Tere päevast hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama aasta viimaste rahvateenrite saadet ning kuna on aasta lõpp, siis on meid siin laua taga pisut tavapärasest rohkem. Nimelt et oleme siin lausa neljakesi ning tänased rahva teenrid on Sulev Valner Maalehest. Urmet Kook on rahvusringhäälingu uudistejuht Aarne Rannamäe ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja kuulajatel veel teadmiseks niipalju, et tänane saade ei lähe eetrisse mitte otsesaatena, vaid on salvestatud 22. detsembril ning räägime möödunud aastast, milline oli see nii Eesti kui ka maailma jaoks ja kui ma neid märksõnu möödunud aastast kirja panin, siis esimesena sai kirja märksõna majandus- ja mainekas majandusajakiri Economist kirjutas eelmisel nädalal pika loo siis balti riikide majandusprobleemidest ja peatähelepanu oli sellel mõistagi Lätil, kuid mitte ainult oma osa said ka Leedu ja Eesti ja artikli juurde oli lisatud ka üks õõvastav graafik, mis näitas, kui kiire on olnud majanduslangus neis riikides ja Eestis on siis viimase pooleteise aastaga majandus langenud 14 protsenti. Head kolleegid, päris õõvastav number, seda ei osanud vist mitte keegi veel vähemalt juulikuus 2007 prognoosida. Sissetõmme tähendab seda, et kas ei osanud või ei tahtnud. Või veel poliitiliselt Eesti sellisel hüpleval poliitmaastikul ei olnud valmis, et, et tõele silma vaadata, kui me räägime nüüd nii-öelda Eesti kontekstis maailmas ju räägiti sellest palju ja kui palju ta täpselt langeb, ega siis üks protsent siia-sinna või isegi kaks, kolm protsenti, see polegi nii tähtis. Aga langus oli muidugi tohutult kiire, sest et noh, ikka jällegi Eesti kontekstis oled, tuletatakse meelde meie presidendi eelmise aasta vana-aasta õhtu kõnet kus ta lubas kõigile peksa anda ja, ja ütles, et ärge uskuge neid, kes ütlevad, et läheb halvasti, et kõik läheb väga hästi ja kõik on kontrolli all ja vaba vaba tsitaat presidendilt, aga põhimõtteliselt ütles ta, oli see sõnum tal siis tegelikult kaks-kolm kuud hiljem oli juba esimesed suured märgid näha, et hakkab minema ikka väga-väga kehvasti ja nüüd nüüd oleme kõik ühtse meeskonnana mõnusat pessimistid, aga ma arvan, et pessimist on parem olla igas olukorras, kui optimist. No mina arvan, et sinna oleks üsna vale süüdistada presidenti või peaminister Ansipit või veel kedagi selles, et vaat et miks sina eelmise aasta lõpul ei saanud aru, et asjad nii hulluks lähevad. See, et tõesti suund muutus, see oli kuskil 2007 keskel juba hakkas, eks ole. Märgid Kinnisvaras, börsil hakkasid tulema ja kogu maailmas ka. Aga see, mis 2008 tegelikult on toimunud ja siin võib-olla ei tasu nagu ennast liiga tähtsaks tehasest noh, vaadata nagu konnaperspektiivi asemel kõrgemalt natuke siis ega seda ikka maailmas eriti keegi ei prognoosinud ja ütleme, et nii presidendil kui peaministril neid kaitstes võiks öelda ikkagi, et olid selja taga. Noh, kui me võtame aasta algusest või eelmise aasta lõpust kõigi eranditult kõigi analüütikute prognoosid, mis ütlesid, et jah, Eestis majanduskasv aeglustub, aga ta ei pööra negatiivseks. Et selles mõttes öelda nüüd, et president Ilves vaata kus rumal, eks ole, et oma uusaastaläkituses ei suutnud seda ette näha. Millele tuginedes oleks tema pidanud, ütleme, targem olema või ütlema, et, et ma ei usu seda, mida analüütikud on ennustanud, mina ütlen ikkagi, et tegelikult läheb palju hullemini. Ma ainult natuke õiendan vastava maa, ma juhtisin tähelepanu retoorikale, mitte teadmisele, ja see retoorika, eriti just peaministri puhul oli veel nii-öelda viimase vindi peal optimistlik millest on hakatud rääkima siis, et ta märtsis fakte ei vaadanud, tõele näkku, noh, me mäletame tema ühte kurikuulsat lauset. Et ah, mis need prognoosid on, et üks ütleb üht, teine ütleb teist, eks ole, et noh, keegi ju tegelikult ei tea. Kui prognoosid olid. On aru saada sellepärast, et, et tegelikult oleks pidanud võib-olla juba selle lõppeva aasta alguse sõnum olema pigem küll sellest kantud, et aasta tuleb raske ja inimesed hoidke rohkem kokku. Inimlik motiiv oli, oli puudu. On ju Eestit tabanud majanduslangust on olnud siin kaks dimensiooni, et esimene, mis meie enda majandusest hakkas nagu varem pihta see tarbimisja, kinnisvaramullist õhu väljalaskmine, mis algas ju tegelikult ju selle aasta algul pihta ja nüüd sügisel lisaks ka veel globaalne finantskriis, mis neid kõiki asju Eesti-suguse väikeriigi puhul võimendab, aga mina rõhutaksin ühte asja veel, et et tegelikult, eks meil kõigil neljal ka, kes me siin laua taga istume ja kogu Eesti ajakirjandus oleks, tuleks natukene ka endale tuhka pähe raputada, et kui vaadata seda, seda meediapilti, mis on nagu olnud Eesti majandusest rääkides, siis ütleme, et ka neil aastatel. Kuid tegelikult oleks tulnud riigieelarvest veelgi rohkem raha reservidesse panna. Ei olnud Eesti meediaväljaanded need, kes oleksid kutsunud seda riiki üles tegema. Mindi kaaslasele üldise, sellise roosamanna unelma ka ja nüüd, kus majandus langema hakanud, nüüd on Eesti ajakirjanduspilt läinud nagu täiesti teise äärmusesse, nüüd on nagu must masendus, et minu meelest selline pendeldamine ühest äärmusest teise ei ole ka hea ja eelisa nagu ajakirjanduse. Sääsest, aga mitmed majandusteoreetikud ütlevad jälle, et ei ole mõtet headel aastatel väga palju reserve koguda, sellepärast et inflatsioon sööb selle raha ühel hetkel nii või teisiti ära ja, ja võib-olla on tegelikult targem rasketel aastatel laenu võtta. Nii ja naa, aga reservide kogumise vajalikkust näitab, kas praegune Läti juhtuma, et Läti, kes nendel majandusele headel aegadel mitte mingeid reserve ei, ei kogunud, on nüüd Eestist veelgi raskemas seisus. No, ega ikka jah, me võime ju üle oma jõu elamist laenude abil kuidagi õigustada, muidu sööks inflatsioon kõike ära, aga aga ega see ikka õige eluviis ja väga kauakestev nagu jätkusuutlik, nagu öeldakse, areng ei ole, et et mingis mõttes mul on selline kujund pähe tulnud seda inimese tasandil, seda Eesti tänast olukorda ja mitte ainult Eesti, vaid Läti või Ameerika, eks ole, ütleme inimese olukorda võrreldes sellega, et noh, me kõik ilmselt oleme näiteks mingil turismireisil või mõnes muus situatsioonis natukeseks ajaks elanud nagu mingit teist elu, et ma ei tea, peatunud mingisuguses kallis hotellis söönud lõunat mingisuguses kallis restoranis ja korraks tundnud, et umbes nii võikski elada. Ja siis ja siis tegelikult aru saades, et ega see päris niiviisi ka kaua ei kesta. Et ses mõttes ikkagi me võime ju