Te kuulate ja raadio kahe hommikusaadet nimega silmad lahti. Stuudios on Erik ja stuudios on Mart ning meil on väga hea meel tervitada meie täna hommikust külalist, Lea Liitmaa. Tere hommikust. Tere. Kuidas läheb lahti? Kas sa oled muidu hommikune inimene? Naa? Arvestades sellega, et ma tavaliselt kell pool seitse hommikuti, siis tahan hommiku, jah, sa oled väga hommikune, jah, napilt. Oota siis napilt peale meid. Me ärkame kuue paiku jõud õigesti tööle. Varem, aga miks sa nii vara tõused? Mul on laps, kes läheb kooli. Ta on küll nii suur, et ta võiks ise minna, ega paanika kontrolliva jätkuse tõuseb korraks üles ja siis siis kuna lehed tulevad juba enne kuute, siis ma lähen toon lehed ära, siis ma hakkan neid lugema. Ja siis ma teen tee ja see imelik juba minna magama. Ja kooselu vastu siis pead, et lõunauinaku ka vä? Ei, no vahel juhtub see, et ma teen öösel kella neljani tööd ja siis noh, see on juba hommikuni. Et siis läheb pikaks, aga siis vahepeal ma magan rohkem. Kuidas kunagi. Jah, et sul ei ole päris nii, et sa kukud ära mingil kindlal kellaajal. Et õhtul vaatame Aktuaalse kaamera veel niimoodi vidukil silmadega. Vahel tuleb õhtuti kell Kuustele mõni. Jagu saad must tee. Ei äkki mul sellepärast ei olegi, tihtipeale ununeb ma joon. Umbes ma arvan, 50 tassi teed päeva, 50 pluss-miinus üks, miinus seal midagi. Väga uhke, mis teed, sa jood? Praegu programmi-d ja praegult? Jens pais säki. Raadiokuulajale, ma täpsustan, et praegu tal on kaks teedi. Ei, ainukene inimene, kes on tulla stuudiosse kahe tassiga meile. Et nii see 50 vist tuleb. Ei, tegelikult see on üks ja sama teema, lihtsalt valasin selle erinevatesse klassidesse ja valasin külma vett juurde, sest ma ei saa kuuma teed juua. Tohib reed ka jood või? Tee nagu ei ole päris see tee on ikka selline mõnus suve. Sooja teed või? Muidugi. Suvel juuakse sooja rohelist teed, et siis jahutab keha, jahutab ta siis ka või? No mina ei ole tundunud, et mul palav oleks, näiteks. Nii et ühesõnaga üleskutse kõikidele nendele, kes grillivad ennast Pärnu rannas või kuskil ärge võtke seda külma Coca-Colat või midagi sellist. Aga roheline tee. Ausalt öeldes ma ei ole küll kunagi ise päevitamas käinud või noh, selles mõttes olen küll kunagi päevitamas käinud, aga niimoodi, et ma näiteks päev otsa istun päikese käes, et ma ei tea, kas me siis tahaks teid juua. Aga no samas samas on ju teada, et kõike soojadel maadel luuaksegi rohelist teed ja, ja seal on spetsiaalne põhjus selle jaoks, et see ongi selle jaoks seal palav, jaheks. Mingi loogika siin peab järelikult olema ja siis nad istuvad seal mehed vähemalt suurte mütside all ka veel sul mingit sellist harjumust ei ole või et seda viitekümmet asju vaata võtadele suurem mütsi, heistud selle mütsi välja. Siit üleskutse sinu fännidele, et kui midagi kinkida, siis võib-olla üks ilus veel veel üks serviis ja siis üks suur turbol või selline müts ja ei ole paha mõte. Ja, ja noh, seda on hea kuulda, et on veel ühesõnaga olevas inimesi seal vist ainukene muusikali eestlaseks ärkab tõesti nii vara. Sest et enamasti, kui me siia muusikat kutse, mis kõik on täiesti padjanägudega või Jäävad hiljaks või ei tule üldse? Aga kas sul on siis harva kontserte, et sa saad nii varahommikuti ärgata või et sul on võimalik, et sul tekib selline rutiin lausa? Ja