Kell on kaks läbi, viis minutit, algas suvetuur ja jätkame muusika jutuga ja meil on väga hea meel, et stuudios on Toomas Voll, tervist, tervist. Mina olen Marge-Ly Rookäär ja räägime täna naiskoorimuusikast, neidude kooridest, elust, armastusest ja kõigest sellest, millest tasub rääkida, kui inimesel on mõni pidulikum tähtpäev toomas, teie juubelisünnipäev oli üsna hiljuti tagantjärgi veel hästi, palju õnne. Kuidas teile tundub, kas teil on elus on antud? Ma arvan küll, et on. Ja palju tänuga õnnitluste eest. Tegelikult on ju see pelgalt number, et Inge valale ja kui hing on kogu aeg värske ja noor, siis need numbrid, kas nad on või ei ole. Nii et, aga, aga ma tunnen ennast kuidagi kuidagi tõstetud seisus praegu. Et nii tore on jälle üks kümnend lõpetada Uta lata. Te olete helilooja, vokaalpedagoog, koorijuht, laulupidude üldjuht, 97.-st aastast, laulukogumik koostaja, koorimuusikas, neidudekooride ja naiskooride suur visionäär ja ülestöötaja uuendaja ja teie nimega on seotud väga mitmed kollektiivid, ma nimetan siin praegu ära mõned Pärnu segakoor, Endla Viljandimaa kammerkoor, neidude koor, Argentum, üks üle-eestilised kollektiivid, leelo üks ja leelo volüüm kaks, kes ei välja kes ei välja nüüd, kõige uuem koor on Pärnu muusikakooli projekt, kool, kammerkoor, ja see on nüüd tõesti esimene debüütesinemine oli minul juubelikontserdil seitsmeteistkümnendal juunil ja seal laulavad, et muusikakooli õpetajad või muusikakoolis meil Pärnus õppivate laste lapsevanemad. Et see on hästi muusikakoolikeskne koor. Aga kuidas te üldse oma kollektiivide peale mõtlete, et kas see on selline üksikutest isiksustest koosnev kooslus või on igal kooril täiesti oma nägu ja oma hingamine oma nägu, oma hingamine ja oma elu, oma biograafia ja oma sünergia. Et iga koor on tõepoolest väga teisest väga erinev. Ja, ja see sõltub ju tegelikult nendest hingedest, kes seal koos siis musitseerivad, et see on tegelikult tore, see on nagu iga iga koor on nagu mingi uus perekond. Kuhu sa nende juurde jõuad ja oled ja nende noh, nagu toimetad. Kui sa lähed kasvõi proovi või mida iganes, nii et et see niuke jah, huvitav, huvitav. Ja väga vaheldusrikas. Aeg meie ümber on selline, et ta pakub korraga nii õnne kui õnnetusi ja, ja praegu paraku on selline aeg, et mehed on mitte metsas, vaid piiri taga tööl ja ja, ja naised koonduvad naiskoorides neidude kooridesse ja selline naiste renessanss koorimuusikas on täiesti märgatav ja hästi suurejooneline. Igasugust meelelahutust on hästi palju meie ümber, et võrreldes kasvõi 15 aasta taguse perioodiga, et mismoodi teie arvate, mismoodi saaks siduda inimesi koorimuusika küll kuidas neid koori meelitada, laulma kui neid on vaja meelitada? Tegelikult noh, võibolla raskem situatsioon on praegu meeskooridel ja ja isegi väga huvitav, kui see ka ei ole viimastel aastatel segakoorides on probleem päevakorral. Ja ühisnimetaja on mehed, aga, aga, aga võib-olla naiskoorides ei olegi vaja niivõrd-kuivõrd meelitada. Küsimus on võib-olla ainult nende noorenemises ütleme, koosseisude noorenemises. Et ütleme võib-olla jah, tõepoolest, kuskil naiskooride kogu kogu totaalarvust meil vabariigis me võime ikkagi öelda, et nad on ikkagi 40 50 pluss koorid vanusega, eks ole. Aga nüüd vastukaaluks muidugi on siis toredad neidudekoorid, mida ma hakanud hakanud juurde tekkima ja, ja, ja võib-olla on ka põhjus selles, et ka võib-olla gümnaasiumites näiteks noormehed ei leia teed enam niivõrd noortekoori ja õpetaja muusikaõpetaja korjata, et neidudekoori. Nii et tegelikult see pilt, mis praegu meil ütleme, naislaulu seltsimaastikul Eestimaal valitseb, on väga mõnus, positiivne ja selline rahulolu tekitav. Ja me naislaulu seltsi praegu