seda kainenemist, mis, mis on toimunud ja mis ilmselt järgmisel aastal edasi toimub võrrelda lihtsalt sellega, et me ikkagi maandume mingisse situatsiooni, kus olgem ausad, on võib-olla lihtsalt natuke rohkem tegelikult see koht, kus me oma tänasel arengutasemel oleme. Meil tekkis väike eufooria, me paar aastat nagu elasime, noh piltlikult öeldes nagu kallimas hotellis, kui me tegelikult rahakott seda võimaldab lihtsalt tänu sellele, et õnnestus laenusid võtta. Ta õnnestus nagu kogu selle kasvu peal nagu väga suuri ja võeti võtsidki ka inimesed ja kogu Eesti riik võib öelda, võtsime nagu endale niisugusi krediiti tegelikult mingis mõttes kogu Eesti riik elas nagu ühe suure krediitkaardi peal, mis jagunes väikesteks krediitkaardid, eks inimeste ja firmade ja erinevate asjade vahel ja, ja nüüd on nagu tekkinud see hetk, et tuleb nagu tagasi viia, ütleme sellele tasemele siiski elatustase, kus noh, kus me lihtsalt majanduse arengutase praegu on. Ja kui me oleme rääkinud, et Eesti on arengus jõudnud umbes portugali tasemele, siin oli selle aasta alguses juttu, mäletan. Ma arvan, et enam-vähem see vastab tõele, siis mul lihtsalt juhtumisi umbes nädal tagasi oli põhjust olla Portugalile kuuluval madeira saarel. Noh, ma arvan, et isegi seda hinnataset ja elatustaset võrreldes noh, visuaalselt nii palju, kui sa oskad turistina seal vaadata. Võib-olla sarnane küll ma ütleks, et ma ei näinud väga palju õnnetuid inimesi ja ma ei kuulnud kedagi arutamas teemal, et oi kui jube, et Eesti on meile järele jõudnud. No see näitab ainult seda, kui kehvasti majandatud Portugali riiki, kes on olnud iseseisev, sõltumatu, suur impeerium ju tegelikult, eks ole, aastasadu. Ja kui ta nüüd sellisel tasemel koos selle kliimaga, mis neil on, ja selle asukohaga, kus nad parasjagu on, siis on seda, seda riiki väga kehvasti majandatud. Aga ma tahaksin natukene edasi minna, jutt oli kallitest hotellitubadest jutumärkides ja üle jõu elamisest. Tegin eelmisel nädalal intervjuu Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega, mis läheb eetrisse siis, 30. detsembril ja, ja selles intervjuus ütles Siim Kallas üsna lõõgastust tekitava lause. Ta ütles selliselt, et suure tõenäosusega me oleme silmitsi läbi aegade kõige hullema majanduskriisiga, mis maailma majanduses on aset leidnud. Selline perspektiiv on, on tõepoolest väga õõvastav, kui meenutada kas või seda, milline oli siis 20.-te aastate lõpu ja 30.-te aastate alguse majanduskriis. See on iseenesest üsnagi loogiline, et kui sa vaatad seda varasemat finantskriise, mis on olnud, et et maailma majandus ei olnud niivõrd tihedalt integreeritud toona, kui ta on praegu, nii et üks niisugune liblika tiivalöök kajab vastu ka väga paljudes kohtades mujal. Et see on iseenesest nagu, nagu mõnes mõttes sellised globaalkülas elamise nagu paratamatu tagajärg. Et ühe probleemid on korraga nagu kõigi probleemid. No teine asi on ikkagi see, mida siin on targemad inimesed näiteks viimases sirbis väga huvitavas materjalis, mis seal oli hästi paljude inimeste arvamusi maailmas toimuvast. Heido Vitsuri jutus oli, oli selline number, et umbes 15 protsenti tee on tegelikult viimaste, ma ei tea, paarikümne aasta jooksul maailma kogu sellesse majandus-rahandus- nagu õhku sisse pumbatud ja õhk lähebki lihtsalt välja. Mingis mõttes noh, need on ikkagi triljonit dollarit, mida, mida tohutud finantsskeemid, mille nimed on küll imeilusad ja kaunid, aga, aga mis sisuliselt on tähendanud ikkagi mingeid rämpslaenusid. Nendesse on nagu 11 petes maailma finantsinstitutsioonid on nagu püramiidskeemi üles ehitanud, kuni kuni see lõpuks nüüd selgus, et, et ikkagi seal otsas ongi üks suur mull. Ja noh, me siin oleme lugenud ju ühe kaaseni Nasdakiga seotud mehe sellistest eksirännakutest, kes on ikka väga suurel osal maailma tähtsatest inimestest nagu väga jõhkralt naha üle kõrvade tõmmanud kümnete miljardite dollarite ulatuses sellised näitajad, eks ole, see, mis tuleb korstnasse kirjutada. Sisuliselt olgem ausad, kogu maailm on ka elanud nagu ühe suure Münchauseni juustest enda üles, tirimise või suure krediitkaardi peal, ma ei tea, mis kosmiline krediitkaart see on, eks ole. Mingid marsi elanikud peaksid krediteerima seda, et kuidas maa peal on nagu üle kulutatud raha juurde trükkida. Jah, aga minu meelest nagu tänasel päeval 2008. aasta lõpul peaksime rohkem vaatama ette kui, kui selle peale, mis, mis nagu toimunud on tegelikult Eestis ju ei ole veel väga suurt midagi toimunud, tähendab inimesed, kellel on töö, need elavad ju sisuliselt samamoodi edasi. Noh ettevõtetel on keerulisem. Aga kui siin Sulev rääkis õhu sisse pumpamisest, siis 2007 ja 2008 algus. Väga paljud tahtsid 11 üle trumbata sellega, et kes esitab nagu mustema stsenaariumi ja nüüd siis praegu käib uus võistlus, et kes nagu ennustab kõige täpsemalt, millal see põhi saabub. Noh, siin mõned ütlevad, et 2009 2010 läheb veel julgelt aega, et võib-olla 2010 nagu lõpus tuleb põhiaga, see on ka niisugune noh, kohvipaksu pealt ennustamine, kuna seda kriisi sügavust ei suutnud keegi väga täpselt ette öelda, ega siis seda ka ei, ei ei tea. Aga inimeste jaoks just inimeste jaoks, kes käivad tööl, kes teevad oma igapäevast tööd, peavad oma perekonda ülal pidama, on lihtsalt nagu see kõige tähtsam, et olla valmis nii-öelda kaevikus elama päris tükk aega ei ole vaja hakata praegu siin mullikesi ajama, et 2009, et, et noh, et meist nagu midagi sõltugeid 2009 tuleb põhieks ole ja siis hakkame vaikselt sealt üles roomama ja 2011 paistab hele päike euro näol meile meile vastu visanud probleemid lahendatud, see ei pruugi üldse nii minna ja tõenäoliselt ei lähegi. Aga ei saa ka alahinnata seda, et kui õigeid liigutusi Eesti teeb ja ma ei mõtle siinkohal isegi ainult, et kas valitsus teeb kõik õigesti või mitte, vaid meie ise kõik omaettevõtetes oma töökohal. Me peamegi pingutama. Me peamegi ühiselt pingutama, et Eestil paremini läheks ja ja ma arvan, et kui me pingut ja kui me nagu õigeid otsuseid teeme, siis tõenäoliselt saabki 2009. aasta jooksul ikkagi nii-öelda selle asja suuna nagu ära pöörata, ehk vähemasti ütleme, stabiliseerida ei langeks rohkem, sest noh, ikkagi nii palju, ma arvan, et me oleme suutelised tegema, aga see nõuabki väga suurt paindlikkust nõuabki väga-väga selliseid võib-olla ümber mõtlemisi paljudes küsimustes. Need on väga ilusad sõnad Sulev, aga kuidas sa näed seda võimalust leppida kokku, kui ametiühingud ja tööandjad ütlevad, et nad ei näe kokkuleppimise