See ei ole nõukogude aja nostalgia, vasar on kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, te kuulate vikerraadiot ja eetris on kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino, tere. Maarjat. Tere. Ja nagu ikka, on meiega külaline, kelleks täna on Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele valgeneemi. Tere, trepp. Hakkama seega rääkima Eesti-Soome suhetest, eks nendest asjadest on vikerraadios päris palju juttu olnud. Siinkohal soovitan kuulata tänavu talvel eetris olnud Eesti loo sarja, milles oli omaette alamsari nimega sinivalge, kus oli väga palju Soomest. Aga mulle tundub, et Soomest ei saa vist kunagi küllalt neil eestlastel. Kuid nagu ikka, alustame kõigepealt kultuurilehtede tutvustusega ja Maarja juba sirvibki sirpi, nagu ma näen. Ja Sirponees ja alustan kohe algusest, et Pillerin, larm on juhtkirja üks roll veerus kirjutanud sellisel teemal nagu kole sõna milles nii-öelda sõna konkurss käib siis ERR-i arvamusportaalis ja muidugi ütleb väga kenasti, et tegemist ei ole keele häbipostiga, vaid oodatakse siis sellistele, võib-olla mitte kõige suupärasemat tele ja kehvemate kõlaga sõnadele natuke paremaid, paremaid variante teada. Ma vaatan kohe, ta on siin vist ka kirjutanud, hea, et see kestab lausa juunini, et kõik saavad veel oma pakkumisi teha. Nii et kutsume siis siinkohal üles kõiki kole sõnu, ilus sõnadeks muutma, maarjamida, sina pakkusid sõna. Ma ei ole midagi veel pakkunud sinna, nii et ma, ma saingi aru, et mul on veel võimalus, et lähen ise kohe, kui saade lõppeks sinna ilusaid sõnu pakkuma. Ja edasi kohe järgmisel lehel. Leheküljel number neli on väga pikk intervjuu klassikalise muusika teemale. Richard taruskiniga, kes ütleb siis, et tema meelest on vaenulik arvustus austusavaldus, kui õnnestub tekitada vaidlusi, vastuolu tähendab, et tegu on millegi olulisega. Ja Sten Lassmann on siis küsinud küsinud taruski neilt kõikvõimalikke klassikalise muusikaga seotud küsimusi, muuhulgas puudutatakse ka mitmeid eesti heliloojaid, nii et seda, ma arvan, on päris huvitav lugeda. Ja Tristan Priimägi kirjutab kanni filmifestivalist, kus ta möönab, et tänavu on filmide auhindamine olnud poliitilisem või filmidega valik poliitilisem kui kunagi varem, aga et mis seal siis täpsemalt juttu on, saab siis igaüks jällegi ise lugeda. Ja Kaarel Tarand on võtnud siis ette selle Eesti 200 liikumise? Ei õieti, ta on võtnud ette need, kes on tahtnud riiki reformida riigireformi SA strateegiate analüüsi ja arvustab siis nende mõtteid. Ja tegelikult ma võiksin lõputult jäädagi seda Sipisin lappama, sellepärast et et kui ma iga igalt lehelt midagi soovitan, siis meie saateaeg saab otsa, nii et ma pigem sirbiga praegu lõpetan, aga mainin veel ruttu ära selle, et ilmunud on ka uuslooming maigu looming. Ja siit tooksin esile Jan kausi huvitava näidendi kus siis oma erinevaid vaateid elule lahkavad Eduard Wiiralt ja Ten Man, kes oli siis teatavasti teoloogia ja kirikuõpetaja ja kes kes, kes siis vaidlevad selles näidendis, et seda ma arvan, päris huvitav lugeda. Ja temaga haakub selle näidendiga, haakub ka väga hästi väga põhjalik Jaan Unduski artikkel luterist, kus Undusk siis analüüsib seda, et kuidas tekkis siis luteri armulauakontseptsioon ja ja mõnes mõttes toobki esile selle, milles, mille poolest erineb siis katoliku ja luterliku katoliikluse Lott luterlik ütleme siis lühidalt niimoodi. Aga jällegi igaüks peab ise võtma, loomingu kätte lugema, sest et lugemist on seal palju, nii et annan nüüd siis sulle sõna. Aitäh suur tänu, pean ausalt tunnistama, et kuna sel nädalal toimub ka Tallinnas kirjandusfestival head Read, siis olen rohkem kirjandusfestivalilainel, soovitan kõigil külastada üritusi ja selle tõttu ei ole ma ka väga jõudnud kultuuriajakirjandust lugeda, aga sirvisin natukene Õpetajate lehte ja nagu ikka, meeldid mulle. Priit Põhjala keele keelekaste on selle rubriigi nimi, kus ta sel nädalal räägib. Loomade nimetustest seletab seda. On vahe, kas keegi on merekaru, võib merikaru ja teisigi selliseid segadust tekitavaid mõisteid, seletab lahti. Ja siis torkas mulle veel silma artikkel ratsutamisteraapia aitab eriprobleemidega lapsi, kusjuures mul tuleb meelde, me oleme siin saates varem ka rääkinud näiteks sellisest asjast, nagu on mingit stressi, lugemiskoerad ja üleüldse erinevaid. Selliseid laste ja loomade nii-öelda koostoimimisvorme on Õpetajate lehte ennegi tutvustanud, aga muidugi mõtlesin kohe, et Maarja ratsutamisteraapia see midagi sulle, sest sulle meeldib