Tere, mina olen Eevi, mul on teile rääkida üks lugu, mis algas 1941. aasta küüditamisega. Sellel suvel jäi haigeks munnuku Kats. Ta käsi oli haige ja ema pidi ta viima arsti juurde. Aga arstile mineku asemel sattus ta Siberisse. Ja kui ema tuli tagasi 17 aastat hiljem, siis minu üllatuseks tuli Siberist tagasi camu nukats kelle käsi oli endiselt haige. Aga nüüd oli ta kaotanud ka juuksed. Aga vaatamata sellele. Ta on endiselt mul väga armas ja tuletab meelde nii mu lapsepõlve kui mu ema rasket aega Siberis.