vaata, kontserdid on ikka ju nädala lõpupoole. Et siis noh, see neljapäevast reedeni ju või magada paar tundi, eks ole, ainult ei noh, selles mõttes, et juhtub ka seda, et ma lähen koju ja ajan lapse ülesse, sest ma jõuan sel kellaajal koju. Aga siis on jälle kummaline magamine, sest päike paistab ja. Selle on hommikul on minu arust vapustavalt lahe tõusta kell viis sellest, see on see aeg, kus linnud hakkavad laulma. Et kui sa tõused juba kell pool seitse linnalt kõik linnud ei laula siis hääl ära. Ahju pole küll. Ja siis kell viis praegusel aastaajal. Hästi mõnus. Siis nendest lakkavad laulmised, hommiksid, hääled tulevad väiksed sellised ja autodele Seidasid mürinat ei ole. Sa järelikult ei, elagu Lasnamäel Lasnamäel lõi juhi tornmajas, siin ma elan meriväljal omavahel mere ääres. Näed, seal lausa luksus. Aga tõesti, kui palju sul praegu üldse kontsert on, sest sul ei ole ju viimasel ajal ilmunud, eks ole mingit plaati, mida peaks tingimata promoma. Ja, ja on sul iga nädal mängud. Tegelikult mul ju ilmus aasta tagasi plaat ja, ja mina ei leia, et peaks iga aasta plaadi välja andma. Ma arvan, et see läheks selliseks tükitööks juba. Et, et tegelikult seda Ühte plaati presenteeritakse ikka tavaliselt päris kaua. Et siin on küll mõned bändid, kes annavad võib-olla iga aasta plaadi välja, aga ma arvan, et see eriti ma arvan, et nad ise ei armasta seda. Nad teevad seda võib-olla millegi muu pärast. Aga siiski, kui palju sõnu, kontserte palju sul tuleb neid nüüd? No kontsert on tavaliselt on, kas neljapäev, reede, laupäev või kui on vähem, siis on näiteks reede, laupäev või on või üks eks ole yks kontsert nädalas või kaks või kolm, et teiega üle kolme naljalt ei ole ikkagi päris palju. Et Eesti on ikkagi küllalt suur, et saab kogu aeg mängida. See ongi kummaline jah. Selles mõttes, et ma ei tea, kas mujal mujal maades ka niimoodi bändid saavad kui Eestis, aga siin eriti palju kohti ele bändi jaoks. Tallinnas on need kõik. Ühesõnaga, ma ei hakka neid loetlema. Aga mis on kõige selline huvitavam ja ootamatum koht sinu jaoks, kus sa oled Eestist saanud mängida nii, et on kutsutud täitsa ansambel koos, kõik, kogu pillid, pillimehed, kõik särk-värk ja, ja öeldud, et tehke üks korralik mitmetunnine tset mitu tundi, mis on natuke palju, mitte. Jah, Nurme tunniseid serti teevad teatud bändid, et aga siiski, mis on, ütleme selline kõige põnevam koht, kus kõige imelikum. Ma mäletan, et kunagi me mängisime botaanikaaias aga me mängisime niimoodi, et ja meie olime nagu ühel pool palme, siis olid inimesed paljusid, aga ehk me ei näinud. Põhimõtteliselt oleks võinud meie plaadi mängima panna. Ja siis inimesed vahel harva, ma arvan, tükk aega ei saanudki aru, bänd mängib et muusika tuli kuskilt ja siis vahel, kui need mõned üksikud inimesed tulid palmide vahele jalutama, siis nad tegid üllatunud näo. Kindlasti alguses ehmatusest. See oli päris naljakas selles mõttes, et suurem sääst mängisimegi Ja tõid, kutsusid siin esinemispalmid jah? Ma ei mäleta, kesikud, seal oli mingi firmaüritus, ma arvan, aga kuna inimesed on Eesti inimesed vähemalt on niivõrd tagasihoidlikud, et ega nad naljalt et ei julge lava ette tulla ja artistile silma vaadata, et siis nad igaks juhuks ei tulegi lava lähedale, kui eriti, kui nad nad on veel üksi ei saa seal palmide