Ka siis, kui saate algul poleks öeldud, et kohtume täna gruusia muusikaga ei kahtleks vist keegi kuulajaist, et kuuldu oli just gruusia laul. Grusiinid ise tõenäoliselt oskaksid veel peenemalt eristada. See oli Hew suuri piirkonnale iseloomulikke viisi käänakutega laul. Selle rahva suur armastus oma folkloori vastu peegeldub ka selles, et lauludest teatakse rohkem kui ainult sõnu ja viisi. Teatakse seda, kust paikkonnast laul pärit tihtilugu sedagi, mis ajastu umbkaudu pärit. See oli siis Hew suuri laul kuid sedapuhku mitte rahvalauluseade, vaid meie saatetunnikaaslase Vasa Azarov šviili looming. Ent helilooja tunnistas, et ka tema elukäigu on määranud rahvalaul. Mu isa oli lõpetanud konservatooriumi ta laulis palju aastaid laulu ja tantsuansamblis. Nii et minu puhul võib rääkida juba perekondlikust traditsioonist. Rahvamuusikat õppisin tundma ja armastama väga varases lapsepõlves ja tänini olen alati püüdnud selle poole, et minu muusika oleks rahvapärane selle sõna heas mõttes. Meie rahvamuusika on väga rikas ja arvan, et seda varandust ei tohi kasutamata jätta. Igaüks, kes on Tbilisis käinud, meenutab kindlasti mete ehit kõrget kaljut, kurakäänus, millel joonistub selgepiiriline kiriku siluett ja otsejoones vete langeva kaljuserval võimukas vahtancorgassaali ratsu seljas. Legendi järgi on tema Tbilisi asutaja. Ajaloolased on selle au temalt küll ära võtnud ja tõestanud, et Tbilisi oli kindlasti olemas juba neljandal sajandil sajand enne korgassaali valitsemist. Aga aupaiste püsib siiski ja legend elab edasi. On ju seegi rahvalooming? Külaline võib asja näha vahel hoopis teise pilguga kui linna põliselanik. Kuulake vasara šviili laulu metesist. Las olla muusika, seekord giidiks. Kui pärisin kolleegidelt gruusia raadios, keda nad oma helilooja Est praegu kõige huvitavamat eks peavad nimetati kõigepealt vasarast svingilt. Tema nimi aga kindlasti tema laulud on meie kuulajailegi tuntud peamiselt just estraadilaulud. Uus nimetus levimuusika on ju ka loodud selle žanri kiiresti ja laia levikut silmas pidades. Kuid see pole kaugeltki ainus, vaata oma, mida vasaras Willi harida. No praegu töötan balleti kallal. Mul on sümfooniaid, instrumentaalkontserte sonaate mitmesugust muud kammermuusikat. Onutarete palju kirjutatud estraadilaule ei taha ennast piirata mingi ühe žanriga. Tööri teostega käib paralleelselt. See on omamoodi puhkuseks. Kui töötad näiteks sümfooniaga või kammermuusikaga, siis vahepeal kirjutad oopereid, tee või laulu ja tule seejärel tagasi jälle sümfoonilise või kammermuusika valda. Tunned ennast jälle värskena, on ilmunud nagu mingid uued jõuvarud. See väldib enesekordamist. Just seda rõhutasid ka gruusia muusikatoimetajad. Aseras vili ei korda ennast ega püsi paigal. Igas tema uues teoses on midagi tõepoolest uut. On pidev edasiminek. Kuulakem tema Largot, mille esitab gruusia kammerorkester Kiievi Asmaybarasfiili juhatusel. Tänases saates on juba kolm laulu kõlanud Nani brekvaatse esituses ja neid tuleb veel. Tema ongi üks adressaati, kellele helilooja oma laule luues sageli mõtleb. Tihe koostööansamblitega Oreira jäiveeria. Aga muidugi sünnib vahel mõni laul ka niisama, ilma konkreetsele esitajale ütlemata nagu vahel tuleb meloodia enne sõnu. Siis tuleb appi üks kolmest luuletajast, kelle värsse onu sara šviili kõige enam viisistanud. Need kolm on Morizbodzisviili Petro Cruzinski ja Obulašviili. Kuid siiski ütleb helilooja, et häid laulutekste on ikkagi vähe. Aga missugune peaks olema hea laulutekst, mis inspireeriks? Konsti teate, tihti kirjutan armastusest. Selge, see on jõestaadi muusika. Aga tahaks, tahame laiendada, kirjutada süžeega laule, on ju 20. sajandi teine pool, nii sündmusrikas, tahaks seda ka oma loomingus väljendada. Tihti palume luuletajaid ja lauljaid, et nad pööraksid enam tähelepanu süzeelistele lauludele. Kuid eriti esitajad on sageli konservatiivsed ja neid on väga raske selles suunas liikuma panna. Üks lauludest, mille tekstiga helilooja ise hästi rahul on, kannab nimeaeg. See on meie aeg esitaja ansambel, viia 75. Ennist oli möödaminnes juttu, et praegu on käsil ballett. Selle aluseks on Gruusia kirjandusklassiku Aleksander Kazbeki teos milles on tihedalt