Tere ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele Margus Märts, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe, vastavalt siis Pärnu Postimees, Maaleht ja Eesti rahvusringhääling. Meie tagasihoidlikus esindatusest on täna siin rahvateenrite stuudiosse ovaalse laua taha kogunenud hing laulab, väljas on päike, vähemasti Tallinnas lubatud lumetorm on teadmata asjaolude kokkulangemisel jäänud vähemalt Tallinna ilmajaam nõnda lubas, aga, aga õõnestada pole siin. Tähendab ka linnavõimud ja koristusfirmad võivad hingata esialgu kergemalt ja nii-öelda süüte välja keerata. Aga ei ole üldse välistatud, et, et see asi meile kohale jõuab ja ja õhtuks on juba hoopis teine ilm. Margus ettepanekul. Ma olen sellega rõõmuga nõus ja ma usun, et sula ka. Me leppisime niimoodi kokku, et et me ei alusta täna mitte kirumisest, vaid ja halbadest asjadest, vaid vaid me nimetame või, või räägime kõik positiivsest. Ja kuna nagu öeldakse, kui teed ettepaneku, siis ise esimesena alustad siis Margusele hea. Nimeta kolm asja lõppevast nädalast. Mis sulle. Väga subjektiivselt muidugi võttes näivad positiivsed. Ütlen ausalt, et kui ajalehti lapata, siis ajalehtedesse neid uudiseid ei leia. Aga positiivne oli minu jaoks see. Lõppema hakkava nädalal oli üle pika-pika ajahetk, kus auto bensiini eest makstes oli mul arve alla 1000 krooni. Ja bensiini hind, mis oli vahepeal seal juba ligi 20 krooni, on nüüd siis vajunud alla 15. Et see oli asi, mida ma tunnetasin iseenesest alla 13 nagu nagu positiivne. Ja mõnedes automaattanklates juba vajus alla 13 ja üks rõõmus sõnum on veel, et et see, see arv võib ju veelgi väiksemaks kerida kui, kui nüüd. Toornafta hind, mis eile esimest korda üle pika-pika aja jõudis alla 40 dollari barreli eest Londoni börsil jõuab nii-öelda väikeste Edrutustega ka meie bensiini kalunkadesse, nii et see kukub veel. See on muidugi meie jaoks positiivne ja kindlasti naftat tootvate riikide jaoks on see lausa majanduskatastroof, aga sellest räägin ilmselt hiljem, aga üks positiivne asi oli olemas. Olete nõus? Absoluutselt, teine on see, et vaatasin, et Tallinna keskturul müüakse endiselt tünnidest kapsast. Kui mäletate, siis mõni aeg tagasi oli see karmid, et need tuleb ära keelata ja hästi rangelt ei mingit eeskirjade vastavusse viia, mis tähendab seda, et ka jõulude ajal Eesti rahvas enam tünnikapsast turut osta saanud ei oleks. Endiselt müüakse, kas tünnikapsas on parem, kui purgi kapsas igal juhul on ja kui on ikka puutünnis nii-öelda hapendatud kapsast, siis see on see kõige-kõige ehedam, mida jõuluprae kõrvale panna, millest head kapsasuppi teha ja nii edasi ja seda eesti rahvas noh, välja arvatud võib-olla Tallinna eliitrajoonid väga ohtralt tarbib ja eriti nii-öelda külmadel talvekuudel, nii et minu jaoks oli see väga positiivne ja ma pean tunnistama ka inimesed, kes selle kapsatünnid ümber olid igaühel jutukse samad ikka veel müüakse, ostame nii kaks, kolmas kolmas vimma kandideerisid nagu kaks asja, mõtlesin seda, et et rahaautomaadist saab ikka raha veel. Seal peaks tulema siis, no kui lugeda neid uudiseid pankadest ja kõigest muust, et isegi Swedbangas võetakse Rootsis massiliselt raha välja ja kõik halvad halvad majandusuudised, et siis ikka ma näen seda, et inimesed võtavad automatest raha ühelt poolt neil on, mida võtta ja teiselt poolt pankadel on ka veel mida, mida anda minu meelest igal juhul positiivne selle kolmandale kohale pisikesena rõõm kolmandale kohale kandideeris, mul on veel üks asi, on see, et Pärnus hakati jõulukuuski müüma ka selline pisikene positiivne uudis oli lehes ka üsna-üsna-üsna väiksed. Kas vara ei ole? Ei, ma isegi nägin seda uudist, muide et jõulukuused on juba müügil, aga kes natuke vara ei ole veel või? Jõuludeni on ju veel aega natukene ja kui sa nad ilma veeta sinna tuppa seisma paned, siis, Okkad kolme päeva pärast maas, vaata ma arvan seda, et inimesed vajavad neid ilusaid ehteid praeguse sellisel tumedal tumedal ajal ja võib-olla sa võid ju kuuse välja vahetada näiteks poolest detsembris detsembri alguses ülesse. Punavaibub välja kaubanduses trikke, siis kestab? Kestab uue aastani, jah, kuusemaid saavad koha Topeldada ma nagu tegevusmahu, jah. Nonii, Sulev. Täitsa samal lainel, et iseenesest majanduse poole pealt noh, on, on vist vist vist kokkuvõttes, me peame rõõmu tundma selle selle üle, et ei ole siiski kokkuvõttes nii-öelda üli halbu lausa selliseid uudiseid, et noh, tohutuid tohutuid kokkukukkumisi. Et, et selles mõttes see on nagu noh, tõesti selle selle retoorika taustal ju nagu positiivne, et, et ja muidugi, mis, mis, mis mingit pidi näitab ka seda, et et noh, et eks, eks ka ka meedia ja avalikkus natukese kipub sealt kraavist kraavi ikkagi liikuma, et kui me võib-olla aasta tagasi või ütleme aasta tagasi enam mitte, aga aga ütleme, kaks aastat tagasi, eks ole, rääkisime, et Eesti majandust ei ähvarda miski, siis noh, nüüd nagu oleks justkui justkui ainult võimalik rääkida negatiivsest, mis ilmselt jälle ei ole sedapidi tõsi, et nii halvasti isegi halvimastes stsenaariumite puhul ju tegelikult ikkagi ei lähe. Nii et jah, aga mis nüüd mis nüüd veel veel nagu positiivseid uudiseid esile tuua, siis. Ilmselt väikestest asjadest tulebki rõõmu tunda. Nii on. Jah, selle positiivse ja negatiivsega on ka nii, et, et kõik on suhteline, et kui sa tingimata tahad kõike nagu tasakaalus hoida. Nagu et ajakirjanikelt meie põhitöö kõrval, nagu nõutakse, ma mäletan siin paar saadet tagasi, me rääkisime Tallinna linnavalitsuse jagatud stipendiumidest. Mulle heideti ette ja meile kogu tollasele reisiseltskonnale siin laua taga heideti ette, et me nagu ei olnud tasakaalus, et ei näinud asja positiivset poolt. Ma ei näinud jah, minu meelest seal nagu ei olnudki positiivset poolt, aga aga muidugi igas asjas võib näha positiivset poolt, näiteks. Näiteks teises maailmasõjas võib näha positiivseid asju. Toimus maailma demograafilise situatsiooni parandamine väga radikaalsete vahenditega. Näljahädas võib näha positiivset poolt ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, tähendab sellega võib minna absurdi ja võib minna nii, et, et kohe-kohe viha teeb, aga igas asjas ei, ei pea tingimata nägema positiivset poolt, kui, kui negatiivne on seal ülekaalus. Aga, aga majanduskriis, hõissa pulmad, ma ütleksin selle peale, et ka mina olen tundnud majanduskriisist langevate