Täna tutvustab meile ühte vana lugu. Hobi folklorist, arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja tuntud muusik Lauri õunapuu. Tere ja ole hea, ütle, mis loos oled tänaseks valinud. Ai jaa, tui ja ma mäletan kord ühte etendust, kus lauldi üht vana Kuusalu kandi unelaulu näitlejateks olid lapsed. Ning kõige paremini jäi mul meelde üks peni seal etenduses, kellel olid ikka jõhkralt suured tossud jalas. Aga mis koer see seal oli? See oli minu jaoks üks palju tähtsam küsimus, kui need tossud tema jalas. Tahangi täna pühendada teid ühe rahvalauluuurija töösse ja mõttekäiku. Kuulame täna seda vanaaegset salvestust. Aastast 1938 laulab üks minu lemmik Rahva lauljaid Anna Paal Berg, kes oli pärit Kolga vallast Taburla külast ja kui Anna kiigel laulis, teati, et see olla isegi naaberkülla ära kostnud. Aga see tänane on selline vaiksem unelaul. Ei ja. Ja lase keegi ja ei ja ei naase GG ja tullela aasta tuuli mooriva aasta tulla ta moori tooliva aasta keebeege Scotti seljas tossud ja alal Jeepi skaati sel. Minu meelest on see väga hea laul, näiteks kuidas võib meie arusaamine ühest laulust muutuda iga infokilluga, mida me minevikus saame? Selles mõttes on see ülihea laul ja üli ülihea salvestus. Ja et meil üldse on taru salvestajale augus Pulstile selline vara saadaval. Tegelikult on ju ilus lihtne laul. Kui seda koera ainult seal ees ei oleks tulla, tuli Murivasta. Mäletan, et arutasime kunagi seda Muri küsimust Veljo tormisega, et kas seal siis ikka on Muri nagu on ta sellelt 38. aasta salvestuselt üles kirjutatud kordi ja kordi või siis hoopis Kuusalukeelne moori ehk moor. Balberg laulab kord nii, kord naa. Ning siis tuli välja, et kui sa usud, et ta ütleb Muri siis ta ütleb Muri, kui sa arvad, et ta ütleb moori siis muudab salvestustel nõndamoodi, et sa kuuledki sealt äramoori. Ja Me saime aru, et me kuulame sealt salvestusel täpselt seda, mida me tahame, et Balberg ütleks. Ja siis oli selge see, et tuli otsida mida riietatud Muri kohta mujal Eestis öeldakse. Meile tuli Muri mõisast kurimõisast ega päevase kinga jalakarule kasuks, selle on. Või meile tuleb meelevõõras keele võrras Caroobidi kask, salen ja igavesse kinga jalan. Või teises laulus äia Tuija, lase kiigu käia, kus see lapse viia, Muri Joani pulma. Selge see, et vanasõna Muri tolle viimase laulu Muri on Muri jaan ehk murjan mooramees meie jaoks keeletu meeletu, kes ei tunne, ei kombedega keelt ning käib üldse kummaliste rõivastega. Ühesõnaga koera Koonlane. Aga mis siis saab muaarist? Tullela aasta tuuli mooriva aasta tulla aastamoori tooliva aasta keebeege Scotti seljas suured tasud ja alal. Kuusalu keel ja soome keel on väga lähedased ja Soome poolt võib äkki leida mingisuguse lahenduse. Leiamegi äie tuuti lasta, moary tuli, vastan keppi, käes, bussi, sellesse suured tallukat, jalazza on Soomest üles kirjutatud. Selgub, et üks vanematest kiigutab seal last. Teine vaatab seda kiigutamist. Ja tuleb tõesti hoopis moor vastu, mitte Muri ja mooril on kepp käes ja kott seljas ja mida teeb see soome vanamoor, kepi ja kotiga, ta pistab need lapsed kotti ja viib nad minema. Kas teid on hirmutatud väiksena koti onuga, säh sulle unelaulu. Ahja soomerootslastel läheb laul, tuli Muri vasta hoopis sõnadega Moorol kommerphasta ehk lihtsalt hommik saabub kiiresti ja vanamoori asemel on hoopis kas, kel on piip suus, kepp käes ja kott seljas ja ja see viis on hoopis üks vana torupillivalss tegelikult, mida meil tantsitakse kui tantsu Targa rehealune. Aga see on jälle hoopis teine lugu ja teine laul. Aitäh tänaseks Lauri õunapuu.