See ei ole nõukogude aja nostalgia, vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on siin vikerraadio stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino, tere maarjatere ning meie tänane saatekülaline, kelleks on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Mihkel Kangur. Tere. Tere. Nagu meie külalise valika reedab, hakkame alanud keskkonnakuu puhul rääkima looduse ja inimese vahelistest suhetest keskkonnast nii üldisemalt kui võib-olla ka detailsemalt. Aga heidame kõigepealt pilgu tänasele kultuuriajakirjandusele. Nii minul on siin Sirp ja Õpetajate leht juba lahti. Kõige põnevamad lugemised olid minu meelest sirbis seekord kirjanduse rubriigis, mis võib-olla ei ole väga üllatav, sest need välja valisin. Aga Pilleril arm on teinud tõesti väga huvitava intervjuu vang raamatukogudest, kus siis vea Ono ja Kristo Gulo räägivad sellest, milliseid raamatuid armastavad siis vangid laenutada ja kas vanglas armastatakse lugeda, et jääks põnevus õhku? Ma ei ütle seda siis teile välja, vaid lugege ise sirbist. Ja samal teemal jätkab tegelikult ka Doris Kareva. Võib-olla natukene isiklikum aspektist, ta meenutab ka mitmeid kordi, kui ta on ise käinud vangidega kohtumas kirjanikuna, et eriti tore on, ma loen ette ühe tema meenub tused. Tsiteerin, mäletan lüürilisi loodusluuletusi, mille autor heleda pea ja kergesti õhetama löövate põskedega uje noor poiss oli. Nagu hiljem kuulsin, pikaaegset karistust kandev mitmekordne mõrvar. Et aga tegelikult jõuab ka Doris Kareva järeldusele, et raamatuid tuleks kuidagiviisi tihedamini ja rohkem suuta vangi viia, vanglatesse viia, et vangid saaksid neid siis lugeda. Jääd lugemine kindlasti päästab nii mõnegi hinge seal. Ja kui eelmisel korral ma arvan, et see oli eelmise korraga, üle-eelmisel korral oli meil seoses Londoni raamatumessi ka juttu sellest, et õieti Pilleril arm kirjutas sellest, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid oma Paremini rakendada ennast nii-öelda rahvusvaheliselt turundades siis Tristan Priimägi mõnes mõttes nagu jätkab selle teemaga tänases sirbis kirjutab siis filmi teemal sama asja, õieti on see kokkuvõte sümpoosionil, mis on keskendunud siis balti filmikunstile ja millest ta ülevaate annab, aga aga see, ütleme sõnum siis mingil määral on seal artikli see, et et Eesti, Läti ja Leedu võiksid tegelikult panna seljad rohkem kokku ja mitte üritada igaüks pusida omaette oma oma filme välisturule viies. Ja kui võtta ette Õpetajate leht, siis Õpetajate leht valdavalt on täna keskendunud erivajadustega noortele, et kuidas neid õpetada, mis erialasid nad saavad õppida, kuidas ja kus on neil võimalik ka tööd pärast leida. Aga veel jäi mulle silma niisugune pisikene arvamuslugu pealkirjaga, mis teeb lugemise õpilastele vastikuks. Ja olen päris nõus nagu selle autoriga Kristiine Vahtramäega, kes leiab väga sageli kirjandustund, muutub õpilastele ebameeldivaks ise lugemiskohustus muutub õpilastele ebameeldivaks, kui õpetajad teevad väga selliseid rangeid lugemiskond trolle ja, ja tõesti küsivad umbes selliseid asju, et kas lontu kõrvad olid kikkis või lontis ja siis sellest järeldub, et kas ta raamatut lugenud kui, kui lapsed tegelikult tahaksid hoopis rääkida sellest, et missugune lontu hingeelu. Et ma olen ise tegelikult sama meelt, et kirjandust ei saa õpetada päris nagu selliste vahenditega ja see viis, kuidas kirjandusest rääkiv rääkida on, on tegelikult paras väljakutse ja võib-olla sellepärast ongi mindud nagu seda kergemat teed, et saab sellise ristikestega lugemise kirja justkui panna, aga, aga tegelikult tegelikult võiks läheneda nendele kirjandustundidele loovamalt. Nyyd Peeter, sinu kord. Ma lugesin ka täna rohkem Õpetajate lehte ja mulle jäi silma Ove Matteuse pikem käsitlus Ernst Ennost, mille pealkiri on väikesed inimesed mõistsid Ernst lennud paremini kui suured ja see räägibki stenoloomingust rõhuga just tema lasteloomingule pedagoogi tööl ja see on väga tore ja huvitav, ülevaatlik lugemine. Seda soovitan küll igaühel vaadata, aga ma arvan, et inimesed leiavad ise veel endale huvitavaid asju selle nädala kultuuriajakirjandusest ja meie võime kohe edasi minna. Saate põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios ka saatejuht Maarja Vaino, nii meie tänane saatekülaline, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Mihkel Kangur ja hakkamegi rääkima loodusest, keskkonnast, inimestest, kuna alanud on keskkonnakuu ja sel puhul üks väike teadaanne ka kohe saate alguses, nimelt kuna algaval nädalavahetusel peetakse igakevadist, teeme ära talgupäeva ja ERR-i programmid tähistavad ka looduse päeva, siis sel puhul kutsub r ja teeme ära üles viiendal ja kuuendal mail istutama oma puud ja panema ka üles rahvusringhäälingu kodulehele pilt aitäh puude istutamisest. Kel kellel huvi selle vastu, siis vaadake ERR-i kodulehelt, täpsemalt ERE kaldkriips oma puu, sealt leiate juba täpsemad juhised ja sealt leiate ka juba praegu üles pandud pilte puude istutamisest. Puud seostavadki vist eestlastele kõige selgemalt loodusega, et kui meile meeldib mõelda endast kui sellisest metsarahvast ja puude istutamine on moes ja moes juba tükk aega. Ja ma mõtlesingi, et seda saadet võikski alustada võib-olla natuke siis provotseerivalt, et kui palju see meie metsarahvaks ja looduslähedaseks rahvaks olemine on selline mõnus poos, mida on kuskil linnas mugav ja hea võtta, aga mis tegelikult mingisuguseid reaalseid või tõsisemaid samme endas ei kätke, et kui palju me kujutame endale lihtsalt ette, kui palju selles ettekujutuses on tegelikkust? Ja see on üks selline hea teema alustamiseks tõesti, et mul on hea meel, et, et meil on vähemalt see poos olemas, et meil on suuresti ikkagi looduse suhtes selline positiivne, emotsionaalne mõnus side loodusega olemas, et paljudel rahvastel on see ikkagi tunduvalt kaugemale. See loodusest võõrandumine, arenenud sellise linnastumisega seotud protsess vähemalt meil inimesed tunnevad, et nad on kuidagi loodusega seotud. Samas paraku peame tõesti ütlema, et statistika nüüd kahe numbritega hakata najatama. Eurostati andmetel nüüd 2014 andmed sellel aasta maikuus peaks tulema uue uuringu tulemused näitavad, et eestlased on euroop paharahvaste seas kõige paremad loodusteadmistega loodusteaduste alaste teadmistega. Noh, see tähendab seda, et nad tunnevad kõige paremini liike ja oskavad nimetada kõige enam keskkonnaprobleeme ja neid neid põhjuseid ka nimetada siis ehk et, et mis, mis korreleerub küllalt hästi ilmselt meie PISA testi tulemustega ka, et, et meil on, meil on niisugune tubli ära õppiv rahvas. Et selles osas me oleme Euroopa tipus, aga me oleme Euroopa kõige kehvemad oma looduskäitumise keskkonnakäitumise poolest. Ehk et, et see on siis see, et kas inimesed on valmis ise midagi keskkonna parendamise heaks teha, tegema midagi ise ette võtma, midagi ära korraldama. Et selle ja et kas nad teavad, mida nad nagu teha saavad, et eestlaste peamine nagu nägemus on sellest, et, et riik, omavalitsus, suurettevõtted, Euroopa liit, noh, kõik teised peavad keskkonna eest hoolitsema, minust ei sõltu mitte midagi, mina olen niivõrd väike, no mis, mis sellest, et et ma selle, ma võin ju selle prügi ära sortida, aga noh, prügikastis on lõpuks ikkagi segatakse kokku, et noh, et mis nüüd mina, ma olen ju nii väike ja tühine ja ja see, see peegeldub natukenegi, ütleme, sellises suuremas pildis suhtumises noh, näiteks meie põlevkivienergeetikasse, et meie ju me oleme nii väikesed, mis meie mõju nüüd siin loodusele, et vaadake, see, mis seal Hiinas toimub ja, ja Indias, et nemad saastavad seda kõige rohkem. Ehk et meil ei oska tegelikult inimesed väga sageli ise midagi ette võtta. Ta ja seetõttu näiteks sellised aktsioonid nagu homme toimuv teeme ära koristustalgud ja need on olnud äärmiselt tänuväärsed, et, et see on ka uuringute tulemusena peamine tegevus, mida eestlased oskavad nimetada, mida nad ise nagu keskkonna heaks teevad siis nad käivad, teeme ära talgutel, et see on andnud ilmselt niidiotsa inimestele kätte, et kuidas nad midagi nagu teha saavad ja siis teine on loomulikult puude istutamine. Noh, riiklikud struktuurid tahavad nimetada mõningaid siukseid tegevusega metsa istutamiseks, mille vastu ma olen lapsel kooli programm koolis ka protestinud, et ärme nimetame siukest asja, metsa istutamiseks, ei saa metsa istutada. Me