ratsutada. Jah, ma lugesin selle artikli läbi. Väga tore, aga Õpetajate lehes muudki põnevat, ma tõesti vabandan, et ei jõua nüüd rohkem seda kõike siin tutvustada ja hetke pärast lähemegi edasi saate põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, minuga koos on stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline. Nagu juba öeldud, on Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele valgeniemi ja tänase saate ajendiks on üks Soome suursaatkonna koduleht. Võib vist nii öelda üks, üks initsiatiiv, mis aitab nii eestlastele kui soomlastele natukene seletada seda, millised on meie suhted olnud. Ja kuigi tean küll, et ma saate reklaamis ütlesin, et me räägime täna eesti soome suhet viimasest sajandist siis sellel kodulehel, kus tutvustatakse neid soomlasi, kes on eesti silda ehitanud minnakse tagasi väga kaugele. Kõige esimene tegelane vist on 16. sajandil sündinud, aga kui nüüd niimoodi mõtlema hakata, siis on selge see, et meie suhted on ikkagi palju kaugemad ja ulatuvad aegade algusesse, kui nii võib öelda, aga võib-olla peakski alustama siis sellest kodulehest, mis asi on estofiil ja, ja kuidas see sündis ja millega on tegu? Estofiil ja on Meie ühisajaloolugude kogumik või varamu mis lähtub sellest, et möönan kohe sa nagu ühepoolselt, et me vaatame Soome silda nüüd Soome poolt, kes on olnud need soomlased, kes on kuidagi viitsinud tahtnud tuntud midagi huvi tulla, siia midagi tegema või tahtnud Eesti asja Soomes ajada. Ja no milleks me seda tegime, no mitte selleks, et me tahame väga nagu, et me tahaks reklaamida Toivaatage kui nüüd tublid oli jälle soomlased mitte selleks, vaid selleks, et see on, see sisaldab nii palju nüüd seda väga vähe räägitud ajalugu, et eks me teame, et 50 aastataks nii öeldes raisku meel oli vaikiv ajastu ja me teineteisest eriti teadnud. Et see meie teadmised teineteisest on. Minu meelest, see on nüüd üks minu nagu suur tähelepanu ja märkusi, ma olen nüüd siin pressinõunikuna kolm aastat ja seda enne Eesti huvilisena ajakirjanikuna Soomes. Et suhtes nendele kontaktidele, kui palju meil on 10 miljonit nagu piiri ületamist aastast? Me siiski teame väga vähe suhteliselt vähesed selles teineteise ajaloost ja, ja nagu teineteise, nagu elust. Ja sellele on loomulikult see. On üks põhjus, on see okupatsioon? No loomulikult, see aitas väga palju just need ERRi need ajaloosaated tahtsime, tahtsime tuua neid inimesi, kellega meil ei ole räägitud eriti varem, et see, see ei ole nüüd ajaloo õpetus ainult eestlastele, vaid, ja selle Soome silla nagu ehitamise lugu ainult eestlastele, vaid ka meile, soomlastele, seal on palju sellist. Ma olen öelnud ka niimoodi, et mida mina oleks tahtnud juba ammu teada, miks minul jäi sellest koolis räägitud midagi. Et siin on selline, et need augud, mis on jäänud, me püüame need nüüd nüüd natuke täita. Ja ka sellist pikaajalist suhete perspektiivi ei ole tehtud. Sepotzetterber, ajaloolane, on teil nüüd väga häid raamatuid? Kindlasti, teie olete käsitlenud neid ka Soome silla rändajaid. Aga ainult need on osaliselt olnud ainult ühelt perioodilt ja siis on laulva revolutsiooni ajad, on hulgaliselt tulnud raamatuid, kes kaik, soomlased, kes on midagi siin teinud, on oma memuaare kirjutanud ja et mina ka oli seal ja mina lehvitasin sinivalget sinimustvalged. Nii et siin on ka neid, kes ei ole tahtnud oma. Siin on näiteks selliseid eesti abistajad, kes ei ole ühtegi intervjuud andnud sellest ja kes on kohe nii vanad, et need lähevad teadmistega, nagu meie hulgast lahkuvad, nii et midagi tahtsime panna. Pikk seletus. Teil on siin kodulehel tore väljend nende nende inimeste kohta, kes on siis Eesti vastu huvi tundnud. Te nimetate neid sillameistriteks, aga siis on neil veel sellised eraldi sildid küljes, võib öelda, mis jooksevad kohe siin üleval üleval reas ja need on väga vaimukad, et näiteks üks alarubriik on lennanud nii sõbrad, et kuidas te neid alarubriiki valisite? No Lennoni sõbrad tegelikult tuli, tuli lihtsalt selle tööga, et et nii palju oli viiteid, jah, Tamali Lennarti sõber, jahtamali Lennarti sõber oli seal oli Seppo Heigin hõimuaja ajakirjanik, Ahlennardi sõber ja siis oli veel islamiehitus ehitusettevõtja Haalennardi sõber. Tegelikult selguski, et Lennartil oli küll Lennart Meril olid väga head võrgustikud Soomes tôesti, et see sellest see ongi pikk, muide ma ei ole vaadanud, kui palju neid nimesid siin oli, üle 10. Isegi rohkem, neid on siin isegi rohkem ja ja siis ka selline alalugu tuli täitsa nagu reaalsusest isenesest