Ja tänase laulu põhjatust Eesti rahvaluule arhiivist on meile valinud Liina saarlo, Eesti rahvaluule arhiivi teadur ning kellest täna juttu tuleb lugeda, laulmas kuuleme. Täna kuulame Anna Lindvere esituses Kodaverepulmalaulul lenn kibu. Kodavere suurima ja tuntuma lauliku Anna Lindvere sünnist möödus Eesti vabariigi aastapäeval 140 aastat. Anna Lindvere sündis Kodavere kihelkonnas sääritsa külas, kui ta elas oma elu jooksul Mustvees ja Sadala külas. Ta oli juba noore tüdrukuna 20. sajandi alguses sattunud soome filoloogiatudengi Lauri Kettuse keelejuhiks. Küllap ta sai sellest innustust, mis kestis terve tema elu. Huvi Kodavere pärimuse vastu emissioon seda teistega jagada. Ta ei olnud muidugi nii-öelda klassikaline regilaulik, ta ei elanud kuskil metsa sees päikeses saunakeses. Ta oli eneseteadlik, nagu tema häälestki on kuulda. Ta laulis kooris, tegid kaasa näitemängudes. Aga ta oli suurepärane pärimuse tundja. Ta laulis vanu regilaule ja uusi lõpriinilise laule. Ta teadis vanu loitse ja oskas neid ravimiseks kasutada. Ta tundis ka Kodavere jutustamistraditsiooni ja oli suurepärane pajataja. Kuuldud Lemgi Bulaul on väga tuntud Kodaverepulmarituaali osa. Seda lauldi, kui pruutpaarile korjati raha. See oli selline lõbus mäng või ka omamoodi rituaal. Selle käigus korjati metallraha õllekapa sisse ja siis anti seda teistele juua. Anna lindverest kujunes tuntuim Kodaverelaulik. Temalt on korduvat rahvaluulet üles kirjutanud nii folkloristid, keeleteadlased kui ka koolilapsed. Ta oli ainuke Kodaverelaulik, keda heliplaadistati 1900 kolmekümnendatel aastatel ja ta osales ka rahvamuusikaringreisidel. Ta oli ka üks esimesi eesti laulikuid, keda jäädvustati 1940.-te aastate lõpul toonase uudse salvestustehnikaga ning magnetofoniga. Nooruses sattus anna rahvajutu tegelaseks, kuna tema vastu näitas ebatavalist huvi üles Soome tudeng ja külarahvas ei mõistnud, mis selle huvi põhjuseks oli. Ja kahtlustasid, et ju seal romantilised tunded olid. Hiljem sai Anna Linda restAga Kodavere pärimusesindusisik. Tema sünniju pandi rahvaalgatuse korras üles mälestuskivi. See kõik näitab, kuidas muutus rahvalauliku roll ühiskonnas. Ja kõige rohkem näitab see kindlasti seda, kuidas on inimestel vaja kedagi, kes teaks ja mäletaks kohalikke asju. Aitäh Liina Saarele.