tegelikult päris tarmukalt ja hoogsalt liigutame asja, nii et mulle tundub, et see naiskooride neidudekooride liikumine ja kogu see, see nende elu on, on praegu päris heades kätes ja, ja, ja see maastik näitab ennast väga õitsvalt välja. Aga öelge mulle just nimelt neidudekoorid on teie eripära, kuidas need neidudekoori vilistlased saaks suunata naiskoori, mis, mis peab see präänik olema, kas see on ikkagi dirigent või on see repertuaar või mis on ja väga õige tegelikult nagu te ütlesite, just nimelt dirigent repertuaar, need on kaks väga-väga-väga olulist asja. Aga ühelt poolt muidugi väga oluline on ju, on ju pereelukooril see koos hingamine, see see nagu niuke, ütle, ühtne mõtlemine ja ja, ja, ja seltsielu ja kõik see, mis kaasneb nagu ühekooriga. Aga aga tegelikult, et võib-olla On ka aeg nii kaugel kus meie repertuaar, naiskooride ja neidudekooride repertuaar hakkab üha enam võtma nagu sellist mõõdet, et, et on, on laulda toredaid seadeid kirjutatakse juba rohkem ka sellele liigile nagu konkreetselt naiskoor ja, ja see on nagu põnev, sest oli aeg, kus ei olnud mitte midagi laulda. Lauldi kogu aeg ühte samu laule, aga see on tegelikult väga igav ju. Lauldi isegi ju niimoodi, et seati suisa meeskoorilaule. Tuudur Vettik kuulud muide naiskooride esitus päris imelik ja tean juhuseid veelgi ja tegelikult on see ju noh, kuigi repertuaari mapp on nii ahtake ja, ja ikka ühed ja samad, tegelikult võib ju ikka väga igavesel proovis olla, eks ole. Eriti need, kes on jube staažikad lauljad ja kogu aeg ikka ühed-samad laulud, et nii, et see pilt on paranemas tegelikult küll. Ja mis on veel tegelikult vahvad naislaulu selts on hakanud nüüd tõsiselt hoolitsema selle eest kõik koos seal juhatuses mõtleme, et on vaja koorile väljundeid liikuma on see piiri taha naabervabariikidesse või, või lähivälismaale ühesõnaga või, või väga toredad, mingit koostööprojektid. Ja ja mingite tähtpäevade suurejoonelise tähistamised ja ja mingid sümbioos kontserdid panna näiteks kaheksa koori kokku vabariigis ja, ja see, see on väga motti, motiveeritud üritus kooridele. Kui nüüd natuke seda repertuaari kaant kangutada, siis ka naiskoorid ju selle uue muusika esitamisel peavad olema tehniliselt ütleme taiplikumad see tähendab seda, et ka neidude ja naiskooride juures peavad olema, vaatad solfedžoõpetaja vokaalpedagoog tingimata. Et kui palju see uus repertuaar tingib ka seda, seda uut mõtlemist üldse, et see ei ole meil niisama. Noh, niisugune aja äraolemise koht siin lauluproovis, kõva töö, kõva töö, aga tegelikult eks dirigendile meie roll ongi ju tegelikult seda sa nomineerida ja seda nagu ja pakkuda seda, seda liikumist, arenemist muutumist. Et see ongi nagu meie roll ju tegelikult ja, ja ma arvan, et aja märk ongi see, et mida aeg edasi, seda järjest võib-olla isegi nagu professionaalsemaks muutuvad ka täitlus, kollektiivid ja, ja nii nagu te ütlesite just väga õige heas või ütleme, väga-väga heas situatsioonis asub koor, kellel on oma hääleseadja ja seda teed me ikkagi läheme. Et koolil peab olema hääleseadja, hakkab vokaalkultuur. Eks teie suurim sõber sellel teekonnal on, neelatan Leelo Talvik, vaieldamatu tean. Noh, mina olen tõesti nüüd juba 96.