saame puid istutada, aga, aga et mets tekib ise, kui ta tekib ja, ja meil on nagu suhteliselt vähe võimalik seal midagi kaasa aidata sellele. Et see mets tekiks, aga puude istutamine ja prügi koristamine, see on nagu niisugune, mis inimestel lihtsamalt meelde tuleb, aga et tõesti sellised uuringud, et kui palju ollakse valmis panustama kas või rahaliselt, siis sellesse, et midagi keskkonna paremaks läheks vabad läbi vabatahtlike annetuste, et Soomes või ütleme Põhjamaades üldisena Saksamaal see annetamiste traditsioon on ilmselt parem või noh, me näeme siin seda, et kaas maalase tervise murede korral tullakse siis haigekassale väga varmalt appi, et aga noh, ma usun, et ka keskkonnaküsimustesse asi hakkab siit paisu tagant välja pääsema, kui, kui anda neid võimalusi, et, et inimesed reaalselt füüsiliselt saavad kuskil kaasa aidata millelegi, kui seda seda olukorda luua, siis ilmselt tuldaks kaasa kaasa mitmele poole. Aga see on tõesti kummaliselt pöördvõrdeline suhe, et me tunneme enda loodust võrdlemisi hästi, oskame nimetada liike nii pargis kui metsas samal ajal ei viitsi lillegi liigutada, et kui ma mõtlen näiteks Saksamaa peale, siis keskmine sakslane on väga teadlik sellest, kuidas tema enda elu mõjutab keskkonda. Aga ta ei ole võimeline pargi puidki üksteisest eristada, rääkimata metsloomade nimedest. Jah, haridussüsteemid on erinevad siin maarjakust ajalehes seda lugesid, et see lont olen kikkis lontis kõrvad, et see, see annab selle vihje ilmselt kätte, et ma olen oma tütre puhul ka pidanud vestlusi maha, et et tõesti, see ei ole oluline, mida kaaren ütles kalevipojale, et, et pigem on nagu see, mis, mis selle raamatu kalevipoja mõte siis üldisemana oli, nii et koolis seda küsitakse, aga meil. Loodusteadustes, ütleme bioloogias. Kooliprogramm, või väga paljuski on üles ehitatud sellele liikide tundmine liigi tunnuste selgeks õppimine ja ja siis keskkonnaprobleemid ja keskkonnaprobleemid on nagu väga-väga tõsiselt kooliprogrammis sees, nii et ma mul lihtsalt endal teooria või üks arvamus, mis põhineb ka üliõpilastega vestlustel, küll aga ka, et, et ma ei ole mingit uuringut selles osas läbi viinud. Et, et üks põhjus, mille pärast loodusest võõrandumine tekib ja miks ei taheta näiteks ülikooli loodusteadusega õppima tulla, on see, et seda keskkonnaprobleemidest räägitakse tohutult palju. Et see noh seal on 101 häda, mis selle keskkonnaga kogu aeg on. Aga noh, mõtleme, kui palju me viitsiksime mõne inimesega suhelda, kellel kogu aeg on mingisugused probleemid on ju, et et noh, et kellel on lihtsalt üks mure teise otsa, nii et siis ühel hetkel vaatad, et elu on muidu ilma selleta ka ju ilusam ja ehk et meil seda loodusarmastuse poolt seda süsteemse mõistmise poolt, kuidas see süsteem, mis meid elus hoiab et see jääb kuidagi tahaplaanile, ma üldistan väga jõhkralt ja, ja ma tean, et, et siin võib nii mõnigi bioloogiaõpetaja väga solvuda ja minul on olnud õnn õppida sellise bioloogia õpetajaga, kes suutis väga hästi teha seda süsteemset selgitust. Jaa, jaa. Et see sõltub hästi palju õpetajast, aga üldiselt öeldes siis on see probleemidest rääkimine prevaleeriv meil. Jah, ma teen ka siiski kummarduse nendele kirjanduse õpetajatele, kes väga hästi õpetavat kirjandust lihtsalt siia juurde kui õpetajatest rääkida. Aga ma mõtlesin selle loodus- või keskkonnatundlik kui käitumise osas küsida seda, et kas ei ole mitte niisugune kurb tõsiasi, et et meie, ehk siis eestlased oleme jõudnud sinna nii-öelda heaoluühiskonda, lihtsalt natuke liiga hilja, et tegelikult Ta on aeg sealmaal, et kõik nii-öelda heaolu ühiskonnad peaksid oma tarbimiskäitumises hakkama tagasi tõmbama, et hakkame oma mugavustest loobuma. Kui me tahaks nagu seda keskkonda kuidagigi hoida. Et see, et seda tegelikult ei saa annetuste teel teha, et seda saab teha ikkagi ainult reaalselt millestki loobumise näol. Ja, ja me kuidagi alles olime sellises ühiskonnas, kus nii paljust tuli loobuda, et me nagu ei raatsi sellest kuidagiviisi sellest mugavusest loobuda. Ja meie õnn ja õnnetus on jah, see, et me oleme peole jõudnud siiski nõude pesemise aeg juba, et et see Ütleme 20. sajandi jooksul toimunud ja