smuugeldajate. Et need smuugeldajate on igasugused, et seal on alkot Niska, aga seal on ka nagu raamatute käsikirjade smuugeldajate, et igasuguseid asju judos muugeldatud üle mere. Et see, mis nüüd on loomulikult puudu, on see vaatab või keegi võib öelda, et noh, kus on need Eesti vabatahtlikud, kes oli soomepoisid, kes oli Soome rindel seose teine külg, seda peaks järgmiseks tegema need fennofiilid, kes on teinud midagi Soome heaks. Ma soovin, soovin väga, et keegi võtaks sellest initsiatiivist. Mina olen küll nüüd nii väsinud, et just hetkel ei saa. Aga võib-olla, kui sa oma juttu alustada, sa ütlesid ka, et Eesti-Soome suhetele lõi mingis mõttes sellise mõra sisse see okupatsiooniaeg siis kui mina seda estofiil ja kodulehte vaatasin, siis kõige põnevam mulle tunduski just see, kus räägiti nõukogude ajast. Vanem ajalugu on loomulikult väga huvitav, aga, aga just selle nõukogude ajaperioodil, seal tuleb tõesti neid nimesid, keda me ei tea, ma kujutan ette, keda soomlased ka võib-olla ei tea. Keda soomlased ka eriti ei tea ja keda oli vaja vaja nagu intervjuu intervjuude kaudu kaudu info nendest leida, et, et väga suureks abiks ja, ja nagu tõeline nagu selline. Kuidas ma ütlen soome keeles tausta hingel oli Eva Lille, kes veel mäletab väga hästi neid, kes oli selline sõlmpunkt, kes, kes vahendab, kuidas, kes läks. Kes läks Jaan Krossi juurde ja kes tegi mida, kes kellelegi nagu koera koerale ravimeid, kui või, või midagi siis see võrgustik, son, son, lihtsalt ta ei ole oma memuaare kirjutada kirjutanud, ma sooviks küll väga. Ja see on just see kirjutamata ajalugu ja seda süstemaatiliselt isegi uuritud. Ja ma kunagi küsinud ajalaste käest, milleks nii, et osa Ahku, kes viitsiks nüüd enam mitte, on uus aeg ja läheme edasi ja Euroopa Liit ja tulevik ja tehisintelligents meile midagi muud. Ja teine on see, et sul on raske tööga, need ei ole enam nii palju. Mul tuli ka palju uut uut infot, just. Aga aga kuidas siis, kuidas siis on tänapäeval Soome poolt vaadates, et ühest küljest tunduvad Eesti-Soome suhted midagi sellist hästi elementaarsete igapäevast aga teisest küljest, nagu sa ise ütlesid, ega me sageli paljusid asju ei tea, et kuidas siis Soome poolt vaadatuna on, kui palju on sellist eesti teadmist, kas eestlane on lihtsalt üks ehitaja Soomes või on olemas mingisugune laiem sügavam käsitlus Eestist? No see Soomes on ju väga palju neid eesti seltse. Ja Tuglase selts teeb väga-väga nagu väga suurt tööd, et tegelikult sedakaudu meil on teadmisi, aga see ei ole, need on nende, need, kes on huvilised, need peavad väga. Ja see huvi oli, see huvi oli, oli, oli tõesti suur siis Eesti iseseisvumise aegadel loomulikult soomlased elasid seda väga kaasa ja ja nüüd just lugesin ühe kurva uudised üheks väiksest Eesti seltsis, et lõpetab oma tegevuse, need on tulnud nii vanaks, et siis jäigad põlvkondade selliseks siis tulid Euroopa Liidu ajastu ja siis me hakkasime omavahel inglise keelt kasutama, eestlased enam ei valda soome keelt, soomlased ei, ei ole. No võib-olla piisavalt püüdnud eesti keelt õppida. Ja siis me ka riik riikide tasemel saime sellise aru, et okei Brüsseli kaudu ajame asju nüüd see on jälle muutunud tagasi, et me saame küll aru, et me peame nagu kahepoolseid suhteid edendama ja selleks oli see valitsuste ühisistung väga hea näide nüüd, mis oli, mis oli maja alguses. Aga need, kes ei ole need suured huvilised, need seltsi inimesed ja, ja ja need, need on. Need teavad, aga selline üldine teadmine. No jälle omakorda seda, et suhtes selle, kui palju siia tullakse, siia tullakse, näiteks minul soome tuttavad teavad palju paremini, kus su hea restorani, kus saab seda seda osta, issand jumal, Ma ei üldse ei tea, et et need on väga kursis sellisest nagu ostuvõimalustest. Aga see, et kas need on olnud ühegi eestlase köögis istunud seal ja viina võtnud või, või mis iganes, et teavad sellest nagu argelust seda jälle? Vaevalt mitte, see ei ole nii suurse. See on paradoksaalne, sedasama kui paljud muud sa, sa saad just sellise vastuse, kui tahad, kui sa lähed küsima nende nende seltsi, inimeste, Tuglase seltsi ja suomen Viroilistustel liidu inimeste käest, siis tuleb vastuseid, jah, väga hästi tuntakse. Ja siis, kui lähed noorema põlvkonna juurde mitte eriti. No nüüd on ära kadunud ka see, et kui tõesti nõukogude ajal oli igal eestlasel oma soomlane, siis praegu vist on seda juba vähem. Aga, aga kuidas tundub, kas on alles jäänud see mingil määral samasugune suht suhtlemine ja suhtumine nagu, nagu Seppo