Praegu meil on võimalus kuulata ansambli kiiora plaati nimega Rääräuss ja Kiiora, mis on üks trio liige matis Leima on stuudios külas. Tervist. Viis aastat tagasi me rääkisime Kiiora esimesest plaadist aga aega on läinud nii palju mööda, et ma usun, et on täitsa õigustatud see, et sa korra räägid üle. Kes või mis Kiiora. Sellele küsimusele küsimusele saaks väga pikalt vastata, sest oral on koguni neli tähendust. Ma hakkan siis kõige vanemast pihta. Kiiora oli ennevanasti setode kuningas jumala Peko sõjanui, millega ta võitles vaenlaste vastu kui tarvis. Ja rahuajal pani sellega viljapõllu rukkipõllu vohama. Kui Peko läks Petseri liivakoobastesse magama puhkama, siis lõi ta Giora maasse ja sellest kasvas suur tammepuu ja tammepuu ümber tekkis siis klooster. Petseri klooster, mille ümber siis Petseri linn. Kiivraks nimetatakse ka setode ülemsootska, valitsussaua ja Giora on ka alates 2010.-st aastast seto noorte trio kes siis sai endale sellise maagilise mütoloogilise nime ja nüüdseks tänu sellele uuele plaadile ongi oral veel veel üks tähendus ja see on üks lugu, et ta kannabki nime Gior, mis on selle sõna üks ekskuju. Nii et siis bändi nimeline lugu ka uuel plaadil, vaat seda siis kiivra tähendabki. Trio liikmed, kes siin plaadi peal mängivad, on mina, mattis Leima. Minu vend Laurits Leima ja karmoškad mängib Margrit Jürisson, kes oli kunagi minu karmoška õpilane, kes on ka siis kontrolljoonetaguselt setomaalt Irboska nurgast pärit. Mina mängin viiulit, jaga karmoškad, Marglet, mängid karmoškad ja Laurits kitarri ja, ja kõik laulame ka mõnes loos. Ja esinemised toimuvad, meil läks ikka igal pool, kus vähegi võimalik, oleme mänginud välismaal, setomaal, Eestis, välismaalastele kodupublikule, et kõigile natukene erinevalt. Et lõunaeestlastele, see on selline hästi kodune muusika ja väga loomulik peo muusika. Välismaalastele on see selline kultuuriprogramm, kuhu käib hästi palju juttu, aga juurde, miks me selliseid välja näeme, me alati mängime rahvariietes. Miks me sellises keeles laulame, sellist keelt räägime ja selliseid Pillegi mängima, et seegi pole tavaline. Ja mulle tundub siin Tartus olles, et kõik hästi loomulik jah, tõesti, pigem ikkagi eksootiline. Me oleme kõik seto juurtega ja alustasime siis seto tantsulugude mängimisest sellisest koha peal hästi levinud repertuaarist koos mängimise rõõm oli lihtsalt suur. Aga ajapikku, kuhu on tulnud meie repertuaari, igasugust pärimusmuusikat kõikidelt rahvastelt ja päris palju autori loomingut, et praegus on suisa pooleks ja enda päritolule truuduse rõhutamiseks me siis neid seto riideid kanname ja tunneme ennast väga seotud olevat setomaaga. Aga tõesti, kuna maailm on suur ja lai ja me oleme ikkagi 21. sajandi inimesed ja noored inimesed, siis me ei piira ennast ühe ühe kultuurikesega, et võtame julgelt kõike juurde, aga säilitame selle, selle, kust me tuleme. Aga siis võiks hakata kuulama seda albumit ja tore oleks teha seda koos sinu kommentaaridega esimene lubangiräuss, nii et see nimilugu on pandud algusesse. See lugu on minu loodud ja kui see sündis väga spontaanselt, siis oli selge, et, et tuisk möllab ja maru ka sealjuures otsides talle sellist setokeelset pealkirja jäingi Maaräusa juurde. Sest nimi on hästi-hästi seto keelepärane, kõlab väga eksootilised ja seostubki mütoloogia kest Peko teadupärast on kannaka nimetust Rausa puuslik ehk siis rahe, jumal või rahe, puuslik, et tema võimuses oli ka rahe sadamapanemine, mida siis pidi Peko õigesti kohtlemisega vältima, et