peamiselt peale teist maailmasõda toimunud väga kiire tehnoloogiline areng, noh kõik teises maailmasõjas osalenud riigid on läbi teinud äärmiselt kiire majandusarengu meil jah, toimus see ütleme sellises natukene ebanormaalses situatsioonis mis tegelikult säästis meile küllalt palju ka sellist looduse Nagu algupära või ta jäi, keskkond jäi siiski suhteliselt puhtamaks, on jäetud, õnnestus ära hoida mõningat suured rumalused nagu tuumajaama ehitamine Võrtsjärve äärde või või ka siis fosforiidi kaevandamisest. Põlevkivitööstusega alustasime me ikkagi ise juba 100 aastat tagasi. Et või enne meie jah, enne meiega me iseseisvaks saime. Aga loodus isenesest säilis meil nagu küllalt, et hästi ja me oleme teatud mõttes tõesti sellisesse lõksu sattunud, et ka sellised ees seisvad suured keskkonnaprobleemid, mis meil globaalselt meid ähvardavad. Need ei ilmne meie territooriumil sellise teravusega, nagu ta nagu ta mujal on ja, ja see on pannud, teinud aga inimesed võib-olla meil natukene hooletuks, et me ei näe seda probleemide ulatust siia, siia liitub ka see, et, et tõesti me oleme olnud. Selts on küll nüüd juba 20 25, seitse aastat möödas, kui me oleme vabaks saanud, aga inimeste nii-öelda maailma kogemused, et käia mööda maailma, noh, meil üks kuuendiku maailma küll hästi kättesaadav, aga, aga muu maailma kogemuse nägemine, et kui kui suur, kui erinev, milliste probleemidega tegelev on maailm meie ümber ja milline on meie positsioon, et et see on mingisugune selline tohutu väärtus, mis meil on tegelikult kätte jäänud. Ja me ei, me oleksime äärmiselt rumalad praeguses situatsioonis, kui siis tormaksin ummisjalu järele sellele unistusele, mida siis näha. Ei, ma ei tea Soome TV reklaamidest, et meil peab me justkui tahame ihalema mingisugust siukest asja, millest me ilma oleme jäänud, et naabrilaps sai, jõuludeks on ja legoga meie ei saanud, on ju, et siis kompenseerime seda kuidagi, aga et me võiksime jätta vahele teatud etapid, nagu me jätsime tšekkidega arveldamise vahele või või midagi siukest, et jätame selle looduse tuksi keeramise vahele ja, ja pürgime nüüd sinna suunas, et me hoiame seda. Sest Eesti on Euroopas Baltikumi riigid, võib-olla üldisena ka, et. Ma olen ise olnud Holland lastega kaasas Peipsi ääres uuringutel, kui nad mõõtsid mõõdulindiga seda, et kui lai on nüüd see pillirootsoon ja ja millised on need tsoonid sealt, kaldast maa poole. Nad panid. See oli mingid müstilised miljonid miljardid, mis nad panid ühe järve kalda ääre taastamisse selleks et sinna tuleks üks Roostikus elab linnule, seal nimi ka meelde, et selle elupaiku taastada. Meie mega taastame praegust elupaiku, soo, soid ja metsi, aga et igasugune õnnetuse ärahoidmine on alati odavam kui siis pärast nende tagajärgedega tagajärgedega tegeleda. Me võiksime jätta selle mujal maailmas domineerinud, et, et me ei oota looduselt armuande, vaid võtame selle ise, et selle faasi võiksime vahele jätta, et nõukogude ajal me enam-vähem suutsime selle selle ära hoida ka, et et, et siis tulid need käsud tõesti Moskvast, aga praegust me teeme väga paljusid asju ikkagi ise omaenda kätega, et keegi ei käse meil teatud lollusi teha. Aga millest see ikkagi tuleb, et viimasel ajal on just maavarasid või, või üldse looduskeskkonna seotud teemasid nii tohutult emotsionaalselt käsitletud, olgu selleks siis kas vahel välja öeldud mõtted, et võiks, ikka võiks ikka neid põlevkivi ja fosforiidivarusid veel põhjalikumalt uurida või siis seesama Tartu puidutöötlemistehase lugu või siis minu meelest üsna halenaljakad mõõtmed võtnud Õismäe pajulugu, et need kõik olid hästi emotsionaalselt ükskõik millisel seisukohal nüüd olla mõlemat, et mõlema poole seisukohad on alati olnud vähemalt välja on paistnud niimoodi, et rohkema mängus tunded kui mingisugused sisulised argumendid Kas me oleme inimesed ja selles suhtes eitada seda, et, et meil on emotsioonid, on mingisuguse väga olulise tüki meist eemale jätmine? Me oleme jõudnud riigina ilmselt selles ilmselgelt sellesse faasi, kus. Kui see väga Rikkuse kasvatamine ei too meile enam seda heaolu suurenemist, et teatud arengufaasis, kus nii-öelda varanduslikke heaolu tõi heaolu kasvule