settenber kirjutab. Aja kohta 100 aastat tagasi, kui mõlemad riigid iseseisvuse ja tema ütleb niimoodi, et ametlikud suhted olid jahedad. Diplomaatiliselt öeldes korrektsed, samal ajal kui inimeste omavahelised suhted olid lähedased ja elavad, et see tol ajal oli ju tõesti kogu Eesti intelligents, käis ju, olid noh, tohutult Soomest mõjutatud ja ideid ammutanud ja ja neid neid Eestisse üle toonud, et kuidas kuidas tundub, et kas just isiklikud kontaktid on praegu siiski ka lähedasemad kui, kui diplomaatilised või on, on rohkem liikunud see Eesti-Soome suhtlus diplomaatilisele riiklikule taseme tasemele. No mulle tundub, et see diplomaatiline taseme on tullut lähemaks seda, seda, seda isikliku taseme nagu lähedust ja samasse isiklikku kontaktid suhteliselt vähenevad jälle suhtes selle, loomulikult need on väga palju, aga suhtes sellele lähedusele, mis meil on võimalik ka see, et ma olen natuke liiga ambitsioonikas, ma ise mõtlen, ma olen ka lugenud just seda kultuurisild üle Soome lahe, seda ühisSoome. Et mis on olnud, mis, Lydia Koidula isegi. Ta ju nägi, et, et see ongi see üks zoom, et see nimetus nüüd juhuslikult sattus olema Soome, me võiksime rääkida, aga seal ei läänemeresoome. Et see ei olnud nüüd nii, et okei, et eestlased vaatavad Soome, tead jah, Soome on seal kuskil mingi nagu eri suri sama, et ei ole, ei olnud vöörad, me tulime nagu omad ja see on nüüd see, mis mis okupatsioon õnnestus ühes mõttes, et õnnestub tegema meist jälle teine teistele pöörata. Aga võib-olla see ei olegi halb, sellepärast et äkki see aitab meil teineteist värske pilguga vaadata. Jaa, aga samas see lisab seda konku konkurentsi ka, et siis on nii palju neid ka neid, neid muud võimalusi hetkel, aga mingi asi ei ole hea, et ega, ega halb, see on täitsa sellega, ma olen nõus, et, et lihtsalt nii on juhtunud ja ja see aitab kindlasti ka uuel uue pilguga vaadata. Aga kui sa juba Lydia Koidula mainisid, siis rääkisime ju siin viimastel päevadel ka sellest, millist muusikat tänases saates mängida. Ja tänane saade on selles mõttes natuke teistmoodi, et me otsustasime teha natuke rohkem muusikasaadet, nimelt mängida kokku kolm pala ja olekski aeg kuulata esimene pala mil, mis on lastekoor, mis selle esitaja Hong ain keskel, aga seda sa peaksid Hannele sisse juhatama, vist küll, et millega on tegu? No see on ette, see on neid suuri mõjusid, mis, mis meil oli teineteisele. Et eks me teame väga hästi selle Me ja ühise hümni loo. Aga esimesele laulupeole ja teisele laulupeole tuli ka teisi lugusid Soomest. Janssen palus Jürjo, Sagane sagar, Jürjo koskinenilt eta saataks Soome viise, ta saatas lauluraamatuid ja ja, ja siis oli Jürjo Kroon. Julius kroon, kes siin käis ja aitas neid, õpetas neid Lydia Koidula-le. Ja üks nendest, mis tuli teisele laulupeole, oli see just see Hongangeskele mükini seisu. Ja, ja see on eesti keeles, siis on Isamaa hiilgava pinnale. Nii jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning Meie tänane külaline on Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele valgeniemi. Ja nagu enne seda kaunist ja ilmselt paljudele vikerraadiokuulajatele tuttavat tuttava meloodiaga lugu sai mainitud, siis täna mängime natuke rohkem muusikat, ehk siis kokku tuleb tänases saates kolm lugu, aga eks me ikka katsume Eesti-Soome suhetest, mida ka ja ja just muusika kõlamis ajal rääkisime ka sellistest tegelastest, kes tõesti väga tuttavad või tuntud ei ole, et, et see on huvitav, et seesama estofiil ja kodulehekülg pakub küll, võiks tõesti öelda ainult 100 Soome poolt Eesti silda ehitanud inimest, aga nende hulgas on täiesti tundmatuid nimesid nii minule kui ilmselt paljudele eestlastele ja ka väga paljudele soomlastele. Jah, see üks põhimõte oligi see, et ega me nüüd kurda kõike seda, mis on teada ja, ja siis ja teine põhimõte oli ka see, et ega see ei ole nüüd 100 parimad või see ei ole mingi selline nagu hoolas Famjasid, et kui sa saad sellise nagu maarjamaa rist, mitte nii et et näiteks need 3700 soomlast, kes tuli siia vabadusse, eks nad on väga palju küll eesti Est andnud osa andnud juba oma elu, nii et oleks võinud täita selle ainult nendega, kuidas sa saad võrrelda neid, see oli väga raske võrrelda need aga just nendest vabadussõdalastest, need olid kõige raskem nagu ära jätta nii-öelda, et siin on nüüd ainult mõned kolm kolma. Aga nendest ja võib-olla terve selle estofiil ja kõigi suurim, kuidas ma ütlen, lemmik, kas niimoodi võib öelda, on minule aimu Aino mäel kõneni lugu. See sümboliseerib ka väga palju