-st aastast kogu aeg olnud koostöös Leeloga, kas Leela paneb karud tantsima? Leelo paneb karud tantsima ja väga omal moel kuidagi sellisel väga targal rahulikul moel väga järjekindlalt, samas väga hea sarmi ja niukse isiksuse sära ja niukse mõnusa tööprotsessi loojana. Ja ta ta kohe oskab, et see on, see on geniaalsus. Vokaal pedagoogiks olemine nõuab, et ka mingit sellist empaatiavõimet, et mina ei ole siin ooperiprimadonna ja, ja mitte midagi ei oska, ma katsun teile nüüd seletada, et leelo talvikul vist on see see oskus nagu suhestuda ja et inimesed ei kardaks suud lahti teha, on vist väga suur, väga õige ja nad ei hakkagi kartma. Ei hakkagi kartma, oma suud lahti teha, vastupidi, teevad väga hästi lahti hiljem. Ja, ja, ja vokaal hakkab tulema, et tegelikult ta nii professionaalne, ta nii tark, keda ta teab neid vahendeid, millega ta töötab ja, ja kuidas saada parim tulemus. No teie dirigendina, kuidas siis te peate olema nii-öelda leelo talvikuga sama usku, et ta ei hakka siis seal mingit oma jaurami, seda jama, eks ole, et teil on üks, üks ooper, üksaatuste lähenes asjale ühtemoodi. Missugune on siis ilus neidudekoori kõla, mis need, mis need parameetrid on loomulikus ikka loomulikus ja ja, ja ütleme noh nii nagu on klassikaline hääleseade, seda ei ole mõeldud välja eile ega üleeile, vaid palju varem, et nii nagu me oleme loodud siia ilma, nii on ka meil omad lihased. Nii on meil kõik loodusseaduste poolt paika pandud ja neid tuleb nüüd õigesti rakendada, nii et inimhääl kõige kaunim pill hakkaks särama, hakkaks helisema, tuleb lihtsalt väga-väga targalt, et selle selle kõige unikaalsema pilliga käituda, sest tõepoolest ajal on nii õrn ja nii unikaalne. Ja kui teha juba väga suuri baasid ja, ja möödaminek või möödalaskmisi nagu sellel alal või, või, või, või Graumeerime oma oma oma häält, siis, siis on muidugi resultaadid ka kohe kindlasti kiirelt kiirelt tulema. Aga, aga leelo käitub just ja jälgib nagu seda. Et see oleks väga, väga looduslik ja loomulik. Mis on näidude ja võib-olla ka naiskooride kooriliigi juures need need õrnad kohad, mis mis ohustavad seda ilusat kõla, kas on, kas need on kõrgelt kõrged noodid, mis on valepositsioonil lauldud või, või kuidas seda alumist alti saaks nagu pehmemaks ja mis need nagu valupunktid on, millega on igapäevaselt? Aga igapäevaselt töö on tegelikult ka hingamisega selle laulmise nagu põhialuseks ju õige hingamine loomulikult registrite ühendamine, pearegistri, linna registri korraliku lühendamine, õiget kasutus just nimelt laulmaks laulmaks madalast esituuris või kõrgest Essituuris ja, ja, ja põhiline on billi pikk lühendamine, ühtlustamine, et need registrid saaks nagu hästi ühtlaseks. Et see on nagu, noh, see on töö ja ja saan kohe omaette teadus natukene, aga aga, aga kui see, kui see mängitakse kätelauljale, temal lihasmälu, vaat kõige tähtsam on ju lihasmälu. Et me hakkaksime jah, lihased nagu treenitud saavad, siis me hakkame õigesti neid kasutama. No te töötate selliste kollektiividega, kes teevad proove väga erineva sellise ajadistantsiga, osad on teil paar korda kuus, osad on teil paar korda aastas, osad on teil paar korda nädalas, kus seal lihasmälu üldse midagi mäletab, mida me tegime kolm kolm kuud tagasi, kas on võimalik meelde tuletada mingi pika ja ta tahab, nagu ta tahab, nagu pikemat protsessi sellel hääleseade oli selle tööle. Et noh, väga elav näide on mul nüüd üle-eestilisi neidudekoori vilistlas koorse leelo Polium kaks, eks ju, et et nende puhul, kui me töötame laagrivormiga üks, kord kuus me saame kokku vilistlaskoori näol siis leelol on muidugi pigem pigem see lahtilaulmise ja hääleseade protsess seal laagri algul. Aga tegelikult nad lihasta ikka ärkab. Ja mis on õigesti omal ajal omandatud ja õpitut just nimelt õigesti. Siis on ta kiirem kohe nagu uuesti, nagu seda soojena soojenema Nonii. Nüüd me kuulame ühe laulu, see on šotaani igatsus, Heldur Karmo tekstile on see kohandatud ja ja leelo laulab, see on kontserdivõte, kui leelo sai kümneaastaseks ja oli aasta 2006. See on päris pikk aeg. Öelge palun, kas aja jooksul ka selline isegi sellise aja jooksul, mis on 10 aastat, et kas ka vaade vokaali ilule võib muutuda? Võib-olla