naftahindadest loomulikult head meelt. Ma olen tundnud rõõmu langevast eluaseme laenu kuumaksest, sest et intressid kukuvad, eks ole. Ja tendents on ikkagi nii-öelda jätkuvalt langev. Alles eile või üleeile oli see päev, kui Euroopa keskpank ütles jälle, et intress on allapoole läinud minu kuumakse, õigemini mu abikaasa oma, aga kuna perekond sisuliselt ja maksab seda koos ja vastutab selle laenu eest koos langes üle 200 krooni kuus, väga-väga teretulnud, et tere tulemast majandusraskused. Aga niimoodi lummerdada ma ei oska nii perfektselt, aga Margusele oli ka muidugi see eelis, et ta ta ise tegi ettepaneku ja oli varem aega välja mõtlemiseks. Ja ega see väljamõtlemine nii kergelt ei tulnud, aga ma ütlesin, et kui ma neid positiivseid asju enne saadet muidugi leidsime tõesti ühe negatiivses asjas ka positiivset, et kui rääkida sellest, et kas Eilonite võti võeti kinni, esimene Tallinna linnavalitsuse ametnik sisuliselt rahapakk pihus kui siiamaani oli meedia välja järgnevate aastate jooksul, kui ta hakkas kirjutama nii-öelda altkäemaksusüsteemist Tallinna linnavalitsuse, Savisaar pidas nii-öelda laia laiali, aga selle üle siis seekord on ta kus, mis, kus. Sest, et kui ikkagi nii-öelda politsei on sisuliselt kabinetist rahapakiga mehe mehe minema viinud jutt on siis Ivo Ivo Parbusest aselinnapea pikaajalisest nõunikust siis seda võib ka teatud mõttes minu meelest positiivseks pidada. Parbuse juhtum on, räägime sellest pidisesse, on muidugi positiivne, kui, kui korruptsiooni saab vähendada, kui KAPO hästi töötab, aga aga sinu käest, Margus, me ootame ikkagi häid uudiseid meie korruptsiooni pealinnast, mis suviti on ka meie suvepealinn. Kuidas seal asjad on edenenud? Sealt sai, oledki see protsess või selle protsessi nii-öelda veepealne osa alguseni. Ma Ma ei oska öelda, kas see on tulevikus hea või halb uudis, aga mul on tunne, et see korruptsioonisüüdistus, mis nüüd viisitan, otseselt puudutab, mis tõsi küll, väga paljudele nagu nalja ja rõõmu rõõmu tegi. Et see sumbub, sest et tundub, et see oli ikkagi väga konkreetset point ei ole iseenesest jälle seesama asi, et omavalitsusi kontrollitaks. Nende otsuseid kontrollitakse ja see on minu meelest nagu positiivne. Ja kui viisitan tõesti nii-öelda mõneks aastaks trellide taha ei lähe siis ei tuleks minu meelest kahjurõõmu selle üle üle üle tunda, et tundub, et see on üsna loomulik asjade asjade käik, aga see, et Pärnu linnavalitsus tõsiselt läbi raputatud on ja võib-olla tulevased ametnikud ja ka tulevased linnapead, siis järgmine aasta On ka kohalike valimiste aeg mõtlevad veidi teisiti teatud otsuste puhul. Ja ma usun, et mitte ainult Pärnus, vaid ka teistes Eesti maakondades. Arvad sa, et ma segan korra vahele, et haavad saad, see tõesti mõjutab nagu valimisi, et et kui see asi nii-öelda katuse alla läheb, nooletame, eks ole. Juurdlus lõpeb, linnapea Dam tunnistatakse süütuks, tal ei leita mingit sellist, saab hoopis märtrikrooni asjata ilma põhjuseta kannatanud mees, linnapea ja valimised, mis on väga lähedal, nii et see on täpselt nagu nagu parasjagu, et jõuab nii-öelda noh, praegu on, on ta nagu negatiivse märgiga asi, aga, aga ütleme, tuleva aasta suveks, ilmselt on asi asi valmis. Ja siis tulevad sügisel valimised ja ja ongi jälle nii, et. Selline arutluskäik nagu lähtuv, nagu sellest, et justkui selle süüdistuse puhul noh, oleks justkui taga mingi motiiv temale kas poliitiliselt kuidagi kaasa, no ütleme, et sellel oleks nagu mingi seos sellega, et kuna ta kuulub mingisse erakonda ja ta peab valimistel mingit edu saavutama või kellegi arvates just mitte saavutama, et siis sellepärast umbes süüdistus, kas siis nagu umbes saavutab midagi ei saavuta. Mina taustal praegu kohe suled jätkata, mina seda tausta siia sisse küll ei pannud, lihtsalt kombineerisin Obeesin võimalikku võimalikku valimistulemust praeguste protsesside valguses. Mitte mitte midagi rohkemat. Ma poleks see Pärnu kohta ütelnud, tegelikult ma ei, ma ei väida seda, et Keskerakond võiks Pärnus kuidagi kaotada järgmise aasta kohalikel valimistel. Mulle tundub, et suure tõenäosusega nad saavad endiselt väga palju hääli ja võib-olla ka tulevane linnapea on jätkuvalt Keskerakonnast, aga nagu me teame, siis linnapead ei vali ju tegelikult nii ei vali linnakodanikud vaid selle otsuse teevad poliitikud isekeskis. Ja võib-olla need poliitikud ise mõtlevad seda, et äkki oleks Pärnule kasulikum see ka keskerakonnale kasulikum see kui viisitam, kes viimaste aastate jooksul saanud hästi palju negatiivset ja ja nii edasi iroonilist tähelepanu, et olekski parteile ja linnale parem see, kui ta ei oleks linnapealinnapea, oleks keegi keegi teine. Nojah, aga minu meelest on kõik need, need kahtlustused Tallinnas, Pärnus, Narvas ja kus kus iganes veel, eks ole, mis siin on, et need, need ei tohiks nagu kuidagi neid peaks nagu hoidma hästi lahus sellest, et mis erakonnad seal võimul on või või et kas keegi on noh, nii-öelda kuskil poliitilises mõttes õigel poolel valel poolel kellegiga koos mitted. Et siin on ikka väga-väga konkreetsed protsessid väga konkreetsete kahtlustust süüdistustega ja siin tuleb nagu lahus hoida kindlasti ka sellised mõisted nagu kahtlustus, mille puhul eks ole, tulemuseks võib olla kahtlustusest loobumine või siis või siis selle põhjal esitatud süüdistus süüdistuse puhul, eks ole, võib tulemuseks olla süüdimõistmine, võib tulemuseks olla mitte süüdimõistmine. Et ütleme ikkagi need protsessides kahtlustusest, süüdistuseni, süüdistuses süüdimõistva otsuseni. Noh, kõik need astmed peavad nagu toimima oma ja kui, kui me näiteks üritanud noh, väga-väga sageli püütakse nagu lahmivalt siia tuua nagu paralleeli ikka see vana hea panovi juhtum, eks ole, mis mitu aastat tagasi kõlas, kus mis justkui vaibus, eks ole, algselt väga suure bravuuriga ta nii-öelda vahistati ja aga et, et see oli, see oli nagu õpetlik juhtum. Aga see peaks olema õpetlik juhtum hoopis teises tähenduses ka meediale kaalikas kusele. See peakski olema õpetlik juhtum selle kohta, et tõepoolest, et kui kellegi kohta esitatakse kahtlustusi, siis peabki kehtima loomulik selline süütuse eeldus. Ja kui ta süüdi mõistetakse, siis on tegelikult see õige uudis, et et mingis mõttes veel see, et, et keegi käib uurijaga kohtumas, annab mingeid tunnistusi. See ei saa olla inimese jaoks nagu eluaegne mingisugune märk, nii et teda maha kanda. Et