Tere häda, kus sa raadio, kulla ja ole Valpri valdo tämbele saade on peramine enne suvepuhkust selle kõneleja Chipakas tuust, mida oma keelist ja meelist seos huvi Vanal, Võromaal detas Põlva vallas Lutsu külan tege Lutsu teatri Parhila hoolega pruuri harjatada suhteliselt tükk, mida rahvas peannetassaa lähkumbelt kõneles Lutsu teatri Vidaja rüütle Janno. Tähendab, et ütles proovi, suvelavastus tulema, viimsepäeva lauge, rüütlase kirutatu ja tookord võrokeelne lutsuteatril on nüüd esimene täis võrokeelne tükk teda seal suvel senimaani oleme lugenud, aga nüüd nakas siis lavastamine pääle. Palju haigujul elab jäänu, aga Sami gimme valmis. Viimsepäeva Lelke lavastas Jäägeri Merle Merca määne tuu tükk komm, mida ta lava peale sajad Merka isi kõneles. Mägi ütles jänest naljakat ja ka kurba tükki, et kui kõik haigum, nibu olnu, sääne värk, et mehe jooskma kyljest ära ja noh, et ületustesse õnnealale, sest neil on seal teistpidi situatsioon, et lase juustul küljest välja, viies õigel ajal ja siis jälle mehe, noh, nii hiljäämiiliat, Salakkuja, rahu, Holla noh, naised, kas on vaja lisajäägi ülevaleksas tuuses ütelda vabatahtlikku ja sa pead nakkama nagu lihtylemist taastootma ja noh, mis edasi saab, kas saalil külle evo tagasi ja, ja iseäranis kuu läti putum nagu kiled, hakka piiri peal jätkassavil külla Luutust või ei saa Ast mesi juba käia? Põimugu augusti Ede otsan sa eesti suuredi muuseumil Varbusel Kaia Rahmanni Janni kirjutatud teatritükk, mille pealkiri on pagulased. Mind, kas lugu kõneles, seletas tüki lava pääle säädiad Tootsi, Kristo. Lavastus pagulase kõneles siis inimese sisemisest raskest hetkest, kus ta tahab olla inimene, aga kõik võltsi lännu ja ta ei mõista midagi. Ta on nagu kuskilgi mõtsa ära pagenu ja augustikuus ta tule ja tamm komöödia tan naljalugu ja Jan Rahman on ta kirjutanu ja oma kandiviis ja mängu ja see on see inimese nagu Ene Järvis, Inga Lunge, siis homsel Marko Mäesaar, siis on Kaiaskobloff, siis on seal Margus Jaanovits ja Veiko Porkkanenum ja kaitse pillimist ka kadrilaupäev ja Andres vaga, et õige tähe rahva tegemine, lavastus, pagulase, tule välla Eesti maanteemuuseumi Varbusel ja toome haigele häägotus, hea energiaga paik. Põimugu Tõsel nädalibaistusel, tule kaika suveülikuul, Karula kihkun kaikal päält mitmeid aastaid sealsamal con võrukese esimest suveülikooli peida ja kosuda, ülikool omale nime sai. Mine seal, Dima haava esiäralistom, kõneles suveülikooli rektori kama Kaido. See aasta võrokeisi suveülikool kolmekümnendat kõrda ja tuhandetest vaiku juubelimuudu juubeli hambus mindaks siis jälle tagasi suveülikooli sündimise paiku Karula kihelkonda kaika külla, vana koolimaja manu täpsele samma, muutud ette neid asju ja siis, kui oli kattekümne suveülikool ja et siis juubel võin olla veidikese suurem ja uhkem siis ka väljapakutu või olla veidi asju kui tavaliselt, et oma väega põneva kontserdi, mida ma julgub jälle reklaami on suure pilve tulen siis C4 Roose, tuule kann ja Robert Jürjendal siis tule esiettekanne, sääne näitemäng nagu võro keeline kodo Kodood, uutel, mida lavastas Taago Tubin tudule pool päeva pühapäeval ikka ütlen, Eesti Raadio ööülikool on siis kas üks või mitu ettekannet võetas ka ööülikooli jaoks linti ja mis on vill soo kord teist muud on siis too, et veider loengit ja ine nagu Joil moega üteldes tüüd are, et terve poolpäevane Hummagus poolik on mõteldu ega sugu töö tarri jaos ja seal võivad esinemise näta ja kaija ja, või elad kumma käega proovi kuskil looga painutamine, kuisk, mahun, savi palutamine, kuistetas tuletaela tule tegemises ja sa pruuli, kumma käega siis Rapaga tule ragumist ja hulga sääraseid asju viil ja muidugi oma siis traditsioonilise asja, mis omma siis latsi, programmi ekskursiooni, nii nagu suveülikooli Niksam olnud ja teada täpsemalt teedest, suveülikoolikava või öömaja võima Luisi või teisi sajandite praktilisi asju Kotele siis Tuzza, Kaia Võru Instituudi kodulehe pealt. Ja ongi seoskaras kõik saates aed see kokku Harju Ülle lugi valt pri Valdo Vahtramäe võrokeelne saade, tule Ökvaine vahtse kooliaastaga pääle nakkamist 30. põimub väävel.