mille kallale te siis nii-öelda kõige esimesena asute sellel uuel ametikohal? Kõigepealt tuleb rääkida kindlasti hästi palju erinevate inimestega ja tuleb paika panna selline üldisem struktuur, mis ja millal hakkab lähiaastatel juhtuma. Ja hakkab juhtuma siis nii ehituse poole pealt, aga eriti tõstaksin esile seda kooli sisu osa. Sest et see aeg, kui veel müürid hakkavad kerkima, tuleb väga intensiivselt tegeleda sellega, et ikkagi see kool, kui ta uude hoonesse kolib, oleks ikkagi juba noh selles mõttes paika loksutatud organisatsioon oleks olemas ja oleks kõik need tugevused ja traditsioonid, mis on praegu kolmes koolis aastakümneid olnud. Et need leiaksid siis uues struktuuris ka endale koha. Jah, sellessamas juba mainitud vestlusringis helikaja saates ka just mitmed õpetajad kritiseerisid seda, et kuidas saab ehitada uut kooli, kui veel päris täpselt ei ole teada, missugune see uus kool saab olema. Uus kool on ju tegelikult? Kavandatud sellisel kombel, et on aluseks võetud see, mis on praegu praegused õppekavad milliseid erialasid õpetatakse, mis on kolme kooli arengukavades need mõtted, mis võiks nagunii lähiajal teostada. Et ses mõttes, ega ta päris tühja koha pealt ei ole tekkinud. Nii et teil ei ole näiteks kavas mõnda sellist väga suurt muudatust. Ma arvan, et muudatustest ei ole kindlasti mõtet praegu rääkida. Täna ei ole mina veel koolijuht, rangelt võttes ei ole seda koolimaja, ei ole seda uut kutseõppeasutust ja sellel ei ole veel nimegi. Aga viie aasta pärast juba on. Ja siis kindlasti hakkavad Pärnu maanteel uues hoones õppima noored muusikud ja tantsijad. Nii kutseõppes kui ka põhikooli ja gümnaasiumiõppes õpetatakse nii klassikalist kui rütmimuusikat nii kaasaegset kui klassikalist tantsu. Et selles mõttes need elemendid, mis on praegu kolmes koolis need peavad jääma samaks. See saab kindlasti olema Eesti kõige keerulisema struktuuriga kool. Aga seda tuleb võtta, et probleemina, vaid võimalusena. Selle kooli fookuses peab olema eelkõige kvaliteet. Sest et seee kool ei pühenda ennast mitte huviharidusele, vaid sellelt huvihariduse laialt vundamendile üles ehitatud tippu pürgimise vertikaalile. Ja sellel koolil on kõige otsesem vastutus selle eest, et oleks selliseks terviklikuks muusikapüramiidi, muusika ja hariduse püramiidis ikkagi seostatud kõik see haridustee alates kohalike omavalitsuste omanduses olevatest muusikakoolidest, kuni lõpuks Akadeemiani välja. Ja samas on ka tegemist omamoodi sellise pea ees vette hüppamisega, sest et minu teada ei ole Eestis varem mitte kunagi ühendatud kutsekooli ja gümnaasiumi. On selliseid pretsedente, kus on kaks asutust, mida juhib sama direktor, üks on näiteks Hiiumaal, on ka Väike-Maarjas. Aga jah, see kool saab kahtlemata olema pretsedent Eesti haridusmaastikul. Ja kuna neid õppekavasid selles koolis saab olema kindlasti rohkem kui mis tahes teises koolis, siis ta jääbki pretsedendiks. Aga kindlasti kujutate te ka selles mõttes väga hästi ette, kui erinevad need koolid on, et te olete ise ometi lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli selle oma mälestuse baasilt, et kui te nüüd mõtlete tagasi oma kooliajal, et kas midagi saab selles uues teie juhitavas koolis olema hoopis teisiti, kui oli teie enda ajal? Aga loomulikult, mina lõpetasin ikkagi Nõukogude Liidu tingimustes kooli ja aeg on tohutult palju muutunud, inimesed on muutunud. Nii et kõigile nendele väljakutsetele, mis meie ümber muutub, aeg esitab, peab see kool kindlasti vastu. Ja samas ikkagi seesama nõukogude liidu muusikaharidus oli ikkagi väga kõrgel tasemel, et ma arvan, et ka osaliselt praegu meie muusikute kõrge tase on ka sellega sellel sellel baseeruv nii-öelda No ütleks korrigeeriks seda sellisel kombel, et tegelikult Eesti muusikaharidus on minu meelest maailma tipus väga kaua, seda on tunnustatud ka mujalt maailmast, nii