suure tüki juurde, siis nüüd enam ütleme sellise majandusliku surutis meid ikkagi niivõrd palju ei, ei kiusa ja seetõttu muutuvad olulisemaks ka ka muud väärtused. Mul on mingisugune, ma ei ole kindel ja kas, kas ma oskan nagu seda väga hästi ära kirjeldada või, või kas see on nagu noh, ta ei ole väga selgelt maskajate tõestada või, või ütleme sellise teadusmõisteliselt nagu ära kirjeldada, aga ma usun, et, et inimesed on erineva keskkonnatajuga. Kui ma arvan, et see peaks nii olema. Ja erinevad inimesed tajuvad keskkonnas toimuvaid muutuseid erineva sellise ohu istinguna, kui see keskkonnamuutus on justkui kas siis liigile või temale endale isikuna ohtlikumaks muutuv. Ja globaalselt on Meie looduskeskkond muutumas selliseks, et meie senise heaolu hoidmine muutub järjest järjest raskemaks. Ehk et need loodushüved, mida me oleme siiamaani saanud nautida, nende kvaliteet hakkab kahanema järjest ehk et sööma. Otse öeldes siis tähendab seda, et elu maal muutub meile ohtlikumaks ja inimesed tajuvad seda, seda erinevalt, mõni ei taju seda võib-olla üldse, mõni tajub seda võib-olla teravamat. Ja ta püüab Leida sellele ohu istingule mingisugust realisatsiooni mingit väljapääsu sellest pääseda, sest asub kaitsma, seda tasub hoidma seda et kõht on meil täis, tegelikult me oleme, me ei ole kunagi nii rikkalt elanudki, me praegu elame, meil on me oleme maailma top 10 protsendi seas enda sissetulekutega, meil on õudselt hea elu. Varanduslikus mõttes. Kuid samas me näeme, et see ökosüsteemide kollaps, mis on nagu kiirelt kiirelt tulemas, muutub meile ühel hetkel ohtlikuks. Aga kas see eestlaste niisugune looduse loodusteemadele niisugune äge reageerimine ei tule, on osalt ka sellest, et väidetavalt me ikkagi oleme üks rahvas, kes on erakordselt kaua siin ühe maatüki peal elanud ja et kui meie identiteet on kuidagi tõesti selle maaga väga tihedalt seotud juba kas või sellepärast, et me oleme, see rahvas on valdav osa oma eksistentsist elanud ka nii-öelda talu poedlikult, et ta ongi olnud selles looduses kogu aeg sees ja kui meenutada nõukogudeaegagi sisu, sellised revolutsioonilised liikumised olidki ju looduskaitseliikumine ja muinsuskaitseliikumine, mis mõlemad on seotud üks noh, looduskeskkonna teine pärandiga. Ja, ja, ja sellest tulenevalt ka küsimus, et kas nüüd kui toimub ikkagi tohutult kiire linnastumine. Et kui kiire see kontakt niisuguse ütleme siis talu poetliku või nagu Mikita ütleb läänemeresoome likku elutunnetusega? Kui kiiresti see võib muutuda niimoodi, et see ohutunne looduse pärast või nende ökosüsteemide pärast võib kaduma minna? Jah, see on, see on küll oluline teema tõesti, et inimene on seotud selle keskkonnaga, kus ta eksisteerib. Inimene inimeste keskkonda ei olegi võimalik lahutada, et et me oleme sellega seotud. Jaa, ja me oleme siinse elustiku ka seotud olnud, mis, milline see side on, ega, ja, ja ilmselt see ei ole sellised loodusteaduslikult võib-olla kõige paremini võimalik seda kirjeldada või meil pole vähemalt praeguselt häid teooriaid ja hüpoteese, kuidas seda kuidas seda võiks veel paremini kirjeldada ja siin pigem võib võibki ta siis jääda sellise hägusana, pigem sellisesse kultuurilise ruumi, et me justkui teame, et midagi nagu oleks, aga me veel ei oska seda päris hästi kirjeldada ja siis räägime läbi mingite sümbolite või või muude metafooride mõistete, me oleme sellega seotud. Me oleme linna tulnud tegelikult tõesti viimase 100 aasta jooksul alles niigi linnastumine, nagu see praegus ka toimub ja milline see protsess edasi on. Kuidas ta hakkab inimeste psüühikale mõjuma, milliseid mõjusid ta endaga kaasa toob, et olles noh, ise üles kasvanud niimoodi, et ühel poolel järve teisel pool oli kilomeetrite viisi metsa? Ma näen oma laste pealt praeguste, et nemad tunnevad ennast metsas tunduvalt ebamugavamalt, kui, kui mina selleealisena olime. Et mul pigem tekitas raskusi linnas käimine on siiamaani, on tegelikult natuke paha, kui ma põgenesin ka linn, et ma vihkasin maatöid, aia aia tegemine kevadel-sügisel kartulit võtma. Kõige õudsem asi ja nüüd, mis vaatan, homme on ilus ilm, homme saab jälle maale, saab herned maha panna ja et detsee, see side