siis vaevaga külvatud ja kasvatatud vili kaotsi ei läheks. Ja sai selle loo nimeks sai kogu plaadi nimeks natukene esimese plaadi eeskuju, mille pealkiri teadupärast pitsa Jürajaide pidu, samasugune hääldamatu setokeelne frukt. Jätkame traditsiooni siis, et tõmmata tähelepanu keele eripärale. Hommikujooks sündis ühel augusti hommikul aastal 2017 luhamaal aidas magades. Kui tekkis mõte, et võiks ju ärgata ja päeva reipalt alustada ja teha ühe hommikujooksu ma arvan, see tunne on tuttav kõigile, kui Hoodis lööd ühe silma lahti, teine on veel kinni ja mõtles, et minna mitte minna minna ei ikka natukene keerata veel külge ja viis minutit veel ja niimoodi ma siis seal visklesin voodis, suutmata otsustada ja lõpuks oli tulemus see jooksma ei läinud voodisse magama, edasi ma ka jäänud, võtsin hoopis kätepilli ja tegin siis loo, kus need kaks kaks kavatsust kokku saavad. Lesia on üks meie bändiliikmete jaoks väga pikk ka ajalooga lugu, et ta ei ole iseenesest meie repertuaaris kaua olnud, aga mõte selle loo mängimisest on küll. Oli see vist aastal 2010 11, kui Eesti etno laagris käis Mordva noorteansambel Mordens ja laulis seda vahvat laulu Leisjaks stiil Esijaksti, mis tähendab siis, et Leicia tantsib ja see oli nii kaasahaarav, et otsustasime, et seda tahaks ise ka mängida ja laulda, aga ei saanud talle ühte ega teist kuju. Seni kuni kuulsin Ukraina folkbändi burdoone albumit ja õppisin sealt mõned Ukraina pärimusmeloodiad ja ühel hetkel panin parema ja vasaku kokku ja sain Eestisse tervik, kus siis tõesti moksakeelne laul vaheldub ukraina viisidega. Selline huvitav kompott, mis tõestab taaskord, et pole väga vahet, kust lugu pärit oma sulest või mõnelt kaugelt soome-ugri rahvalt, kui et see on kõik võimalik ühtmoodi tantsuliseks mängida. Ja laul räägib siis sellest, kuidas erinevad inimesed tantsivad, selline tõeline peol peo lugu ja vastavalt situatsioonile saab siia panna inimesi laulu sisse kas siis pilkamiseks või vastupidi. Austusavalduseks ja meie oleme avaldanud enda plaadiga austust, siis lisaks sellele esimesele Leesiale veel Aarnele, Leimaarnele, kes on meie ansambli ristiisa Vabarna Jalmarile, kes on olnud suureks toeks plaadi loomise üksikasjade juures ja Lepaste Silverile, kes on siis Glockworgi stuudio boss ja võtnud siis ka meie plaadi tegemise salvestamise oma õlule ja kellest on suur tugi olnud? Nii et helistaksin anna viima ta indeksi, stake andeks, neelatiivat. Jalmar Jalmar, Jalmar Moores lihtsalt nad jäävad kätte, aga Jalmar ei lasknud ja nii ta on, et Eesti on ju nii nagu ta on. Silmeti Zilmer Silver Lätt ja kätte ka lahe film, et nad ei inimene, ta on. Ka Tarmo viima. Ta on, näete, varsti. On kuulus rootsi laul Smolandist mis räägib sellest, kuidas üks teekäija Ansib tee peal ja voorimees sõidab mööda ja hõikab, et hei, lähed ka Münsteroosi nagu mina, kui sul on raha, hüppa peale, viin su ära, aga kui sul väga palju raha ei ole, siis väga kaugele ei saa. Õppisin selle loo Moostes ühe Rootsi ansambli käest. Samamoodi nagu esimese plaadi peal oli üks polska, siis sai teise plaadi peale just see polka toodud, et selline väike traditsioon on, et ikka Rootsi või siis laiemalt skandinaavia pärimusmuusikast ka üks killuke enda ansambli repertuaaris hoida ja see lugu oli tõesti nii ilusat. Seadsime ta kiiresti ära kolmekesi ja ja siin tan kom. Õhupall lugu, mis sündis võrdlemisi kiirelt pärast esimest plaati, on seega juba viis aastat meie kontsertidel kõlanud. Plaadi vahelehel on kirjutatud, et see on luhamaa