ainumäel, kõne oli noor soome neiu, kes nii palavalt tahtis tulla Eesti vabadussõtta etta kehastust, endast meheks. Lõikas juuksed ja, ja muutus aimu Mäeledeniks. Jah, tuli siia esimeste hulgas. Ja osales Norra vabastamisele, kaheksa, loesid ise, halb mälu, 18 jaanuar 19 osales Narva vabastamisel. No miks see on, miks on nii põnev, see rebeneb sellest, et okei, mingi naisterahvas tahtis tulla, see on põnev ka selleks, et see pilt, mis on siin nüüd võetud ainumärgenenist, on minu oma tütre, kes on nüüd kuusteistaastane tama kaheksanda klassi ajalooõpikust kooli raamatust, ehk mul on kolm last, kes kaks nendest on vanemad, mina olen alati uuris huviga suure hulga vaatanud, et mida kirjutatakse Eestist. Mis sõnadega. Esimene kord, kui ma avastasin nii pika loo Eesti vabadussõjast. Täitsa selge, minu, minu kooliajal ei olnud ühtegi sana sellest eesti liitus nõukogude liitu ja punkt ja tulivad punaväed, kes vabastas fašistide käest. Et see oli kõik. Et isegi need, kes on nüüd natuke, oli 20 ja on, on nagu vaba eesti ajal. Käin koolis Soomest, nendel ei ole räägitud nii palju sellest Eesti vabadussõjast rääkimata. Pealegi väike selline põneva loo veel. Ja see on just sümbol ka selleks, et millest kõigest meil on? Meil on, Ma ma ei ütle, et see on nagu vaigitud, vaikimine on nagu vale, sõna on üldjuhul räägitud vähe ei olnud nagu kombeks, ei olnud eriti sobiv, et kõik need teadsid, kes tahtis teada Aino märgeneni lugugi on küll uuritud ja teatud ja temast natuke kirjutatud, aga see ei olnud selline nagu ajakirjanikuna või endise ajakirjaniku vaade nagu selle üldmeedia asi ei olnud, et selleks mulle meeldib see ainuaimu mäel kõneni lugu väga. See on võib-olla näide sellest, et on huvitav lugu, mida ei ole nii hästi teada, aga üks lugu ju, mis jäigi saladuseks tegelikult kogu nõukogude aja alles taasiseseisvunud Eestis saadi teada, kes tundub väga olulise teose ja väga olulise pseudonüümi taga. Äkki räägime paar sõna ka Sirje sinilinnust. Ja Sirje Sinilind? Tegelikult selle estofiil kaudu tuleb kaks, kaks nimetama taga teine kaugogare Kessosele Ale ja kirjakirjastuse kirjastaja, kes andis selle välja aasta 84. Ehk siis väga sügaval nõukogude ajal veel. Ehk siis meie kuulajatele, kes pilti ei näe, siis Hannellel on praegu käes raamat Viro ja vene ja mille autorinimeks on märgitud Sirje Sinilind. Ja, ja, ja siis ta siis siis ta tuleb ka, no ta tuleb paljude teiste, mõnede teiste ka nagu Sepotzetterberiga augu kaudu, kes andis, tegi tast arvustuse tollal juba. Et Sirje Sinilind, Juhan Kristjan Talve, kelle nimi nüüd on siis teile ka teada ja meile ka teada. Ja on olnud neid, kes hoidis seda eesti eesti leeki nagu elava Soome Soomes. Ega me ka ei teadnud temast eriti midagi, ei. Ja see raamat, kui anti anti välja midagi, oli tollal 84 siiski muutunud, et suured suured värestajad ei julgenud seda ratastel pakutud, loomulikult suudele, näete, julgen seda võtta, aga see Aleja kirja võttis ja see kaugu kare kes oli selline nagu kangekaelne opositsionäär. Ta julges seda teha, ta ei olnud eriti kartnud midagi, aga ta ka tembeldati, ta tembeldati noh, Soomes tembeldatud fašistiks vaid Soomes tembeldati Aadi jõustuv vastane oli see talitali Nõukogude vastne ja nii ja, ja see tähendab ka seda, et nagu teise klassi ja natuke selline kahtlane ja ja toodi väga sellises nagu pilditamast isegi on sellised kõik sellised natuke koledad, et noh, kindlasti on midagi tal küll. Võib-olla võib-olla see, mis praegu mainis, et on, on selles mõttes ka oluline, mida eestlased tihti ei taju või ei mõista, aga mis ma arvan, aitab ka Eesti poolt Soome mõistmisele väga kaasa on see, et Nõukogude Liidu lõpp tõi väga suure ühiskondliku murrangu endaga ka Soomes kaasa, ka Soome ei olnud siiski lõpuni vaba ühiskond. Võime öelda, et ei olnud, see oli jah, ei olnud lõpuni vaba, see oli vaba, aga sa pead, sa peaksid alati maksma mingi mingi hinna, et oli, oli võimalik. Oli võimalik, et sa kaotad su karjääri. Et sellest ma olen rääkinud ka just selle Sepotzetterberiga, kes seda Eesti vabadussõda uuris, väga varakult juba, et et kuidas sa julgesid seda teha. Ja no eks ta kaalus ka, et no äkki see ei olegi. Tal oli antud nõu isegi, et, et parem oleks vahetada teemat, et ei ole nüüd eriti nagu et kas tuleviku peale ka midagi mõtled ja tuleb välja mõtluski, tuleb, tuleb varjata mõtleski. Jah. Ja ajakirjanduses ka, et need. See see vaikimine läks nii kaugele, et siis tuli nakkusele Noniks systens teemad seda ning nagu ei olnudki, et see tõesti õnnestus. Nii