Tänase saatekülalised on kaks noort inimest, kes ütlevad, et üks võimalik määratlus nende kohta on nad mõlemad on soomeugrilased. Üks eestlanna, teine Udmort. Mina olen Kristiina Ehin rahvuselt eestlane, aga üsna tihti enese kohta ka pidanud ütlema soomeugrilane täna räägimegi sellest, et mida sellega mõelda. Ameti poolest kellan luuletama juhtunud elus ja hariduse poolest. Rahvaluulemagister. MINA OLEN kastandi hätin olen pärit udmurdimaalt ja mitu aastat tagasi tulen Eestisse õppima. Ja praegu töötan ka, et just nimelt niimoodi juhtus, et soome-ugri asi on, ongi minu põhiline oleme veel suhteliselt noored inimesed ja meil tekkis selline tunne, et kui siin Eestis räägitakse nendest soome-ugri asjadest, siis siis inimestel kohe tuleb pähe sihukesed kujundid nagu noh, et oleksid kuskil Atalid kuskil külas ja laulaksid ja oma rahvariietes täname, tahtsime rääkida just nimelt nendest noortest nende identiteedis või pigem identiteeti lest, sellepärast et igal inimesel võib neid mitu olla tihtipeale eestlastel või lääne inimestele mingit müüdid selle kohta, et millised need inimesed on seal ja kuigi eestlased see ajalugu oli, ütleme, ühine siis tavaline eestlane tähendab nendest Soome inimestest ja asjadest rohkem kui, kui tavaline soomlane. See piir, mis praegu tekkis Eesti ja Venemaa vahel, on selline, et tundub et kui see varem ses raud kardinali kuskil Idaja Lääne-Saksamaa vahel nüüd praegu on, see, tundub, et see Eesti ja Venemaa vahel näiteks kui siin konkreetselt oleme praegu viib selleni minu meeles, et sel põlvkonnal, kes praegu 20 aastased nad jäävadki uskuma varsti, et ma tea, et Moskva tänavatel karud käivad ja sihukesi asju sellepärast, et noh, tihti see informatsioon ei jõua seal. Ja ma ütleks veel seda, et praegu, kus koolides rõhutatakse ka, et me oleme ainult etniliselt soomeugrilased, et geneetiliselt tõepoolest nagu üldse ei ole. Et minu meelest see on tekitanud seda, et noored inimesed mõtlevad, et noh ehk siis see soomeugri yles üldse või et seda veresidet ei ole, siis, siis vereside oleks nagu selline konkreetne tõestusteaduslik tõestus. Et see kultuuriasi tähendab selline häma. Aga et minu jaoks ei ole ja mul on neist lahendanud selle niimoodi, et tegelikult ju inimesel on, isiklikus elus, on veresugulased on ka perekonnaringi sugulased, aga on ka vaimsed sugulased, need, kellega kuidagi elus satuvad lävima võib-olla sama tähtis või teinekord tähtsamgi veel. Et minu jaoks keelesugulus on just sedalaadi vaimne, sugulus, etniline sugulus. Seda ma olen käinudki seal soome-ugri maades otsimas viimastel aastatel alguses küll hästi ebateadlikult, et kui ma sattusin esimest korda komimaal esimest korda muldi maale, siis vaevalt oskasin suurt midagi otsida. Et oli selline huvitav ajas tagasi rändamise tunne. Et sealt, et äkki Kesk-Venemaale ja hästi palju eksootikat ja nostalgiat. Aga õnneks ei jäänud sellele tasemele, et minu kontaktid, et praeguseks ma olen käinud juba väga mitu korda udmurdimaal ja Marimal komimaal handimaal ringi rännanud, et ma ise arvan, et see kõik on alles algus. Selline mõiste nagu Venemaal venemaalane on hästi palju aborte nüüd minu jaoks, küllap ma keskkooli lõpus ka mõtlesin kuidagi natuke pealiskaudselt, et need, kes vene keelt räägivad, nad ikkagi yldiselt, ongi venelased. Aga praegu me enam kaugeltki nii ei arva. Et see oli nii palju rahvusi. Ja on neid, kes ei julge oma emakeelt rääkida. Lihtsalt situatsiooni pärast. On neid, kes enam ei oskan