punkti, kui meil on võimul valitsus, kes ei suuda eelarve küsimustes enam üldse midagi otsustada. Eesti probleem on pigem selline totaalne otsustusvõimetus, et kui me vaatame, mis juhtus Lätis, kus siis nüüd 12. tunnil võib olla juba liiga hilja, on võetud vastu radikaalseid otsuseid, on tehtud ära isegi haldusreformi otsus ja nii edasi, siis siis ühtegi sellist otsust. Praeguse Eesti see on riigikogu ja valitsuse koosseisu juures, mina küll ei näe, et seda oleks võimalik teha ja ilma nendeta ei ole neid otsuseid võimalik. Ma vastan, vastan sulle Sulevi eest, et lätlased Ka ei näinud, kuni kuni vana saatan ise vaatas ikka otsa ja riik oli pankroti ääre peal ja kõik oli minemas allamäge, siis siis tulidki otsused. Tähendab, Eestil läheb ikka veel vabandust, väga, aga liiga hästi. No mina ei ole, oleks valitsuse kaitsel selle koha pealt, et kuna meil peab siin diskussioon ikkagi olema, sa lähed siis kõige kõrgem, ainult hea korralduse, et, et mu meelest siiski tuleb ka hinnata valitsuse puhul neid väikseid samme see, et, et põhimõtteliselt suudeti eriti teha negatiivne lisaeelarve selle aasta keskel ja suudeti sellest 2009. aasta eelarvest, no pisut tõenäoliselt liiga vähe, aga pisut suudeti õhku välja lasta. Et need väärivad ikkagi tunnustust, sest need on ilmselgelt asjad, mida Lätti ei teinud ja ja ütleme, et mitte iga valitsus võib-olla poleks ka seda suutnud teha ja et kui me nagu räägime näiteks, et kui Eestil oleks teistsugune valitsus kui praegu Ansipi oma et siis tuletame meelde 2007 valimisi, siis käis ju võistupakkumine, kes pakub rohkem ja noh, alternatiivne, eks ole, peaministrikandidaat ja teine erakond pakkus tegelikult rohkem, et ütleme niiviisi, et kui me suuremaid pensione veel kiiremat ja veel suuremat palgatõusu riigiametnikele pakuti ju kiiresti ja kohe 25000 igale riigiametnikule kujutage ette, kui see oleks 2007. aasta jooksul tegelikult ära tehtud. Me oleks Lätis, no oleks praegu Lätis ilmselge, eks ole, nii et selles mõttes siiski hinnakem mingis mõttes ka seda, et jah, see valitsus on olnud ütleme, mitte väga efektiivne tegema 2008. aastal suuri samme, aga vähemasti väikestel no kukesammude haaval on pigem mindud õigemas suunas ja, ja selle tõttu mina näiteks hindaks 2008. aastal valitsuse tegevust paremaks kui 2007. Kas Savisaar ei ole muidugi minu lemmikpoliitik, aga, aga ma tahan Oponeerida, et kui, kui, kui Savisaar oleks olnud meil peaminister, siis ei oleks saanud pärast valimisi peaministriks? No need lubadused ei oleks kindlasti ka ellu viidud maanteed, täitsa veendunud, et topime ikkagi kõrvad kinni selles suhtes, mis nagu enne valimisi lubatakse ja mida ebareaalsemate on, seda, seda rohkem topime kõrvad kinni ja on selge, et need ei lähe kunagi nagu. Mis ei ole Aponeeringasulevile selles mõttes, et et tegelikult oli 2008. aasta eesti poliitikutele ideaalne suurte reformide tegemise aastal, sest üle pika aja meil ei olnud valimisi. Ja tegelikult oleks tulnud sel aastal teha ära väga-väga põhjalikud reformid alates haldusreformist lõpetades meie kas või haridusreformiga, et kõik on jäänud tegemata, tegelikult tegeletakse üksikküsimustega ja tegelikult, kui vaatame vaadata ka seda, et mida siis räägitakse sellest kuidas siis nagu edasi minna, siis tegelikult, ega ju lahendusi väga ei pakuta, näegeldakse üksikküsimuste üle, kas hoiame nüüd sellelt realt kokku või, või teiselt, et kus on siis see kompromissi nende koalitsioonierakondade vahel? Et minu jaoks väga suurt optimismi sisenda? Ja ja ei tea, mitmes kord ma olen sunnitud ütlema, et, et mul on Süüria siiralt ja südamest kahju kõigist neist siis, kui raha voolas üle ääre jätkustada reservi panekuks jätkus igale poole. Siis oleks pidanud ikka suured asjad ära tegema. Vähemalt andma väga jõulise stardi, suurte asjade ärategemiseks, aga, aga kõik suured asjad tegemata. No mina muidugi oponeeriks sinna Turmetile sellega, et et nad, haldusreform, haridusreform, nii palju kui mina, nagu sellest aru olen saanud, siis Niukest korralik, kui head läbimõeldud plaani sel aastal valitsuse seal ei olnud, olid mingisugused uitmõtted, et midagi võiks teha ja, ja noh küll väga radikaalselt kohati, aga mina olen pigem Rahul on selle, ma olen pigem rahul selga ja meil on. Võimul oleva partei esimees ja peaminister on väga selgelt väljendanud, et tema arvates sellisel kujul haldusreformi üleüldse läbi viia ei saa ja see tegelikult ei muuda mitte midagi, isegi kui seda haldusreformi teha niimoodi, et ta ütleb, et seda haldusreformi sellisel kujul ei ole üleüldse vaja. Ja kui kõige suurem koalitsioonierakond niimoodi ütleb, siis ei olegi praktiliselt võimalik seda ellu viia, sellepärast et ükskõik milline somb või kokkuleppe kusagilt mujalt lõhuks lihtsalt selle koalitsiooni ära. Seega seda ei olegi võimalik ellu viia, millest me siin räägime, samas. Kõigil ülejäänutel on selge, et haldusreform tuleb ellu viia ja kui selle üles lehmakauplemine jätkub, siis, siis ongi varsti nii, et et sa ei saagi ellu viia sellepärast et kõik kõik on nii lõhki selles asjas. Ega lätlastel ei olnud ka ju võtta lauasahtlist mingisugust optimaalset kompromissvarianti, see tehti ära sisuliselt mõne päevaga ja on ta nüüd halb või hea, see tulemus. Või on ta noh, ta ei saa olla väga halb ilmselt või ka väga hea, kui asjad sünnivad niimoodi kiirustades, aga ta on tehtud. No palju on räägitud sellest, et kas selle taga oli IMFi surve või ei olnud. Küllap ta oli ja ei, muidugi meil on seda, vaata põhimõtteline vajalikkus on nagu üks küsimus ja selles võib-olla tõesti ei pea isegi nagu lahtisest uksest sisse murdma keegi, aga samas, et oleks olnud valitsuse ees läbimõeldud dokument, et teeme nii ja siis selle tulemusena nende kaasnevate mõjudega, eks ole see, mis inimeseni jõuab, et, et need, need nii-öelda mured ja võimalikud valukohad lahendame ja maandame nii ja nii sellist dokumenti, mina väidan, et, Aga pagan, Sulev, mis saab õigustus olla, et ei ole dokumendile selleks nad ongi ju meil valitsus olemas, kes peaks, need asjad ju ei, aga ma ütlen enda mõistusest puudu, meil on piisavalt tarku ülikoole, muid asutusi, kes need vajalikud asjad ette valmistavad, siis kui ise ei suuda seda teha. Selleks nad ongi ju valitsema kutsunud. Jaan urvet, aga seda tuleb vastu võtta poliitiline otsus. Ja kui on kõik targad paberid ette valmistanud, eks ole ropult raha sisse pandud miljonit igasuguste projektide ja asjade jaoks uuringute jaoks ja siis tuleb võtta vastu otsus. Eesti häda ongi see, et meil