Kirikuelu neli aastat tagasi oktoobrikuus kutsuti tuletõrje kustutama Tallinna nelipühakoguduse eelin palvemaja Veerenni ja Tatari tänava nurgal. Kahju tuli lõõmas sellise hooga, et hoonet oli kustutamas 40 pritsumeeste 15 autoga. Järgmise päeva lehes kirjutati, et päästeameti esindaja Mul ei õnnestu purukuiva puumaja hävingust päästa. Möödunud sajandi puitarhitektuuri meistriteos on tänaseni üpris samas seisus nagu pärast põlengut. 2002. aasta 18. oktoobri hommikul. Teeme ühes kohas Tallinna eelini koguduses. Pastori Endel Sulev Hanseni ka ringi ümber ajaloolise palvemaja ning uurime, mida võtab kogudus selle Tallinna kesklinnas asuva varemetes seisva hoonega ette. Saatejuht on Meelis Süld kirikule. Praegu näeb see kirikuhoone küll üsna selline närune välja, katust ei ole, selle asemel on kile ja see on tõsi. Siis on meil praegu elas põlenicu läbi. Praegu tundub küll, et sellest on järele jäänud ainult tukid. Miks te arvate, et seda kirikutes süüdati? Kes seda teab, siin on kriminaalasja ei algatatud. Ja seda peaks küsima politsei käest. Mis nemad arvavad, ekspertide käest siin elektriseadmeid ei olnud, kirik oli tühi. Elanike ei olnud. Selleks ajaks oli kõik juba nii kaugele saadustest, sisemiselt see nakatusid maha võetud, osaliselt oli juba pandud sisse seina täidetud mineraalvatti ja siis ühel õhtul pandi põlema. Üheksandast uudistest nägime televisioonist. Aga oli see siis tõesti mingil ajal ka elumajaks tehtud. No siin oli ühiselamusse tehtud Ilmata oluliselt oleks ümber ehitatud maja ei olnud ju tehtud elamiseks kõlbulikuks. Seina soojapidavus oli kuni neli korda kehvem kui elumäel nõutud oli. Selle tagajärjel muidugi kriknesid. Niiskus kondenseerub seente sisse. Kõik see asi, kui me seda maja nüüd siit Vana-Veerenni tänava poolt endise peasissekäigu juurest vaatame, siis akende ette löödud plekid ja ja samuti lauad. Suurem osa konstruktsioonidest on ka söödukideks muutunud. Kas sellest peaks veel asja saama? No saab kindlasti, meil on projekt olemas. Taastamiseks olen muinsuskaitse all kui ajaloo ja kultuuriväärtus. Ja sellest me soovime teda taastada ja riik ka sama meelt praegu ja andis isegi vahendeid selleks, et me seda teha saaksime. Et möödunud aastal lõpul detsembrikuul, kanti meile raha välja ja nüüd praegu meil juba ehitusorganisatsioon olemas, kes seda tööd hakkab tegema ja ja juba selle Ei, ma Samse vaadata küll väga minema teise koha pealt, siis küljesissekäigust seal võimalik son saali osa, mis praegu paistab see kirikusaali osa, siis oli umbes 300 teisse kohta. Ja hoone on ilmselt sellepärast nii kõvasti kannatada saanud, et tegemist on puitarhitektuuriga. Ja puidustuudios on, aga me oleme siin juba palju lammutanud, sellepärast ta paistab nii halb välja. Kui ta ära põles, siis ta olid need tukid ja katus. Ei ole ära põela. Nüüd olge lahked. Mis ajast see hoone tegelikult pärit on, millal see veel ilus ja kaunis oli? Tema oli 30. aastal ehitati ta ümber õieti saali osa ehitati sellele olemasolevale majale, kus meil praegu abiruumide korpusel ehitati juura siia. 30. aastal kogudus ostis selle ära. Ja siis projekteeriti ringi ja 31. aastal. Selles mõttes ei ole tema muinsusväärtus, et oleks nüüd nii väga vana. Aga ta on sellepärast muinsusväärtused, seda projekteeris ükse eesti vanema põlve kuulsaid arhitekte kulus Tarvastu suguvõsasse, tema nimi oli sel korral. Äkki saame vaadata seda saali osa ka põlenud saali osa seestpoolt. Mis seal ikka, lähme vaatame, Priit. Kui seda asukohta veel kirjeldada, siis see peasissepääs, vanal kirikul oli vana Mõni sõna ja seda praegust veerenni tänaval ei olnud siis veel olemas. Ja meie krunt oli ka suurem. Läksid, kus