ja tihtipeale olen nende, ei ole selles ise süüdi, on, et see ei ole nende valik olnud vabatahtlikult kui murdi või Mori. Lapsevanemad ei pane oma lapsi põlisrahva keelsetesse koolidesse. Et muidugi me võime mõelda, et ja vabatahtlikult nad ei pane, need valivad vene kooli. Aga Rein Taagepera ei huvita, võrdles öeldes, et tema määris väikse poisina ahvatleva singi tiki peale. Sinepit. Võite nüüd mõelda, kas, kas vabatahtlikult hakkas seda singi kitki sööma, mis oli talle tegelikult ysna ebameeldivaks tehtud või sunniviisiliselt. Et see kuju on minu meelest hästi, kehtib, et k soome-ugri põlisrahvaste noored ja lapsed, kes lähevad linn et tihtipeale neil ikkagi ei jää seda valikut. Et mis keeles suhelda ja mis keeles õppida. Minu vanemad on esimene põlvkond linnas ja siis kuigi mina olen linnas sündinud, siis vahepeal elasin maal ka. Aa nojah ja oligi niimoodi, et oli umbes nagu kaks maailma, et üks maailm on linn ja teine maailm on küla ja inimesel kuskil peas riiulites paika pandud, siis vanematel oli see vajadus, et iga nädalavahetusel käia oma kodus käia külas, et see oli meil nagu paania vajadused võõrast linnakeskkonnast sinna maale tagasi sattuda, kuigi teed olid sellised, et noh, asfartite olnud kruusateed ja et näiteks, et kui kevadel ase, mis tulva sulavesi ja siis siis Ma ei saagi sellepärast et seal seal oli igivahepeal ja silt lihtsalt veega läheb ära. Paljud ütlesid muldi Hilaadisest, vanem kultuur ongi kogu nõukogude aja hästi püsinud, sellepärast et teedega juurdepääs autodega juurdepääs on väga vilets. Ja selle tõttu linnakultuur ei ole jõudnud lehtrid sinna. Ja nüüd teine põlvkond, mina, et siis mina olen linnas sündinud, et kahe sain tunda, et tegelikult noh, kui teistel asja, see, see ei olnud nii tähtis, et kes sa oled rahvuselt. Pealt solvati mind maainimeseks. Jah, kooli koolist, alustadest ja. Mille järgi nad nagu siis vahet teevad lapsed et välimuse või nime või lihtsalt teavad, et, Et üks asi on võib-olla aktsent, mis on nagu noh, ma ei tea, kas mul lapsepõlves ole aktsent, seda ma ei mäleta, aga teine asi on klassi surnaal või mis, mis seal tegelikult Vene ajal oli, noh, et mina õppisin vene ajal, oli seal kirjas kõik need kes on juut, kes on udmurdi, kes on, kes on ongi niimoodi, et ainult vene keel on aktsepteeritud ka ülikoolis see jätkub siis jah, tähendab seda. Ja see ei ole mingi selline poliitiline värk, et sina, sina lapsena ei tea, mis vahemutt või venelane või mis, mis üldse tähendab võib-olla sinu jaoks on, ongi niimoodi, et maal elavad udmurdid ja linnasid venelased. Aga siis ülikoolis oli niimoodi näiteks, et nagu mina õppisin õigusteaduskonnas ja murte oli seal noh, mina ütleksin, et võib-olla mina olen selline, et vot häbelik ja, ja aga seda oli näha, et näiteks oli selline situatsioon, et ülikooli seal juba küsiti ühe käest, et noh, terve kursusega istunud kuskil suures saalis mingi 200 inimest asja, siis küsiti, et kuidas udmurdi keeles on tatarlane, et lihtsalt õppejõud tal ei olnudki mingit halba mõtet, vaid lihtsalt noh, tal oli vaja looma loengu jaoks seda teada saada, aga siis siis nagu oli vaikus siis noh, siis mina lõppude lõpuks ütlesin seda, aga kuigi tegelikult väga paljud tähtsad jah, ei näe. Kuigi näidet ma mulgikeelsete küll ja siis ma teadsin ka Edud murte on, on küll seal, et üks asi on muidugi see, et vaatad näkku ja et, et ei ole nagu venelased selles sina võid olla. Punapäisest mõnega mingis mõttes saaner, aga muidu ma vist