ka, et Eestit ei olnud, no siis seal ei tõusega selliseid huvitavaid teemasid, mida võiks käsitleda. Aga teistpidi on see kummaline Eestis ikkagi noh, kõik teavad ju kogu seda Kekkoneni käiku Eestisse ja noh, see oli ikka tohutu kaaluga sündmus, see et välisriigi president pidas Tartu Ülikoolis eestikeelse kõne, noh see oli niivõrd võimas ja, ja eriline. Et kas siis kas see tähendab seda, et Soomes see mängiti kuidagi väiksemaks? Nüüd ma pean ausalt ütlema, et ma ei eri eriti mäleta, võis seda, et kuidas seda käsitleti, suurune avastus soomes tol ajal võib-olla et mu mälu ei jätkugi nii kaugele. Et saan juba öelda hea meelega, et ei olnud sündinud. Et aga aga see? Mulle tundub, et palju, ma võtan teise võrdluse, mille, mille ma tean paremini. Ehk teleka poolest Soomes ei siiamaani aju aru, kui tähtis Soome televisioon oli Eestile. Soomlased ise taipa seda, kui tähtis asi see oli, et eks me teadsime, et oo, vaadatakse küll ja siis pikugakoneni kirjasid tuli sealt Tallinnast ka ja oi, see oli nagu, see oli nagu eksootiline. No meie oleme mõlemad Peetriga Soome televisiooni peal üles kasvanud, et selles mõttes me oleme kohe selliseid näiteid selle kohta, kui palju see mõjutas. Ja, ja aga, ja mina olen püüdnud seda isegi seletada soomlastele, et kas te saate aru, kui tähtsaks te olete näiteks pikku Kakkoneni, terve meeskond, kes siin seminarid pidama, see nüüd oli meil külas ka siis meie saatkonnas ja ma ütlesin, et kas te teate, kui suured tegijad te olete, Nad vaatasid suurte silmadega ohohoo, ah, me oleme sellised. No see oli, see oli vahva ja kahtlemata näiteks kui ma ei oleks seda vaadanud, siis ma ei räägiks tänapäeval soome keelt, aga ma arvan, et mingis üldisemas mõttes mida võib-olla soomlased tõesti tajunud olid uudised uudiste vaatamine, mina mäletan nende kodust keerled, kuidas Maarja ja minu vanavanemad vaatasid Vremjat vanaisat reisijat, põhimõtteliselt valetab ja siis Tallinnas vaatasime sinna juurde Soome uudised ja kontrast oli märgata. Me panime sellest, saame teleka mõjust tegelikult sellest mõjutajaks, nii öeldes sümboliks selle, selle väiskil lihadiski väina purje. Et no ma ei ole kindel, kas see vastab tõele, aga et Karla vaenu vaen oleks tõdenud, et et see soove telekas isegi kukkudes Nõukogude Liidu ja Soome telekas, eriti see just Väine purje, kes näitas neid lihal ette. Et, et lihaletid ja uudised Soome televisiooni mõjust on tegelikult ju jutuga 2009 sai tehtud filmis disko ja tuumasõda, et seal seal on ka tõesti oli oluline roidilisele, jah, jah. Aga kui rääkida, kui me sellest kekunenist Kekkoneni räägida Kekkoneni, eks see, eks see estofiil ja on ka siin suhtes. Me püüame olla ausad, et et, et Kekkonen oli ka vastuoluline, et, et samas kui ta oli suur estofiil sellest akadeemilise Karjala Seura ajastud isegi samas justama peaministri ajal anti käsu Nendele nendelt põgenikute nagu tagasisaatmisest, kes tuli Soomet, siin on selle, see üks, mis on väga kõnekas lugu, on see Sirpa Sirpale elu randa, kes oli, kes abistas Herman treialid Edda haiglast oleks saanud põgeneda. Ja tema, tema kaaslane Artur lööke siis saadeti ja hukati Eestis ja kekuna oli Tolloga võimul. Sellesama soome keeles on meelevalus öelda, et jah, nii oli, et see on vastuoluline ajalugu, sellised väiksed tali ja sealt tuleb, see ongi nagu selline. Kui pisi, kui, kui kurat elab pisiasjadesse täis kurat teid ehk pisiasju. Et see, see sasi eparena elu randa lugu on ka selline, mis tähendab väga. Ja see Sirpaleena, Elorandaja kaugo, kare ja paljude teiste lood võib leida sellelt leheküljelt märksõna alt kodanikujulgus, et seal kindlasti sellised väga põnevad lood. Ma arvan, lugeda. Aga meil on aeg kuulata veel teist lugu tänases saatesse ja ja selleks on tõesti üks muusikapala või siis vähemalt minu põlvkonna jaoks on küll selline megahitt olnud ja selleks miljana sade lapsudensangarile, mida on ka eesti keeles tehtud. Aga võib-olla siis peaks sellest loost ka natuke rääkima. Jah, see on see miljon. Millal sa siiatulek aastal 88, see on nüüd osa seda solid, osa seda ajalugu, soomlaste siiatulekut, mida juleti nagu kirja panna, no eks kõik, mis juhtus Hirvepargi järel oli natuke juba julgem, et et ja, ja sellest on Memorial memuaare juba palju tehtud kirjutatud, aga siis oli oluline see see, nagu see muusika meie tipp NAGU Suomi rock tollaaegne Suomi rokk tuli nagu praktilised kohale Juice Leskinen'i Teppu normaalit. Ja siis ka siis ka miljon Asade ja see oli meil, see oli meil ka omal ajal oli suur, väga suur hitt