need autod praegu sõidavad seal ja kõik meie territoorium. Kui meres on vaja tagasi anti siis tehti krundist ära, lõige. Aga ometi aadressi järgi on see Tatari tänav, Jaan, Tatari tänav ja siit läheb seal tatari täna veerenni tänav, aga sa seda praegust veerini tänavad ei olnud siis olemas, see, mis vanasti oli veenev tänav, see kannab praegu nimetust vana v. Ristiti lihtsalt ringi. Ja maja asub siis selle põhja prokuratuuri vastas. No peaaegu Jahnigavibutatud temperatuuri osas Aga sellega me siin oleme olles ära taastanud, see oli meil ka, see ei põlenud ära. Aga ta oli väljas taga, on, et selles olukorras ja me oleme selle vaja taastanud nüüd ära abiruumide korpuseks seostjat hiljem ära. 35. aastal. Nüüd me oleme siis selles ajaloolises kirikusaalis siin teise korruse peal mida ilmselt varem ei olnud, seda vahelage vahekorrust, rõdud olid jah. Tuuri ümber ja keskel ei olnud seda. Seda nii-öelda põrandas. Aga kui me tagasi saime, siis oli siia üles ehitatud põrand vahel. See oli muudetud ja siis olid sekuse ühiselamu küll. Aga algselt oli siin. Ümberringi olid Tõdur, teise korraga. No siin on vaja küll suurt kujutlusvõimet, et näha ütlesid seestpoolt kirikusaali võib-olla, kui ainult mõelda sellele, et tõesti see lagi ja katus on kõrgel ja ja mõelda seda, et siia vahepeale Küll mingi tüki maad veel kõrgemale, kui ta praegu on siin ajutine katus tehtud, katuseräästas õige kõrguse harjum kõrgema parmeetris. Ja seal siis esimene ots umbes nelja meetri ulatuses sul veel sellest ülejäänud osast kõrgem seal torn ka peal tulevikus ja oli ka algselt peale. No siin ringi kõndida ei saa, sellepärast et muidu võime kukkuda lihtsalt. Pehme ära lammutanud kõik selle rõduosa ja posti ja kõik, mis siin järelejäänud, see on kõik ära lammutatud selleks, et paika panna uut konstruktsiooni. Aga see, kus me praegu seisame, oleks just ja ei, ei see enam ei ole rõdu. Aga kus või ei tule, selle koha peal lõpeb rõdu ära ja siit on suur avarus ülesse välja läbi kahe korruse, nõndanimetatud. Kas teie kirikus altar ka on? Neile altarit otseselt ei ole, veel on kõnepult. Sealt me kõneleme altarit, kui välja ei kavatse ehitada. Ette tuleb laululava ja lauljate poodiumile sugune kiriku. Tallinna Tatari tänav 52 kinnistule alustasid palvele ehitamist möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel hoopis adventistid. 30.-te algul ostis toona Tallinna Vaba evangeeliumi koguduse nime kandev usuühendus pooleli jäänud projekti ärav ning omandas mõni aasta hiljem ka kõrval asuva krundi. Just seda hiljem ostetud maja kasutabki. Tänane Tallinna nelipühakoguduse jumalateenistuste läbiviimiseks. Majavaldust natsionaliseeriti eriti 1940. aasta juunis, kuid kogudus võis palvelat kasutada veel 10 aastat. Seejärel jätkus tee Oleviste kirikus, kuhu sunniti ühinema ka teisi kogudusi. Palvemaja ehitati omavoliliselt ümber ühiselamuks, mille viimane rentnik oli Männiku autobaas. Omandireformi käigus sai ajalooline eelime kogudus palvela tagasi, kusjuures üleandmise ajal oli Tatari tänav 52 hoone võetud kaitse alla mälestisena Tallinna kultuurimälestiste inspektsioonis. Milline on hetkeseis, räägib Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik. 2005. aastal oligi võetud otsus muinsuskaitse nõukogu poolt et kuna see hoone kaotas oma tunnused ja see ongi kahju, et, et just see tulekahju oligi kõige suurim hävitaja ja siis teda võti kaitse nimekirjast maha. Kas nüüd on siis lõplikult kindel see, et tegemist ei ole enam muinsuskaitsealase objektiga ja kultuuriväärtusega? Juriidilises mõttes võib küll öelda, seal on tõesti väga kurb seda tunnistada, kuna koos kiriku inimestega juba üle viie aasta tagasi