küll ei oska veel vahet teha, hästi vahele võib-olla räägiks loo, et see lõpeb küsimusega kaasa lugu, et minu käske heast sõbrannast nooditüdrukust, kes tegelikult oma identiteedist rääkides toonitab seda, et alati udmurdimaal talli teine ta pidi lapsest peale harjunud sellega, et ta on teisejärguline juba oma rahvuse poolest. Et ikkagi see Otiac ehkud Mortide omakeelne määrata. Lähevad venekeelne eest nagu venekeelne nimetus ja see kõlab väga halvustavalt. Ei kõlanud veel sajandi alguse, seal on praegu see on samamoodi teiste jaoks, et Maria Tšeremis ersa mokša mordva Kuidas teil see laul oli, et mu järjed Is koidjaka? Et see oli mingi selline traagika, millega oled harjunud ja mida ei võta enam traagiliselt. Aga et Eesti tulles õpime alguses, kui ta veel eesti keelt ei osanud Ta vähemalt avalikus sfääris suheldes pidi rääkima vene keelt. Ja pidi harjuma sellega, et teda Eestis peeti venelaseks. Sest noh, kellele sa ikka hakkad seletama, et ei, ei, ma olen tegelikult murt, vein, milles üldse tegelikult see vahet tegemise mõte, aga tema jaoks see oli tähtis, on tähtis. Aga nüüd kuidagi minu jaoks ongi huvitav see, et tema sellise uhke udmurdi identiteedi leidmine peaks siis nagu käima läbi eesti keele õppimise. Et see on tegelikult maa, kus ta saaks sirgeselgselt öelda, et ta on nüüd murti ja ma arvan, et Eestis osatakse seda hinnata. Igal juhul ei ole see kuidagi teisejärguline, aga te ei saa seda teha enne, kui ta on eesti keele omandanud. Et kui kik tee oma identiteedi ini, sellest mul ongi küsimus, et kuidas sulle liiga ei saa Eestisse tülid. Selle inimese kohta võin veel niipalju öelda, et näiteks 15 aastaseks, kui ta sai, ta vene keelde ei osanudki. Et tema on maalt pärit maakolides ongi niimoodi, et nagu seda Venegi kuigi noh, et seal mingi tuhas udmurdi küla vene keelt peale surutakse, et siis nagu niimoodi, et. Ma kujutan ette, et Eestis oli ka niimoodi, et õpetajad proovivad vene keeles rääkida, aga kuigi noh, keegi ei Saara on selliseid kohti ka praegu vanaema ikka tugeva aktsendiga vene keelde. Aga noh, see on, see on muutunud selles mõttes, et praegu ta räägib juba paremini, sellepärast et lapselapsed tulevad. Et siis nendega tuleb rääkida vene keelt. Kui sa tulid, et kuidas Eestisse suhtun? Nojah, ma tulin juba ülikooli lõpetanud, tolleks läheks siis mul oligi natukene umbes nagu see identiteedi küsimus paika pandud, et kes, kes mina olen ja kes on eestlane, mis on Eesti, mis on Venemaa, mis udmurdimaa Venemaal on teada, eks ole, et mis on Eesti selline paha rikkus? Rikutakse venekeelsete õigusi ja ja eks oligi selline ettekujutus, et igaüks on oma keskkonna, mingi materialism, aga ikkagi oma keskkonnatoode ja identiteet ei olnud selgelt võib olla, aga lihtsalt, et mis on see udmurdi osa Vene osa? Et ikkagi see riiklus on selline suur asi, mis määrab, et kui sul on punane pass taskus nagu mul, siis, siis siis oledki venelane või et alles hiljem hakati seda. Jeltsin hakkas tegema, et vaatan, ei ole Ruske vaid tra siiani, eks ole, Venemaa Venemaalased proovis nagu. Eristada selline. Kas Eesti inimese identiteet kuidagi läks tugevamaks või oma hõimurahva sekka jõudes, kellel juhuslikult on juba õnn olla omaette riik ja omakeelset linnangultuuri mõõdet. Kuidas sulle mõjus? Mul oli see saksa filoloogia ka, et haridus, siis kui mina siia sattusin, siis mul esimene mulle võib-olla oligi selline kui saksa leksin kõikkond. Ja see on nüüd jälle selline migrantide teema, et, et kui