mittelaade vokaali ilule ei pruugi muutuda vaid. Inimene on 10 aastat muutunud vanemaks, selle ütleme, eks ole, perioodi jooksul nüüd ja, ja siin mängivad juba rolli niuksed ealised tunnused ka tegelikult, aga no põhimõtted ei tohiks muutuda, et see pokaal tehniline põivad ei muutu. Aga võib-olla tuleb rohkemaks naise küpsematooni juurde ja ja kui, kui noorel neiul no kuulame, vaatame, mis mõtted meil tekivad. No 12 aastat tagasi tehtud salvestus, mis mõtet on Tammason? Teeks midagi uutmoodi Valeviga muusikas või lihtsalt ongi niimoodi, et et need on ju hetkel, need on ju emotsioonid ja nüüd kuulad, et noh, võib-olla tänadiks natuke teistmoodi, võib-olla muudaks tempodgy või et see on väga huvitav jõleda. Hästi põnev on kuulata vanu vanu salvestusi, aga samas on see, kui on õnnestunud interpretatsioon, see on ikkagi üks suur tasu koorijuhile kõikide nende puhaste ja mustade Tertside pühkimise eest seal kuude kaupa on see nii täpselt nii. Kori juhi tasust tahakski natukene rääkida, pöörame sellise praktilise lehe laua peale, et sellest koorijuhtide töötasust on räägitud väga murelikul moel ja eriti tugevalt viimase poole aasta jooksul on suisa välja käidud üks ajaline nii-öelda limiit ehk siis 15 aasta pärast orienteeruvalt laulupidu sellisel kujul, nagu me praegu oleme harjunud teda armastama, et seda ei pruugi toimuda, sest ei jätku vastava kvalifikatsiooniga koorijuhte. Öelge Toomas Voll, kas see asi on tõesti nii hull? Kui ma ise lugesin seda artiklit ja vaatasin seda ajamääratlus, siis ma mõtlesin, et kes hiromant nüüd on, kes selle paika on pannud? Tegelikult see probleem on nüüd päevakorral ja ma arvan, et see ei ole mitte, see ei ole mitte lihtne läbi tunnetada ja, ja murettekitav on ta niiehknaa. Põhjendus on väga õige. Ja põhjus on väga-väga põhjendatud põhjus põhjendatud, just nimelt et meil võib olla napib ühel hetkel uusi toredaid noori, haritud koorijuhte, aga kes siis tööle hakkavad kohtadel maakondades, linnades alevikes koolides, kes on need, kes on need, need uued, kes selle üle võtavad, sest tegelikult dirigentide vanus muudkui aga päevapäev-päevalt vananeb. Ja, ja ühel hetkel meil ei ole enam tagalat, kui tagalat ei ole, siis ei saa imega peost rääkida. Ja see on tõsine probleem. Ma tean ju, et kogu aeg meil lõpetavad erinevates õppeasutustes muusikalistes noored koorijuhid, aga tööle kuidagi nad ei jõua antud erialale. Siis peate silmas just eelkõige natuke Tallinnast kaugemale absoluutselt. Et nendes suuremates keskustes meil veel napib, meil on seal mõni mastimänd ja meil on seal paar-kolm nii-öelda poissi-tüdrukut ka, aga natuke kaugemal on tühi väli või ja, ja kui nüüd see eakas muusikaõpetaja koorijuht jätab oma ameti maha, siis kes tuleb tema kohatäitjaks tema troonile. Ja kas ta on nii hingega tegija, et kohe et ta suudab koorid seal töösse panna või vähemalt jätta töö tööle, et see, need ongi needsamad küsimärgid. Et aeg on nii kiires muutumises, et me ei, me täna ei teagi vastust, kui palju neid koorijuhte meil viie aasta pärast üldse tegevaid on? Aktiivselt. Et see tegelikult see koorijuhtide liidu selline murelik pöördumine on täiesti õigustatud ja vägagi vägagi no loomulikult ka palgad, kui ta on nagu peaaegu et heategevuslik, siis see motivatsioon ka ju koorijuhil tegelikult ja natukene ju kuku maha, see kukub väga ära, et kui ma pärast kooriproovi lähen oma külapoest läbi, ütlen. Meil tuli täna nii hästi see Tubin välja, et äkki andke laad, annab ta, eks ole. Kahjuks küll. Aga laulupidu on ikkagi see, kuhu kuhu on sihitud praktiliselt kõikide koorijuhtide selline ülim punkt, sest teada on, et tegemist on ikkagi maailmas täiesti unikaalse nähtusega ja väga suures osas