et see ei ole meie enda tark, kus pidada oma muusikaharidust maailma tipus olevaks. Ja tegelikult alusmüür laoti sellele ju enne teist maailmasõda juba Riho Päts ja teised tublid mehed ja naised tegid seda ning kuna meil ei olnud pärast teist maailmasõda võimalik oma riiki pidada, siis õnnestus ikkagi oma kultuuri tugevalt üles ehitada, muuhulgas sellega ka muusikaharidust. Et selles mõttes me saame rahulikult järgmisel aastal, kui tähistame professionaalse muusikahariduse sajandat aastapäeva tegelikult ju seal tõmmata sellesama joonega, et niikaua meil olnud muusikaharidus tõeliselt tugev. Ja nüüd, kui ajad on maailmas tohutult muutumas, siis me peame hoolitsema selle eest, et see oleks jätkuvalt tipus. Ja jätkuvalt Eesti muusikud oleks need, kes on Eesti kultuuri ja Eesti riigi rahva, aga see kõige esimene visiitkaart. Ja selle kõige juures ikkagi kehtib ka see tõdemus väga sageli, et mis on meid siiamaani toonud, ei pruugi alati edasi viia. Ja samas just sellesama jutuga seostubki mingil määral ka just see muusikute hirm, et selles samas selgaja vestlusringis Piret Väinmaa tõi selle välja, et, et meil on suure vaevaga nüüd nii-öelda uuesti üles ehitatud meie interpretatsiooni koolkond, mis siis sai vahepeal tugeva hoobi seoses sõjaga, et see võtab väga pikalt aega ja ikkagi väga suured hirmud on selle nii-öelda olemasoleva süsteemi lõhkumisega seoses. Et noh, muidugi on see eeskätt seotud sellega, et kas õppekavad säilivad, aga et kas et kas me saame täna öelda, et, et jah, need õppekavad jäävad samasuguseks, et et mis, mis meile seda nii-öelda garanteerib, et kui valitsus vahetub näiteks, et kas jäävad samasuguseks nii muusikakeskkooli otsa kooliga balletikooli õpilaste võimalused? No kõigepealt nendest hirmudest, et kuna tegu on inimese baasemotsioonidega, siis need väga tugevalt juhivad inimeste käitumist ja nende otsuseid. Ja sellepärast ei tohiks kindlasti neid hirmusid ja nendest lähtuvaid argumente kuidagimoodi alavääristada vaid et neid murelik Kuke noote tuleb ära kuulata, tuleb leida see info, mis on hetkel vajalik ja, ja neid inimesi koos nende hirmudega tuleb kindlasti mõista. Nüüd jah, näiteks võtame kas või ühe sellise murekoha, et kuidas küll saada õpilasi õppima põhikooli ja gümnaasiumiõppesse, kui tegu on kutseõppeasutusega? See on üks pikem lugu, mis juba on tinginud seadusemuudatuse, nimelt kutseõppeasutuse seaduses on paragrahv 51 mis on suuresti sinna sisse kirjutatud just nimelt mõeldes sellele sündivale koolile. Ja mis annabki võimaluse kutseõppeasutuse raames anda ka põhikooli ja gümnaasiumiharidust. Ja see oli valiku koht, ma ise selle valiku tegemise juures ei olnud, aga nii palju, kui ma tean, siis see lähtus just argumendist, et kutseõppeasutus Saab nagu natukene vabamad laiemad raamid kui põhikooli ja gümnaasiumiõpet andev haru asutus. Ja samas selle seaduse kohaselt ka selles loodavas koolis peab olema eraldi siis otsustas organ, mis hoolitseb selle eest, et see põhikooli ja gümnaasiumi õppeoleks ikkagi kvaliteetselt läbi viidud. Tallinna muusikakeskkoolis on hoolekogu, mille liige ma olen päris palju aastaid olnud ja see hoolekogu jääb ka edaspidi eraldiseisvalt, olles alles sellesse loodavasse õppeasutusse. Mis sest, et selle õppeasutuse üldine formaat on kutseõppeasutus. Nii et siis nimi kutseõppeasutus jääb siiski kaunite kunstide koolile. Ei noh, see on formaat mille alusel see asutus hakkab tegutsema. Ma ise arvan, kui me räägime nüüd sellest kooli nimest see nimi oleks õige leida konkursiga. Kindlasti ei jõua selle konkursi korraldamiseni veel sellel aastal. Ja ma arvan, et võib-olla kõige lihtsam olekski lihtne neljatäheline eesti sõna kool mis annab siis võimalikult laiad raamid. Sest et see kool peab andma selle hea kvaliteedi, mis on eesmärk läbi paindlikkuse ja võimaluste mitmekesisuse. Nii et selle õppestuudiumi