seal kuhugi lähed õppima, et see on selle, see selline küsimused, mis ootustega sa lähed sinna või mis sa oled selleks valmis tegema? Mul ei olnud seda suhtumist. Eesti keel on mingi selline, ma ei tea, testjärguline või, või see minu jaoks on. Kuigi Eesti kohta ma teadsin üsnagi vähe, et see oli selline Läti hästi enam-vähem nagu sama. Kuigi näiteks on soome-ugri teine ei ole stentsigisinud. Võitlegi noh, eestlane olla? Muidugi, aga ega mina seda ei tundnud, et minu jaoks eestlased olid. Kinnised inimesed ja et esimesed aastad oligi niimoodi, et kuna vahepeal käisin Soomes õppimas ja siis nagu et Tartusse tulles, siis esimene keel oligi soome keelt, mida ma hakkasin, tavaliselt hakkasin rääkima, et soomlastega nagu kuidagi kergemini saab hakkama. Kuigi Saunistasele päris konkreetselt ei vastanud, aga et mulle tundub, et paljudel tänapäeva soome-ugri noortel see oma identiteedi leidmine käib siiski ka linna kaudu. Ja venelikus linnase mõnikord on ka võimatu, kuigi ma arvan, et näiteks oma keele filoloogiat õppides seal võimulikese tugevdab identiteeti siis paljudel ikkagi see käib ka Eesti või Soome või Ungarisse õppima tulemise kaudu. Ja selle kaudu, nagu leitakse see oma rahvuslik uhkus või midagi sellist, ma ei tea, kas see kõlab kuidagi õõnsalt, see väljend aga midagi sellist, aga ma nagu mõtlen, et see kindlasti ringe jälle ühepoolne. Et minul näiteks paradoksaalselt ise midagi, mida võiks nimetada oma juurte leidmiseks või oma identiteedi leidmiseks, et käinendist soome-ugri idapoolsete väikerahvaste kaudu. Et mina olin küll esimestel ülikooliaastatel kuidagi kimbatuses, et ma olen sündinud Raplas. Aga tegelikult mu juured ei ole Raplas. Ja kui nüüd natukenegi ajaloolised mõeldi, siis see, et ma olen sündinud Raplas sääne Stalini teene, kelle eesmärk oligi see Eesti ja teiste moondeasustus hästi segi lüüa. Et inimesed enam ei teaks, kus on nende juured. Selliseid oleks nagu nagu kergem taltsutada ja karjatada kolhoosidesse ja mujale. Aga et kui seda aega ei oleks olnud, siis ma oleks ilmselt sündimata jäänud, eks ju. Aga et samas igavad juured, kus ma neid tunnetan, nende on üle Eesti laiali. Et Läänemaal Võrumaal, Mulgimaal baltisakslasest ka veel natuke. Et kust me siis tegelikult pärit olen, et see küsimus oli kogu aeg õhus ja tajusin, et mina ei leia sellele küsimusele vastust. Lihtsalt selline moodne euro noor olles ja lääne poole vaadates. Ja tähtsam kanne mingit pilti kokku vanavanemate juttudest ja sellest millestki, mis mida mina ei andnud enam näinud taluelu ja see eesti oma kultuur midagi pärimusliku. Ja Mul õnnestus, sest juba korduvatel reisidel näiteks murti kill handimaale. Et seal kogesin midagi sellist oma kaugel igasugusest folkloorimaigulisest festivalide, sest et see oli lihtsalt midagi, võib-olla midagi sellist, mida sa ütlesid, et sinu vanemad linnas elades läksid siiski kogu aeg oma kodukohta otsima igal nädalavahetusel Eestis olnud põlvkond ja põlvkondi neid kogu aeg, nii kui neil on vaba aeg, nüüd sõidavad maale tagasi sinna vanavanemate juurde, kuigi praegu paraku väga paljudel seda võimalust enam ei ole. Ja minul ei ole tegelikult seda kunagi olnud, et ei ole olemas olnud enam lihtsalt neid vanavanemate talusid nendelt ära võetud, ära antud. Mardikülas õudselt palju lauldakse, see ei ole mingisugune esites laulmine vaid see on selline lihtsalt Rõõmus kokku tulemis laulmine üks laulnudki järgneb, järgneb teisele. Ja seal mingisugune selline meeleolu, mis