on kohutavalt palju igasuguseid analüüsi, arengukavu, mis iganes strateegiaid tehtud, aga enamik nad jõu seisavad kuskil riiulitele koguvad tolmu, me paneme kohutavalt suure raha, nende tegemisse, aga mingi reaalne kasu, nendest praktiline väljund täiesti nullilähedane. Nojah, aga nendes konkreetsetes küsimus, millest me praegu räägime jälle just nimelt ei ole seda korraliku kava minu meelest ja seda ei saa teha niiviisi tehtud, mõeldud printsiibil, et kõigepealt teeme, lööme laiali, mis saab, eks ole, kuhu tegelikult et kust, kuhu tegelikult bussid ei käi, noh, näiteks ütleme, eks ole, paneme mingid gümnaasiumid kinni, paneme mingid vallad kinni, siis selgub, et tegelikult uue vallakeskuse uue gümnaasiumi koha peale bussid üldse ei käi, inimesed sinna ei pääse. Sellisel kujul ei saa ju reformi teha, ütleme aastal 91 tehti mõningaid reforme sellisel kujul, et kõigepealt pandi põmm, eks seal ära ja siis. Vaadati, kuidas nägu iseorganiseeruvad asi, siis selle tulemus ongi see, mis ongi siiamaani olnud, et neid asju kunagi sünnib. Aga need ei saa olla ainsad alternatiivid, et kas laseme nii-öelda Lõpuks tuleb see küsimus, et kas üldse oma oma riik ja oleme väärt pidama kui me isegi niisuguste tühjade asjadega hakkama ei saa. Hästi, aga, aga me saame rääkida üldisematest asjadest, mis puudutab näiteks riigieelarve tasakaalu küsimust. See eeldab tõenäoliselt järgmisel aastal uut otsust, sellepärast et see eelarve kindlasti selliselt päise laeku järelikult tuleb, tuleb hakata veelgi kärpima. Kõikidele ministeeriumidele on antud selline vaikiv suunised. Säästke veel või hoidke kokku kolm protsenti tegevuskuludelt ja vaatame siis, mis, mis see aasta toob. Aga see ei ole ju tegelikult plaan, see ei ole mitte mingisugune plaan. Ja teine küsimus, mis puudutab investeeringuid, on tegelikult seotud sellega, et, et kui nüüd nagu hinge nagu väga kõvasti nagu nagu kinni tõmmata, siis ühel hetkel lõpeb see lämbumisega, et et riik ei saa ka majandusest nii palju raha välja võtta, et ta peab ühel hetkel ikkagi püüdma säilitada mingisugustki balanssi. Et säiliks normaalne elu küll, aga kui peaministri nimi on Hussar, siis mis on see plaan? Kus nagu sina seda väljapääsu näed? Ilmselt On see investeeringuteks hästi, räägime, mis on, mis on siis võimalus, et ühelt poolt on räägitud sellest, et riik võiks võtta laenu, selle asemel, et kasutada reserve, võiks võtta laenu Mei hoopiski laenama, nii nagu ma aru saan osavama reservidest välja lätlastele. Teine võimalus on, on suuri investeerimisprojekte teha PPP koostöös, ehk siis vaadata need need ümber provotseerida nii-öelda seal projektide finantseerimine tulevikku ja ehitada mingi osa Tallinn-Tartu maanteest valmis avaliku ja erasektori koostöös niimoodi, nagu seda on Helsingi ringtee puhul näiteks tehtud, kus siis pärast läbitud autode arvu järgi toimub mingisugune tasaarveldus. Nojah, aga sellised asjad on ju põhimõtteliselt võimalik, tead, see on nagu maja. Teerimine tulekahju ajal praegu tulekahjut ära kustutada. Ja 2009 lähebki ilmselt suur aur läheb just selle peale. Aga sa hakkad juba uut maja projekteerima, eelarve tasakaalu saada, jah. Aga keegi ei räägi enam eelarve tasakaalust, räägitakse sellest, kuidas kolmeprotsendilisest SKP miinusest Mis on natuke mütoloogiline, aga mis on ülivajalik keda jälgida? Tegelikult ongi nagu käib mingi jah, enesepetmine, et teemal, et, et kõik saavad aru, et majandusprognoos, mille alusel tehti eelarve, on vale. Et tegelik majandusprognoos on natukese kahvatum ja ometigi eelarve ikkagi, noh muidugi ma saan aru, mingis mõttes ka menetluslikke põhjustel, eks ole, ei saa nii kiiresti võib-olla kogu aeg muutuda, aga ilmselt on vaja ikkagi ausalt öelda, et tegelikult riigi tulud järgmisel aastal on suurusjärgus, see ja kulud peavad ka olema selles suurusjärgus ja siis peab olema ikkagi selline noh, solidaarsuse küsimus. Mille puhul tulebki kõigepealt välja öelda, et meil jah, meil on kriis. Me peame sellest ülesaamiseks noh, nagu olema samasugused üksmeelel nagu noh, ma ei tea, näiteks aastal 1988. Me peamegi püüdma nagu kõik millestki kasvõi väikeses kaasa aidata. Ja mina ikkagi tulles tagasi varasema jutu juurde, tuleks selle juurde, et mina ootakski valitsuselt sõnumit, et et mina, kodanik, mida mina peaksin tegema, et aidata valitsusel Eesti riik kriisist välja tuua. Ja rohkem. Vot, ma ei tea, kas see on õige sõnum, eks ole. Ma ei tea ma, kas solidaarsus ei lõpe mitte valitsuskriisiga, sellepärast et kui minna nii-öelda nagu kõikide kallale võrdselt, siis me oleme ühel hetkel silmitsi, seda küll, aga kõik koalitsioonierakonnad lähevad kaevikutes, toimub üks kõva. Läheb kogu see mäng nagu laiali, võib-olla keegi tahab. Ja üks asi on veel 88 korda sula, mitte kunagi, võib-olla siis, kui võõrad tankid on jälle võidu väljakul, siis hoiame jälle käest kinni, aga enam seda ei tule. No mina väidan, et teisiti on keeruline selles mõttes, et kui me räägime, et meil oli märkamisaja aasta, siis oleks vaja nagu kõigepealt mõelda selle mõtte niukse laiemale sisule mitte ainult nagu märgata neid, keda sa tahad, märgatavaid natukese laiemalt nagu koos, et see ei ole ainult Ansipi võit või kaotus, et kuidas Eesti majandusel läheb, kuigi see võib kujuneda tema kaotuseks, eks ole. Sedakorda natukene Sulevit toetaks, et Eesti Eesti ettevõtetes on tegelikult tekkimas paljudes ette, see oli olukorrast 197. aasta kriisi puhul et tegelikult ju ametlikult ju palku inimestel vähendada ei saa, kui ei ole uut lepingut sõlmitud. Aga, aga väga paljudes Eesti eraettevõtetes on praegu tekkinud selline olukord, kus tööandja on kutsunud töötajad välja, öelnud nii, et võtame selle piltlikult, võtame rikkus järjekorda, loeme viieks iga viienda inimese laseme lahti või teine võimalus. Vähendame, te kõik nõustute sellega, et vähendame kõikide inimeste palka, noh, viis kuni 10 protsenti. No see on veel selline helge stsena, see 40, me räägime kaitsevõtetest, kus inimesed lähevad sundpuhkusele üldiselt neile mitte midagi. On inimesed otsustanud selle kasuks, et siis palgad lähevad vähemaks, et selge on ka see, et järgmisel aastal juba praegu on ju näha, et paljud esmatarbekaupade hinnad on tegelikult ju hakanud kukkuma. Täna tuli teade selle kohta, et bensiiniliitri hind on kukkunud 12 kroonine või väiksemates tanklates isegi alla selle. Siin ei maksa enam üldse midagi ja eluaseme laenud lähevad ka odavamaks. See on ka majanduskriis. No ma kardan, et selle kütusehinna suhtes näeme veel igasugust