jooksul oleks võimalik sellel noorel muusikul või tantsijal teha oma valikuid vastavalt sellele, mis talle kõige õigem sobib. Kuidas tema areng kõige noh, millist teed nagu eeldab. Jah, sest et ka ju praegu tegelikult ei otsa kooli ega balletikooli nimetada kutsekooli sõna ei ole, et, et need, kes nii-öelda on siis valdkonnaga seotud nii või teisiti, saavad enam-vähem aru, et mis, missuguses koolis keegi käib ja missugust haridust mingisugune kool annab, aga see praegune projekti nimi, kaunite kunstide kool seal võib-olla veidi laiaulatuslik see nimi? No see on töönimi lihtsalt selleks, et seda kooli kuidagimoodi tähistada, aga me ei pea ju selle juurde tingimata jääma. Ütleme, kui ma räägiksin nendest mõtetest, millega ma konkursikomisjoni ees olin, siis võib-olla üks mõtetest ajal oleks ka see, et kuna meil saab tulema täiesti uus füüsiline keskkond, loodetavasti saavad tulema täiesti põlvkonna jagu uuemad tehnilised võimalused alates korralikust stuudiost, salvestusvõimalustest ja miks mitte ka pillidest, tahaks võimalikult palju ikkagi uusi klavereid sinna uude majja saada. Et kõige selle juures olekski ju vaja, et see õppetöö ise, kui ta areneb ja muutub, siis ta areneb ja muutub evolutsiooniliselt, mitte revolutsiooniliselt. Sest et liiga palju muudatusi ei jaksa inimesed ka korraga ära seedida. Ja loomulikult see kool loob pretsedendi, seda pretsedenti on vaja turundada nii Eestis kui rahvusvaheliselt selle nimel, et saada häid õpilasi. Sest muuhulgas mispärast on see kool ikkagi niimoodi kesklinnas vaja üles ehitada, on see, et ta hakkab teenima tervet Eestit. Hakkab kindlustama, et Eesti muusikakultuur leiaks üles. Kõik sellised tõelised suured anded. Ja selle nimel on vaja saada kindlasti ka Eesti kõige paremad õpetajad sinna kooli. Ja samas tegelikult see asukoht iseenesest, nii kaua, kui see asukoht on praegu nõmmel, et ka praegu käivad seal ju tegelikult lapsed üle terve Eesti, ma mõtlen just konkreetselt muusikakeskkooli puhul ja mingil määral võib-olla see see asukoht võib-olla ei olegi nii tähtis kui just seesama, mida te mainisite, turundus, et tegelikult et kui praegu tegelikult ma saan aru, et muusikakeskkooli õpetajad on võib-olla pettunud selles, et muusikakeskkool ei saa endale juurde teist paralleeli, nagu neil aastaid oli lootus. Aga üks põhjus selleks on kindlasti see, et konkurss kooli ei ole lihtsalt niivõrd suur, kui see võiks olla, et et mulle tundub ühe võtmeküsimusena just see, et kuidas saada rohkem vanemaid huvituma, et nad sooviksid oma lapse sellesse kooli panna. See kool peab olema atraktiivne, aga mitte sellisel tühjal kõmi kõmiseval turunduslikel kombel vaid tõeliselt sisukalt kombel. Atraktiivsus tekibki tänu sellele, et koolis on head tingimused loodud nii õpetajatele kui õpilastele. Ja et õpetajad on motiveeritud selle jaoks, et lapsi võimalik tõesti õpetada ja neid omakorda edasi motiveerida. Ja et oleks selline positiivne terviklik vaimne keskkond, kus anded saavad välja areneda. Ma ütleks siia juurde ka seda, et see, mis muusikutel on väga tuttav selline turbulentne, pidevalt muutuv tegevuskeskkond. Ja see tuleb elukestvalt kogu aeg õppida. Väga paljud teised asjad, mis kuuluvad ja tegelikult muusika ameti juurde. Need on tegelikult sellised aspektid, milleni hakkab jõudma kogu muu hariduse paradigma praegu, kui räägitakse muutuvast õpikäsitlusest. Ehk et tegelikult minu arusaam sellest on see, et et seda muusikaharidust sellisel heal tasemel, nagu ta Eestis on, ei pea tingimata ürita oma muuta kuskile poole mingisuguste trendide järgi, mis mujalt maailmast on meile tulemas või mis on võib-olla hästi olulised, arvestada mingi teise valdkonnaõppes, vaid pigem tegelikult needsamad väärtused, mille järgi muusikaharidust on antud. Sinnapoole suundub kogu muu hariduskäsitlus. Kas sinna hulka võiks kuuluda ka näiteks see, et