vahel ja siis vaatavad viis inimest, bändisid neile otsa, lähevad ruttu valmi näha. Aga milliseid fänne sina eelistaksid lava ees näha. Et kui sa nüüd fännid on teretulnud see poliitiliselt korrektne vastus. Selline lea esimene samm suurde poliitikasse. Ei ei suurde poliitikasse mitte kunagi, ma ei lähe. Aga siiski, et kas sulle meeldis, kui käik täielik möll, mehed viskaksid oma boksereid lavale ja. Ma ei kujuta ette, vaata, ei ole kohanud. Külma, ükskord ära jooksnud. Sellepärast, et need muudkui rääkisid ja rääkisid. Ja, ja mulle tundus veel umbes viis tundi kuulama. Ja siis mul tekkis selline moment, et ma läksin kiiresti trepist alla aga trepp oli sellise käänakuga. Ma ei taha, siis, siis ma panin, tuli. Ruttu musumäel kuigi ma ausalt öelda, pimedasse julgem uisumäel käia, aga mul ei jäänud muud üle, kui juures natukese ajaga läks natuke aega mööda ja ma nägin jooksmas angerjat. Muidu saime täiesti, kogevad seal kokku. Mida Eesti fännid räägivad staarile sellist, et peab lausa ära jooksma? Ei, mitte selles mõttes, et ei kannata peale kontserti. Üldiselt viisakas inimene alati kõik inimesed ära ja purjus inimesed ma üritan ära kuulata, sest noh, ega nad ei ole siis ju selles mõttes vanemad, eks ole, et miks mitte aga off vahel lihtsalt kui sa juba oled neid tund, siis lähed koju, minna puhkama ja kell on viis hommikul. Siis ei jää muud üle. Väga tore, et teeme ühe väikese muusikalise vahepala, see on sinu kõige värskem lugu. Nii ja sulgudes, tule, tule, tule. Ja see on siis mitte nüüd pläki nime Alt vaid Lea Liitmaa nimelt väljendatud lugu, miks nii? Kohe ruttu ütlen siia juurde, et ühtlasi on seda lugu laulnudki kunagi ansambel plekki. Ja see on üks selline lugu, mida kontserditel alati küsitakse. Kui kummaline see ka ei ole, sellepärast et singlina ilmunud ei ole. Ja see selline lugu meie teise plaadi pealt lohiseb. Kohiseb minu telefon, ütleb muuseas Muleme Lillimine kastma. Ei ole kodus, ma ei saa seda teha. Ühesõnaga kuna see lugu minu arust ei tulnud täpselt selline välja nagu tahtsin, siis ma olin nii õnnetu, et ma mõtlesin, ma viskan selle loo üldse minema. Aga lõpuks ta ikkagi ära ei visanud ja tuleb välja, et see on hästi paljude inimeste lemmiklugu. Aga nüüd ma tegin talle pisut ümber ja ma arvan, et nüüd ta on selline, nagu ta tegelikult pidi tulema, aga miks ikkagi plekki, miks tal ei ole sellepärast et ma annan kohe välja plaadi. Mis on Lea Liitmaa plaat, mis seal plekiplaat ehk siis millel on hoopis teine koosseis ja stiililiselt pisut teistsugune. Teeme siis esimese proovi sealt pealt. See on siis lugu, nii. Tule, tule, tule. Niimoodi kõlab Lea Liitmaa värske lugu, nii. Tule, tule, tule. Meil on hea meel tervitada kile ja raadio kahe hommiku stuudios, tere jälle. Tere jälle hea. Et see lugu oli siis nüüd Lea Liitmaa nimelt mitte pleki nimelt mitte segamini ajada ja õige pea tulemas sul oma nime alt plaat, millal sa õige pean? Et see õige pea tegelikult pidi olema mai lõpus juba. Aga kuna tegelikult sinna plaadi peale on mängimata veel trompet ja flööt, siis. Ja tegelikult ausalt öelda mul ühel laulul puuduvad salmi sõnad. Ma ei tea, kust panen, võtan. Vaat see on minu jaoks täielik. Selline katastroof. Aga need sõnasõnade tegemine on nii keeruline selles mõttes, et ma ei kirjuta kunagi sõnu nii et mõtlen hakkan