missioonitundele on see püsinud praegu. Ja nüüd, kui me oleme veel sellise juubelilaulupeo hõngus ja räägime aastapäevad enne suurt pidu sisse siis võib-olla olekski õige aeg küsida, et mis on laulupidu kui nähtus teie jaoks? No laulupidu kui nähtus minu jaoks laulupidu on ülim laulupidu on kogu žanri ülim tipp-kontsert. Et ta on nagu meka. Et see laulu välja lauluväljaku üritus on, on tippude tipp, loomulikult ta emotsionaalselt väga väga ma ütleksin niimoodi, mõneti ka valus nahk tahab katki minna sellest sellest toredusest ilusti rõõmust tahab nahk katki minna. Ja see, mida suurem vägi, seda suurem jõud. Ja see muusika kõnetab ka tänu sellele kuidagi veel eriti ja eriliselt laulupeo ajal. Nii et laulupidu on minu jaoks väga, väga, väga, väga suur ja tähtis sümbol. Ja, ja, ja, ja sinna saamine või seal olemine on pidude pidu. Samas on öeldud selle laulupeo kohta on ka väga erinevaid vaateid, kes ütleb, noh, me ei räägi sellest, et laulupeol laulupidu peab olema tasuta ja kõik sellised asjad, kas seal võivad olla, ma ei tea, õlletünnid ja šaslõki, põnnid ja mis iganes, aga laulupeo repertuaarist rääkides on ka koorijuhtide muusikaõpetajate sees erinevaid selliseid arvamusi. Suur osa koorijuht arvab, et laulupidu ongi laulupeo kontsert. Eelkõige on see kontsert, et kus on väärt repertuaar, kus on uudismuusika, kus on midagi vana ja kõik selline mingisugune osa arvab jälle, et see on liiga raske, et lauljad ei jõua seda ära õppida, et rohkem kui aasta läheb tegelikult ainult selle laulupeo peale, et kus kesktee siis nüüd siin on ja mille taga see kinni on, kas see on taga selle koorijuhi taga kinni või mille taga sa kinni on? No tegelikult on ikka väga paljude asjade taga kinno mõni asi, nüüd siis noh, mille taga võttis kinni. No ma ikkagi tähendab seda, et me oleme muutumistes kogu aeg. Me oleme liikumises, aeg, inimesed on tegelikult ju kaasajal palju, palju hõivad tuumad, nad peavad tegelema selleks, et eksisteerida nad peavad, peavad tegema tööd ja mitte vähe. Ma ei arva, et 1869 või 1867 või kaheksa, kui oli peo ettevalmistusprotsess, et esimene laulupidu tulemas on, ma ei arva, et, et siis oli nii palju inimestel hõivet tuldi kokku, seltsielu oli väga oluline tol ajal, eksju, ütleme, kui me võtame nüüd juba poolteist sajandit tagasi just nimelt. Ja, ja, ja teine, teine asi on see, et et repertuaari raskusastme vidinaid ja nurinat ei taha mitte kuuldagi, sest tegelikult mida lauldi esimestel laulupidudel äärmiselt nõudlikku koorimuusikat äärmiselt ja nüüd me halame ei olegi nagu tegelikult üldse me teeme nagu mõnedki nagu vähikäiku juua. Et kas siis har, muusikaline haritus ja harimine tol ajal pidi olema ju väga-väga tugevatel jalgadel ometigi. Ja muusika oligi väga tähtis distsipliin, sest see ongi inimese eksistentsi üks väga tähtis, see on muusikal on tohutu jõud ja vägi, et ta sind üldse püsti hoiab kogu seda ehitist. Et ma arvan, et me mõnedki laseme nagu põlve longu fliriseme. Hädaldame, no eestlane. Aga lätlased näiteks siia kõrvale väga hea võrdlus. Mul on hästi-hästi palju Läti kolleege, tuttavaid kolleege, kellega ma lävinud, suhtlen. Ja ma olen, ma olen väga paljuski ennast viinud kurssi läti koorimuusika, ütleme viimase aja seisuga. Ja mina täiesti vaimustun ja, ja imetlen lätlaste, lätlaste, sellist kuidas nemad praegu toimetavad laulupeoprotsessiga koolides ja igal pool on viidud sisse kategooriatele vändid ehk need niuksed astmed. Ja, ja vastavalt sellele, kui tubli dirigent mina olen, saan mina ka riiklikku palka, see on seotud kategooriaga kaks korda aastas toimuvad regionaalsed ülevaatused. Kuidas koorid elavad ja kuidas nad hetkel laulavad ja see tõepoolest on nii, et need toimuvadki ja, ja, ja