ta võib osutuda selle järel, noh, ütleme süütuks võib osutuda süüdi olevaks ja, ja noh, siin on, meil on näiteks häid näitajaid, mis häid, aga noh üks selline, kuidas võtta, eks ole. Meil on noh, ütleme üks selline näide on praegusest valitsuse tasemelt. Kui oli kunagi Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, seda oli mitu aastat sunnitud käima kohtute vahet samamoodi mingi hanke kahtlustuste süüdistustega, ta jäi õigeks. Ta on tänaseks, eks ole, lugupeetud minister, ütleme, see episood on noh, võib öelda, unustatud või noh, mitte unustatud, aga noh, minevik ja. Vedru, kedagi ei unustata midagi, küsimus on ainult selles, et siin on juriidilised terminid, aga väga moodi läinud kahtlustamine ja süüdistamine, aga kui me räägime nii-öelda avalikkuse seisukohalt või, või see, mida nii-öelda inimene tädi Maali tänavalt arvab, eks ole siis nii või teisiti inimesena küljes nagu suitsu seal tuld ja kui sa tõid siin nagu nojah, see on niuke tava tavamõtlemine ja kui sa tõid siin panovi näite siis ja meedia meedia seoseid siis kuskohalt, siis nagu see meedia peaks sekkuma sellesse protsessi, kas mitte näitama. Keeruline küsimus, et loomulikult, kui mingi tipp-poliitik, eks ole, satub huviorbiiti, teda kuulatakse üle, eks ole, tema juures korraldatakse mingit läbiotsimist, siis noh, oleks lausa imelik, kui meedia seda õige asi. Ei noh, see oleks, see oleks võimatu, lihtsalt, absoluutselt võimatu tähendab pärast etteheited Edgar Savisaare suust, et, et ajakirjandus on süüdi panovi tervise nagu halvaks minemises ja et me kõik vastutame selle eest ja me me saame rängalt karistada, siis ma küsin nagu, mille eest. Tähendab, kui keegi on lekitanud informatsiooni, et Tallinna abilinnapea võetakse töökohal kinni, ta tuuakse mööda pikki koridore välja, trepist alla tänavale, tal käed raudus nagu viimased pätil, eks ole, et ta võib põgeneda või kellelegi vastu hakata või kellelegi vastu vastu tahti anda. Ja kui, kui, kui õiguskaitseorganid on, on selle asja nagu toime pannud ja ajakirjandus, mis siis pidi nagu pealt vahtima või Visydame kabinetist toimetatakse midagi, eks ole, kapo mehed mustades riietes tulevad, küsivad, viivad kaasa. Kas see peaks nagu avalikkuse tähelepanu alt välja jääma, jah, pärast on, on võib-olla tõesti nii, et, et süüdi mõisteta, aga, aga, aga siis tuleb ka mingisuguseid selliseid protseduurireeglid nagu kehtestada. Palun väga. Ega siin muud protseduuri, mina arvan, samas ei olegi, kui, et mingis mõttes on see asi, millega me jälle mõnes mõttes peame harjuma. Et ütleme, kui praegu on esitatud ka just viimastel nädalatel, eks ole, hästi palju neid võimalikke kahtlustusi ja praegu vist on kõik kahtlustuse staadiumis, ükski pole veel süüdistus. Et siis noh, tõenäoliselt. Ja vist vabastati, kes kinni võeti ja siis ülejäänud, et ülekuulamistõenäoliselt ongi nii, et ütleme Kui keegi tabati, ikkagi rahapakk käes, eks ole, ja konkreetse tehingu peal siis on selge, et seal on tõsine põhjus arvata, et sellest asjast tuleb, eks ole, ühtemoodi otsus ja võib-olla teisel juhul tuleb teistmoodi otsuse ütleme näiteks, et kuuest võib olla võib-olla pooled osutuvad lõpuks kohtusse, süüdlasteks pooled ei osutu ja see ongi mingisugune nagu normaalne tulemus selles mõttes, et et ega me peame ka me ise ajakirjanikena peame väga hästi mõistma nagu näiteks prokuratuuri tööd. Et ei ole võimalik, prokuratuur esitab oma omapoolseid nii-öelda, kuulab üle ainult inimesi, kelle süüs nad on 100 protsenti veendunud, eks ole, noh, see ei ole võimalik puhta ja me saame isegi aru. Ja et see näiteks meie saadame toimetajana ajakirjanikku kellelegiga kellelgilt midagi küsima ei tähenda veel seda, et sellest inimesest peab tingimata saama, eks ole, noh, ütleme näiteks mingi loo negatiivne kangelane. Et kõik oleneb ju asjaolude kujunemisest ja tihti, kui asjaolud kujunevad ka, nii, et ühel päeval, eks ole, ajakirjandus kirjutab midagi ja siis ilmnevad teised asjaolud ja läheb ikkagi teistmoodi. Ja ma teen samamoodi ütlema, et kapo ja prokuratuur töötavad mõnes mõttes isegi natukene ajakirjanikuga selle töö spetsiifikaga on isegi mingi sarnasus minu meelest, et, et me me töötamegi, eks ole, sellises olukorras, kus või noh, nii-öelda kõik. No mingis mõttes on see paratamatu, et kõik lasud 100 protsenti ei saa minna kohe pihta. Et mingisugune mingisugune hulk, Neid näiteks ütleme, ülekuulamisi või, või ka kahtlustusi või isegi süüdistusi ei jõuagi lõpuks süüdimõistva otsuseni, sest muidu ei oleks kohtul ka mõtet, kui kui prokuratuur oma näiteks kahtlustuse esitamisega inimese juba sisuliselt süüdi mõistab mis mõtet siis on üldse enam kohtusse minna. See, siis me jõuamegi ühte ühiskonda, kus tegelikult nii-öelda süüdistuse esitamine, tähendaski süüdimõistmist, eks ole, me teame, mis ühiskond Ainult et tavalisele inimesele on ikka jätkuvalt kohtusse minek kui, kui nõnda seaduslikku instantsi poole pöördumine mingisuguse tüliküsimuse lahendamiseks, olgu see siis kommunaaltüli, mingisuguse pisiasja üle või tõsised riiki puudutavad asjad täiesti täiesti noh, niisugune ikkagi ekstra ordinaarne samm, tähendab, kohtusse minek tähendab juba kohtus olemine juba iseenesest on pleksi külge pleki külge ja tal on niisugune negatiivne märk paratamatult. Eks ole, ta on juba nagu pool karistus tegelikult sa pead seal kohtusaalis olema ja tunnistusi andma. Vaadake pange tähele, eesti keeles olevat väljendit, ta oli selle eest kohtu all. Jah, tähtis ei ole see, kas ta kohtus süüdi mõisteti või ei mõistetud või oli ta noh, mingisuguse, hoopis mingi teisejärgulise asjaga, aga ta oli kohtu all, see on juba iseenesest nii, nii kõva argument, et tegu on viimase pätile, eks ole. Natuke mineviku parimate on sellest eelmisest ühiskonnast, kus oli, ütleme niiviisi 95 protsenti, selge, eks ole, mis kohtus saab. Et me oleme ju tegelikult teises ühiskonnas, pigem me oleme sellises võib olla ju oma ühiskonna muus ülesehituses liikumas sellise ameerikaliku ühiskonna pool, eks ole, kus, kuhu meil on küll tükk maad selles juriidilises mõttes minna, kus peaaegu iga asja eest peab iga inimene, eks ole, võimalik annab, annab aga kohtusse ja igasuguseid võimalikke asju, mida kohtu kaudu lahendatakse. Aga tagasi tulles nüüd konkreetselt nende pistiseskandaalide juurde, vaadake missugune resultatiivsus on, on viimastel kuudel ikkagi tulnud kolm kuud. Möödunud ja viis