otsime pidevalt kontakti meie muinsuskaitse-eelarvest isegi andsime toetus nii projekteerimise suhtes kui ka akende restaureerimisele. Nii et see algus oli väga positiivne. Kuid vot nagu öeldakse, et vot selline õnnetus katkestas praktilised sellised tööd, et me ei jõudnudki teda restaureerida. Ja, ja praegu on on testija tehtud tehniline ekspertiis, et kogu see osa ja nii edasi on üle kaheksa, isegi 90 protsenti on on hävinud ja selles suhtes, et me võime taastada küll nii, nagu ta oli, aga siis ta enam ei ole mälestis, ta on makett. Me võime rääkida sellest vale pärast, siis tänasel päeval minevikus, mille poolest eelimi palvela oli kultuuriväärtus, mis pärast oleks pidanud seda säilitama. Minu jaoks on teiste omapärane arhitektuur kui arvestada seda, et teda ehitati kahekümnendatel aastatel just puidust ja puitarhitektuuri puhul, et mul on isegi raske tuua analoogi, et kus oleks sellised juugendstiili ja rahvusromantika nagu süntees, et, et selles suhtes tema ehitusviis ja tema ehitus, vormitted praktiliselt mina ei tea Eestis analoogiaid, et selle arhitektuuri suhtes ta on tõesti väga huvitav ehitis, kus mitte ainult pühakoda, no nagu me oleme harjunud kirik vaid see oli kohe juba projekteeritud selline kompleks, kus on nii kirikus valgus, ka olmeruumid või pastoriruumid ja, ja noh, nagu väikeelamu juurdeehitust. Kui see hoone oleks endiselt muinsuskaitse all, siis kas oleks võimalik leida ikkagi riigirahasid, et toetada selle restaureerimist? Loomulikult, meil on juba mitu mitu aastat viis aastat käsil kirikurenessansi programmi, kus on praktiliselt juba kõik kirikud saanud rohkem või vähem, aga ikkagi toetuse linna eelarvest ja, ja selles suhtes me planeerisime ka selle kiriku sisse lülitada sellesse programmis, aga vot see jälle see õnnetus, tulekahju, noh, nagu praegu mul on väga raske restaureerimisraha paluda või eraldada maketi ehitamiseks. Tähendab, et kogudus, kui ta soovib taastada seda pühakoda, peab seda nüüd edaspidi tegema oma jõududega. Kas oma jõududega või teiste allikatele, aga mitte restaureerimiseelarve, seda, et põhimõtteliselt võib kindlasti ikkagi taotleda linna eelarves, et noh, ma ütlen, et ei saa võrrelda don kiriku restaureerimine ja siis praktiliselt nullist Vundementidest uuesti selle kiriku taastamist. Et selles suhtes ikka teine finantseerimisallik Nii et põhimõtteliselt on see mälestisena maha kantud ehitis ja sinna võiks ehitada kasvõi tornelamu asemele. No ma ei tahaks niimoodi öelda ja ma usun, et kirikuinimesed ikkagi tahavad siiski taastada seda ja oma poolt püüan igat pidi aidata, et see kirikuhoonet ikka taastatakse niisugusena nagu tavaline. Palju läheks üldse maksma tänasel päeval sellise kiriku taastamine algsel kujul. Ma lootsin, et kiriku kogudus oleks tellinud sellise ekspertiisi, et minul sellised andmed puuduvad, aga kui arvestada näiteks restaureerimisma rõhutan, mitte mitte täiesti uuesti ülesehitamist mitte palvela, vaid Poska kaheksa kuulus meie mälestis, mis asub Kadriorus, siis tema eelarve on on kõik kokku umbes 12 miljonit. Need. Kirikuelu seda, et käesoleva aasta 26. jaanuaril kustutati eelimine palvemaja mälestiste nimekirjast kogudus veel ei tea. Ja hoone renoveerimisel loodetakse jätkuvalt riigi ja linnaabile Tallinna nelipüha kogudus eelima üksikkogudus ega kuulu ühegi kiriku või koguduste liidu koosseisu. Kust võtab kogudus raha, et veerenni ja Tatari tänava nurgal asuv hoone taastada pastor endale? Sulev Hansen? Ja küsimus on keeruline, muidugi meie kogudus ei ole praegu väga suur, momendil on vast 50 ümber. Me tulime siia ju 20 S7 inimesega, Need olid need inimesed, kes siis vahepeal olime liikmete arv