liiatigi nüüd, kus neil on nüüd kohe kaheksandal juulil suur laulupidu jälle käi, käis terve see jaanuarist kuni kevadeni neil meeletu töö, meeletu töö. Ja nad laulavad regionaalselt ja, ja piirkonniti. Ja nendel on määratud mentorid piirkondadele, kes aitavad aastaringselt käia kooride juures tehes tööd ja valmistamaks seda protsessi veel paremini ette. Et tegelikult see on kuidagi Lätis väga, väga hästi läbi mõeldud ja ei pruugigi kõik pääseda peole. Ei pruugigi, sa pead ikkagi, see on, see on kunst, see on, see on žanr, kus noh, sa pead ikkagi ju tegelikult ju oskused ja, ja, ja ettevalmistus peab olema, kas kvalifikatsioon peab olema ikkagi väga kõrge, kõrge just nimelt. Aga mis eelneb Eesti laulupeole selle aasta jooksul, eriti viimase kolmveerand aasta jooksul, näiteks te olete ise üks nendest, kellel ühes püksitaskus, eria hark, teised on hambahari ja siis sõidate praktiliselt mitu 1000 kilomeetrit mööda Eestit üle. Missugune see töö on, mida te teete? No tegelikult meie töö jalga ainult sellega, et me hakkame nüüd hambahari kotis mööda Eestit sõitma, siis tegelikult kõigepealt ligi inimestena me peame kõigepealt repertuaari koostamine, me peame seda kaitsma, tõestama see peab olema läbiproovitud. Me peame tegelema seminaridega ette valmistuslike seminaridega, tutvustama repertuaari, mängima mahamaastik, kuidas me sõidame üldse seda Eestit läbi ja meid on ikkagi ju liigis ainult neli dirigenti, kes liigi eest vastutavad peol. Et see on tegelikult suur koormus, on suur töö lisaks oma põhitööle ja, ja, ja, ja vabariigis olles juba me puutume kokku nagu jää, küll minul on, ütleme päris pikad kogemused, minul tuleb üheksas pidu. Aga alati on väga tore vaadata kolleegi, kes esimest korda pidu peol dirigendipuldis liigis. Ja kui kihvt on vaadata, kuidas, kuidas nad aduvad seda, seda tohutut rabelen rabelungi tegelikult see rabelung võib-olla hetkel või, või noh, protsessis olles võib tunduda tõesti raske, ta on isegi väga väsitav, mõneti. Aga pärast see on kõik möödanik ja siis on kõik juba meelest läinud, nii et kui pidu on käes, siis on hoopis teised tuuled ja meeled. Aga, aga see ei ole väike töö, see on päris suurde. See on väga suurt, seal on suur töö ja ma veel kord rõhutan, et noh, mitmete enda kooride kõrvalt, eks ju, ja oma koorid ei tohi kannataja rolli jääda. Ja, ja põhitöö. Et siis meid vahest väga vihastab meid kohe niimoodi vihastab välja. Kui mõni muusikaõpetaja korjut hakkab, hakkab vabandus kõnedega esinema ED laulmiste protsessis, et noh, et nii või naa, siis me toome alati võrdluseks, aga pange ennast nüüd meie rolli. Öelge mulle, Toomas, kas teie suhtumine laulupidudest, see on selle aja jooksul muutunud, kui te ise olete selles laulupeo protsessis olnud, ütlesite üheksas pidu on tulemas. Üheksas pidu on tulemas ja on muutunud vaade laulupeole. Kas aja jooksul on ta muutunud? Emotsionaalses plaanis kindlasti mitte, see on ikkagi, ma ootan seda ja me ju kõik tahame pakkuda imelist kontserti tegelikult vastutama selle eest, et meie kollektiivid laulaksid hingega ja südamest ja, ja väga-väga kenasti. Eelkõige just mõeldes koorimuusikažanri peale. Mis aga mis võib-olla on muutumises, on see, et kuidas ta kõnetab nüüd ja praegu kõik sõltub jällegi nagu ajamärkidest. Et mulle väga meeldib, kui on peol väga hea ideekavand. Kui peol on, on just see kõnetav pool on väga tugev ja ka ütlemise stsenaarium lik osa. Et see on nii oluline. Sa pead ju väga suurt tervet Eestit tegelikult kõnetama mitte ainult lauljaid laulukaare all vaid kõiki kõiki, kõiki, kes sellest osa saavad ju ka televisiooni vahendusel raadio vahendusel. Ja, ja see iga inimeseni jõudmine, see on kõige-kõige tähtsam. Kuulame ühe hetke, 