pistise kahtlust, eks ole, või ei, vabandust, kuus viis keskerakondlast ja üks reformierakondlane on siis bilanss. Ja tegelikult see on nüüd nii-öelda õied seal, nüüd saak, mis on siis aastase või natuke rohkem kui aasta toimunud töö tulemusena. Tuletame ikkagi meelde, et natuke rohkem kui aasta tagasi andis siseminister Jüri Pihl korruptsiooni ohjamise ja nii-öelda juhtumite avastamise ja asjade läbivalgustamise Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis kaitsepolitsei nii-öelda otse pädevusse ja vaadake, missugune, missugune hea hea saak on juba tulnud. Mul tuleb lihtsalt meelde, siin paar päeva tagasi oli lehes, kuidas automaatkaamera pandi üles, kus tunniks või kaheksa 2000 aastat 2000 rikkumist, eks ole, 2000 kiiruseületamist. Et tuleb ainult roosad prillid eest ära võtta ja nende asemel panna luup ja asi hakkab, asi hakkab edenema. Et tuleb panna linnavalitsuskabinet nii-öelda koridoridesse automaatkaamerad, tuhanded rikkujad. See oli, paidesse hakatakse panema taksodes bussid bussidesse, bussidesse hakatakse panema kaamerat, sest et nii kohutavalt palju on petmise juhtumeid siis bussijuhtide poolt, kes, kes röövivad oma firmasid, ei anna, rahasid saavad, aga piletid vastu ei anna. Nii et et ilmselt tulebki panna. Kui isegi ma olen kuulnud siin pisikestes hostelites pannakse kaamerad, et jälgida, mis, mis inimesed seal teevad siis. Siis mis, mis oleks toredamad, kui panna kõikidesse meie suurtesse linnadesse linnavalitsuse hoonetesse, koridorides ja kabinettides kaamerdadesse? Olemegi saanud totaalse politseiriigi. Aga mina, mina nagu samas tahaks küll kindlasti siinkohal tõesti tunnustada ja, ja vajadusel kaitsta ütleme, prokuratuuri ja kapo õigust seda, seda, seda ja noh, neid asju tõsiselt uurida. Ja võib-olla isegi nagu vale oleks siin rõhutada, et kui mitu nende seas on mingisse erakonda kuuluvat või mitte, sest noh, ütleme, et tegu on noh juhul kui nad süüdi mõistetakse, siis tegu on lihtsalt kurjategijatega, see oleneb, ma ei ole nagu sellest erakondlikust kuuluvusest, eks ole, et võib-olla isegi ütleme veel noh, hea, nagu küljest seda ühiskondlikku lõhustikule oleks, kui nende seas oleks isegi rohkem inimesi, kes on lähedalt seotud näiteks tänaste riigivõimudega. Et siis noh, see kõlaks isegi noh, sellise noh, kas öelda selge signaalina, et et ei ole vahet, et kes kuhu kuulub, et seadus kehtib nagu kõigile ühtemoodi ja mingis mõttes on minu meelest siin üks hea näide isenesest praegu ju käimasolevat protsess või noh, ütleme, käimasolevad protsessid seoses Villu Reiljaniga, mis algasid tegelikult ajal, kui ta oli võimul oleva valitsuse minister noh, mis, mis oli ikkagi isenesest sel ajal uurimisorganitest ütleme, väga suur julgustükk, eks ole, hakata tõsiselt uurima hetkel võimul valitsuse ministri tegevust ükskõik, kas noh, õigustatumalt mitte, eks ole, siin on nüüd palju vandenõuteooriaid. Aga iseenesest, eks ole, oli see nagu hea märk sellest, et Eesti riigis põhimõtteliselt seadus kehtib kõigi kohta. Villu Reiljani protsessil toimus eile lõbusaid vahejuhtumeid, mida täna lehed ka väga mõnusalt kirjeldavad ja ma ei tea, mis mulje teile näiteks jäi, nendest üksikutest on üle liivalaia tänava kõlanud lausetest. Äkise tehnilise eksimuse tõttu läks kohtuma ja koridoridesse ja oli kuulda ka tänaval, nii et päris mahlakas sõnakasutus peaks ütlema mis hea tahtmise korral muidugi, advokaadid peavad ju kõik ümber lükata, see on selge, musta valgeks rääkida, aga aga mis hea tahtmise korral ei jäta ikkagi kahtlust. Mis seal teoksil oli. Eesti ekspress tõi selle lintide ülevaate juba tunduvalt varem varem ära ja ma arvan, et kes veel enne kahtles selles, et et selliseid vestluseid aset leidsid, kui nad ikka mustvalgel lehel lugesid või siis kohtumaja ees seistes kuulasid, siis peaks selge olema, mis seal tegelikult nagu toimus. Aga kui vaadata nii-öelda Reiljani lakutud advokaate, siis siis ma arvan seda, et leiavad mõned juriidilised nõksud. Kuidas sellised süüdistused või tunnistused nii-öelda olematuks teha, et selles mõttes, selles ma ei kahtle. Nüüd on lihtsalt see, et ütleme meie kohtusüsteemi puhul ma ei imestaks seda, kui tänu nende nii-öelda lakutud advokaatidele see asi konkreetse karistuseni ei jõua. Samas vaataksin sedasama Ameerika kohtusüsteemi kus. Võib öelda, et otsuse langetavad inimesed nii-öelda meie hulgast vandemeeste vandemeeste kohus ja Me oleme filmidest näinud seda, kuidas nad tulevad nii-öelda nõu pidamast ja ütlevad süüdi, süüdi, süüdi. Et siis kusjuures nad langetavad otsuse peaasjalikult ja mulje põhjal mulje põhjal täpselt siis mulje põhjal on, ma arvan, Eesti rahvas, nii ajakirjanikud, ja ma arvan, Need lakutud aru, kapten peaks ju selge olema see, millega tegu, tegu oli. Aga kuna meil sellist vandekohtusüsteemi ei ole ja mulje põhjal otsust teha ei saa, siis ma arvan, mulje põhjal oleks vastused väga selgelt kiltigi, tegeldi. No mina ütleks siiski siin, et, et ma arvan, et rahvas jaguneb kaheks, ma ei väida küljed võrdseks osaks, aga kindlasti kaheksale mulje põhjal, et ühed, kes ütlevad, et süüdi ja teised, kes ütlevad, et vandenõu ja noh, see ja väga-väga kindlalt Nojah, alati on rahva hulgas ka see väike vähemus, kes pärast süüdimõistvat kohtuotsust ja ilmselgete asjade ilmsikstulekut ütlevad ikka, et, et see on kõik lavastatud ja mitte ainult lavastust. Aga see 1,4 miljonit ei pitsid, ta pidi saama siis halba, siis on, et nad said Reiljani ja Rahvaliit said valimisteks raha ja no see ei ole ju mitte midagi halba, noh kuskilt peab see raha valimisteks tulema. No see on ka veel üks mõtteviis, no mina muidugi samas ei heidaks ette ütleme, Reiljani väga kvalifitseeritud tippadvokaatidele seda, et nemad teevad oma tööd. Et selles mõttes kindlasti noh, nemad, nemad on nagu hästimakstud selle eest, et et otsida võimalusi noh, saavutada ütleme, kohtulahingus võit. Ja see, mida mõtlen, jälle seda, et avalik Kui see ühiskonna jaoks väga oluliste protsesside ma tahaks, ma tahaks seda näha, et et kui kohtusaalist lahkub mõni tippadvokaat, kes on läbi lugenud kõik materjalid, tunnistused ja leiab see, et tema jaoks ei ole eetiline üht või teist ärimeeste ja poliitikute kaitsta. Kardan, et Eesti ühiskonnas seda ei näe. Siiamaani olen ma näinud seda ainult mõnedes Ameerika inglise filmides. Noh, tõenäoliselt ütleme, advokaadid, kes ei taha seda kaitsmise tööd teha, nad lihtsalt