minu jaoks kuidagi pani pildi kokku. Ma olen kuulnud küll, et eestlased on laulurahvas, aga mina küll seda ei ütleks, et minu meelest eestlased, kui nüüd kokku saavad, siis panevad makki põhja. Erik noored, kes ei ole veel sageli üldse eestikeelne muusika. Miks üks eestlane võiks huvitatud olla sellest soome-ugri asjast, et kuidas sina mõtled, et sul on oma kogemust sellest? Viimasel ajal päris palju oleme reisi nendest soome-ugri noorteorganisatsiooni raames kõikvõimalikel üritustel maades. Ei, mina olen käinud ka soome-ugri kirjanike kongressidel et selline Euroopas tavaks saanud reisimise viis, et võtad lihtsalt seljakoti ja lähed, see tihtipeale on võimalik Nendes maades. Kuigi me oleme ka mõelnud, et võiks jalgrattamatka teha näiteks ümber Marima või nende mudima, et et siis tegelikult on, seal tuleks väga palju komplikatsioone. Ta jäist kohalike võimudega väga palju, et, et mina olen küll, imestasin, et kui palju võib sõltuda ühest pisikesest natšalnikud Venemaal ja igasugustest kõikvõimalikest paberitest, dokumentidest. See ongi jälle, eks, nagu selline see nüüd lihtsalt teistmoodi tuleb keegi ja ütleb, et vaadake vot ei ole nii ja nii nagu meil Muidugi teistmoodi, aga vahel ikka küll. Minul viskab närvi mustaks, kui juba teist tundi pead kellelegi kohalikuna Channing ukse taga seisma, selleks needus neenetsi tüdrukule külla minna tundresse. Et mille sa iseenesest Pole midagi ohtlikud, et kas juba peale vaadates ei ole näha, et ma ei ole läänest joon? Et arvavad, et neil on sellised mingid mõtted peas, et sina oled Läänes pion, sinna tahab minna. Kahtlaste ma ei tea. Noh, üks võimalus, et ei kahtlusta, kes tahavad näidata, et, et kui tähtsad need on sina just praegu oled Türgis käinud, nägid, kuidas seal lood on täitsa teistmoodi. Et selles ongi asi nagu eestlastele nagu pähe surutakse, seda arvamust, et vaata, et Venemaa aeg, kõik õudne niimoodi. Võib-olla see on natukene selline pealiskaudne, aga noh, lihtsalt teistmoodi. Et. Viimasel siis soome-ugri noote Kongressil oligi niimoodi, et tegelikult kes väga sügav lõhe läänepoolsete, soome-ugri, noorte ja idapoolsete soome-ugri noorte vahel Est kongressi viimasel päeval see päris teravalt välja andis, see pani mõtlema, et tegelikult meie mõttelaadi teen juba niivõrd erinevates kontekstides konstrueeritud. Ja et isegi tunned, et noh, et ma ei saa midagi teha, et ma ma olen pigem ikkagi seal lääne inimene. Kuigi mina, sest seda ei usu, olla sellele see mari küsimustest. Aga kas sulle ei tundu, et see oli ikkagi otseselt meedia konstrueeritud, kuidas inimesed sellele lähenesid? Et idapoolsed heidikud? Ehk hirmuõhkkond oli ka seal ka, et muidugi, et inimesi hoiatati etud ära sellest sellest räägi seal. Aga läänepoolseid just nimelt seda ei mõistagi, et kuidas see on võimalik, et millestki ei tohi rääkida. Ja nendest tekkis ka hirm, et küsimus oli selles, et kas me võtame vastu resolutsiooni mari laste toetuseks praegusel raskel ajal neil. Keegi udmurdi tuleb siia ja hakkab sulle ütlema, et vaata, et siin on raske olukord vene keelse elanikkonnaga. Saad sa minust aru? Võtame vastu resolutsiooni, mis Vene vahel nii see käitumist just. Ma seal natukene teine lugu muidugi, aga seda tahan öelda, et, et see ongi identiteedi küsimus, et kuigi need on soomeugrilased nagu meie, nimetame neid soome-ugri lasteks. Aga tud nende peas on see nagu venelus ja oma rahvuslus nagu sihukese kokteilivormi võtnud, et või võtnud, et vaata, et neile see