oli, tame marras kuu ehk november kui tühikalija kori ehk õlle õllekorv kiliseb ja, ja siis teine, teine oli see lapsure sangari juurikakaari, mis oli ka loomulikult see oli meil, eks meil küll Soome telekast ja Soome meedias seda ka väga kajastati. Aga, aga see sai üllatavalt palju kõlapinda, sorry, mulle jälle üllatus, et just see laul, aga loomulikult see oli nüüd võib-olla just sellesama sama nagu ajaloo ajaloo pärast, et sellest Jüriga kaariest oli nii palju olnud juttu, sidet. Et imekombel selline nagu astronaut sõnastronud eesti keeles. Astronaute ameeriklastel. Ei olevat kosmose, vabandust kosmonautikas kasvanud on eesti keeles kosmonautikameestega ja et see üks kosmonaut ühendaski tegelikult meie sellist nagu põlvkonna mälu. Nii võib vist öelda küll, sest et nagu ma aru saan, siis kui ikkagi tema lend oli, siis Soomes ka ikkagi mängiti see väga suureks, et sõbralik nõukogude rahvas on sellise saavutusega hakkama saanud. Nii, aga kuulame siis. Jätkub kultuurisaade. Vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline, Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele valgeniemi ja kuulasime siis tänase teise muusikapala ära, milleks oli miljona sade lapsudensangaril. Usutavasti väga paljud vikerraadiokuulajad teavad sellest loost ka eestikeelset varianti, mille tegid vanem õde ja Urmas Alender, kus kuuldavasti refrääni vist laulab toona üheksa-aastane Yoko Alender. Et et kui kuulata midagi eesti keeles, siis pöörake tähelepanu sellele. Aga. Me oleme rääkinud nüüd Eesti-Soome suhete ajaloost, sellistest kummalistest seikadest, kummalistest lähe tuntud tegelastest aga võib-olla üks asi, mida peaks eraldi puudutama, kui meil on niikuinii kultuurisaade, siis et väga paljuski seda Eesti-Soome suhete asja on kandnud just kultuuritegelased, ehk siis on tulnud nii-öelda intelligentne tide hulgast väga paljuski see idee ja ja võib-olla võib-olla see seltskond, kelle seas tänaseni kõige elavamalt edasi elab, et äkki peaks sellest ka mõni sõna veel rääkima, enne kui meil saade läbi saab. No eriti eriti see oli esimese Eesti ajal ja, ja mulle tundub ise nagu kultuur tollal. No eks see rahvusAT ja, ja, ja selline hõimu ade see oli ülimalt poliitiline ja kultuuri kaudu kultuur oli, oli sama, kui selle kaudu väljendati keelt ja selle keele kaudu me loeme seda identiteeti tegelikult sisustest oskame öelda, et noh, äkki me peaks sellele keelele keskenduma sama palju kui tollal, kui Tartu Ülikooli Tartu Ülikoolis alustati omakeelne ülikooliõpetust, nüüd räägitakse, et kas oma keel üldse sobib nii Soomes kui Eestis kui mujal, et kas see üldse sobib enam nagu teaduskeeleks. Aga kui ma võrdlen seda praeguse maailma, aga mulle tundub, et see see ühissoomemete, vaat sellise ühtsuse kokkukuuluvuse Tulp kultuuri kaudu, aga nüüd seda edendatakse majanduse kaudu. Et sa nagu majandus ja äritegevus ja majandusala ja nagu selle kokkusulamine tööturu kokkusulamine on nüüd see, mis on tegelikult teinud isegi Tallinna ja Helsingi kaksikpealinnaks on ju isegi juba olemas, sellisena siiski aknas on väga tore vaadata. Ma näen isegi ühe laeva seal. Et siiski, kui tunnelit ei ole, et see, see liikumine on nii tihe ja tööturg on tihe vai lõimunud, nii et see lõimumine, see üht kokkusulamine, kokkukuulumine nagu majanduslik, pikem hetkel kui kultuuriline. Jah, ja samal ajal on ju huvitav siiski see, et, et paljud eestlased, kes on läinud Soome tööle, tulevad Eestisse tagasi, üks põhjus on see, et neil on koduigatsus, sest et neile ikkagi tundub, et Soomes on elu nii teistmoodi ja päris vorm olema. Ikkagi need kombed, vaata, see on ju ikkagi huvitav ka see et vaatamata sellele tohutule noh, lähedusele nii füüsilisel pinnal kui ka siis ikkagi kokku, kui me juured, eks ju see läänemeresoome keel ja kombed ja juurestik, et et sellegipoolest on tõesti see võõraelement seal olemas ja see avaldub ju päris huvitavalt tõesti, selle kaudu näiteks, et et Eestis ei ole kunagi olnud väga populaarne, noh, mõned erandid välja jätta võib olla näiteks Eino Leino või nii edasi. Et pole kunagi olnud massiliselt soome kirjanduse lugemist ja Soomes pole olnud massiliselt eesti kirjandusega. Jah, see see koduigatsus ja tagasituleku nagu tahe mulle see tegelikult tuleb võrdlus. Samas kui Soomes, kui sa tuled Helsingisse tööle, sa oled Ida-Soomes Põhja-Soomes, sa oled tegelikult sama võõras võib-olla isegi rohkem võõras, kui, kui seal tuleks Tallinnast Helsingisse ja sul on igatsus siin sinna nagu lapimaale Vaiva Ida-Soome nagu selle mentaliteeti. Et