Ja nüüd on nelja Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Janika Oras. Janika, teie olete see inimene, kes väga palju on tööd teinud vanade laulude, nende otsimisega, see on teie töö ja kergelt. Öelge palun, millise loo te olete täna meile kuulamiseks valinud ja meie Eesti rahvaluule arhiivisalvestuste seas on palju väga võluvaid lugusid. Kui me otsime meie arhiivist ja meie vanemast laulutraditsioonist midagi tõeliselt terilist päris eksootilist, siis see kindlasti on seto vanem laulustiil, ma valisin ühe näiteanne Vabarnad. See lugu on, pööra hääl. Ehk siis ringis liikudes ringis tantsides lauldud laul. Kuhu, mida te kuulsite, on siis Eto vanemas laulu stiilis ja sellel on kõige erilisem helirida see nootide jada, mida lauldes kasutatakse. Kui ma neid noote, mis selles laulus on järjest laulan siis see kõlab päris idamaiselt. Laari Iraaryraaryröra Tüürajaks pööradi pööre et seal on nootide vahel vaheldumisi hästi kitsad vahed, näiteks pooltoonid, taara ja laiad vahed ehk poolteist toonita ora, Riidori, Laivahe pooltoon, poolteisttoon, pooltoon ja nii edasi. Et sellist helirida ei tunne eestlased ega ka naaberrahvad. Ja üldse on see ka maailmas väga haruldane. Aga huvitav on see, et samasugust helirida kohtab mõnedes Lõuna-Vene mitmehäälse Nendes lauludes ja Lõuna-Venemaa kaudu tõmmata seto ja mordva ühendusjoone. Ja tõepoolest, seto Lõuna-Vene ja mordva laulutraditsioonis on ilmseid ühisjooni muidugi ka erinevusi. Et kindlasti seto vanalaad on tõeliselt arhailine ja võib-olla midagi, mis ulatub, dub kaugetesse soome-ugri asustuse aegadesse seal piirkonnas. Selle laulu laulis vist kõige tuntum seto lauluema Anne Vabarna koos oma kahe tütre Mini, aga 1936. aastal. Need salvestused tehti riigi ringhäälingus, see oli suur projekt, mida vedas eest siis Eesti rahvaluule arhiivi. Esimene juhataja Oskar Loorits ja, ja siis riigi ringhäälingus see toimus. Anne Vabarna koorisalvestused ongi ühed kõige säravamad seto vana helilaadi näited. Neid leiab näiteks ka Eesti rahvamuusika antoloogia, mis on internetis olemas. Ja see laul siis pööra hääl. Seda lauldi tõesti pööra joostes ringi joostes lauldes, mööda ringi liikudes. Ja tegelikult mitte ainult see helilaad, vaid ka rütm on eriline, vähemalt minu arust see tekitab sellise tõelise pöörlemise tunde, paneb natuke pea ringi käima. Seda teevad need tihedalt tiksuvad ühepikkused, noodid, mis on niimoodi kahe ja kolme kaupa rühmades. Ja laulus öeldakse. Ärge hoidke oma huuli, ärge keelake oma keeli. Et laulge ja tantsige, kui pööraselt kogu hingest. Aga samas õige pööra, jooks oli kunst, ei tohtinud liikuda, ükskõik kuidas. Tüdrukud harjutasid seda enne pidu ja vanad naised õpetasid neid ja sellise hästi sujuv liikumine, noh, on traditsioonis, öeldakse, et klaas pea peal või munapea peale, nii pead suutma kiikuda. Aitäh Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur ja Eesti rahvaluule arhiiv. Tundub, et on põhjatu, me oleme seal ka järgmisel nädalal.