Tere õda, kus ta raadiokulle Ola Valtri, Valdo ja kõneleja tsipake võrokesi tegemiisist Võrumaalt osalast peri filmimis valgu jaanis, tekk filmi Valtri Ahto nimelisest meremehest, kes oli esimene eestlane ehk jääpurjelaevaga ümbri ilmasõit. Ahto film on rahvale häste meele perra olnud. Seost nädalis olnud uut kinod on kaetud peaaegu 5000 kõrge valgu jaanis. Üten hinda filmiga terve Eesti läbi sõitnud ja rahvale jutustanud, mida põnevat tegemisemann juhtu, mida inemise oma autorile päält filmi kalmist, kõnelnu valgu jaanis. No kõige huvitavama Movikestu kui Inemise kõneleva loid lugusi Kuimudena esiomava ahtaga, kuigi muuda seotu näitisest sääne juhus, kus itsinemine kõnelsi tuut, kuimuudu seisund, tõsi, sel aastal Ahto vits kõrk ärevil Eesti sai kokku oma imega ja tolle inimesi Esa mulle kõneletud jutt oli siis ahta emale autojuhis olnu ja Ahto ema Käsmost Tallinna hävinoosi sahtaga kokku saama. Nädal aega tagasi sain ma kokku siis Ahto onu Ladze lapselapsega ja eks neid kohtumisi häälefilme on olnu ja, ja igasuguseid lugusid kuulda. Mida siis Ahto imeautojuht kõnele kuissis, imepoid kokku saivad? Noh, ütleme niimoodi ina ööses Tallinna autojuht Olgitena, et suur põhjus, milles jää Olikstu, et 36 aastat oli möödalennud ust aust, kui ta viimati poidanud Mäksa eks Ahto roll, eks võõras jäänud ajas ja jah, ega sa võõrainemisega yks Tal on hästi kurb tegelikult, aga vääga palju perekonna ju lahuti ärtu sõja ja seetõttu, et ka ütlemiteniks eesti rahva traagika Hanno mäega, paljusid okupatsioon ja sõda, eks puudut ja Niall. Kate Ahto film esiongi, kurb. No ma ei taha teda nüüd nii kurvas deta, aga eks seal mingit säänest melanhoolselt kinnale see nom, aga ma olen ka sane rohkem rahulikult. Aga kogu see eesti rahva Loonam melanhoolselt ja kurbust, et ma tahaks usku, et sellel Loonom võiks telgis kodus ikka, kus kinemineiks väheke võib-olla naerda. Eks ta seikluslugu ole, et gimme-le mitte, selline tüüpiline Eesti dokumentaalfilm. Võrokesi suur laulupidu, Uma Pido, tule Jaba Veidend kui kate kuu pärast Tõsal juunil Võro Kubija laululava pääl href tase, laulukoor juba suure hoolega Uma Pido laule, nii ka kaika kuurjaam, tuul, mõtten, esiäraline, et panti kokku vaevalt mõni kuu tagasi, kuis kaika kuur, loodus sai tuust, kõneles koorijuht rosett seeria. Alguses me mõtlesime, et teeme Kunna koori, aga siis ma kai nii hästi tule välja, mitmehäälne laulmine ka, et kui on neljahäälne laulmine, siis kohati on meil ka kuue või seitsmehäälne, aga arengu, miks kõva ja meil on täitsa tavaline segakoor kuistel oma Uma Pido laule harjutamine, lähen siis kui kohale siis hariduse kõik kõvasti, aga, ja siis, kui ma niimoodi kõnele nendega, siis yks tule välja, mõni harjutasiks Kotongaja kulles ja autosõidu peale niimoodi. Heli yks kõlava Kogoik kõrvale oled sa ka varr hambakooriga länne omale pidada ka ei ole ja nüüd ma esika tunnes juba aastaid, kuna maale ju koori juhtmistop, noh ja tikk haiguma ei ole ta tüüta üldse Tenno ja nüüd ma olen aru saanud, käe, uni kogu koik sügelenud ja meiks tassinud koorivärgid võiks edasi minna, et unistus on suur, et sinna suurele laulupeole võiks minna seal ma vast kuskilt otsi laulik manu ja aga mulle meeldis nagu tud kooridriteta ja kui on sealse rõõmsa Inemise, kes Tahtatud laulmist siis on nagu hävitada pooda juba, kus ta tulemust siis seal välja tuleb? Mille neile meeldis kaika koorin laulda kõnelise koori liikme visseli Triin ja trolle. Laulmine on kõge meeldinud mulle eluaeg ja üksinda laulda, saatkoton kah, aga siin on nihe, seltskond võrokeelse laulmise asi on, teil on kamann, nii et olles pruute ka seal suure võra Kubija lauluväljaku peal laulmist tehtu pärast olengi. Triin mõttes on mul sõnad suust aga ütlemine, et kruusal, Kubija laululaval laulmine do nagu ei ole, nii väga ei tõmba ja ka ütleme siin kuulsatkem ei näe niisiga ja annetaja, et too on nagu ühe ja samamuudu laula, kott on niikuinii aga vitsesivile umbe hääl koori juhataja do hoitkaagoonia umbe hääl lauda kui häguri juhataja, nii ammu oma pida sõjas. Uma Pido on võra oma rahva kokkusaamise kodus, kus ma ütlen küll lauda ja see aasta on mulle väga meeldinud kõik matka ja et too on terve aasta läbi olnud sane tegemisi. Pakva asi, et mitte enne Tuits räim. Üks päev on nagu seal, aga tegelikult tähendas pool aastat saava hinemise Kokko laulva, et on nagu saane pikem tegemine ja pikem ettevõtmine. Ja ongi selleks korraks kõik saate saatuse koka, Harju Ille lugi valt pri Valdo lahtsana võrokeelne saadet tulejal nädala pärast neljapäeva kell viis läbi viis minutit.