kirjutama nii, millest ma kirjutan, kirjutan päikesest ja siis kirjutan, ma ei oska, ma ei oska, ma ei taha nii kirjutada, ma tahan, et need mulle tulevad ise chach ja nad on kõik olemas, korraga kirjutan ülesse. Kas sa, kas sa pead kõige tahad tingimata ise kirjutada? Muuseas, näiteks tuleb meelde lugu ingel, millele ma kirjutasin inglisekeelsed sõnad ühele salmile või seal ongi kaks salme refräänis ei ole sõnu. Ja siis Heiti Kender kirjutas teisele salmile sõnad ja siis pisut esimese seal muidugi nats ringi ja need sõnad said nii hea maad ja mul oli nii keeruline kirjutada eestikeelset teksti sellele loole. Ja ma lõpuks mõtlesingi, et jah, ma lähen lasen kellelgi teisel kirjutada. Ma üritasin mitme inimesega seda koostööd teha ja ei olnud need sõnad ei olnud. See ei olnud see lõpuks ikkagi kirjutasin need sõnad ise. Ja ma arvan sendid täpselt õigete sõnadega, selle sellega läks aega ikka mitu kuud, et lõpuks need sealt välja tuleksid, minu sees. Nii et ühesõnaga see tavaline küsimus, kumb oli enne, kas viis või sõnad, siis sinu puhul on nagu selgelt viis, on n. Et tegelikult ma arvan, et nad tegelikult tekivad korraga tulevad, aga lihtsalt ei tule korraga välja. Minu seest. Enne Kimberly on alati muusika, siis juba arranžeerinud, veel tembasside trummi ja siis siis võib-olla hakkavad sõnadki tulema. Aga sa ütlesid, et ühel laulud on siis salmiosa veel puuduv. Sama oled sa öelnud ka oma eelmisel nädalal tulnud kroonika intervjuus ja nad on ikka. Ja nad on ikka olnud kuulda pidu. Ütle meile äkki siis milline see refrääni osa on, et inimesed saaksid äkki sulle pakkuda, kes meid kuulavad, fännid ja sõbrad ja meie foorumisse saavad kirjutada raadiokuulajad. Refrään on selline ja kuu on nii selge, kui selge olla saab kuu käske ja keelde vaikselt kuulatav maa. Siis ma pean mõtlema, kuidas läks. Tuuletunneli. Ja kõiki planeete ma sulle anda ei saa, kuid. Pluuto oot, e kuid. Sul on, ei saa, kuid seest nii veetlev taeva taustal on maa. Ühe gregooriuse kriimis sõnad, oi Tõnni tale. Suurepärane ja muide, sa võisid, las ta salmi kirjutaja Vaiko Eplikule, tema on ka viimasel ajal väga selle maa ja kuu. Et selle selle teema üldse tundub, et see plaat, Ta on selline looduse plaat, vest üks päev. Kui me salvestasime stuudios seda plaati, siis, siis mulle tundus, et üks lugu on päike, jah, see muuseas instrumentaallugu, seda ei ole veel sisse mängitud. Seal flöödilugu. Aga päike, siis on planeet maalise elu nimi. Siis oli tuul, on üks lugu. Suudab sellised suured aga ausalt öelda, kuid see kõik räägib, et noh, need on nii seal on nii palju metafoore ja nii palju selliseid peidetud. Et noh, see tuulelugu tegelikult minu jaoks on kogu elu. Peitub selles loos. Siin kroonika intervjuus räägib siis sellest, kuidas sulle tehti tätoveering, esin, sa ütled ka, et et tahtsid, et see oleks seotud loodusega, sest oled looduse tütar. Jätta ei soovi oma kehale midagi, mis meenutaks tsivilisatsioon ja inimesi. Kuule missal inimeste vastu. Ei mulje inimeste vastu midagi, ma tegelikult olen pikapeale õppinud inimesi armastama. Et ma pik pikka aega tagasi olin suur fotograafi, fotograafia huviline ja tegin, pildistasin. Ja mitte kunagi inimesi absoluutselt minu arust inimene läks kuidagi nii võõras ja võlts ja valelik. No ütleme, mingi päris nii hullusti ei