See tavaliselt algab nii keegi teie naise tuttavaist vei sõbrannadest astub nii juhtumisi mööda minnes teie juurde sisse ja küsib, muuseas. Aga ütelge, armsad inimesed, kuhu te tänavu mõtlete soovitama minna? Siiski ehitab naine õlgu, vaatab abi otsivat ringi ja vastab. Mitte midagi ei tea, veel. Küsitav on, kas me tänav üldse lähemegi suvitama. Slono, mis te räägite, teeb naise sõbranna suured silmad nagu peekrid. Kas te tõesti kogu õndsa suve tahate haududa linna kuumade müüride vahel? Mõõtelgi, kus toll ei, juba laste pärast peaksite sõitma kuhugi eemale. Ja see on õige, arvab naine. Peaks tõesti kuhugi niisamuti, muuseas, kas teie endale suvekorteri juba ära olete võtnud? Jah, muidugi, püüab naise sõbranna säravil silmil juba mineval nädalal. Lõpp mata ilus koht, männimets, jõgi, järv sealtsamast pererahvalt saab osta piima või mune ja üldse kõike, mida soovid. Nii muidugi viivad nad seda väga odavasti, nad on väga lahke rahvas. Mõtelge, kui tore võib käia suplemas, võtta päikesevanne, korjata marju ja seeni. See kindlasti on liig teie armsale abikaasale ja muidugi ei taha mahtuda tema hinge. Õhkeb, eks kõik mehed hoolitse oma perekondade eest, aga minu mees on juba niisugune mühak, ega tema midagi ei tee, ega ole see kõik, justkui polekski tema asi. Me võime julgesti kasvõi ära kõrbeda nende hirmsate müüride vahel, mis tema on sellest. Eks minu ema küll seisnud vastu meie abielule ja öelnud äramiini sellele toojanile. Aga no sai oldud noor ja rumal. Ja ohkab ka naise sõbranna ja pöörab peadki see pilt, kuidas ta kellelgi õnnestub. Ühel läheb hästi, teisel halvasti ning mõninga vaikuse järel, aga just seal meie suvemaja kõrvale on veel üks, teine kah väga puhas ja väga ilusti sisse seatud. Kui teie mees põhimõtteliselt pole soovitamise vastane, siis küll võiksin teile soovitada just seda majakest kõrgel kohal. Ilus väljavaade ja vesi sealsamas, küll näete, kuidas teie lapsed sügiseks kosuvad? No heakene küll, milliseid põhimõtteid võib teil seal enam olla, kus juba on koos naiste konsiilium? Pühak olete juba niikuinii, kuid lausa ei taha saada perekonna hävitajaks, siis muidugi palute oma naise sõbrannat tüüri kuu ometi meile see teene, majakene, mis on sealsamas nende kõrval SUUR tülinud, see ei peaks valmistama, sest seda enam, et naise sõbranna juba homme hommikul kell kaheksa, 30 sõidab sinna kogu perekonnaga. Et olgu siis nii lahke ja reserveeringu, see suvila meie jaoks. Küllap mõne päeva pärast jõuame järele. Ei, mis tülinetsi naise sõbrannale teeb, ta hea meelega õiendab selle väikese asja ja on väga rõõmus, et naabriks tulevad tuntud inimesed, võiks isegi öelda sõbrad, sest naabrus on väga tähtis asi, olgu see kas linnas või maal jääbki sellega ning ühel ilusal päeval hakkab teie koduses linnakorteris nõllude möll. Paistab otsekui oleks teie korter endale sisse võtnud mingisugust Purgatii sest kõik kihiseb ja käärib seal sees. Lastele ei anta enam sugugi süüa ega juua, pole aega, seda enam saavad nad tappeldaja, peksa endast ei maksa kõneldagi. Ühesõnaga te seote pampi, bambukesi, kolite suvilasse, mis asub kõrgel kohal männimetsa ja vee läheduses ning mis on väga puhas ja väga ilusti sisse seatud. Nagu kinnitas teie abikaasa sõbranna. Tee higistate nagu mõni teomees, kannatate vaikselt mõningaid näpunäiteid, sest sel päeval miskipärast leitakse, et olete erriti, saamatu ja julm kui mitte rohkemgi. Viimaks ometi olete üpris õnnelik, kui end ühes perekonnaga ja pagasiga leiate aurupaadil või niinimetatud veemasinal, mis teid ja teie omakseid peab sõidutama kohale? Jumal tänatud, ütlete, nüüd on see raskem osa juba möödas, küllap nüüd läheb kõik libedasti justkui lepase reega. Kuid seal selgub, et koju on unustatud paar hädatarviliku asja. Jookse ruttu, öeldakse teile ja too sealt need ja need asjad, nad jäid kummutile. Aga kui sa neid siiski ei peaks leidma kuumutilt, siis nad on kapis keskmisel riiulil. Jooksen ruttu vaatajaid, say hiline masin läheb varsti minema. Siis muidugi jooksjate nagu kästi, otsite kummutid ja kummuti alt kapist ja kapi alt, köögist ja eeskojast, kuni oletegi unustanud, mida õieti otsite. Kahmate esimese kätte puutuva asja Liiduti tagasi v masina juurde ning muidugi lüüakse seal kaht kätt kokku. Kuidas ometi võib inimene olla