noh, ta on, Ta on kadumas ja mis on nagu mida me näeme, et lapsevanemad ei oska iseenda lastega ka metsas midagi teha, nad on ise lapsevanematena sidet kaotamas ja lapsed kaotavad veel. See on, ütleme sellise majanduspoliitiliselt ökoloogiliselt tegelikult väga õrn teema, sellepärast et kui me kaotame selle sideme, siis me kaotame nagu teatava sellise ohuaistingu või seose küll ära. Et see, mis meil nagu praeguses metsades toimub mis on noh, ilmselt seal kusagil ökotsiidi piiri peal ikkagi kohati need mõttemaailmad väga jõuliselt põrkuvad. Aga kui kõik inimesed on linnas ja nad ei näegi seda, mis seal toimub, siis nad ei hooligi sellest ju enam, et mis seal metsas toimub, et et see See sideme hoidmise vajadus, mille, mille eest siis peaksid hoolitsema, kui muu ei aita ka koolid ja lasteaiad, et et teha seda loodust armsamaks, mitte ainult teadlikumaks sellest. Tunnuseid ainult seal kirjeldada vaid Kased armastuse poolt loodusesse ärgitada utsitada õpilastes, et seda, see peaks siis koolist tulema, kui lapsevanemad enam seda ei oska, et ma arvan, et see meie kultuurile äärmiselt oluline. Aga kuulame siia vahele ka muusikat ja nagu ikka, olis muusikasaatekülaline Mihkel Kangur täna ja esimese loona kõlab ansambli siiralt lugu oma niita nende 2010. aasta albumilt Kaia. No. Ei. Loomi? Ei mul. Kui ruumi mõõtmeid hoomata, need ei vii seal all ma teen eraldi moonad. Aja poodud latgaal rõduga. Ma näitan hea hooajal Iraan meetmeid. Ametil. No kui. Tehniline. Kargime märg aroom, vaim leile. Väike-Maarja kuningas. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on vikerraadio stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Mihkel Kangur. Oleme rääkinud inimese ja looduse suhetest, sellest, kuidas eestlaste suhted loodusega on muutunud nii-öelda pühapäevasemaks ja lõdvenenud ja kuidas ka meie haridussüsteem soosib seda, et üksikisiku vastutus keskkonna eest on suhteliselt nõrk ja me ootame kogu aeg, et keegi suurem kuskil midagi meie eest ära otsustaks ja teeks, aga see viibki selle küsimuseni, et kui palju üleüldse ikkagi loodus looduskeskkond sõltub inimesest. Ühest küljest on see võib-olla naiivne küsimus, sest et ikka sõltub küll, et kui prügi metsa alla visata, noh see on väga-väga inimtekkeline asi, aga teisest küljest ju, kui räägitakse maailma kliimaprotsessidest, siis käib ju ka üks lõputu vaidlus, et kui suur on inimese panus, kui suur on ja kui palju sõltub näiteks päikesest päikeseenergia päikesesoojuse muutumine. Noh, need on ikkagi protsessid, mida me mõistame suhteliselt halvasti ja tegu on jõuga, mille vastu ikkagi inimkond ilmselt ka parima tahtmise korral ei saaks, et et ilmselt need ongi sellised keerulised ja natuke vaieldavad küsimused. Ta on, ta on vaieldav ja arutletav, kuna see süsteem on, on niivõrd keerukas, kui noh, seda on raske hoomata, kui ei ole sellist Teadmisi ja süsteemi süsteemse mõtlemisega kaasnevaid siukseid, oskuseid nagu, nagu näha, kuidas asjad omavahel seotud on. See muusikalugu tuli praegust plaadilt Kaia, eks ole, on olemas selline teooria nagu Gaia teooria, mis on välja töötatud kosmoloogide poolt. Kuidas teha kindlaks, kas mingeid planeedil on, on elu ja seda on võimalik kindlaks teha selliselt, kui on näha, et, et planeedi, ütleme pinnakihi koostises on mingisuguseid selliseid eripärad mis ei vasta sellele ütleme, füüsika reeglitele iseenesest ehk et elu kujundab keskkonda ümber elu, loob endale sobiva keskkonna ja maal on olnud aastamiljoneid. Neli pool miljardit on, eks ole, elu maal olnud ja elu on kujundanud seda keskkonda ümber selliselt, et et siin elu saaks jätkuda ja elu on elusorganismid siis kõik tervikuna elus, maa on, on suutnud hoida enda tasakaalu sellisena. Ta elu püsiks maal isegi siis, kui mingisugused kosmilised sündmused, kas see on siis meteoriidi langemine või, või tõesti Päikese aktiivsuse muutused. Et need ei nende tagajärjel elu maal ära ei häviks. Kas see tähendab seda, et, et elu on olnud, et see elussüsteem on olnud välja on nüüd välja timmitud selliseks väga õrnaks tasakaalukohaks. Väga õrnas tasakaalus on, on see elu. Näiteks me teame praeguseks taimkate maa taimkate suudab väga edukalt kontrollida