imet, võib-olla, eks ole siia-sinnapoole et see, see ei ole. Aga see kinnisvara on ju, et kus seda õhku kõige rohkem sees, et et praegu on nii, et suured kinnisvaraarendajad on võtnud sellise taktika, et iga hinna eest oma oma arendused noh, midagigi raha kätte saada ja seetõttu on need hinnad, millega näiteks noh, ütleme kesk, Tallinna kesklinnast natuke väljaspool rajoonides kortereid müüakse, on ikkagi läinud ikkagi kordi juba alla sellega, mis nad olid aasta tagasi. Ja see viinud väiksemad kinnisvarafirmad ütlevad selle peale, et käib küll turu solkimine, aga aga, aga hinna selge tendents on see, et, et väljastpoolt kesklinna ja Kadrioru piirkonda on hinnad ikka väga selgelt alla läinud. Aga millest me räägime, varsti on pangad meie ukse taga, ütlevad, et kuulge, teie korter maksab praegu vähemalt, kui palju on teil laenu võtnud ja te peate hakkama meile mingeid lisatagatisi juba käivad juba juba käivad ja varsti on väga paljud inimesed silmitsi tõsise probleemiga, et nad ei suuda enam oma eluaseme laenu maksta, sellepärast et kui siin oli juttu viie kuni kümneprotsendilisest palga vähendamisest, siis palju hullem on see, kui inimene saanud koondamisteate ja ühel hetkel on tal nii-öelda koondamisrahad ja kõik läbi. Ja siis tuleb hakata tagasi maksma eluaseme laenu, aga mida ei ole, on raha ja kui me vaatame, mis, nagu meil riigikogus toimub, siis riigikogus on üks erakond, kes on siis nii-öelda teinud üsna radikaalse ettepaneku, et riik võiks raskustesse sattunud perede eluaseme laenuintresse hakata maksma mingisuguse laenulepingu alusel, mida siis inimene siis, kui tal majanduslik olukord paraneb, hakkaks nagu tagasi maksma? See ei ole ainult see üks erakond tegelikult ma lugesin kuskilt intervjuud Marju Lauristiniga näiteks keskenduma Moody, rääkisite küll, ei rääkinud sellest samast konkreetselt intresside kinni maksmisest, aga kes järgmise aasta ühe olulise võtmetegurina, millega tuleks teha just see, et noored pered, kes ostnud kinnisvara, kes tõenäoliselt satuvad hätta selle laenu tagasimaksmisel nendele mingi kindlustunde tagamise. Et selles mõttes võiks oma iva selles ka sees, aga muu maailma nagu paralleeli, et et ega see, et USA-s algas ju ka see kinnisvara mullist õhu väljalaskmine juba juba mõnda aega tagasi. Aga kas seal nagu pangad olid väga huvitatud sellest, et võtta sealt kinnisvarainimeste käest kätte, et ära ei hakata seda ise realiseerima, teades, et kui ühel hetkel hakatakse realiseerimas, tekib ülepakkumine, ei ole. Et ma ei usu ka Eestis seda, et Eesti pangad oleksid nüüd väga huvitatud sellest, et võtta inimestelt kõigilt kodud käest ära ja siis hakata neid müüma. On teada, et pole ju ka eriti kellelegi müüa, et ma arvan, et pangad mingil hetkel hakkavad palju paindlikumalt oma klientidega suhtlema. Ei, ma arvan ka, et see on tegelikult ei valitsuse pankade, kui, kui, siis ütleme, laenuvõtjate huvides on tegelikult väga palju sarnast. Kõigi huvi on, et see, et see asi ei kukuks kokku sellepärast et pangal puht lihtsalt rahalises mõttes ju selle laenu kokkukukkumine isegi ühe laenaja tasemel ütleme sinu eluaseme laen läheb tal nii-öelda käest ära. Bankiv kaotab sellepärast tema kaotab üks, üks üks inimene, kes talle seni maksis intress, eks ole. Lihtsalt enam ei maksa seda, pangal on üks klient vähem. Et selles mõttes ei saa kuidagi öelda, et pankur peaks olema huvitatud sellest vastupidi, eks ole, et ta peab olema huvitatud mõistlikul viisil ütleme maksujõulisele inimese puhul selle skeemi nagu edasi toimimisest, nii palju, kui see on võimalik, eks sealsamas ei saa jälle ilmselt üleval hoida nagu lõputult ilmselgelt maksujõuetud, et inimest ja, aga mina ütleks nii, et väga radikaalne jutu võib-olla praegu, aga pole poliitik ja hea on seda mingis mõttes mitte hea, väga halb on seda öelda. Aga Shopi minna tuleks appi minna. Aga teisest küljest ma ütlen ka see, et, et on paratamatu. Ma toon selle näite, mis ma alguses tõin sellisest luksuslikust hotellitoast, et mõned inimesed, kelle maks ei jõua tegelikult ja kelle sissetulek ja kogu perspektiiv seda tegelikult ei lubanud võtsid tõenäoliselt maja laenusid nagu miljonärid. Ja nad peavad sellest loobuma selles mõttes nii nagu mõned inimesed, noh, ütleme juba on pidanud ja peavad loobuma ilmsest mõnest kallist maasturist eks ole, kui meil vahepeal siin kõige levinumaks automargiks Tallinnas olid maasturid, eks ole, ülisuured siis juba neid oluliselt vähemaks hakkab jääma, eks ole, nad on kuskil liisingufirma firmade platsil. Väga hea maasturi väga soodsa hinnaga. Aga mingil määral hakkab toimuma ka see, et mõni inimene, kelle tegelik võime ei lubanud näiteks kolme, nelja miljoni eest maja osta, peabki tegelikult leppima sellega, et jah, et ta elas võib-olla viis aastat tagasi korteris ja siis ta peab nüüd oma majast loobuma ja elama edasi jälle korteris, sest lihtsalt tema reaalne elatustase tähendab seda, see vaesunud aadliku sündroom, kellel on kohutavalt raske noh, loobuda staatusest. Midagi natukene natukene küüniline jutt, on see head sõbrad, et see, see niisugune meil kunagi Lexuse ja kalamarjameestest kahju ei saagi olla, tähendab, alatseb odavamalt elada. Aga me räägime ikkagi suurest massist, no mis on üle oma jõuete elav ja kes, kes on ostnud natuke parema korteri, kus oli üks tuba rohkem, eks ole noh, kas samas linnaosas või teises linnaosas või teises linnas me ikkagi räägime massist ja teie loogika kehtib ka, ainult et pangad hakkavad oma poliitikat muutma ja hakkavad leebemalt suhtuma ja otsivad ise ka mingeid lahendusi. Hätta jäänute abistamiseks räägime ainult sellisel juhul, kui, kui tegu on nii-öelda massidega. Kui tegu jääb üksikjuhtumite tasemele või, või, või isegi ütleme, sadade või, või paari-kolme 1000 tasemele ei hakka need pangad midagi otsima. Seda enam, et tegu on mitte Eesti pankadel. Ei, aga nad väänatakse ikka täie rauaga. Nojah, aga vot siin on koht, kus tegelikult mina näeksin küll sellega hea meelega valitsuse rolli, et minu meelest peaminister, majandusminister ja rahandusminister võiksid täiesti rahulikult oma iganädalasse päevakavas või vähemalt igakuises päevakavas lülitada ühe kohtumise, ütleme kahe suure Rootsi panga või, või natuke rohkemate pankade esindajatega. Sellepärast et lihtsalt noh, olgem ausad, kui need pangad tegelikult noh, ütleme neli suurt panka, eks ole, hoiavad üleval majanduse vereringet siis, siis see on fakt ja sellega selle reaalsusega tuleb arvestada ja tegelikult tuleks vastastikku infot