Tänane vänasena kõlab, parem on naeria silmi vaadata, kui nutta ja silmi ja Tartu stuudios on kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. Prillikuu on naljakuu ja seetõttu on eriti sobiv aeg rääkida ka sellistest vanasõnadest, milles, milles on juttu naljast ja naerust ja naljatamisest. Paremal naeria silmi vaadata, kui nutt silmi on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi rikkalik kui vanasõna materjali hulgas esindatud kõigest kahe rahvapärase üleskirjutusega, näiteks leiame seda vanasõna Kuusalust 1903. aastal versioonis parem on vaadata naeria suhu kui nutt ja silmi. Küll aga on tegemist väga vana tekstiga, mis on olnud juba ära toodud eesti keele näitena näiteks 1732. aastal Anton Thor Helle grammatikas ja sõnastikus kurtskefaste Anwaysungtsureznshansprahe ehk siis lühike sissejuhatus eesti keelde ja pärast seda on on seda vanasõna ilmunud mitmetes väljaannetes, nagu näiteks 1876. aastal leidub Se Ferdinand Johann Wiedemanni teoses austamine. Oissar on leebe endale Sten, nii et me saame seda suuresti pidada ka selliseks trükise mõjuliseks vanasõnaks. No Parema naeria silmi vaadata, kui nutta silmi annab tegelikult selgelt edasi mõtet. Et naerev naljatab ja rõõmus inimene on, on kaaslastele meeldiv. Et kurbust ja nuttu on kõigil raskem taluda ja vanasõna viitab ka otse, et just silmad on need, mis, mis reedavad siis inimese hingeseisundit ja just silmavaatega autome näiteks mõistame, kus inimene on rõõmus ja rahulolev või rusutada miski kurvastav naeru ja nalja. Väärtustavaid rahvatarkusi leidub muidugi rohkemgi. Eriti just Eesti materjali puhul on on kõnekas see, et nad kõik esinevad vanema materjali hulgas harvade ja väheste kirjapanekutega. Et nii näiteks on siia mõisterühma kuuluv ja tänapäeval hästi tuntud ütlus. Naer on terviseks meie varasemas arhiiviaines esindatud kõigest ühe ainsa üleskirjutusega, et, et see on nagu väga huviväärne. Põhjuseid võib olla mitmeid, aga on ka kindlasti näiteks ka see, et et see väga otsese sõnastusega ja seetõttu pole rahvaluulekogujad võib-olla seda käibetõde üldse vanasõnana tajunudki või see on andnud midagi nii argist, mida pole üleskirjutamise vääriliseks peetudki. Aga üldiselt selliseid rahvapäraseid ütlusi, mis siis annavad edasi sõnumit, et nali ja naer on hinnatud ja väärtuslik või mõjusam kui viha või lihtsalt, et lõbus inimene on kaaslastele meeldivam, kui muretsege, tige inimene on, on muidugi rohkemgi. Et siin saab nimetada näiteks sellised tekstid nagu nali on enam kui kopik raha või kust muidu nalja saab, kui nalja ei tee, parem naljas naerda, kui vihas võtta. Või siis ega lakatamine valla maksu alla ei käi. Või naljale on mitu atra, vihal ei ole ühtegi. Selline põnev vanasõna, nagu vana pagalalgi on naljamaad. Ja nende rahvatarkuste põhjal tuleb öelda, et naeru ja nalja tähendusväljad on vanasõnades vägagi mitmekesised. Ning alati polegi võimalik selgesti eristada, et millal on siis mõeldud sellist verbaalset või sõnalist nalja, millal pigem lustilist või, või kerget meelt. Ja naljast rääkivate vanasõnade juures ei saa ma kindlasti mainimata jätta ka neid, mis tuletavad meelde, et naeru ja naljaga tuleb mõõtu pidada. Sest ühest küljest võib nali tõeks saada. Ja teisalt ei võeta liialt naervate liiga rõõmsat inimest võib-olla ka tõsiselt. Ei peeta targaks. Et kõik on näiteks kuulnud vanasõnu, narri tuntakse suurest naerust või, või narri, naerab igaüks või siis näita lollile näppu, loll naerab ennast lõhki. Ja hoiatusena mõjub näiteks selline käsuline vanasõnad, ära naera, muki lõhki. Või siis sellist rumalust ja naeru seostab jälle tark, kes muigab. Rumal, kes naerab. Pole midagi parata, et selliseid selliste vanasõnade maailmapilt jutustab meile tihtipeale ettevaatlikkust ja ja manitseb mõõduka kuseleja. Vanasõnade oluline funktsioon on olnudki just selline õpetlikus ja mistõttu sellist suhtumist ka kasvatuslikel eesmärkidel on, on rõhutatud. Kummalisel kombel on seda tüüpi rahvatarkusi arhiiviainese hulgas rohkem kui neid, mis siis naeru ja rõõmu heaks kiidavad. Et oleme ilmselt kõik lapsest peale kuulnud juba vanasõna, et pill tuleb pika ilu peale. Et sellised vanasaadan sageli palju, palju mõjusamad ilmselt kätkevad ka üldisemalt hoiatust kergemeelsete eluviiside harrastajale. Aga et naeru keelavate vanasõnade juurest siin natuke rõõmsam pööre võta, tuletan ma kohe meelde ka elu tasakaalule viitavat vanasõna. Naer ja jutt on naer ja nutt on kaksikvennad. Ja iseäranis nalja kuus võiks siis valitseda mõtteviis, et naeria silmi on palju meeldivam vaadata kui nutt silmi. Tõsi ta on, aitäh, Piret Voolaid.