nii juhtuda? Nii peate sadama korteri vahet veel ära käima korda neli, viis, siis lõpuks olete leidnud selle õige asja. Kuid masin on kaldalt juba mõni samm eemal. Seisate kaldal nagu ees, av, laiutati käsi ning hea meelega heidaksite meelt. Kui seda veel natukenegi heita oleks. Hirmsa ulgumist ja hammaste kiristamisega nihutatakse laev kalda poole tagasi. Teie teete surmahüppe, satute teise jalaga otse munakorvi. Ent ometi olete laeval ja sõidate minema otsekui maa ja merekuningas või seitsme mere valitseja. Jõuete pärale. Sadamaks on kaks käsivarre jämedust. Gaasi Hendriku ja üks pehkinud laua ots. Sealsamas tiirleb vees üksused, punud peni, kõht õieli, jalad püsti. Üks vanaga mass ja tühi kilukarp. D muidugi läheb läbi soo. Kus teid ratsaEskoordina saadavad hallide mantlitega soo, kärbsed, kihurest tihe parv ja mõni auväärse välimusega parv. Hurra oletigi suvides, mis nüüd viga? Naise sõbranna tuleb teile naeratades vastu ja küsib. Noh, kas poole tore? Esiti igatahes olete rännakust niivõrd väsinud ja uimane, et mitte midagi mõista, vastata alles mõne aja pärast, kui juba natuke olete toibunud ja ümbrust veidi silmitsenud, kostate ka ei ole, viga läheb korda. Ongi geena seinad on toredasti kaunistatud rippuvate tapeedi solkmetega otsekui lippudega ning teile on suisa selge, et ettevalmistusi teie tulekuks on siin tehtud aastakümnete kestel. Sisseseade koosneb ainult väärikaist antiikasjust. Teie imestust kahtlemata äratab see nähtus, et kogu mööbel, alates voodiga, lõpetades toolidega, on isekeskis otsekui maha teinud seista üksnes kolmel jalal. Neljas jalg, kas puudub meil hoopis või on nad selle kuhugi ära peitnud? Kõigel sellel tasuv Sammet, pehme tolmukord, kõikjale võite sõrmega kirjutada oma ausa nime ja sündimise aasta. Kindlasti rõõmustab teie linnaelust tülpinud südant ka ämblikude imepeen. Ilutikandis. Teie kasutada on kaks tuba ja köök ning veel üks ruum, mida te aga esialgu ei söanda võtta lähemale uurimisele pärast kui natuke kohanete, siis muidugi teete seda, see on suur ja poolpime majaosa, kuhu on mahutatud mullused heinad, põhk ja mõned põllutööriistad ja mine tea, mis seal kõik veel võibolla soovitate? Muidugi, alati peate tulise hoolega lapsi valvama, et nad ei läheks kännustiku ega satuks susside küüsi või kukuks lahtist kaevu, mis on sealsamas. Muuseas öeldud on meil üldse kõik sealsamas. Aga kui vahel ometi tahate natuke priiust, siis seote puntrasse oma peenikese pere ning kinnitate selle puntra voodi külge tavaliselt pesu kuivatamise nööriga. Taas võite kaema minna, mis on sealpool võsastikus. Seal põõsastikku põlluserval kaevab kaks meest mingisugust kraavi ning olge üsna julge, et teid nähes ütleb ükskõik kumb neist meestest. Logard kibedalt töö ajal longi ringi. Tiim on teie suvitamise all päevil kõigest poole kallim kui linnas. Ent nädala või pooleteise pärast peate te jumala näo järgi tehtud loomake maksma kolmekordset hinda. Võid ei ole. Kanad streigivad, marjaaeg on möödas, seent aeg alles kaugel ees. Jätate naise, kes tihti haug surmamõtteid koju, sõidate, linna toiduaineid tooma. Nutikate ja kihulaste puretud lapsed vaatavad teile järele, otsekui oleksite nad jätnud inimsööjate saarele. Aga kui teil Tiinas mõni tuttav juhtub küsima, kas soovitama ei sõida? Siis võite üleolevalt naeratada ja vastad ta? Oo, soovitan ammugi. Igatahes käite sel puhul vaatamas ka oma linnakorterit, see on vaheajal muutunud nii armsaks, et vesi tuleb silma. Istute sinna oma vana töö lauakese juurde ja mõtlesite umbes nii. Küll oleks tore, kui enam polekski vaja minna tema. Ja mis sa ing üldse Ehidend, kiriku kuuega, kui sa pole kirikumees pole sul võimalik soovitada inimeste kombel, see on mõningate mõnusustega siis parem ära ronigi suvitama. Jää koju, mine aeg-ajalt linnast välja. Hõiska ja laula seal või heida pikali, siruta koivad kas või taevalakka mõtiskle. Kujutle, et oled jumal teab milliste merede taga. Iga minuti kestes on sul võimalus olla kuues kohas kui mitte kõigis, seitsmes. Aga siis ärkate mõttest. Karm elutõde irvitab teile näkku. Võtate taskust paberilehekese, millel on loetletud kõik see mis te õhtuse veemasinaga Peate toimetama oma armsasse suvilasse. Otsekui nuga torkab teile südamesse see pikk register. Kuid mis teha? Tee ju suvitate.