vahetada ja vastastikku mõjutada. Et ma ei näe seda Eesti valitsust seda väga tegemas. Võib-olla see tegelikult on toimunud, aga vot sellest ajakirjandus ei ole kirjutanud. Siin ennem oli juttu natuke ka sellest, et kas riik peaks üldse minema sellisel raskel ajal nagu inimestele ja ettevõtetele appi siis näite, et et väga palju on kirutud seda Edgar Savisaare ühekordset toetust pensionäridel aastas, mis, mis nüüd uuel aastal tuusatest kaheksalt kroonilt 1000-le kroonile tainas. Et tegelikult tasuks meenutada, et kust see nipp on maha võetud. Nipp võeti maha, on pärit tegelikult selliselt parempoolselt ütleme, ultra-parempoolsed poliitikud nagu Margaret Thatcherile, kes kaheksakümnendatel, kui olnud maas kõige paremad ajad Suurbritannias, tegi mingite jõulude ajal ühekordse jõulutoetus inimestele, mis see tulemus oli? Inimesed tarbisid selle ära tarvis natuke veel ja sandis nagu no nagu majanduses raha ja kõik oma majanduse sisse ka täitsa jama hääles. Hääled ka veel. Et nagu aga asi asi oli nagu tervikuna asi oli nagu positiivne sandis, nagu mingite kindlasti nüüd tuleks hakata inimestele 1000 krooni kõigile kätte jagab. Aga see näitab sellist suhtumist, et meil on nagu tihti sihuke mustvalge suhtumine, et, et riik ei tohi mitte mingil juhul nagu appi minna või, või äärmisel juhul tuleb ulatada nagu õng, mitte kala, et noh, nagu ja nõnda edasi, et, et see on niisugune lihtsustatud lähenemine, et, et nagu noh, digimaailmas ei ole midagi väga uut. Ma arvan, et mul lihtsalt tekkis retooriline küsimus, et huvitav, mida küll Mart Laar selle jutu peale, aga tegelikult on, ma saan aru siin laua taga vähemalt nagu mingil määral kujunemas siis, siis seisund. Koht, et, et riik peaks kaaluma võimalusi, kuidas rasketel aegadel oma kodanikele appi tulla, kui nad on, kui nad on jäänud raskustesse. No aga milleks riik meil siis ikkagi on, et minu meelest me võiksime nüüd ausalt öeldes hakata nagu ära natuke lõpetama seda juttu õhukesest riigist madalatest maksudest kui sellest, mis aitab, et et ma olen isegi nõus, et see oli õige ja hea poliitika üheksakümnendatel. See oligi ilmselt ainuõige poliitika. Aga praegu on kogu maailma paradigma muutumas ja Eesti poliitika paradigma tegelikult, et minu meelest muutunud ja ja lihtsalt Eesti erakondade areng ei ole sellega nagu pigem kaasas käinud, et nii nagu Iraagist lahkumisel eesti sõdurid ähvardavad olla viimased, kes kustutavad tule, eks nagu siin noh, kuigi nüüd vist on jälle jube hästi ruttu, võib-olla sealt isegi isegi sinna enam mitte minemas. Aga et ka majanduses, kui Eesti jääb nagu viimaseks peaaegu et riigiks, kes ütleb, et meie nagu meie kogu edu põhineb sellel, et, et meie meie ei sekku eriti millessegi laseme lihtsalt turul liikuda, siis ma arvan, et see on küll näed maailmas välja väga innovaatiline ja väga huvitav, võib-olla tullakse seda vaatama kui huvitavat eksperimenti. Aga ma ei usu hästi, et see on geniaalselt targem kui, kui enamiku suurte maailma riikide aju Trustide poolt välja pakutud lahendused, et riik peab siiski natuke rohkem oma turgude tegevusse. Ma millegipärast arvan, et Eesti riigi nii-öelda lihtsuse geniaalsus ei ületa Ta päris seda, seda tarkust, mis, nagu mujal maailmas on akumuleeritud, kuidas kriisist välja tulla. Aga see, millest me oleme siin rääkinud, see puudutab ikkagi tulekahju kustutamist tunneli lõpus. Valgust ei näe keegi või ei ole isegi keegi prognoosinud, et millal see valgus seal paistma hakkab, et et kas see natukene liiga lootusetu situatsioon ei ole ja et kui me rääkisime siin eelnevalt nagu plaanist, et kui ei ole plaani, et kuhu suunas siis majandusega liikuda, siis on väga raske ka üleüldse ühel hetkel sellest tunnelist välja tulla. Me ei saa ju ometi nagu ma ei tea naaberriigis, eks ole, kõik loodavad isakesele tsaarile, et mõtle välja ja paku välja, et Eesti edu on kujunenud või selles välja, et meie ettevõtjad mõtlevad välja tuhandeid väikesi plaane, kuidas oma firmaga edukas olla ja sellest, kui inimesed mõtlevad välja tuhandeid sadu tuhandeid plaane, kuidas mina saan oma töökohal oma tööd efektiivselt ja hästi teha ja sellest kokkuvõttes kujunebki, ütleme ja valitsuse asi pigem ongi sellele kaasa aidata, mitte segada ja anda, anda nii-öelda õigeid impulsse, luua õige nagu taust sellele ja siis me saavutame edu. Ma ütleks nii, et nad seal Toompeal võivad kuitahes õigeid otsuseid teha, kui ainult sellega kõik piirdubki, siis tuhkagi see Eesti majandust päästab. Kui meie ise Lähme siis niiviisi käed kõhu peal ootama, et valitsus päästke Eesti majandus ära. Naaberriigiga mul tuli meelde meie korrespondendil intervjuu punasel väljakul, ütles üks tavaline suvaline vene inimene, et Putin ütles, et kõik saab korda, küllap sav. Annaks jumal, et Eestis ei tuleks ühessegi eestimaalase või eestlased pähe sellist mõtet, et see ütles, et saab korda ja siis saabki, et vähemalt see nii-öelda meie demokraatlik iseolemine ei kannataks rasketel aegadel. Aga võib-olla üks eesmärk. Naaberriik sai ju lõppeval aastal endale ka uue presidendi ja saime kui märgmärki märki sellest suurest sündmusest. Seda mainis isegi hea kolleeg David Vseviov selle aasta viimases aegluubis saates. Aga, aga tõepoolest on ju võib ju võib ju siis kohe tõepoolest küsida, et kas, kas ongi siis naaberriigile uus president või? No ma arvan, et mu küsimus oli retooriline küsimus, piisavalt retooriline Et president on uus, aga juht on sama, aga lihtsalt huvitav on jah, seda, et nagu ikka, mõeldi, ma ei teagi, kuidas nad, ma ei ole ausalt öeldes sealkandis ju külas käinud ja pole pildi pealt osanud seda pilguga vaadata, et võib-olla, et, et kelle pilt, kelle seinal siis ripub nagu kolleeg Peeter Kaldre. Intervjuu Toomas Hendrik Ilvesega ja kui siis täpselt sedasama sama küsimuse, et kas Venemaa sai sel aastal presidendi või mitte. Ja Toomas Hendrik Ilves pidas ju päris päris vaimukalt, et ta ütles, et inglise keeles on valimise kohta 200 elekter ja sellekter. Et kuidas läks? Hästi, aga üks teine president ka sellel aastal valitud ja ja kui siin juba Taavit või peale jutt läks, siis tema pidas lõppeva aasta kõige tähtsamaks sündmuseks Barack Obama valimist USA presidendiks ja seda analüüsi tehes ta ütles, et ta pigem püüdis seda mõtestada nagu ajalooteadlane leides, et just see samm võib siis ajalooteaduse seisukohalt kõige tähendusrikkam olla, et kas te põhimõtteliselt temaga selles küsimuses nõustute? Ma ei teadnudki, et hea sõber David on ennustaja. Ma arvan, et ajaloolased