oli nagu, et mingi paha tallis tähendab soomlased, ungarlased, eestlased, ungarlased või soomlased, et tahavad midagi nende kodumaa, ütleme troodina, eks ole, et vastu midagi mingi resolutsioon vastu võtta. Nemad küll nagu isiklikult saavad sinuga rääkida ja et siin siin ei ole mingit siukest probleemi, et noh, mõnikord on muidugi. Ma ma loodan siiski, et eestlasega, seda on vähem. Identiteet on ju, on ju selline, et nagu kes ma olen ja need eestlased või soomlased tulevad ja nagu hakkavad peale suruda seda, et, et vaadake, et niimoodi peab tegema, niimoodi ei pea tegema, et see, see keel on tähtis, see on tähtis ja et meie kogemus näitab seda ja toda ja eestlastel nagu see ei ole selge, aga neil on see järgmine müüt või ettekujutus, et mis on soomeugrilane, noh praegu on 1005 500 aastat. Valetan muidugi teistele saanud 500, teistele vähem 450 inimest elavad koos ja. Türgi rahvad selle sugulaskeelesugulus. Tõesti tihti, missuguse vea eestlased minu meelest teevad esimesi kordi minnes oletad täiesti võrdsustavad selle ütleme näiteks, et praeguse Mori maa olukorra kunagise nõukogude aegse Eesti olukorraga ja mõtlevad. Võidelge ennast vabaks ja tehke nagu meie, olge tublid on ka, et see kõlab selles kontekstis väga kohatult selliste mõtetega lagedale tulla peaaegu et minu meelest sellel ei ole mõtet, et tuleb ikkagi, arvestades seda ajaloolist kultuurilist põimumist, mis seal juba on ja selles on ka palju head. Kindlasti. Et see ei ole ainult negatiivne, kõik see vene mõju Negatiivne, või positiivne, see on nagu hinnang, need on hinnanguliselt mingit. Net. Mjaa, aga minu meelest just hästi tihti lääne inimene, kes sinna läheb, et ta kuidagi kipubki vähem näitama teas andma hinnanguid või et, et vaat et meie jaoks see nõukogude aeg oli pigem selline raske kogemus. Ja siis kuidagi samastame ennast sellega, mis seal toimub, anname sellist ikkagi kultuurilist ahistamist ja mingite mõtlevate inimeste läbipeksmist ja niimoodi siis minu meelest ka, et, et ma arvan, et kõigis kuidagi õiglaselt mõtlevate inimeste ees, et tekib siukene protestivaim või nii, aga et hästi tihti see ei vii edasi, seal tuleb kuidagi paindlikumalt näha seda olukorda. Jah, see pool on kindlasti seal olemas, kindlasti, aga ska teine pool, et see on halb või hea, aga see on viis, kuidas inimesed toime tulevat, et kuidas seal ellu ellu jääda ja ega's rahvusluse küsimus ei olegi selline nagu, mis on päevakorras küsimus number üks, see on just nimelt mingi. Ma ei tea, viies punkt nagu passis vene passis oli udmurdimaal ühesel kongressi ajal, siis läksime kohvikusse, et mina tahtsin oma vanu sõpru näha ja sind võtsingi. Et siis, et sina eestlasena noh, välismaalasena ütleme et kuigi praegu vene keelt suhteliselt hästi räägiti juba siis ise märkasid ka, et kuidas nemad nagu kuigi nemad proovisid viisakad olla ja mitte näidata sulle, et nemad määravad selle selle peale, et kui, mis aktsent sul on, kuigi sul ei ole üldse nagu selline tavaline eesti aktsent, siukene. Ma olen tähele pannud jah, et, et ikkagi vene keelt aktsendiga rääkida sealmaal, et siin Meil on seal üldse peaaegu ei olnud venelased, et need sõbrad mul üks oli küll venelane siis eks ole tatarlane, eks ole, mari poiss ja siis oli ukrainlane. Ja mis huvitav on, et kõik on nüüd noh, pere poolest puhtalt suhteliselt, et need on noh, just nõukogude aja tulemas, et need sattusid sinna kõik udmurdimaale millegipärast kõikidel neil oli ühesugune suhtumine sinna tsentrisse