2014. aasta laulupeolt, Piret Rips-Laululaul nimega aeg ja Toomas, teie olete siin dirigeerimas naiskoore Artur Alliksaare tekstile on kirjeldatud 2014, kuulame. Selline ilus võte aastast 2014 ja meil on klassikaraadio stuudios külas Toomas Voll ja nii tore on rääkida laulupeo juttu ja kuulata laulupeol salvestatud laulu sellel päeval, kui just täna aastal 1910 algas Tallinnas seitsmelaulupidu ja esimest korda olid peale lastekoorid ja pidu peetud tee laulupeo tänava lõpus ja kavas oli 28, kas laulu nii et meil on selline tore kohtumise päev, täna aga see Piret Rips-Laul aeg Artur Alliksaare tekstile aastast 2014 jääb teile küll kauaks südamesse? Jääb ja, ja mulle jääb, mul on olnud kogu aeg see Artur Alliksaare, see luuletus on olnud üks lemmikumaid tegelikult ja, ja väga tore, et Piret selle niimoodi enda loomingusse üles leidis. Ja ma arvan, et see laul aeg ongi kui nii võtta üks, üks loomingu minu lemmikumaid. Et ta väga, väga, väga kaunis lugu. Te olete tekstiarmastaja ja eelkõige olete eesti keelearmastaja taga. Ma ma lähen kohe nupuliseks ja ma lähen kohe, ma võin minna nii endast välja, kui ma ei talu, ma ei talu kui laulus, ma ei saa aru, mida lauldakse. Ja emakeel peab olema esikohal selles või tähendab diktsioon artikulatsiooni väga-väga-väga nõval seda oma lauljatelt. Ja kohe lihtsalt ei talu, kui ma kuulan, kuulan halba, halba esitust, emakeelset halba esitust. Et ma väga-väga Pean seda. Tean sellest väga. Toomas, te olete tundeline mees, te olete üks nendest, kes ei pelga hästi öelda, see ei ole ka üks selline täiesti tavaline harjumus. Tei pelga rõõmustada ei põlga isegi noh ja ei pelga olla elus ja nautida elu. Kui oluline on üldse loomingus selline põlemine, hetkes olemine, mis te arvate? Muud moodi, mina ei oskakski. Tegelikult Marge elu on nii, nii, nii, nii lühike. Ja kui ma ei vaimustu, mida ma siis välde, et vaimus tugemm, sõbrad, seal minu selline kreedo, et vaimustuda, vaimustada ja, ja ei saagi loomingut ei saa ilma põlemiseta ju üldse teha. Kirkalt ikka tõmbas, millised inimesed laulavad eesti koorides, kas seda saab kuidagi üldistada, mis on nendele inimestele iseloomulik, tulevad laulma eesti kooris, kes tulevad kas või läbi vihma ja ma ei tea, mille tulevad sinna laulukaare alla. Tulevad lauluproovidesse, armastavad oma dirigenti, armastavad oma oma laule, kuule. Armastavad laulda, armastavad, armastavad muusikat. Arvan, et need on väga tähtsad. Kaks sellist komponenti. Seal see suur armastuslaulu ja muusika vastu ja öeldakse, et kes armastab laulu, seis olla kunagi hingelt halb inimene. Mäletan, kunagi ütles mul läks tippi, meeskoori mees ehk kuule mäge, sina võta kindlasti endale meheks sihukse line laolobois, siis on sulle edu ilus ja tagantjärgi mõeldes miks ka mitte, et väga tore mõte oli tal, et tegelikult lauljad hoiavad väga, hoiavad kokku ja aga mis see on, kas see on selline jagatud vastutus ka, et lavale me läheme koos tegema midagi, mida me oleme koos õppinud, me kõik sõltume üksteisest vastutustundetult ei saagi üldse teha midagi, siis ei tule, ei ole produktiivne, tegelikult ei isa vastutustundetult midagi teha, siis on see määratud juba, see tulemus on ju määratud hukule. Tegelikult ja loomulikult iga ütleme, koor kui perekoor, kui kollektiiv. Vot see, see on üks kõige kõhest. Aga kas pigem peab see olema selline demokraatlik vorm, et igalühel on õigus midagi arvata või on ikkagi dirigent, kes on see kunstiline ütleme selline Saar, kes ütleb, et vot me teeme ikkagi nii ja tal on seal teatud atribuutika, seal on president ja koorivanem, hääle häälerühmavanemad, et mis pidi see parem vorm või, või on niimoodi täna, et ikkagi koorilauljad tahavad midagi laulda, konkreetsed