isegi suurem kusagil 100 piirides. Aga meil on surm teinud väga tugevat laastamistööd, kuna meilid, suhteliselt vanad inimesed, kes seal tulevastest tulid, enamasti nad ongi praegu juba kõik sinna teispoolsusesse läinud, noored kaasa ei tulnud, ei võtnud sealt kedagi noort, tulid iseseisvusest, need inimesed, kõik, kes siin varem. Ma usun, et ega me ei hakanud seda kogudust lõhkuma. Me tulime sealt tagasi nende inimestega, kes olid vanasti selle koguduse liikmed, kes siit lahkus, needsamad tulid ka tagasi. Ja kui ennem küsisid, et kust finantsid tulevad, et meie omad liikmed on meid toetanud. Aga, aga vanadel on ka vahendid olemas. Nad, kes sõja ajal välismaale lahkusid, need on meid toetanud ja saatnud oma vahendeid meile ja joon teisigi inimesi, kes meie kogudusse kunagi kuulunud. Need on meile vahendeid saatnud ja me avasime ka eriarve. Selle jaoks mõtlesin nagu vabatahtlikke annetusi anda ja mulgi inimesed andnud sinna. See on üks meie võimalus. Teine võimalus on see, et ka riik on hakanud meid toetama. Me oleme taotlenud, muinsuskaitseamet on meid toetanud. Nemad ei ole küll väga suurte summadega toetanud, aga nad on aidanud meid aknaid taastada ja, ja plekkide teha, siin nimistus projekte ja ja nii edasi. Uurimistöid mõningaid, mis siin on vaja olnud teha selle taastamisega seoses värvipassid, tegid nemad finantseeritud. Kaitseametisse ma helistasin ja küsisin, et missuguse väärtus, aga see hoone on ja sealt vastati, et see on, ei ole enam muinsuskaitse all. No meile, meile ei ole sellest küll teatatud, see, et see ei ole muinsuskaitse, on meie teada, on muinsuskaitseleping olemas sõlmitut muinsuskaitseametiga ja nad on küll seda meile rääkinud, et nad tahaksid, mõtlevad seda, et kas nad võtavad selle muinsuskaitsja mäestikust ära. Aga meil ei ole mingit otsust selle asja kohta ütelnud, jaga muinsuskaitseamet, mis uuel tänaval ka nende poole me oleme pöördunud. Et nemad meid aitaksid ja, ja selle tõttu ka, et see on muinsuskaitse all. Ja nad ei ole ka öelnud selle koha pealt, et, et see ei, ei kuuluks muinsuskaitse alla. Kas te olete ka arutanud kokku, kui palju läheks maksma tõesti see, et see pühakoda võiks saada taas korda ja võiks olla taaskasutatav ka see suur saal, mis praegu on täielikult varemed. Jah no see on kusagil, meil on eelarve tehtud ja kinnitatud pärast põlengut tehtud, aga see seal summa kusagil kuue miljoni suurusjärgus siis on juba sisustus ja kõik olemas. Aga selleks, et hoone katuse alla saada, muidugi nii palju vaja ei ole. Selle osa siin, kus me praegu oleme abiainete korpus, oleme juba ise oma jõudu ära taastunud siis see naljapilt muidugi väiksem, mis vaja on, aga paar-kolm miljonit oleks kindlasti vaja, et seda hoone osa katuse alla saada. Kas, sest kui juba olemas on? No ole, osas on nii palju olemas riiklike vahenditega abi, kui me tahaksime siin selle aasta, eks saada seinad üles, Sahjusas seinad korda ja, ja isend paneme aknad ette. Ja siis peame vaatama, kas saame raha juure kusagilt, et saaksime katuse peale. Aga esialgu ja ta vist nähtavasti selle Presentkatusega. Kas te näiteks Eesti Kristliku Nelipühi kiriku ka ei ole mõelnud liituda, sellepärast et nendel on ju võrgustik ja ilmselt oleks võib-olla ka nendel võimalus toetada. Ja nendega me oleme rääkinud, aga meil on seda küllaltki raske teha, sellepärast et nendel on teine süsteem kui meil. On piiskopiks süsteem ja meil on demokraatlik süsteem, et meil valitakse need juhtivad jõud, aga nemad määravad kui nendel on keskus, määrab ära vaimulikud töötegijad ja nendel ei ole valimisseal. Ja aitäh ülemaaolevate kogudused, et need ei ole mitte iseseisvad kogudused kuuluvad nende rüppe