peaksid tegelema rohkem minevikuga, mis ei tähenda seda, et keegi võiks oma arvamust avaldada, aga. Ta pigem püüdis nagu tunnetuslikult haarata seda mina, mida 10 20 aasta pärast arvata ja aga võib-olla kaheti. Mis aasta pärast, kui lõpeb Barack Obama teine ametiaeg, Me kuulutame ta näiteks sajandi kõige suuremaks ebaõnnestunuks? Me ei tea, me ei tea, seda, tähendab seda, seda teed on tegelikult läinud paljud praegu nii ajaloolased kui ka igasuguseid muud loolased, ka ajakirjanikud, ajakiri Time valis ta juba aasta inimeseks, tõsi küll, seda võib tõlkida aasta meheks. Natuke imelik, et selles küsimuses Ameerika Ühendriikides poliitkorrektsus pole veel saabunud, tegu lausa seksistlik väljendiga. Aga see selleks et tähendab tema, tema teened on, on sellised, mis, milles ta ise nagu mingit rolli oma. Tal on lihtsalt liiga palju lootusi pandud, sest et vanast ollakse nii tüdinud, vana, kõiki nii ära tüüdanud. Vana on maakera segamini pööranud ja siis selle segamini pööratud hunniku peale jäänud lihtsalt istuma ja vaatama. Sest noh, ütleme ausalt, ega siis push ei ole ju viimased kaks aastat suurt midagi korda saatnud. On lihtsalt nii-öelda koristatud selle jälgi, mis, mis on korda saadetud ja kokkukeeratud, aga, aga mis, mis tegelikult ta hakkab saama ka eeskätt just Afganistanis ja Iraagis ja tegelikult kogu maailmas neid jälgi annab veel koristada ja annab veel veel näha, mis, mis nagu saama hakkab ja noh, nüüd pannakse siis uuele mehele, kes jumala abiga on ka natukene välimuselt teistsugune kui, kui nagu eelmised Ameerika Ühendriikide valitsejad pannakse ta lihtsalt suuremaid lootusi, nagu, nagu tõelisele mess ja selle, kas ta on uusmess ja seda me ju ei tea. Berlusconi sõnul on lihtsalt Obama liiga palju päevitanud, aga aga Eestis veel kord itaallastel, kaastunded sellise peaministri puhul. Et Eestis on selline üldlevinud arusaam et vabariiklased on Eesti seisukohalt kuidagi kuidagi paremad kui demokraadid, et eks ole paljuski kinni selles, et külma sõja ajal olid vabariiklased äärmiselt tugevad, sellised kommunismi-vastase retoorikaga aga, aga selles mõttes, mida Külli nagu ei pelga, et nagu Eesti seisukohalt Obama valimile kuidagi mingeid väga suuri tagasilööke võiks tulla, ehkki seda on siin Eestis mõned inimesed ennustanud. Et Ameerika autoriteet maailmas on praegu ikkagi, ütleme Bushi viimastel aastatel olnud ikkagi üsnagi madal. Ja mis puudutab neid kõrgeid ootusi, siis tegelikult noh, millal tegelikult ju tuua ju paralleel ühe teise mehega Euroopast. Et ka Donibleerija tuli anteri Gidentsi selle uue kolmanda teepoliitikaga ju tegelikult väga kõrgete ootustega ja esimesed paar-kolm aastat ta tegi ikkagi väga-väga õigeid reforme ja, ja väga häid asju. Jah, tema kirstunaelaks sai seesama Iraagi sõda, aga, ja mingil hetkel ka väsimus, aga vähemalt algusaastatel oli pleieri väga hea, et eks näis, et kus suunasse minema hakkab, et. Plärin läks veel hästi, ta ei saanud kingaga. Kuidas kingalugu on tegelikult ju väga sümboolne, ei ole sellel teemal pikalt rääkida, aga, aga tegelikult Bushi Bushi suunas lennanud kaks kinga on ikka niisugune nagu, nagu märk. Noh, ükspuha, mis sellest mehest saab ja kes teda praegu toetab ja kes ei toeta ja mis, mis nagu noh nii-öelda juriidilist, poliitiliselt selle kohta arvatakse, aga märk sellest on, on ikka, on ikka võimas. Tähendab, üks teine mees tuleb kohe meelde, eks ole, kes kinga jalast võttis, aga seal ja koputas, eks ole, puldi peale, aga aga, aga see märk on veel võimsam. Aga miks me ikkagi Iraagis jätkame, kas teil seda küsimust ei ole tekkinud? Minul küll on tekkinud ja arvestades, et lätlased on tagasi tulnud praktiliselt kõik, kõik tulevad tagasi ja ühel hetkel me oleme silmitsi olukorraga, et viimane sõdur, kes Iraagis tule kustutab, ongi eestlane. No me räägime seda juttu ju tegelikult 22. kuupäeval esmaspäeval. Ja ega võib-olla siis, kui meil saade on eetris, on juba suurem selgus majas, aga aga ega me jätka ju rohkem kui 2009. aasta poole peale, et ma arvan, et sealt edasi ei ole enam šanssigi jätkata. Minul ei ole, tundub, et selle Iraagi koha pealt võib jälle natukese öelda viimased kuud või ma ei tea siis, kui pikka aega ka igal juhul midagi on, selle, midagi tundub olevat Iraagis isegi positiivseks muutunud, võrreldes varasema, täiesti lootusetu olukorraga. Ma mäletan, kui kirjutas Leo Kunnas näiteks selle raamatuviiv pikas sõjas, siis sealt võis aru saada, et täiesti lootusetu aastakümneid läheb ja mitte midagi ilmselt ei parane. Ja see oli kaks aastat tagasi. Ütleme olukorra kirjeldus. Et siiski sellega võrreldes, eks ole, praegu on sealt juba võimalik lahkuda ja et näha, et võib-olla Bush ei annagi Obamale üle seda asja nii hullus seisukorras, sest see on ka Obama šanss, eks ole, suuresti nagu saada käsi natukeseks vabamaks. Et tõepoolest saada keskenduda mingitele muudele asjadele, eks ole võitlusele majanduskriisiga ja muudele ohtu ja meie jaoks on see ka suur suur asi, et meie huvides on ju see, et Obama käed oleks võimalikult vabad. Et, et ta võimalikult, et nii-öelda tõesti osutuks selliseks presidendiks, kes saab midagi ära ka teha. Sest et ikkagi meie nagu positsioon suuresti toetub ju ju julgeolekuliselt sellele, et Ameerika millekski suuteline maailmas. Sest kui see kokku kukub, et Ameerika ei ole maailmas millekski suuteline, siis siis on üldse keeruline aru saada, mis maailmas toimub. Samas kui see president peab ainult tegelema tule kustutamisega kodumaal, siis on väga keeruline midagi ka maailmas korda saata. Et huvitav ongi see, et, et milliseid, ütleme need katsumusi ja proovige, hakatakse Obama tee peale veeretama, kui ta jaanuaris presidendi ametisse tegelikult astub, et ma arvan, et meie sõbrad naaberriigist kindlasti mõtlevad midagi välja. Millega testida, et kui me teeme seda, mida siis USA uus president selle peale teeb. Ma väga loodan, et see, et see ei puuduta Eestit, et seda, seda proovitakse kuskil mujal, eks ole, ütleme me niiviisi, kas öelda enesekeskselt, aga ega igal juhul näosus, et midagi mingi väike proov toimub. Närviproov, et kuidas siis uus Ameerika president reageerib sellele, kui me teeme seda? See, see tõenäosus, et see toimub, on kindlasti palju suurem kui see, et seda ei toiminud. Sellised virtuaalsed kingad on juba valmis pannoo kaheksandal augustil ja prooviti seda, ega siis seal ajaliselt meile ikka väga lähedal ja nüüd oskame küll kindlalt seda öelda, et kui me ise oleme targad vot väikeste riikidega ongi niimoodi, et väikeriik