kliimamuutuseid läbi fotosünteesi aktiivsuse, kasvuhoonegaaside balansi. Kui kasvuhoonegaaside osakaal atmosfääris läheb väga kõrgeks, mis tähendab seda, et CO kahte peamiselt siis on atmosfääris väga palju siis taimkattele mõjub see soodsamad. Nad hakkavad fotosünteesima rohkemat, seovad rohkem endal endasse süsiniku tõmbavad sellega atmosfäärist süsiniku välja alandades sellega maa temperatuuri. Kui maa temperatuur läheb väga madalaks, siis fotosünteesi aktiivsus väheneb ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon hakkab sellega atmosfääris tõusma. Seega elus süsteemid hoiavad maa temperatuuri teatud määral tasakaalus, suudavad seda kontrollida. Nüüd, kui inimene on sellesse sekkunud sellesse süsteemi viimased 150 200 aastat. Teatud mõttes küll juba 8000 aastat alates põllumajanduse kasutuselevõtust on see katastroof pihta hakanud. Aga viimased 150 200 aastat me oleme väga aktiivselt paisanud atmosfääri. Vana süsiniku fossiilsetest kütustest põletamisest ja see on kaasa aidanud sellise tasakaalumuutusele, millele järgnevad siis muud tagasisidemehhanismid näiteks see, mis praegu toimub igikeltsa kaetud aladel. Meil on läinud ajakirjanduses selliseid müstilisi suuri kraatreid, mis on järsku tundrates Venemaal ilmunud. Need on sellised metaani ilmselt metaani läätsede need välja purskama tundras, kuna see jää on hakanud seal tasakesi sulama. Kui jää hakkab sulama tundrameetrite viisi nagu meie külmunud sooleks sõlmeetriteviis orgaanilist ainet jäässe ära külmunud. Ja kui nüüd see sulama hakkab, siis juhtub see, kui meil läheb kodus elekter ära ja külmutatud jääb ilma vooluta oleme nädal aega ära, tuleme tagasi. Külmkapi sisu tuleb ukse peale vastu, eks ole. Et, et see kõik hakkab väga kiiresti lagunema. Lagunemine tähendab seda, et sealt eralduvad jällegi kasvane gaasid ehk et atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu tõesti, me ei saa ära põhjendada ainult fossiilsete kütuste põletamisel eraldunud kasvuhoonegaaside lisandumisega. Küll aga see on nagu päästikule vajutamine. Relva käsitleme, see väike liigutus, et me teeme näpuga, et vajutada päästikule, aga selle tagajärjel vallandub tohutult suur energia ja Peelsed. Me oleme midagi sellist praegusel hetkel korda saatnud ja selliste vihmausside nüüd purki tagasiajamine, et, et siin nüüd midagi nagu tagasi keerata, see on, see on äärmiselt keeruline, sest et me ei ole mitte ainult fossiilseid kütuseid põletanud vaid meil on 8000 aastane traditsioon maha võtta, ka metsasid vähendada muud elustikku ookeanides pool fotosünteesis toimub ookeanides mille me oleme ära prügistanud, plastikuga ära mürgitanud. Et seda tasakaalu tagasi toovat süsteemi hooba, see on jäänud nüüd väga, väga nõrgaks ja sündmused arenevad ühel hetkel sellise selle säile nõtkus, rezillians säili nõtkuse nagu olukord, et, et kas me suudame endisesse olukorda tagasi pöörduda. Nagu pajuoks, et me painutama painitan painutama ja ühel hetkel käib katastroofiline krõks, kus pajuoks on pooleks ja me oleme nüüd selle pooleks murdva pajuoksa väga-väga lähedal enda enda süsteemidega jõudnud. Aga kui nendest igasugustest mõõtmistest rääkida, siis kui hästi on praegu kaardistatud see, mis on toimunud aastatuhandeid varem looduses, et ütleme sellised väga kaasaegsed võimalused, tehnilised võimalused ju mõõta kõikvõimalikke protsesse ja, ja tulemusi ja nii edasi. Et meil ei ole ju tegelikult võtta täpselt samasuguseid tulemusi varasemast ajast, et kas neid on võimalik tuletada kuidagi mingisugust tegi muude muude uuringute alusel või, või me tegelikult ei tea seda, missugune on olnud mingisugusedki kliimaprotsessid ütleme siin 10 20000 aastat tagasi. Kui me teeme väga hästi, me saame seda väga hästi uurida ja neid uuringuid on tehtud väga palju, et jah, me ei saa sellise komakoha täpsusega temperatuure kindlasti rekonstrueerida, küll aga me saame rekonstrueerida seda süsteemi põhiolemust ja selleks on kasutada igasuguseid settinud. Vormitsis peamiselt liustikud, aga ka orgaanilised setted siis järvedes, ookeanides. Liustike puhul on nii Antarktikas Gröönimaalt peamiselt, et kus siis igal aastal sajab seal lund, lumi kontakteerub