see suhtes erinevus on sama suur või sama väike. Ja see ei tähenda seda, et kui sa lähed Soome tööle, sa võtad nagu soome nagu kombed ja kõiget, et sa võtaks need seda siis sama palju, kui see, see lapimaalane inimene, kes tuleb Helsingisse tööleta, saab siiski olla lapimaalane ja see identiteet on nagu lapi oma. Aga et ta on ka soome oma vaiba, selle pealinna oma, et see suhtes ma arvan, et erinevused ongi suuremad, mida lähedasemad me oleme, et me paneme tähele neid rohkem. Et kui tuleb see igatsus tagasi siia tulla, et see on seesama igatsus, mis tuleb ka selle Helsingi elanikule vaid töölisele, kes on tulnud nagu, kes tahab ikkagi sinna tagasi sinna Põhja-Soome kolida. Nojah, ja tema ja eestist tullu erinevus on see, et eestlased on palju lühem ma koju minna. Täpselt täpselt just rääkisime ülikooli ühend koostööst, et Tallinna ülikoolil mul ühe lähedasem partner nagu geograafiliselt oleks Helsingi ülikool kui Tartu ülikool. Aga kui tulla selle selle sellele nagu kultuursele kultuursele koostööle, mis tollal oli? Ma arvan, et mida, mida õppida sellest esimese Eesti ajast, on see see tähelepanu, mis keeleli anti tollal et me arvame, et meie keeled ei oleks nagu õhus hetkel, aga need on. Ja, ja see, see on küll, et see Eino Leino ettepanek, mis ta tegi isegi Postimehe esikaanel lasta 21, et igas Eesti koolis peaks õpetama tund nädalas soome keelt ja mitte nagu võõrkeelena, vaid osana emakeelt ja vastastikku sama Soomes. Et milleks ta, millest ta oleks nagu nüüd hetkel aegunud. See on küll hea tähelepanek, aga meie saateaeg hakkab läbi saama ja justkui võiks selle mõttega lõpetada, aga, aga siiski vaataks korraks tulevikku ka, et kuhu me jõuda võiksime? See on nüüd selline unistuste teema. Aga kuidas tundub, et kuhu me jõuame praeguste arengute jätkudes? Natuke lai küsimus. Ma tean, et küsida võib kõike, aga jah, ma arvan, et üks hea hea eesmärk oleks see, et 100 aasta pärast sellist galeriid ei oleks võimalik teha, et me ei saaks enam eristada, saaks aru, et kes on eestlane, kes on soomlane, et isegi nüüd oli natuke raske, et kui on elanud pikka aega Soomes Soomest tulnud, nii öeldes või vastupidi, vaid sa oled pool soomlane, pool eestlane, et mitu, mitu osasustan Eestit ja Soomet, et siis me oleme nii lähedased, et me teekski nagu sellise nagu ühise galerii siis meie meie tegelastest, et me tuleme, me saame tagasi võib-olla sellise nagu selle sõbrakaubanduse ajastusse, kus me lihtsalt nagu. Me ei räägi enam koostööst, me lihtsalt teeme koos. Aga see, see on vähemalt jah. Aga ma ei tea, kas me jõuame sellele, kas me, kas me eristume, kas me, kas kas me püüame, kas me suudame hoida meie nagu seda kahe väikse, sellise nagu imepisikese rahva keelt ja, ja identiteeti, nii et mei niin ei konkureeri, me ei mõtle seda konkureerimisena või et, et kui ma olen eesti kultuuri ja keeleboot, ma olen samas automaatselt soome keele ja kultuuripuud ja vastupidi. Aga võib-olla see on ka miski, mis iseloomustab tänapäeva Eesti-Soome suhteid, et me võime küll kurta, et üheksakümnendatel räägiti rohkem, aga tänapäeval võib-olla nii palju ei räägita, sest et inimesed teevad. Aga ma arvan, et siis selle mõttega peamegi lõpetamas. Aga nagu lubatud, tuleb ka täna, see saab, et mis on muide hooaja viimane osa, nii et oleme uuesti eetrisse alles sügisel, aga tuleb tänase saatega viimane lugu lõpulugu. Mis siis on nagu teistpidi, et kui me enne kuulasime siin soome muusikat, mis on Eestit mõjutanud, siis nüüd kuulame Tõnu Aare luguretkel, mis on jällegi vikerraadiokuulajatele kahtlemata äärmiselt tuttav lugu. Just eestikeelses variandis. Aga kas selle kohta peaks ka mõne sõna ütlema veel? Nojah, see toob meie Juice, Leskinen'i, kes, kes oleks kõige ilmsem, kui hümn on see esimene, kõige ilmsem muusika, mis me peame nagu rääkima ei, teine teine on siis loomulikult see Eesti Eesti kaebasine Bergele, Eesti mis jäik jäi kõlama. Aga, aga tema lausis sellest apelsini ka siin Eesti Eesti laulus. Aga siiski siiski ka apelsini, apelsini nagu palasid. Tõlk tõlkis teatavad nii. Räägitakse, et on tõlkinud selle soome keelde. No vot siis kohe kuuletegi ühte meile kõigile tuttavat lugu, võib-olla natukene tundmatus esituses ka veel kord suur tänu selle jutuajamise eest Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele valgeniemi. Mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning vasar lõpetabki ja soovime ilusat suve. Ei. Ta on Poole Toivo. Suuta. Una. Kuulajased. Velokuule. Ka. Vurrid. Roolimees. Probleem on. Kaamera.