loobuvad juba varem nendest lihtsalt ei saa kaitset, ütleme sellises protsessis. No ega naljalt ikka keegi ei loobu, kui ta läheb vähimatki võimalust nii-öelda võitjana protsessist välja tulla ja võit tähendab talle ju puhast raha ja, ja puhast mainet tulevaseks. Mitte ainult võIts sellises protsessis oda osalemine on tegelikult igale advokaadile. Ja loomulikult, isegi kui ta ei ole tulus, mõnikord võetakse ette, mis, mis nii-öelda mainet lisavad ja et uusi uusi juhtumeid tuleks. Aga ei jah, et siin on vist rõhutatud, et vahel on praegu võetud viis keskerakondlast, siis ikka selles ei ole midagi nagu üllatavad, sest et need need omavalitsused, kus, kus KAPO nagu rõhutatult luubiga vaatab, seal on nad ju kõik võimul ja Tartu on võib-olla selles mõttes erand, et ta nii-öelda noh, väikse vennana võimul, aga teistes kohtades on ju igal pool Keskerakond kui mitte ainuvõimul, siis siis vähemalt nii-öelda suure venna staatuses ja ja, ja loomulikult on nad võetud sellepärast luubi alla, et nendes nende omavalitsuste eelarvet lihtsalt on, on Eestis kõige, kõige konkurentsitult kõige kõige suuremad, nii et nendest suuremat enam ei ole ja siin tasub nii-öelda kust need pingutada ja natukene ressurssi ka raisata, et tulemus on tulemus, on selles mõttes täiesti ootuspärane. Polegi vaja Ken-Marti Vaheri selliseid mõõdikuid, piisab ühe ministri käsust ja ja usinad töömesilased leiavad ikka midagi. No mulle mulle lihtsalt tundub, et, et siin on nagu ühest küljest väga tervitatav selline aktiivsus ja ja ütleme võib-olla siis seni hämaratel aladel selgete reeglite kehtestamine ja selle kehtestamine, et et tegevust jälgitakse, uuritakse ja vajadusel karistatakse, see on positiivne. Aga mida mina nagu jälle kardan, meie ütleme väikses Eesti ühiskonnas nas ja sellises seisus nagu me tegelikult ka majanduslikus muus mõttes praegu oleme, kus me, me pigem vajame, et iga inimene nagu pingutaks praegusel ajal, eks ole, me vajame seda, et ühiskonnas tekiks mingi selline noh, kuidas öelda ka üksteise toetamise meeleolu. Et selles olukorras nagu näiteks inimesi mingisugust võib-olla selliste noh, nagu iga tänasest otsitud süüdistustega ruineerida. Vaat see oleks jälle nagu, vaat see oleks nagu minu meelest väga halb märk, eks ole, ja panna näiteks ütleme noh, ütleme näiteks, et karta Viisitamme saatust, mingid teised omavalitsusjuhid nagu hakkavad Lähed värisema kuuldes sõna riigihange ja põhimõtteliselt ei öelda, lükatakse edasi kõikvõimalikud otsustamise, kõikvõimalikud tegevused, kus kus sa midagi pead otsustama, sest sest muidu äkki tuleb, eks ole, kapo ja leiab siit midagi. Ja siis see võib noh, kokkuvõttes kogu sellele õhustikule minu meelest halvasti mõjuda, see oleks nagu hea Selles alguses öeldud sõnade valimises ma pööraksin selle pea peale, öeldakse pisut irooniliselt, et ära barbus Cartiski, et tal hakkab sissetulek vähenema ja ta lihtsalt otsustas natukene aidata neid kinnisvara arendajaid, kes, kelle, kelle eskiisid ja detailplaneeringute ja võib-olla nii libedalt ei liikunud ühele laua pealt teise peale. Mul on tunne, teiste kapo töötab nagu veidi ameerikalik meetoditega samad, tema langetab oma otsuse noh mingil määral nii-öelda tunnete põhjal tundmuste põhjal, et novot selle mehed, et noh, see raha, mis tema lauasahtlis on, et nad ei saa olla puhas ja et see peab olema kuidagi mustalt mustalt saadud ja kui asi läheb kohtusse, siis lahendatakse need euroopalike meetoditega, et kas juriidiliselt see raha ikkagi suudetakse ära tõestada, et see ei ole tema raha, vaid see on kuskilt saadud ja see on juba tunduvalt keerulisem. Seda ka Tallinna linna mured hakkavad üsna varsti väiksemaks minema, sellepärast et nõmme hakkab eralduma. Linnaosast hakkab muutuma linnaks. Ma ei tea, kas teieni on jõudnud ajalehte Nõmme sõnumid, mis iga nõmmelase postkasti teatava regulaarsusega potsatab, aga, aga linnaosa vanem Rainer Vakra on seal väga selgelt välja öelnud oma oma kolumnis linnaosa vanema, ühtlasi ka ajalehe kolumnist. Et, et kui see jama ikka ei lõpe ja nõmmelaste hääli tulevases kohalike omavalitsuste valimisel ei arvestata nii nagu nagu praegu seda tehakse, ehk siis ebaproportsionaalselt rohkem hääli ei saa, võrreldes näiteks Lasnamäe või siis Põhja-Tallinna elanikega, siis siis tuleb kõik laskmisele vaatamata hakata nõmmelt taotlema kui omaette linna staatust. Et noh, ma usun, et paljudele nõmmelastele see meeldiks, kuigi millegipärast see kogu see jutt tundub mulle kuidagi variserlik. Ma ei tea isegi, miks. No mulle tundub küll, sest et see on täpselt sama, et kui meile ei meeldi see jutt, mida seal Toompeal aetakse, siis võiks ju ka näiteks Saaremaa Eesti küljest hammustada Ida-Virumaast nagu rääkimata, et minu meelest see läheb natukene nagu sammast. Ei, no vaata, Nõmme puhul on see, Ta on iseseisev linn olnud ja, ja tegelikult paljude nõmedate südames on tegelikult salamisi soov kui me niisugused noh, nagu majandusarvestused ja ja kõik muu, jätame nagu nagu tahaplaanile, et, et õudsalt tahaks, et noh, meie, meie linna siis Nõmme linnajuhiks see erakond või need erakonnad, keda meie oleme valinud, aga jah, aga mitte mitte mitte erakond, keda lasnamäe. Avata seal on lihtsalt see vahe, et sel ajal, kui nõmmel eraldi linna oli, siis tõenäoliselt kui minna seal Rahumäe juures sinna mäenõlvale ja vaadata nii-öelda Tallinna poole, siis oli tükk tühja maad ja siis tuli Tallinn. Aga nüüd on seal, eks ole, see kõik see Mustamäe ja kõik see, ühesõnaga see vahepealne vöönd on nii kokku kasvanud, et väga raske. See on Asi suhe üleval ka nii, et nõmme, silt lõpeb, on nõmmel kriips peal ja Ongi ilusti kiri Tallinn, eks ole, kilukarbi silueti ka, nii et et nii võib ka olla, nii on maailmas küllalt linnu, mis on kokku kasvanud, aga, aga on ikka omaettelinnud. Et Eesti riigi territoorium on ka ajaloo jooksul mitmel järgul olnud ära jaotatud mitme suurriigi vahe küll taanlaste, sakslaste ja venelaste vahel, nii et selles mõttes noh mõte tundub ahvatlev tegelikult eriti neile, kes Keskerakonnast suurt ei pea, nii et. Samas on see, et sa ütled otse välja, mida mina enne libamise püüdsin selgitada. No ma ei tea, kas see on samas jälle hea mõte, et seda rohkem jätta, ütleme siis ülejäänud Tallinn nagu nagu ütleme siis ka rahvastiku koosseisu mõttes ütleme teistsuguseks. Et kas see on hea mõte kokkuvõttes tekitada olukorda, kus nagu Lasnamäe olekski