ja nemad siis finantseerivad ja kuidagi see asi käib teistmoodi kui meil. Aga meie kogudus töötab praegu niimoodi, et kuna meie rahalised vahendid on nii väikesed, siis ja meil on siin tegemist pensionäridega, siis meie teeme lihtsalt manada seda asja. Meil ei ole võimalik palka maksu, mitte kellegile. Kõik tegutseme praegu ilmoraatesse, pistad kuule, vajab taastamist ja siin on ka ekspositsiooniga seoses kulutusi. Maksukäest võetud ja seal, kus sellepärast, et oli muinsuskaitse, muinsuskaitse allmaamaksu ei pea maksma. Aga mis saab viie või 10 aasta pärast, kui siin on enamasti ka vanemad inimesed, nagu ma aru saan, kukkuda? No ma arvan, et selleks ajaks need, need, kes siin praegu vanemad on, on enam-vähem juba igavikus, et siis on siis ikkagi nooremalt, meil on meil on praegu noori nooremaid inimesi, minust vähemalt nooremaid tükimat nooremaid inimesi. Põhiliselt ma räägin, et meil on tegemist põlvkondade vahetusega praegu mõlemad kaovad eest ära ja enneolematule tasemele näete tulevikku. Ja muidugi, ega siis Tallinna linnas on ju oma 400000 inimest ja palgalised on vähe. Ja see on niisugune koht, kus, kus palvel on alati olnud ja see on väga hea ligipääsuga. See on tegelikult ju tegelikult Tallinna kesklinnas, kus kohas Tallinna nelipühakoguduse eelimi palvemaja asub hetkel küll varemetes, aga kas te ei ole mõelnud selle peale, et kui siin on selline ärilinnak kõrghooned ümberringi, et äkki võiks ka mõne sellise tehingu sõlmida, tuleb siia üks kõrghoone ja esimesed kaks korrust on kogudusse päralt. No vahepeal ja siis sobisilma ruumideta ei ole kusagil midagi teha. See on üsna pikk periood, ma ei tea, kas selle peale on mõistlik minna. See oleks ju lahendus. Nüüd ja praegu ei ole keegi niisugust ettepanekut teinud, tahaksid pilvelõhkujat ehitada? Ja võttis maha ja nüüd kus siis hakatakse uut maja ehitama, siis ilmselt veerenni tänav neli maja ja natuke liiga lähedal olulisema aknaga siiapoole suunatud siin elumaja, seal on tuletõrjevahekaugused kõiki, ma kardan, et see lihtsalt ei õnnestu. Kui mõnel mehel ka niisugune mõte on olnud. Siin on niisugune versioon Ki olemas, et mõni pani põlema, kes tahtis näha, kas kogudus suudab taastada. Et siis saab vabaks, saab uue maja ehitada? Ei oska selle kohta ütelda midagi. No millal me tuleme siia ja pidulikult tähistame selle pühakoja. Avamisjumalateenistust no tegelikult on see pühakoda juba avatus, sellepärast et meie avamise jumalateenistus toimus omal ajal juba kolme esimesel aastal sisulises suures saalis, aga sellises väikses saalis me oleme juba tähistanud avamist, siis oleme tähistanud viiendat aasta, arvasin tegutsemisaastapäeva ja vaatamata põlengutele ei ole mitte ühtegi päevasin jäänud kihistused pidamata vaatamata sellele katust peal ei olnud, pidasime teenistused all ikkagi ära ja tegime hiljem kyljes katest sinna peale. Tal ei tule ja, ja niimoodi me olime siin oleme siin tegutsenud, kuna me ise oma vahenditega ja oma jõududega ütleme siis see võimalikuks osutunud ja millal siis kasutusele võetakse taas? No ma ei tea, kui kui meie kuulajad tulevad ka abiks üle maa, siis see on see väga kergelt seostada. Sellepärast, et sellel saalil on vaja ainult kolm seina ehitada kolm välisseina ja siis katuslagi. Tal vaheseinu ei ole seal osa, mida me siin praegu oleme ehitanud, keerulisem osa siin on võrgud ja, ja, ja nii edasi, aga seal on see asi lihtne, sest lihtsalt neli või kolm seina üks üks sein oli olemas juba. Kolm seina on vaja teha rõdude postid ega seent. Kuna lähevad postid siis vaheseina, siis ei ole see, see kulugi ei ole nii väga hirmus suur. Kirikuelu lootusrikast palmipuudepüha soovib saatejuht Meelis Süld.