käestlasesse jah, midagi proovida, eristada sinus seda, mis, mis siis sind eestlaseks, mis sind teet ilusaks inimeseks, mis, et nad neil oli see väljakutse küll. Kuidas reageerida? Venelane muidugi, noh, tema oli selline tüüpiline tema nägu. Kas peaaegu laule laulma, et suure Venemaa kohta siis õhtul lõpuks hakkaksime pudelit viskama sinna muru peale. Kuidas sina nägid seda olukorda seal? Minu jaoks oli ikkagi täiesti selline suur, mõnes šovinism, et vähemalt selles venelased, kuidas ta kogu aeg mind ründas küsimustega, et kuidas ta ikka venelasi mu venelasi äkisi diskrimine eriti siin Eestis ja ja et kuidas siis samasse kõik oli nagu näitamisena hästi selline demonstratiivne siis kuidas te neid pudeleid hakkas põõsastesse loopima sellises kuidagi veel näidates, et mida ta kõike võib omal maal. Ja siis tegelikult väga meeldis, kuidas siis tatarlane selle peale kargas püsti, kuigi ta oli udmurdimaal, aga see oli tema kodumaa, samas ka ta elas seal. Nii et väga agressiivselt noomis seda venelast, et kuidas sa seda teed, et seni siin meie kohalik bensukas, mille, mille põõsastesse sa pudeleid, loobid, et mine too erakarjääre. Täiesti, aga et see, et kuidas tegelikult ja siis mari poiss Ei, sa unustad ka seda, et, et kuidas ta küsis sinu käest, et vot et noh, mingit iba Esyclegi küsimusi esitas ja ka tema ei suhtunud sinusse nagu ainult eestlasesse pikkadel või niisugune, ma ei tea. Teised plaanid olid ka seal? Ei olnud lihtsalt selline. Aga no üks asi on selline, et mis neid ühendab, et kõigile on see vene keel veel, tegelikult ongi see põhiline keel või emakeel. Et tatarlasena temaga on sama asi juhtunud, et linnas sündinud linnas ei olegi võimalust rahvuskooli minna, et kus keelt õppida? Tatari keelt tema ei oska, aga tema arvab, et tema on tatarlane ja tema on uhke selle üle. Et see on selline paradoks. Samas temal oli selle, mäletad, mis tal oli selline punane T-särk, nende tähtedega SSSR mingi kell ka mingi selline nõukogude aegne sümboolika, et praegu just Venemaal nagu selline tõusel, et, et on väga populaarne kõik, mis nõukogude ajal oli nagu taastatakse, tuuakse tagasi. Tõesti, see tema identiteet on täiesti huvitav nähtus ja noh, võrdluseks tuua tatarlased uhkel rahvuslikul tatarlastel on särk seljast linnangultuuris sildiga SSSR. Et samamoodi handimaal ma kohtusin tüdrukuga, kes tegelikult on ise tehtud, rahvariided seljas ja ta elab oma nendes Beatis paikades, kus nad rändavad ringi põhjapõtradega ja aga et väga traditsioonilises skulptuuris elab ja nägu varjama kõigi inimeste eest kultuuritava vaatasin syda džiibiga ringi, sest tema mees on kohaliku Jukose naftamaardla mingisugune tööline ja neil on ametiauto. Ja samas nad kuulavad aga mürtsevatena muusikat, kes samas kui natukene põhjalikum, et seal tüdrukuga rääkida, siis tegelikult vene algkool on töö teinud. Te tahaks saada Linneseks, ta unistus on elada ikkagi linnas, ta ei oska hinnata kahjuks seda oma traditsioonilist elu korraldist täiesti looduslikku, ilusat mõnes mõttes elu välja, noh see ongi romantiseeritud, et, et oskan hinnata ka nagu siiski ma näen selles palju väärtusliku. Tema, see identiteet on ka väga kokku pandud, mitmest ta ei ole üldse selline puhas loodus läks vaid anneta, unistab millestki muust. Ei tea, kas kahjuks või õnneks. Kuuldud saates kõnelesid Kristiina Ehin ja Konstantin Samiaatin. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja me kardame seda saadet järgmisel reedel öösel kell üks.