Rein Lenderi tantsupaariline, seda ta tõesti on, tegemist on Reilenderiga ja selline huvitav nimi on tal sellepärast, et meie eelmise karmoškamängija Eveliniga käisime kuumaõhupallilennul üle metsade ja järvede 2015. aastal. Ja kuna lugu umbes sel ajal nagu bändi repertuaari sai, siis sai ta nimeks õhupall. Kuues lugu plaadi peal on subota. Et see siia plaadi peale panna ei olnud sugugi kerge otsus, sest subota on pehmelt öeldes üle mängitud lugu mitte ainult setomaal, vaid kogu rahvamuusikamaailmas Eestis. Aga kuna lugu ikkagi nii väga kõigile bändiliikmetele imponeeris ja ta algusest peale on olnud tõelises 21. sajandi kastmes siis me ei jätnud jonni ja sai selline mõnusalt svingi variant sellest plaadi peale ehe pillimängu ja muusika nautimise lugu meil bändis ja alati jätab sellise toreda laupäeva õhtutundega publikule. Troika Vene tants jõudis meieni ainult aasta tagasi luhamaa pillilaagris, kui kirikmäe ruti. Seda õpetas laagrilistele ja ei kulunud poolt päevagi, kui see oli tõeline suvehitt, kõik laagrilised, suured või väiksed, olite loo selgeks saanud, tantsu selgeks saanud ja vene temperamendile kohaselt tõesti, see haaras kõiki, 100. paduvihma või paistis päike, seda muudkui mängiti ja tantsiti. Kaheksas lugu kannab meie esimese plaadi nime, pitsa, Jüräide pida, ka see lugu tõesti pidi jõudma esimesele plaadile, aga jäi napilt välja, sest tal ei olnud õiget õiget tegu ega nägu. Aga see on siis selle plaadi kontekstis vana võlg, mis õiendada. Tuletan siis meelde pitsa, Jürede Pido, eestikeelses robustse variandis võib-olla putke närijate pidu, tähendab siis lihtsalt luhamaa Kirmastest luhamaa nurga elanikke setosid, kutsuti pitsa ülejaideks, sest nemad tavatsesid putkelaadsest taimest teha salatit, mis teistele setudele kombeks sugugi ei olnud ja said sellise pool pilkava hüüdnime. Seda mängin siin plaadi peal, mina karmoškaga koos Laurits, aga meie oleme luhamaalt pärit. Ja siis õiendame selle vana võla. Tegelikult tõele au andes ma ei oleks seda lugu lihtsalt viis aastat tagasi suutnud maha mängida ka. Natuke aega. Vastukaaluks kahekesi mängitud Pisa juureid videole on üheksas lugu marketi soololugu karusselli, hobuste valss väga prantsusepärase kõlaga lugu pole imestada, sest tegemist on prantsuse autori looga. Daniel Tõnissoo on selle looja ja just selle looga läks Margaret 2016. aastal seto kuningriigis lavale ja tõi endaga lavalt tagasi tulles kaasa kuninga karmoškamängija tiitli, nii et see on tema, tema leivanumber. Kikkapuu tekitas samasuguseid küsimusi nagu Škoda väga kuulus lugu, palju mängitud ja nagu botagi lihtsalt hästi-hästi kaasahaarav. Lisaks sellele, et ta lihtsalt on populaarne tantsulugu Setomaal. Uurisin natukene tausta ja tuli välja, et nagu ilmselt paljud teisedki kuulsad sellised sajanditagused, tantsulood nagu näiteks padespaan, mis otse otse ütlebki ju, et tegemist on panja, eks hispaania sammuga. Liiga kikkapuu on olnud 100 aastat tagasi selline estraadilugu pealkirjaga pikkadori marss, pika Toomach autoriks maks, ossaid ja siis tasapisi on ta rahva pärastunud, kuigi säilitanud võrdlemisi samasuguse meloodia ja harmoonia, aga saanud nimeks miskipärast kikkapuu ja muutunud justkui rahvapärimuseks. Advendi Vals seal üldse minu kõige vanem karmoška pala ja loodud isegi enne, kui ma omale pilli sain seal evelini karmoškaga loodud. Esimesed viis nooti on justkui Aleksandra valss, aga siis keerab ära prantsuse muusikaks, sest sel ajal ma õppisin prantsuse lütseumis ja ja kaks maailma