peab olema targem kui suuri. Väike riik peab olema ettenägelikum ja igas mõttes nagu globaalsem peab, peab mõtlema kaugemale ja selgemini, kui kui suuri suurel riigil on, on eksimise võimalust palju-palju rohkem väiksel riigil seda. On meil siis gruusia nägevad visiooni, järgmisel aastal on Eestil ees kahed valimised ja ühel tuleb rääkida päris palju välispoliitikast Euroopa teemadel. Valimiste aeg on, on kehv aeg, hea poliitika tegemiseks on tark inimene. Jutt jumala õige. See kampaania on juba käimas jah, aga, aga aasta on kõikuvad uuesti tuues endiselt seda paralleeli Gruusiaga, siis Gruusial ei olnud. Midagi ei ole teha, ma olen absoluutselt veendunud selles, et Saakašvili käitus valesti. Ja mis tagajärg on? Tagajärg on see, et kaks oblastid on läinud, mida ta lootis nii-öelda enda riigi külge taas liita. No paljud analüütikud ütlevad, et järgmist aastat Saakašvili President jah, aga viga on tehtud ja, ja Vene väed on sees, tuhanded punaväelased nii-öelda on, on juba okupeerinud need need kaks, kaks oblastite ja sellega läheb midagi peale hakata aastate peale ette. Nii et see, mis, mis tundus, et Gruusias läheb väga hästi, see ühel hetkel ühe ainsa otsusega oli, oli nagu tagasi keeratud kellad ja väikesele riigile ei ole nii-öelda ebaõnnestumise ruumid eestel saanud. Meil on väga vähe aega järele jäänud, aga lühidalt tahaks tõstatada veel ühe küsimuse, et mida teie näete seoses järgmisel aastal ees seisvate valimistega, et millise teemaga või milliste, millise teemapaketiga või millise strateegia ja taktikaga need valimised võidetakse? Noh, kui järgmisel aastal on kahe nii eripalgelised valimised, et europarlamendi valimised ja kohalikud valimised, siis, siis sellist ühte kandvat teemat ma arvan nagu nagu otseselt ei teki selles mõttes, et kuigi kampaaniat, kui nad ühel aastal tehakse, tehakse nagu rahalises mõttes nagu tehakse ühtsed, et üks kampaania teiste edasi, täiesti erakonnad on selle, seda siiamaani teinud jäävalt järgmisel aastal? Jaa, jaa, praegu on ka teada, et erakonnad plaanivad järgmistel aastal valimisteks kulutada isegi vähem raha kui, kui, kui viimastel riigikogu valimistele ehk see võib olla, tõstaks sisuliselt teemat nagu üles, aga ma arvan, et põhiteemaks saab, mis võib neid asju ühendada, on ikkagi see, et, et kuidas nagu edasi minna, et, et ma arvan, et see järgmisel aastal eriti sügise poolased. Et majandusraskused, mis, mis minu tööpuuduse kasv annavad veelgi rohkem tunda ja, ja võib-olla majandusteemad on nagu rohkem õhus, et ma ise julgeks ennustada, et järgmisel aastal on, on nagu Keskerakonnal šanssi tõust. Kui siin ütleme viimased poolteist aastat on olnud reformierakond kõige populaarsem partei, siis ma arvan, et Keskerakonnal šansid tõusta, kui need korruptsiooniasjad ära peaks vaibuma. Kõige populaarsemaks ja eluliselt tähtsaks saavad kohalikud valimised rahvaliidule. Et kui Rahvaliidul õnnestub ennast uuesti pildile mängida, siis tal on nagu šanss iga riigikogu valimistel ennast uuesti nagu leida, aga, aga kui kohalikel valimistel peaks rahvaliidul mingi tagasilöök tulema, nagu tuli viimastel Riigikogu valimistel, siis, siis ma arvan, et selle partei nii-öelda üksi jätkamine nagu küsimärgi all Mina ei julgeks esitada ühe sellise hüpoteesi, mis tõenäoliselt ju ei osutu õigeks, aga oleks ilus, kui osutuks, et 2007. aasta kevadel oli kogu ühiskonnas ootus, eks ole, et meil läheb kohutavalt hästi ja toimusega Komine, eks ole, valimiskampaania näol, et kes pakub rohkem siis 2009 võiks eeldada kogu ühiskondlikku kliimat, praegu arvestades, mis ilmselt liigub veelgi rohkem selles suunas, eks ole, et valima vähem, et valimised võidetakse murelikkusega säästlikkuse rõhutamisega, hoolivuse rõhutamisega, et et või vähemalt ja kas need võidetakse, aga need märksõnad kujunevad mingisuguseks hoopis hoopis nagu teistsuguseks kui, kui see, et lihtsalt, et pakume rohkem, et et see, kes suudab endast luua mulje kui Eesti kriisist väljatoomise võimekast erakonnast ja just nimelt see, see tõenäoliselt saavutab ikkagi olulist edu ja seda muide näitab näiteks see, et kui me vaatame, et rahandusminister Ivari Padar, kes on kogu aeg läbi 2008. aasta pidanud tulema nii-öelda halbade kärpesõnumitega avalikkuse ette ja kui palju kordi on ennustatud, et ta muutub kohutavalt ebapopulaarseks, eks nägu ta tänavale tuleb, hakatakse mädamunadega loopima. Midagi sellist pole juhtunud, vastupidi, eks ole, ta pigem osutunud selliseks ütleme siis ühena vähestest Eesti tipp-poliitikutest praegu nagu sellise vastutustundlikkuse teatavaks näidiseks inimesi, kes räägib asjadest, nagu nad on, räägib nagu päriselt. Seda näidata on toodud ka Suurbritannia kohta, et Gordon Braun muutus oluliselt populaarsemaks pärast seda, kui, kui ta ütles, et riigis on kõik halvasti ja me peame lõpuks midagi tegema. Aga mina soovitan valijatel tuletada 2009. aasta valimiste eel eriti just kohalike valimiste meelde seda, mis toimus selle aasta 2008. aasta lõpus. Niisugune ohjeldamatu priiskamine on, on praegu käimas kohalikes omavalitsustes olukorras, kus, kus me kõik teame, et 2009 2010 läheb olukord kehvemaks, kuidas tõstetakse, palkasid kiiruga kuidas jagatakse igasuguseid preemiaid, kompensatsioone ja hüvitisi. Sest et kõigile nendele, kes praegu tõstavad ja priiskavat, on teada, et 2009 seda teha ei saa, siis on, on valimised ja majan kõmistada vastu rinda. Et meie säästame ja meie hoolime. Aga kui on juba varakult ära tõstetud kõik kõik, mis tõsta annab nii-öelda rahakoti piires, mis sel hetkel olemas on siis on need tühjad hüüdlausete ja ma loodan, et valijatel ei ole mitte haugi mälu ja nad tuletavad meelde, mis toimus tegelikult selle aasta lõpul, 2008. aasta lõpul, kui nad lähevad valimisurni juurde juulis ja siis sügis. Seega siis säästlikkus ja hoolivus võiksid olla järgmise aasta märksa ülimad. Ui olutsed. See on ülimalt küüniline öelda, et meie külmutame, aga kas me külmutame sellel tasemel, mis ta on, või enne tõstame ära ja siis ütleme, et külmutame, see on, see on noh, ütleme selle sellises majanduslikus mõtlemises ikkagi küünilisuse tipp. Et huvitav, kas mõni poliitik julgeb tulla välja mõttekäiguga, et kuna me suutsime külmutada riigikogu palgad, siis nüüd külmutame ka pensionitõusu. Nende mõtetega lähemalt siis siit rahvateenrite stuudios uude aastasse ja tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Urmet Kook, Aarne Rannamäe ja Lauri Hussar ning soovime teile siis ilusat vana aasta lõppu ning veelgi paremat uut.