noh, kui praegu kindlasti juba nii balleti kui otsa kooli tullakse ka väljastpoolt Eestit, aga et kas ka muusikakeskkool võiks hakata õpetama lapsi, kes ei ole eestlased? Miks ka mitte? See on kindlasti üks väljakutse, mis sellise avatud maailmaga kaasas käib. Ja me oleme siin juba rääkinud sellest ka. Koolide direktoritega, et see käib kindlasti selle kooli arengumõtete juurde. Konkreetne näide. Ma olen oma viimaste aastate töös suhteliselt palju suhelnud ettevõtjatega Peterburi regioonist kes järjest rohkem mõtlevad sellele, et kõigepealt oma äritegevust, oma tootmist, aga seejärel ka isikliku elu tuua ikkagi Euroopa Liidu kaitsvatesse raamidesse, see tähendab eelkõige Eestisse. Sealkandis on, ma arvan, kas või vanast inertsist, muusikaharidus ja tantsuharidus ikkagi väga tugevalt väärtustatud seal on palju andekaid lapsi sellistes peredes ja miks ei võiks nad mõnda aega õppida siis sellises uues koolis? Siin loomulikult on vaja viia õppe läbi eelkõige riigikeeles. Aga ma arvan, et andekad lapsed, avatud maailm, see ei tohiks olla mingi probleem. No see hind kindlasti jah, elatakse ta konkurentsi, et isegi kui me võtame enda rahvaarvu ja mõtlema, et kui palju meil reaalselt saaks neid andekaid lapsi olla, et ega tegelikult see lootus, et igal aastal igale erialale tuleb mõni selline, kellest tõesti ka saab muusik, et seda võib-olla isegi on palju. Jah, loomulikult kogu selle kooliplaneerimise juures oluline roll on olnud ka rahandusministeeriumil ja nendel analüüsidel, kuidas ikkagi eesti rahvastik järjest vananeb ja väheneb. Aga ma usun, et kogu muusika ja tantsu üldsuse huvi on ju hea seista oma kooli tugeva arengu eest. Ja kui Tallinna kesklinnas parimas võimalikes tingimustes ja parimate võimalike õpetajatega see kool tegutsema asub siis ma usun küll, et meil ei ole põhjust karta ta õpilaste arvu vähenemist. Ka veel, olete, veidi aega tagasi sai haridusministeeriumi koduleheküljelt lugeda, et, et väga paljud asjad on veel lahtised ja jäi kohati isegi selline mulje, et, et kas ikka kõik on täiesti kindlalt ära otsustatud, et, et kas on praegu siiski veel mingisugune selline võimalus, et see 41 miljoni investeering võetakse tagasi ja kogu see projekt üldse ikkagi valmis ei saa, sest see on päris pikka aega, kui 2022. aasta jaanuaris peaks kool alles oma tegevust alustama. Enamus sellest rahasummast, mis koolimaja ehituseks on vaja, on ju ikkagi täna konkreetselt fikseeritud riigieelarvestrateegias ja lähtume siis sellest. Valitsus on oma otsuse teinud, tasub selle eest olla tänulik. Loomulikult ajad muutuvad, ka ehituse hind võib muutuda selle mõne aasta jooksul, mis on jäänud, aga sellega tuleb teha siis, kui see probleem on konkreetselt üleval. Mis siis muud soovida kui jõudu, sest et ma kujutan ette tõesti, et see saab olema kindlasti äärmiselt põnev, aga teisalt ka tohutu palju energiat ja pühendumist nõudev projekt. Et nagu ka sirbi juhtkiri esimesel juunil ütles, et seda saabki tõesti ainult teha sellise meeletu kirega ja ma juba kujutan ette, et võib-olla sellele ametikohale asudes peaks juba ette mõtlema sellele, et et kuidas oma elu nii sättida, et mitte läbi põleda. Ja noh, see läbipõlemise teema on, eks tuttav ei saa salata, ma ütleks võib-olla seda, et ma olen kombinatsioon idealistist ja pragmaatikust. Et tuleb sõnastada ideaalid ja unistused siis lähtudes õppetundidest, mis on saadud Lennart Merilt tuleb väga täpselt vaadata, kas võimaluste aken on lahti ja avanemas või kinni minemas. Ja kui sind lahti, siis tuleb kokku panna tubli meeskond, kes on hästi motiveeritud seda unistust ellu viima. Tuleb seda teha sellisel pragmaatilistel järjekindlal moel. Ja ma arvan, et seda me nüüd hakkamegi tegema. Kas selleks palju jõudu, palju kindlat meelt ja energiat ja õpetame meie saatekülalise valikuga, selleks on siis fragment Tubina krati balleti süüdist.