said kokku. Jätkame Valtside lainel koduigatsuse valss on vastupidiselt venival selle väga uus lugu sündis Viljandimaal, kui sain proovida Tseelia roose väikest armsat karmoška pilli hoopis teistsuguse häälega kui minu pill ja karmoskadega ongi niimoodi, et nad on väga sarnased mängida, aga igaühel on päris oma külaomadused ja iga pilliga sünnivadki erinevad lood. Ma olen testinud, mänginud autoripalasid nende autorite pillidel ja on tõesti suur suur vahe. Kas mängida seda mõne teise pilli peal või siis autoripilli pealt autori pildi peal. Ta kõlab kohe õigesti, on arusaadav, miks just selle pilli peal sünnivad just need lood. Ja täpselt samamoodi see koduigatsuse valsike võiks olla mängitud siin plaadi pealt selja roosa karmoškaga. Ei ole. Aga lihtsalt see tõestab veel kord, et igaühel oma pill ja, ja sealt oma muusika. Pelimanni Viljandi kultuuriakadeemias toimus üks ansambli tund kuhu pidid kõik ansambli liikmed üliõpilased tooma mõne enda loo. Tõin siis minagi ühe meloodiakese. Seda kuuldes ütlesid kõik, et jumalast soomeuss, mulje jäänud üle muud kui nõustuda ja ansambli juhendaja Villu Talsi ütles, pani sellele kohe nime ka, et Belimanni oh, justkui nagu tead, need Soome Rootsi rändmuusikat täpselt kõlab niimoodi, nagu nemad võiksid mängida. Mina siis natuke seedin seda tagasisidet ja järgmisel ansambli tunnil oli üks ansambli liige toonud enda sõbra käest ka soomekeelsed sõnad, no siis ma olin käpuli, käed püsti. Lehvitasin valget lippu, Belimanniks jäi impo Mika nendegi sellele siis sõnad, mis räägivad sellest, kuidas koerad hauguvad, Cassini hauvad külanaised peksavad keelt. Aga kõigest sellest hoolimata, mina lähen ikkagi hämaras enda kallimaga kohtuma. Kaire halb haugu kai augu hau-hau-hau kai. Elbainades kuulutaniga. Laias haardes Daniga. EAS-i tas Daniga. Eila tas. Plaadi eelviimane lugu on Kiior. Tegemist on ilmselt plaadi kõige särtsakama looga, selline tõeline karmoška power ja võtab kokku kui kogu meie bändi olemuse eesmärgi, sisi ja soovi teha lihtsalt lõbusat muusikat, mis köidaks meid endid ja kõiki kuulajaid. Olemegi jõudnud viimase looni pealkirjaga õtak, tule. Õhtu ongi kätte jõudnud. Sellise pealkirjaga lugusid on eesti pärimus kandidel üksjagu, sest 2013. aastal oli Moisekatsi Elohelü võistumängimisel see nimelt kohustuslik lugu. Kiiora ei ole küll kunagi Moostesse võistlemas käinud, küll aga käis seal Värska noorteansambel Forand otse kelle juhendaja ma toona olin. Ja sai see lugu sisse seatud. Viieliikmelise ansambli seade sai kohandatud kiivre kolmele liikmele. Ja võrdlemisi sarnane tulemus. Võta külale viilu veerismaanial tolevi külale, Liilu, versaalijal, õtta, Kado kutsuma. Vii loomaaia nii-öelda oma erimajja viima. Veegale õdagoguzzuchi Loomaaia viienda nii häda kogutsu viilu majja, viiene koidule perra Hellawell ja hella Velia kullavees ja kui ole perra hella välja hella kullavestleja Doosisse siilis saar tallu kaasa kaabaka ess doosi sihtis lõugadega sinna kaotaföödanes kallist kaupade enda need sinna püüdanes kallis kaupareta ess. Too ootvaguv kass ja veenid. Silvi viis. Koto oodagoogaatia v Silvi Riina. Mine Kado vele saada katastroof, kas ja ta ei minu arust minejata päästi vastane ja ta. Ei, mina ostmine ja ta sääst Imast pane ja ta ei minust mina ja ta säästiimast pane jätta. Sa ei minust, mine jätta sääst imest, pane jäta sa miinust, minejata sääst imest. Kuulasime ansambli Giora plaati nimega Rääraus stuudios oli külas mattis Leima selle trio liige ja mitmeluu autor. Aitäh kuulamast.