ütleks, aga, aga inimene tundus liiga? Jah, liiga võõras minu jaoks. Mulle ikka tundub, et ma vist olen kosmoses kuskilt kogemata jäänud siia mingist ufode laev. Aga siis ma pildistasin põhiliselt päikseloojanguid. Aga kaloomi, putukaid ja muid taimi ja muid selliseid asju. Aga mingil hetkel ma avastasin, et inimene on päris huvitavad. Ja tol hetkel ma õppisin inimesi armastama koos nende pahede ja ja nõrkustega ja nüüd ma leian, et inimene on päris armas olemas. Sa oled ju koos musitseerinud ka kümnete meestega seal tehnikaülikooli meeskoorist. Nendega ei tule mingisugust plaat. Te koos või nii, siis ma kohe räägin selle jutu ära, et inimestel ei ole, ei oleks tekkinud, tähendab, inimestel on tekkinud segadus. Ma kuulsin just, et ühel päeval üks inimene oli plaadipoes käis ostmas, seal valis plaate ja selle selle pisikese aja jooksul, mis ta plaadipoes oli, kes kaks naisterahvast täiesti võtta ja erineval aegadel küsimas, et kas teil on juba müügil see pläki ja meeskoori uus plaat. Ehk siis segadus on tulnud sellest, et kuna mina teen uut omanimelist plaati ja me käisime saates kahvel meeskooriga laulmas ja ühtlasi näidati seal ühte plaat, kus on minu pilt peal ja kus ma laulan lugu, ära piina mind koos meeskooriga, siis tegelikult see plaat ei ole mitte täispikk plaat, mis on siis black ja veeskory plaat, vaid plaat. Esimese singelplaat promob saali, jah, neli lugu vist, ma ei tea, kas see plaat on müügile läinud, kas läheb müügile? Küll küll seda plaati müüdi meeskoori hulgas, et kõik meeskond nutan, ma arvan, ostsid lahti. Seal on ainult üks lugu, kus mina laulan, rubiin, aga, aga ühtlasi ilma minuta seal peal veel mõned lood. Selge, et ühesõnaga selliseid lahti veel hetkel jalaga. Ei, seda plaati otseselt siis teistika plaati ei ole planeeritud küll, aga kui võib-olla ja nad oleks teadnud, et inimestel on nii suur huvi selle vastu võib-olla siis me oleks teinud plaani, ma ei tea, võib-olla tulevikus teeme ju, lubasite isegi hakata koostööd tegema, aga muidugi megi selles mõttes, et me tegimegi ühe plaadi, salvestasime ühe laulu sisse, et et see oli koostöö. Et tegelikult seal Lea Liitmaa plaat küll on hoopis üks teine asi, et see ei ole meeskooliga, et see on hoopis seal, on küll hästi selles mõttes kummalised tegelased ja mitte kummasidadega. Noh, sellised inimesed, kellega me enne ei ole plaati teinud nagu Eduardo kuulin, kes mängib trombooni ja Virgo Veldi, kes mängib saksofoni ja Siim Aimla, kes mängib et ja siis Mihkel metsaalaga mingit trompeti. Ühesõnaga, kõik, mis sa kuuleme praegu, on, et see on niisugune puhkpilliplaat. Ei. See. Ei näi muuseas, korra korraga nad ei mängi kordagi. Et ja siis Roland Puusepp mängib trummi. Aga ülejäänud on minu programmeeritud. Ja minu lauldud on ka. Aga nüüd seal on selles mõttes, et ta on pisut teistsugune plaat, et seal on kaks instrument. Ta on lugu nii et ühesõnaga, töö käib mitmel rindel ja huvipleki vastu oli nii suur, et käiakse poes, otsitakse erinevaid uusi, läkib lavastaja asju, kas pole mitte tore? Ei, no absoluutselt tore, kunagi, võib-olla saab ka seda meeskoria minu plaati osta, vahest. Ja jääme huviga plaati ootama, mis pidi juba valmis olema, aga näed, tuleb, aga kindlasti lased juunis juba välja, väga hea, aga näe ja leia oma puuduv salm. Leiame. Jah, no vast leiad.