Aeg kuulata järgmist vana lugu ning täna tutvustab seda neile arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja armastatud muusik, metsatöll, hobi folkloristide Lauri õunapuu. Mis lugu on täna seemide, kuulame? Tänaseks lauluks on jälle üks väga tuntud laul. Eestlane ju tunneb hiti kohe ära sellise potentsiaalse hiti, mis kõigile korda läheb. Eks mina kuulsin seda lugu põlatud abikaasast, mis uues variandis algab sõnadega ma ühel õhtul koju tulin täis kui tinavile. Ma kuulsin seda esimest korda kusagil sugulaste kesksetel sünnipäeva pilgaritel laulaks olid kõik, kes laua ääres olid või laulu teadsid. Tol ajal mul küll aimu ei olnud, et taoline laul võib isegi valgesse keskaega välja ulatuda. Nüüd aga kuulame salvestust Lõuna-Eestist ühelt noorelt tüdrukult. Tema nimi on küll teada, ent las see jääb praegu pisikeseks saladuseks kuulama. Lugu. Kui kõrk kadu tullil palju paali Keemispalitumaania ütle sina, naisuke emis, palitu ma nii ja, ja mas, then küüdeeki, ime saatsee Mullenio. Ja ma sain küüti. Ime saati Mullenio. Kui kodutu lille otse palju kaaluski kui üle ekskõrt kadutullile otse paljuka aluski sügeles mina naisuke emis, kaalus kiummania kõik minu naisuke emiskalus, kiummanjaa makoree, kiirnõu ime saatsee, Mullenio Jauma kooreid, Keernu imeda. Koore keeerrnelgunza. Tullile otse palju Haadeesi sõnana Isok keemi, Sabese Õummanyeo, sõnana, iso keemi Sabeseumaania ja maneež ülehme imeda c Mullenio neomanes lehme ime saat, see mulle neo. Tullile otsee palju mehi, kui mina kõrt, katuutullile otsee, palju mehi. Naisuke emid, mehemaania elasid Läänes. Kollenio maa kuuluva imesa, see mulle neo. Laulu sünnilugu mehest, kes jõuab kas liiga vara või liiga hilja, vastavalt sellele, kuidas meile tundub koju oma naise juurde, on väga-väga põnev. Sisu lühidalt on ju elust enesest, mees jõuab koju ning avastab, et vahepeal on koju ilmunud midagi, mis mitte tema oma ei ole, kübar, kingad, hobused, koguni mingid võõrad mehed. Ja siis naine muidugi seletab mehele kenasti kõik ära, et kallis abikaasDon pisut palju toopi sul suule tõstetud nagis ei ole kvalituvaid, hoopis voodilinad, mille ema just tõi võõrad hobused. Lüpsilehmad on, ema tõi, saad aru, noh ja mehel ei jäägi muud üle, kui vaid imestada, et miks voodilinadel siis käiseid küljes on, või koore Kirnul kontsad all ja mõnikord ema toodud kapsapea, mis millegipärast asub hoopis nende autoabieluvoodipadjal, isegi vuntsid küljes on. Aga rahunege nüüd maha, tuleb välja, et see ei olnud eesti mees, kes nõnda haledalt sisse kukkus. Meil sai see lugu väga kuulsaks alles siis, kui ta 1904. aastal rahvalaulule tütarlaste rõõmu laulikus ära trükiti. Kui ajas tagasi minna, siis on väga tõenäoline, et me pärisime selle laulu riburada pidi oma kaugematelt naabritelt mööda maismaad võib-olla suuliseltki, saad sa korra laulu sisse, siis sealt ju enam välja mitte kunagi ei saa. Inglismaal tuntakse näiteks seda laulu pealkirja all sellel naits mille kõige kuulsamaks tänapäeva esitajaks oli kindlasti ansambel tablyners. Muuseas, kelle laulu kaks viimast ööd ametlikult ära keelati. Flaamidel ning Hollandis teatakse seda lugu hoopis nimega haaria man Kvamthewis ehk ta abielumees tuli koju. Ma ei tea, kas ma hääldasin seda õieti-Prantsusmaal Ellekov löömarioon Saksamaal Milk, Madden, Mich, Nurberten ja Šotimaal aga millegipärast hoopis pealkirjaga all. Aur kuudmen ehk eesti keeles, Häädemeeste kõige esimene salvestus USA-s on aga Johnson and his Dixi enter teiners žüriin aids Expyrients Aastast 1927. Ning nõnda pisitasavaese mehe jälgi otsides. Kes muidugi ei olnud eestlane, eks nagu ma ütlesin, jõudsin ma kõige kaugemale 1760.-te Inglismaale kust on pärit laululeht täiesti säilinud, millel on seitsmes Almine laul. Mervi kukuld andis Kainwalf, mille sisu on täpselt samasugune kui meie eesti kullikese seiklustel. Säh sulle, Ahja. Aga Lõuna-Eesti meloodia, toosama, mida me kuulasime. See pole muud, kui meile kõigile vana tuttav laul selle peale vanad eestlased ehk Austria katkust pääsenud Torupillimehe Marcus augustini 1670.-test aastatest pärinev torupilliviis, mida tänapäevalt teatakse kui laulumaine Liive Augustin alles ist hin ehk lihtsalt minu armas Augustin. Või siis äkki hoopis Šoti täpselt sama viisiga, sama vana laul siia Lässi, see aga on juba täiesti teine lugu. Aitäh tänaseks Lauri õunapuu.