omaette linn. Lasnamäe võiks ühendada Maardu ka näiteks nagu on tehtud ettepanekud rohketes muide netikommentaarides selle rolli, mis moodustab pealinn ja ärme hakkame tõsiselt seda arutama, sellepärast et need salasoovid siiski on, et. Linna peab olema korralik sissetulek ja selles suhtes ma usun, et nõmmel elavad inimesed toovad nii-öelda kohalikus omavalitsuses päris korraliku kopika tunduvalt, et rohkem kui Lasnamäe inimesed. Ja muidugi nõmmel need on majanduslikult oleks selle linna kindlasti tulevikku. Võib-olla ta ei oleks nii rikas, kui meil on näiteks Viimsi vald kus kindlasti keskmine sissetulek on oluliselt suurem veel kui Nõmme elanikke. Aga ma arvan, ta majanduslikult tuleks toime, aga kuidas nende suurte infrastruktuuride lahutamine kooliharidus, lasteaia huviringide, kõigi nende probleemidega, mida näiteks millega Pärnu hädas näiteks on, sest väga paljud pered, kes elavad nii-öelda linna äärealadel, territoriaalset linnast väljas tekib küsimus nende laste kooliskäimise maksustamisest, kõigi huviringide ja selle omas, nii et tegelikult need probleemid, mis sellega kaasneks, ma arvan, et Tallinna linnal oleks mitu vastukäiku nõme linnale. Tahaksite nüüd jälle head kolleegid, väga tõsimeeli seda asja arutama, mina ei näe selles midagi, selles ettepanekus muudkui, kui keskerakondliku Nõmme linnaosavalitsuse sellist süüa võib ta võita. Nõmmela südameid? Teadupärast seal eriti palju selle erakonna valijaid ei ole ja, ja see on olnud juba ammu juba ennelist Urmas Paedi linnaosa vanemaks olekut Reformierakonna pärusmaa ja küllap seal valitakse ka teisi erakondi, aga kindla peale Keskerakond võimule ei saaks, aga aga valimised on ju tulemas ja südameid on vaja võita. Ma arvan, et Rainer Vakra võiks kõigepealt enne kui ta hakkab selliseid utoopilisi ideid välja käima. Tohutud oksahunnikud nõmmelt ära koristada, mis pärast seda lumetormi maha jäi. Tormist on möödas kaks nädalat ja ja lumi on vanajumala abiga ära sulanud ja, ja kõik on ilus ja puhas. Ainult oksi korista, mitte keegi, aga oksi minge, vaadake, ei ole, ei ole tõesti vähe, vaid seal on ikkagi tubli meesterahva reie jämedused, oksad on, on maas, risuhunnikud vedelevad ja mitte keegi nendega ei tegele, nii et alustame ikka nii-öelda rohujuure tasandilt ja siis hakkame linnu lamama. Tegelikult sa ütlesid küll, et see oleks nagu ühekordne selline mõttevälgatus või aga see idee on ju iseenesest olnud vanad. Oma oma kümmekond aastat on ta küll tuha leebunud. Absoluutselt, ja ma usun, et iga Nõmmerase südames ta elaks, kui oleks nii-öelda kindlus, et, et elu läheb sellest paremaks. Et linnaosa, mis praegu on linnaosa, võiks eraldi linnana aga ka püsima jääda, sinna jõuaksime. Haldusreformini taas välja lõputu teema on, et ajal, kus me püüame nii-öelda omavalitsusi ühendada miks Eestis üldse omal ajal nii palju nii-öelda omavalitsusi tekkis, siis tundus kõigil seda, et nad isekeskis oma väikestes volikogudes suudavad asju paremini lahendada, kui suures hääl jõuab kuidagi rahvaajal paremini, otsustajateni aga jõuti selleni. Majanduslikult tekkisid hoopis raskusi ja ei suudetud oma valla nii-öelda majandusasju piisaval tasemel ajada. No tegelikult on siin ikka taga suuresti see, mida mu meelest püütakse seal haldusreformi jutuga lahendada, asja, mida ilmselt sellel kujul, et lihtsalt mõne vallaliitmisega ei lahenda, see on see, et mõned selliste asjade korraldused nagu nagu transport, nagu gümnaasiumide võrk, et see on tõenäoliselt lahendatavad umbes maakondlikul tasemel. Need ei olegi lahendatavad üksiku üksiku valla tasemel ja teda ei ole lahendatavad ka sellega, et liidame kaks naabervalda ja, ja, ja, ja need on ka küsimused, mis kindlasti Tallinnas olenemata Nõmme separatismi lahendatavad ikkagi üle linnaliselt. Et pigem näiteks kui me räägime ühistranspordist, siis on ju probleem selles, et et Tallinna ühistransport vajaks laiendamist nii-öelda Suur Tallinnat. Sest on loogiline, et tegelikult kõik need kümned tuhanded inimesed, kes käivad Tallinna naabervaldadest, kes, kes maksumaksjana justkui oma magamiskoha on seadnud sisse, eks ole, Tallinna naabervaldadesse. Aga tegelikult on sama hästi kui tallinlased, sest iga päev tulevad Tallinnasse tööle vajaks tegelikult ühtset ühishaaras oma jah. Et see, et see vajaks tegelikult ühtset ühistranspordisüsteemi, see vajaks tegelikult ka näiteks hariduskorralduse koha pealt või lasteaedade koha pealt, enamik neist inimestest ühel või teisel viisil püüab oma lapsed panna Tallinnas lasteaeda või kooli, ehk sinna, kus nad tööl käivad, iga päev. Ja, ja see on pigem probleem, mis on ühendatava mitte Tallinna tükeldamisega, vaid Tallinnast suurema üksuse nii-öelda ühise koordinatsiooniga, mis peaks küll nagu olema noh, milleks on ideaalsed tingimused olukorras, kus Tallinna linnas on sama võim kui Harjumaal maavanem, eks ole, kes on ka keskel onlane, aga uskumatul kombel seda, see koostöö lonkab nii mitut jalga, millest ma ei suuda aastate jooksul aru saada, et ometi olukord, et oleks olukord, et tegu on nagu kahe erineva näiteks võimuga kus tõesti ühel pool on Tallinna linn nagu riik ja Tallinna linn kemplevad, tõesti, eks ole, et umbes riik tahab paraadi korraldada, Tallinna Vabaduse platsil töid tegema, eks ole noh nagu tüüpiline näide. Aga, aga noh, miks sel suvel tegelikult peeti, eks ole, paraad kuskil pirita tee peal, mitte Vabaduse platsil. Et aga, aga noh, et see, et Harjumaa vallad ja, ja Tallinna linn ei suuda segu paljusid asju koos teha Mitte ainult Eesti riik on ikka nii pagana haldussuutmatu, et, et lausa valus on. Vaadates paljusid asju, mis, mis tegelikult oleks võinud ammu olla lahendatud, siis kui oli raha siis, kui raha voolas riigi kaukasse, nii et need kohin sääre käisid miljardid, eks ole, mis, mis reservi arvati, jumal tänatud, et arvati, et praegu on nüüd hea võtta, kui aga ikka miinusesse jäädakse ja, ja seda vähem jääb endiselt laenu võtma, aga, aga noh, see see, see lõpmatu otsustamine ja otsustamine, otsustamine, mis mitte kuhugi ei vii, igasugused miljonid veeretatakse mingisuguste ekspertkomisjonide ja välismaiste firmade kaukasse, aga otsuseid ikka ei lange. Alles eile või üleeile nägin räägi lehes artikleid, kuidas majandusministeerium on, on tellinud siis Tallinna ja Tallinna-lähedase rongiliikluse ja see vist puudutas tegelikult kogu Eestit. Aga noh, kuna elektriraudtee stele