põimunud patriootiline teema ja armastusteema. See on ka meie päevil väga kaasaegne. Balleti põhiidee on, et armastuses tuleb olla aus nii kodumaad kui naist armastades ja tuleb austada vanemaid inimesi ning nende elukogemusi. Dist. Meie kogenud tantsija Pekkar Monawardisolfiili mõtles süžee väga huvitavalt läbi. Mis välja tuleb, seda muidugi tahan öelda, seda näitab tulevik. Suvel lõpetan klaviiri, hakkan siis kohe orkesseerima. Edasi sõltub juba teatrist. Ooperi ja balletiteatrile, on see mu esimene töö, rohkem kogemusi operetiga. Selles žanris lõpetasin hiljuti oma neljanda teose tantsuõpetaja Lopedeeveega järgi. Draamateatritega olema ka ammu seotud etenduste muusikalise kujundajana. Äsja lõpetasin kaks asja ühe marssali šviili nimelisele teatrile teise uues rajoonis asuvale teatrile, mis alustab oma esimest hooaega alles mai lõpus. Osutused. Vasara šviili on ka selle uue teatri muusikaala juhataja. Pidevad kontaktid teatritega peaksid olema heaks kooliks niisuguse tõsise ettevõtmise jaoks nagu balletikirjutamine. Kontserti või muud säärast, see on hoopis midagi muud, kui kirjutada spetsiaalselt teatrile. Seal on kujundid hoopis teised. Väljaspool teatrit, helilooja nii kujundlikku muusikat ei kirjutanud. Ma kasutan tihti hiljem neid asju, kirjutasin teate jaoks ühe numbri pärast vaatasin, et sellest saab hea pala kvartetile. Tegin mõtte teoks ja pala hakkas tõepoolest hästi kõlama. Siis kirjutasin gruusia raadio muusikatoimetuse palvel 11 salakeelpillikvartetile meie televisiooni ja raadiokvartett rahvusvahelise konkursi laureaat mängis need lindile. Sama kollektiiv esitas need ka meie pleenumil ja nüüd on võtnud oma kontserdi repertuaari. Kuulame meiegi kahte neist paladest naljalugu ja paporiilina laulude teemadel. Nii rohkest loomingu tööst peaksid päevad juba viimse võimaluseni täis olema. Aga see 45 aastane, mõnusalt toimekas, kuid mitte närviliselt kiirustav mees jõuab lisaks rohketele ühiskondlikele kohustustele seda tüüpi inimestele langenuid alati palju osaks veel ka pedagoogitööd teha. Ise Tbilisi konservatooriumis õppinud aspirantuuri läbi teinud, pole ta oma alma materiga sidemeid katkestanud, vaid õpetab seal orkestreerimist. Programm on muidugi klassikalistele alustel, aga kas üliõpilased oma käe peal tegelevad ka kergema žanriga? Kuidas öelda, mõned tunnevad huvi, mõned suhtuvad sellesse skeptiliselt. Kes estraadi kirjutavad, neid muidugi toetame, sest see žanr on ju väga vajalik. Ja kes peaksid seda kirjutada esmajärjekorras ikka professionaalsed heliloojad. Tulemus. Aga kui üliõpilane lõpetab konservatooriumi, saabki temast professionaalne helilooja. Mina igatahes toetan neid katsetusi ja kõigis žanrites on nii head kui halba muusikat. Kuulan rahuldustundega, headest saadi või džässi, aga kaasümfoonilises ja kammermuusikas ei taha halba kuulata. Saama-seid. Kui pärisin, kas jääb aega ka veel millegi muusikavälise jaoks, vastas vasara šviili. Et pisut ikka loeb, nii palju, kui jõuab kõike head, mis pihku puutub, ilma erilise suunitluseta tunneb huvi maalikunsti vastu. Ja siis pisut häbelik ja pisut või palju uhke ülestunnistus. Pisut tegelen spordiga või mis, pisut olen fanaatik, armastan kirglikult jalgpalliga. Olen meie meeskonna tulihingeline poolehoidja ja olen seda tõestanud sellega, et kirjutasin laulu dünamo, dünamo, mis on saanud pilistidenamole nagu hümniks. Muide, lähemail päevil sõidan koos meeskonnaga Düsseldorfi Euroopa karikavõistluste finaali vaatama. Kui võidavad, ilmuvad uued laulud ja võib-olla mitte üksnes laulud. Meeskonda peab mind nagu oma liikmeks, käin tihti nende baasis tigumis, üheskoos elame läbi võite ja kaotusi. Tänaseks on see pinev mäng Düsseldorfis selja taga ja Tbilisi dünamol karikas käes. Terved pilisi, terve gruusia elas sellele matšile tulipalavalt kaasa ja juubeldas võidu puhul, nii et näed, kajasid. Missugune rõõm võis matta neid, kes otse sündmuspaigal viibisid, seda ei oska päriselt ettegi kujutada. Igatahes näen mõttes küllalt soliidse koguga Azarasfiilit peaaegu pilvine lendamas suure vaimustuse tiivul. See sobiks temaga hästi kokku. Ja kindlasti ei jää täitmata lubadus, kui võidavad, sünnivad uued laulud ja võib-olla mitte üksnes laulud.