et on ju erinevaid läbirääkimiste teema. Tegelikult see, need asjad tulebki koorile paika panna, hierarhia tuleb ka paika panna, tegelikult ma olen kogenud elus päris mitmed korrad, kus mõni lauljat kipub must targem olema. Ma olen öelnud, ma ei saagi väita, et ma tean kõike koorimuusikast ja muusikast üldse. Et kas sa lubad, ma tulen, istun korraks sinu koha peal, tule juhatada. Ta lugu ära. Seda punastab, eks ju, põhjusega. Aga aga jah, inimesi on igasuguseid, aga tegelikult dirigendile peaks jääma ikkagi see õigus ja roll, et ta, et tema nagu On see niiditõmbaja ja selle asja kokku kokku pani ja see kunstnik, kes tegelikult selle maali lõpuks ära värvib, lõplikult on ju ikkagi on ja dirigent aga, aga ilu või tähendab väga-väga õigustatud märkusi või, või ütleme mingeid nõuandeid ja sa pead olema avatud, nendele? Ei, ei tohi olla vägani. Ego. Te ütlesite praegu, et inimesi on igasuguseid, kas te olete ju oma elu ja karjääri jooksul kindlasti puutunud kokku ka inimese sellise koledama palgega kadedus, ärapanemine, vimma tegemine, kui palju seda elus ette tulevad, kuidas sellest saaks nagu üle läbi? Seda tuleb ju ette, aga ma ei tea, kas ma mõtlen valesti või et ehkki seesama sõna kadedus, et võib-olla inimesed sageli just nagu aru andmata endale, et et mis põhjusel ta või võiks teise kapsaaeda näiteks visalt väga lahmaka kivi või, või teha nii haiget, et teine inimene lihtsalt ei pruugigi tükk aega psühholoogiliselt ennast korjata kokku igasuguseid asju elus juhtub ja nii. Aga ma mõtlen ikka niimoodi, et kui sa oled midagi sooritanud, sa ei saa seda tagasi võtta. Ainult et sulle võidakse tagasi seda mõõta. Nii et käitu nii, nagu sa tahad, et sinuga käituda. Takse. Toomas, millest unistate täna. Täna, ma unistan suurelt kama, vaatan nüüd klassikaraadios siit stuudio aknast välja, siis ma mõtlen, et miks need vihmapilved päeval just siin taevas olema? Esiteks ma unistan sellest, et tuleks taas ilus päike. Päike on minu jaoks kõik, sealt ma saan energia. Mida rohkem päikest ja vähem äikes, seda, seda toredam on siin oma bioloogiline elu ära elada. Ma mõtlen siin päikese all seda, et, et kõik võiks olla nagu sellises mõnusas säravas ja, ja, ja paitavas valguses. Et aga ma unistan sellest, et et mul jaguks tervist jätkata veel koorijuhina muusikaõpetajana, vokaalpedagoogina, võib-olla tuleb see moment, et kus ma jälle võtan pliiatsi, ma kirjutan uusi laule. Mul on olnud pikk periood, kus ma pole kirjutanud. Viimased teosed olid koolihümnid, mingi kakskolm, tellimustööd, koolid tellivad kooli 10, ma olen juba päris paljudele koolidele pidanud kirjutama kooli 10 11 kooli on minu minu laulud. Et, et ma tahaks võib-olla kirjutama veel hakata. Tegelikult ka ma olen niimoodi nüüd ennast kuidagi sättinud tundma, et aga peaks, peaks veel kirjutama. Jaa, jaa. Ja just et ma tervis, tervist on vaja, et seda tööd teha. Sest me tegelikult anname päris palju koorijuhtidena välja saame küll õudselt palju tagasi, aga ikkagi, tervis on väga oluline. Lõpetuseks, kui tähtis on elus armastus? Ja küsitud, onju, et mis värvi on armastus ja mis üldse armastus on, kas seda definitsiooni ikkagi lõplikult nüüd paika pandud, ma ei tea. Aga mina mõtlen, et armastus on kõige suurem vägi ja jõud. Et. Kõik asjad elus, kui nad saavad külge selle, selle armastuse tunde ja, ja markeeringu siis Need on heades kätes asjad ja need neil läheb hästi. Nii et ikkagi palju armastust kõigile. Aitäh ta oma sall klassikaraadiosse tulemast, hästi tore ja armastusrohke jutt oli meil teiega ka, jääb siia ka armastus kõlama Olav Ehala. Muusikast filmile Don Juan Tallinnast, Argentum vaks ja Toomas Voll meie kõikide ees veel kord suur tänu ja ilusat suve, aitäh.