jutt, siis kõigepealt Tallinna. Tasuvusuuringu, et milliseid ronge osta ja millist millist rongiliiklust arendada ja ja Soome firmade, pika ja põhjaliku sellise uuringu ja soovitab lõppjäreldus oli, soovitame tungivalt mitte elektriraudteed likvideerida ja mitte minna üle diisel, et hajutada nii-öelda, et munad ei oleks kõik ühes korvis. Kui diislikütus läheb kallimaks, elekter võtta, see on keskkonnasõbralikum ja, ja nii edasi. Kommentaar majandusministeeriumist üks lause. Me ei ole veel otsustanud, mida teha, mis sa tellid sellest uuringust, kui see on nii esinduslik, nii hea, nii kogenud partnerilt, mis asest tellid, siis kui sa ei ole otsustanud, otsustasid lõpuks ära. Otsusta ära, missugust teed, meil on vaja Tallinna, Tartu vahel otsusta ära, kas meil on vaja Saaremaal või vähemalt poolsaart nimega Saaremaa ja tehke lõpuks. Nojah, aga see on ju, me näeme ju sel nädalal, eks ole, jälle kujukalt, noh, võib-olla siis järgmiseks nädalaks nad ikka saavad millegiga valmis seal selle eelarvearutelus, aga aga see on ju täiesti täiesti tegelikult naeruväärne ikkagi, kuidas, missugune otsustamatus tegelikult selle ümber toimub. Ma saan aru, et keerulised valikud on, eks ole, taas kärpida eelarvet paari miljardi võrra. Aga iseenesest isegi noh, ma, ma ei kadesta neid kahtlemata ja see on, see on keeruline. Aga just nimelt see, kuidas seda asja aetakse viitab sellele, et niiviisi ei saagi otsustada ja niiviisi ei saagi riiki juhtida, nagu see valitsus riigijuhtimise teeb. Kui, kui ütleme rahandusminister ühel päeval tuleb mingite ettepanekutega avalikult ja peaminister järgmiselt päeval ütleb umbes noh, ütleme natuke utreerides, rahandusministeeriumil rahandusministril olid lollid ettepanekud. Läks, et noh, ma ei kujuta ette, kui te, kui me oma firmas näiteks kui, kui mingit firmat Eestis edukat firmat juhitakse. Ma ei, ma ei oska neid näiteid tuua, ausalt öeldes ühtegi ühtegi. On veel ka firmades midagi otsustab alati jääb ju valikul on koma ja siis on aga sest et alati jääb midagi ka miinuspoolele, aga otsus peab ikkagi langema. Just kaalutaks eraplussid-miinused ja lõpuks leitakse see parim variant, aga meie riigi tasandil ei leita mitte midagi. Firma vahel on muidugi üks suur erinevus, et kõik valitsused, mis koosnevad nii-öelda koalitsiooni, sest seal on tegelikult ikkagi kolme parteiga ja ma olen vahe mõistnud seda, et kui Padar ühel päeval räägib ühte ja kaks päeva hiljem teist, et tegelikult koalitsiooninõukogus on teemadel arutatud, leitud püütud leida mingit teistsugust kompromissi. Aga Ma olen täheldanud ka seda, et noh, sotsiaaldemokraat ise on väga palju muutnud oma seisukohti algselt olnud ühel kuu aja pärast hoopis teistsugusel seisukohal. Et sellises koalitsioonis on ka väga raske üldse selliseid kõigile osapooltele meeldivaid otsuseid leida. Oleks valitsus koosneks ainult ühest parteist, olgu see Keskerakond reform või näiteks sotsiaaldemokraadid, arvan, et asi liiguks paremini. Kindlasti liiguks, sest siis oleks otsustatavus, oleks palju konkreetsem, tehakse otsus, selgub, kas hiljem oli õige või vale. Ma ei tea, mina nagu ei näe jälle seda, ma ei ole nagu nõus sellega, et, et see on nagu enesestmõistetav, et kui on koalitsioonivalitsus, siis ongi otsustusvõimetu ja ongi nii-öelda luik, haug ja vähk, eks ole, et, et minu meelest aga Eesti varasemate valitsuste kogemus ei näita, et see peab tingimata olema. Mina mäletan küll koalitsioonivalitsusi kogemusest, kus suudeti otsustada, suudeti kokku leppida suurtes reformides suudeti rääkida enam-vähem ühel häälel. Et kui, kui peaminister tuli mingi jutuga ja ütles, et nii on, et siis siis tegelikult ka kogu valitsus kellel võib-olla küll noh, niisugune mõru muie suul kinnitas, et noh, et, et kui peaminister nii ütleb, siis nii on on nagu see olukord, kus igaüks tuleb ja ütleb, mida ta tahab, eks ole, ütleb siis oma partneri kohta ka, mida ta tahab, haab ja see tegelikult on selle asja nimi ikkagi niisugune paras anarhia, mida, mida me avalikkuses näeme, seda, kuidas kõik need kolm erakonda eranditult, kuidas nad üksteise suhtes käituvad. Siin ei ole tõesti, et keegi on hea ja keegi neist halb, et nad lihtsalt ei ole kokku sulanud ühiseks valitsuseks. Ega ma ei tea, mis see hea lahendus on, sest ega ei ole tõesti silmapiiril näha mingit head lahendust, et paneme valitsuse teistsugusena kokku ja toimib, et paremini, eks ole, et ütleme näiteks mingi mingi teistsugune kombinatsioon riigikogu baasil tõenäoliselt tähendaks vähemasti poliitiliselt veel suuremaid vastuolusid. Et kui need kolm erakonda valitsuse moodustasid, siis võis ju arvata, et nad on suhteliselt nagu maailmavaatelt lähedased Nad on varem koostööd teinud, nad äkki suudavad mingi meeskonna luua. Aga sellest on nagu õudselt kahju, et seda tegelikult pole toimunud. Et toimub mingisugune igaüks nagu elab mingit oma välja ja noh, kui sind annaks rääkima nagu Juhan Partsi kõikvõimalikest nendest noh, tegelikult suurtest projektidest, mida ju majandusministeerium sunnitud ajama kõikvõimalikud teed, raudteed, eks ole, siis need kõik on tegelikult kehtib, mille puhul mina saan jälle nagu aru, et Juhan Partsi käed on väga seotud, tema võib isegi öelda, et mina tahaksin näiteks selle elektriraudteega, mis siin jutuks olla, teha seda. Aga kui ta ei leia sellest tegelikult laiemat kokkulepet, siis see tema tahab, ei, maksan. No aga me ei tea, et ta ei leia, tähendab, meil ei ole mingeid tõendeid selle kohta, vähemalt avalikkuses ei ole tulnud ühtegi ühtegi iitsatustki, et keegi talle nagu vastu vaidleks vastu vaatab, ainult ainult otsustamatus. Ja seesama seesama Juhan Parts, kui sa selle nime juba suhu võtsid, siis kes on, eks ole Eesti esindajaga näiteks Estonian Airi nõukogus ja riik esindas riiki ja, ja, ja kui ta ütleb siin ärilehes, et valitsus võiks vaadata enesekriitilisemalt enda sisse, siis ma ütleksin, et kallis Johan, vaata iseenda sisse enesekriitilisemalt. Mis maksis sinu lause. Estonian Airi võib näiteks ähvardada pankrot. Mis maksis lause sellele firmale, mille, kus sa esindajad, nii-öelda riiki, kui palju broneeringuid ära öeldi, mis, mis kokkuvõttes see endaga kaasa tuua või mitte, keegi ei vastuta, see minister võib ajada suust välja igasuguseid lollusi ja, ja mitte keegi ei vastuta selle eest tema tema veel viimases järjekorras. Et kõigest kõigest sellest on nagu kahju ja riik riik