kokku, tekivad sarnased asjad nagu aastarõngad puudel, et on tõesti aasta täpsusega võimalik, kui jälgida erinevaid kihte ja selle lume vahele jäävad kinni õhumullid ja need jäävad jäässe kinni ja nendest õhu mullidest on võimalik kätte saada see õhu koostis, atmosfääri koostis, mis siis oli ja seda on võimalik interpoleerida üle kogu kogu maakera, mis ta võis olla siis võrreldes sellega, mis ta on tänapäeval ja, ja sellest atmosfääri koostisest, erinevate isotoopide sisaldust ega erinevatel meetoditel on võimalik rekonstrueerida nii temperatuuri, sademeid erinevaid asju. Et me tegelikult teame, teame küllalt hästi seda, mis on, mis on toimunud. Mis on nüüd nagu probleemiks. On aga see, et, et kui me võtame praegust, on atmosfääri CO2 kontsentratsioon kuskil 410, üle 410 osakese miljoni õhuosakese kohta on CO kahte 100 aastat tagasi veel. Isegi vähem Taali 200 250, ehk et 20. sajandi jooksul on sisuliselt 100 aasta jooksul on atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsioon kahekordistunud. Ja kui me võtame nüüd sellise sadade tuhandete aastatepikkused rekonstruktsioonid siis ta ongi kuskil 200 250 vahel umbes sellises sellistes suurusjärkudes kõikunud jäävaheaegadel on, on see kõrgem, jääaegadel on siis kasvuhoonegaase atmosfääris vähem ja nüüd ütleme selle 400000 või 600000 aasta perspektiivis meil ei ole olnud seda olukorda, kus kasvuhoonegaaside kontsentratsioon oleks niivõrd kõrge olnud, samas see on selline periood, aega, kus jäävaheaegadel valitsesid Maal suhteliselt sarnased tingimused, nagu nad on praeguse jäävaheajal viimased 10 12000 aastat, nagu ta on maal olnud. Aga seda situatsiooni, et nii kõrged oleksid, kasvuhoonegaasid meil ei ole olnud, ehk et nüüd need prognoosid, mis edasi saama hakkavad. Meil ei ole minevikku, kust võtta analoogiat ehk et, et natukene on see, ütleme selline hirmutav situatsioon selles mõttes, et ees on natukene pime pimemaad, mis saama hakkab samas atmosfääri füüsika modelleerimised on saanud väga palju tõuget just nendest aruteludest kliimamuutuste üle. Ja need prognoosid ei ole meile üldse soodsad, need on, see on see, mida me näeme Süürias on väga selgelt üks osa põhjusest, miks seal sõda on, on kliimamuutused. Me jutt on nüüd üsna apokalüptilised läinud ja noh, võib-olla see on ka õige, aga meil on ainult natukene saateaega järel, nii et ma küsin lõpetuseks, niiet kui me alustasime sellest, et meie eestlastena küll tunneme loodust, aga ei oska seda hoida, no mida siis igaüks saaks või peaks tegema, mis on need lihtsad asjad, mida tõesti igaüks võiks kas või hommepäev või miks homme kas või täna tegema hakata? Sellisele küsimusele mul on välja kujunenud selline standardvastus. Üks suur probleem, mille tõttu meil tähendab probleemid kuhjuvad. Meid on maal hästi palju, meid on ju siin, sajastaksime ka neljakordistunud Meie arv, aga mitte ainult see ei ole probleemiks, et meid on palju, vaid meiega tarbime 10 korda rohkem kui 100 aastat tagasi. Ehke esimene nõuanne on see, vaata mida sa tarbid. Vaata kuskohast on pärit see toode, see ese täpselt plastiktopsid. Et kuidas see on saadud, millest see on tulnud, et vähenda enda tarbimise jalajälge. Teiseks vaata, kuidas sa kasvatad enda lapsi. Toeta enda lasteaia ees selliste loodusesse ausus, auväärsusega suhtumist, loodusearmastust, loodusetunnetust, viigena loodusimesid avastama. Ja kolmas. Ärge valige neid poliitikuid, kes mängivad küünilisi mänge meie metsadega. Selge suur tänu, väga konkreetne ja hea vastus. Aitäh siia saatesse tulek, kui eest Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Mihkel Kangur ja seda saadeta, jäävad lõpetama Tuksam ja sõbrad, kes laulavad. Meil on elu keset metsa ja lõpetuseks siis veel kord nagu saate alguses öeldud. Kuna mai esimesel nädalavahetusel peetakse, et teeme ära talgupäeva, siis Eesti rahvusringhääling ja teeme ära, kutsuvad üles nüüd algaval nädalavahetusel, homme ja ülehomme, istutama oma puu ning panema pilt aitäh puude istutamisest üles kodulehele. ERE kaldkriips, oma puu. Mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning oleme taas kuuldel kahe nädala pärast. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.