kiratseb, eks ole. Riik kiratseb ma ütlengi, et kui noh, siin suure hädaga, eks ole, kembeldakse noh, mingisuguste hädapärast noh, ütleme, et lõpuks traageldatakse kokku mingi hädapärane kokkulepe, kuna lihtsalt tähtaeg näiteks eelarvega kukub, eks ole, siis midagi traageldatakse kokku. Aga sellest on ikka väga-väga pikk selleni jõudmiseks, et kui me tõesti unistame siin mingisugustest suurtest ja ütleme isegi mitte ainult koalitsiooni, vaid nagu sellist võib-olla koalitsiooniülest kokkulepet nõudvatest, suurtest reformidest, eks ole, haldusreformist, haridusreformist noh, juhul kui selles kokku lepitakse, et see tõesti hea on. No minu meelest sellest ei ole midagi unistadagi sellise valitsuse puhul, kes sisemiselt ei suuda mitte milleski kokku leppida. Et, et see on nagu tänases olukorras, kus lihtsalt Eesti riik on nii raskes seisus ja kogu maailm, eks ole, nii raskes seisus nagu on, et meil oleks vaja nagu tugevat valitsust. Tegelikult on aeg muidugi, kus selliseid häid otsuseid ei olegi ja vagur saare kutsu saadet ERR-ist ja mõtlesin seda kõike otsad tegelikult lahti ja ja ta ka valitsuse tasandil lahti, aga minu meelest peaksid olema julge mees, on kasvõi peaminister, kes siis lõpuks otsustaks, ütleks seda, et head otsust ei ole. Me müüme Estonian Airi maha, me võib-olla kahetsen. On just nimelt, aga tänasel hetkel just ühenduse, mida me teha saaks selgest ja riigieelarvele? Ei ole raha, et panna 300 miljonit sinna sisse ja olekski otsus. Määramatus kestab, see hävitab seda firmat ja ma arvan, neid valikuid on tulevikus veel vähem. Neid halbu otsuseid tuleks tegelikult antud hetkel julgemalt välja, et ma mäletan seda, et sa rääkisid Sulev varasemates koalitsioonides, et Mart Laaril oli kuidagi mingil hetkel nagu julgust selliseid halbu otsuseid asju teatavaks teha, kuigi ma mäletan seda, kuidas rahvas ja ajakirjandus seda materjali nende otsuste eest. Aga just tagantjärgi me vaatame, see, et tol ajal alternatiivi tegelikult ei olnudki. Ja võib-olla tõesti Ansip muutuks meedia ja rahva ees veidi ebapopulaarsemaks või palju ebapopulaarsed otsused, oleks vähemalt tehtud ja tark meedia võib-olla mõistakse püüakski rahvale tegelikult seletada, et see nii ongi. Eesti õhust ehk Estonian Airist ei tahaks üldse rääkida, terve saade sai tehtud nagu seltsidega, otsad jäävad lahti ja nad jäävadki lahti ka kõige-kõige rohkem ei tea, kas nad ei tohiks jääda? Jah, aga kõige rohkem mind vihastab siis, kui küsitakse, mida sa oma saatega tahad saavutada või, või kui sa alustad kell kaheksa, mis sina roosa jõuad kell üheksa ma ütlen, et mitte kuhugi ei jõua siis terve riik ei jõua tähtis arutelu, tähtis on nii-öelda. Mingisuguseid mõtte mõttelõnga, siit kätte on, see on, minu meelest me olemegi. Teatud soovitasin jõudnud inimesteni sellega, et tundke rõõmu väikestest asjadest. Ja teine asi see. See võib muidugi suhtuda sellesse, et rahulduge väikeste asjadega ja rohkem pole vajagi, ei, mitte aga, aga otseselt ootavad suured asjad, aga. Seal ongi see, et halbu otsuseid tuleks langeda. Minu meelest on ainult üks sõna Eesti õhuga ta minu arust valitsus ja kogu Eesti riik teeb, ainult, on teinud ainult ühe positiivse sammu. Meie ametnikud, kaasa arvatud teise, kolmanda ja isegi viienda järgu ametnikud, kes on hakanud käib rahvusvahelistel kohtumistel lendavad Eesti õhu äriklassis, lähevad raha, toovad nad firmale sisse, muud muud head, ma ei ole sealt leidnud. Teisest küljest muidugi Eesti riik ja selle võrra vaesemaks, kui, kui see väike ametnik ei, ei lenda mitte turistiklassis 5000 krooniga näiteks Brüsselis edasi-tagasi, vaid 10000 krooniga, aga vähemalt osaliselt Eesti omanduses olevale firmale toota midagi sisse ja see on, see on positiivne. Positiivne on see, et nad ka ei rendilennukitega, ei lenda väikest eralennukitega, nagu Ameerika suurfirma poliitsiiamaani teevad. Mäletatavasti isegi Ameerika kongress tegi märkuse General Motorsi juhtidele, kes lendasid kokku valitsusega nõu pidama. Kõik eralennukeid. Jah, aga kui Eesti õhk oleks täielikult Eesti riigi omanduses ja kui ta nii-öelda oleks toimiv firma ja tal oleks ilus äriplaan, mis, mis tõesti aastate peale ette vaatab ja ja millel hästi läheb siis oleks väga tore, kui peaminister riigi rahadega üürib Väikse lennuki, lendab sellega Brüsselisse oma kaaskonnaga tuleb tagasi, raha jääb nii-öelda riigi riigi kaukasse ja firmal läheb hästi. Plaan ei suudetud teha headel aastatel, siis veel väiksem on tõenäosus, et seal tehakse nüüd. Ma ei tea, mina nagu ei oleks jälle nii skeptiline Eesti riigi võimekuse suhtes oma firmasid juhtida. Võtame siiski selliseid suuri riigifirmasid noh, Eesti eruta ja no ma ei tea isegi raudtee ja ma ei oska öelda, kas tahetakse maha müüa, kas teda tingimata on halvasti juhitud, eks ole, raudtee on siiski ütleme noh, teatud teatud situatsioone, mille puhul võib öelda, et, et aga noh, kes oleks nüüd tingimata nendest oludest väga palju rohkem välja pigistanud et või, või Tallinna sadam või või siis noh, on ikkagi riigifirmasid, mida, mille etteotsa on minu meelest suudetud palgata ta selline täiesti hea mänedžer, ment, mille puhul ma küll ei julgeks öelda, et näiteks selle firma ma ei tea, mingis välisomanduses ollakse edukam kui selles, et, et Eesti riik suudab üleval hoida, et minu meelest nagu Estonian Airi puhul tingimata välistada, et ta võiks Eesti riigi omanduses edukas olla küll ei saa mitte edukas edukas nagu vale sõna, aga mingis mõttes ma olen nagu nõus jälle nende argumentide, et Estonian Air on nagu maantee pikendus mõnes mõttes ta nagu Saaremaa praamiliin Ja meie saade hakkab läbi saama viimased sõnad, ma tahaks öelda sellised, et täna meie põhjanaabrite sünnipäev, Soome riik saab 91, pannakse, mis on väga tore. Me soovime nendele õnne. Ja eile tuli meieni, ma arvan, et vaieldamatult kurb sõnum vene õigeusu kiriku pea, patriarh Aleksius, teine suri ootamatult ja Mul ei ole vähimatki põhjust kahelda nende inimeste sõnades kes on temaga isiklikult kokku puutunud, kes on temaga pidanud arvukaid nelja silma vestlusi ja kes ütlevad, et tegu oli vaieldamatult eesti sõbraga. Kahtlemata oli tegu väga keerulise isiksusega, kes elas väga keerulisel ajal, aga milline aeg ei ole keeruline. Ja, ja selles mõttes ma usun, et ka Eesti Eestit on tabanud selles mõttes väga raske kaotus, aitäh. Head kolleegid. Aitäh kuulajatele ja nautige nädalavahetust.