Täna tutvustab meile üht vana laulu Lauri õunapuu, arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja, torupillimängija, kandlemängija, tuntud metsadel ja hobi folklorist, ole hea. Ütle, mis laul see täna on, mida kuuleb. Tänaseks lauluks on õigupoolest tants tantsulaul, tants, mis on saanud lauluks. Ja täiesti tõestisündinud lugu. Meil Lõuna-Eestis on viimasel ajal kirgi kütnud seto tantsupeo saabumine ja selleks ettevalmistumine. Tänane laul on õigupoolest seto tantsumeloodiale suboota ja seda laulis kunagi Oskar Surva väike pungeri külas aastal 1971, muuseas Oskar, meie kuulsa dirigendi Hirvo Surva vanaonu, nagu Hirvo ütles siis Oskar oli väga kirgline kodu looja, laulude uurija ja talletaja kuulama lugu. Mul ma see selle maa peab ja papa fabrikan ning õde ülikoolis käiv ja vend on voorimees Mulma ja mardi tänava, seda alles üsna uus minu korter teise korra peal ja korteri number kuu seal sohva peal sind armastan, kui hoone traga mees koeraga pole taskus sul siis välja teine ei. Raboreid raskus sul siis välja teine ees, sest naised kõik usuvad, usuvad, usuvad, mis on, ei leia, need vilistavad ehk valetad, omame higi igatpidi ninapidi veavad, sellepärast naisi. Püüa sa. Ja see on jah, seda jälle võiks tantsida jälle sealt? Ei, see peab suures ruumis olevat jälle toredasse keeradele jala pealt tagasi, kohe kui keeruline oli ikkagi nii väga ilusad olid. Pasunakoori mängisid, oli väga ilus lugu, oli pasunakooris ka, no ma ise ka kunagi seal tegelesin sellega siis oli väga tore korneti soolo, iseäranis kui konnad mängisid. Oot-oot-oot-oot-oot-oot-oot-oot-oot-oot-oot. Jah, nagu Hirvo rääkis, oli tema vanaonu Oskar koduloouurija ning teda huvitasid väga vanad laulud ja nende laulude kogumine ja säilitamine. On õnn, et temalt on salvestusi. Ja on õnn, et sellise sisuga laule ära põlatud. Sest selles tekstis meloodias muidugi ka on tallel killuke meie ajalugu. Suboota tantsuviisi on meil väga paljude sõnadega lauldud. See tekst aga räägib Tallinnas paigast, mille ajalugu tihti peetakse paremaks unustada. Mardi tänaval asus nimelt kuulus Tallinna omaaegne punaste laternate tänav. Maja mardi uulitsel ja korter number kuus mind sohva peal, armasta kord raha, mees. Mõnes variandis tuleb välja ka maja number mis on samuti kuus. Muuseas, alles mõni aeg tagasi vaatasin, asus mardi tänav kuus. HIV-kiirtestimine, kas pole põnev kokkusattumus? Kuulutustes vanades eestiaegsetes ajalehtedes otsitakse näiteks mardi kuuse aadressile lokkijaid kes võiksid teha meeste tööd, ühtlasi ka naiste tööd ja milles need tööd seisnesid, võib ainult ette kujutada. Meie laulusõnade kangelane oli end ilmselt üsna hea järje peal sest oma sohvad ja luksustuba võisid ainult väga priviligeeritud kasutada. Kardinaid see-eest oli, ega küll. Ent seal, kus oli trall, seal võis olla ka tants. Miks mitte kasvõi toosama laulu meloodia suboota mille Eestisse toojaks oli 20. sajandi algul tegutsenud ise võetud tiitliga tantsukunstide ülemjuhataja Karl Helmer varasema nimega Hiiob, et nimi Hiiob Karlil, tema noorusaastate tülidega, Valga kultuuri- ja kirjandusringkonnas kaugele minevikku. Muidugi, Helmerit jälitab tema õrna elu jooksul vaimuhaigus, mis paneb teda hiljem koguni salapärasel kombel veksleid võltsima. Sellegipoolest on ta meie tantsuajalugu jätnud ilusa ja mahlaka jälje. Ta tõi nimelt Peterburi ballisaalidest kaasa uusi tantse, nende hulgas ka suboota mis sai nii tantsu kui muusikapalana üheks suuremaks 20. sajandi alguse hitiks. Tantsuviisile tehti seadeid, uusi päevakohaseid kupleesid üle Euroopa. Lätis näiteks teatakse seda sõnadega prosti, Vancowotkubit, kaashoius, suppootu, Soomes jälle hoopis Ruski viivana Bagolaisena. Narvas trükitakse Smirnovi muusikariistade pea laule ka noot pealkirjaks Pešenka sõja põgene ei anna subota. Nood trükitakse mandoliini tabulatuuri süsteemis, mis olevat Andrejev jooma, mis läbi oskavad seda pea kõik eesti mandoliinimängijad, keda tol ajal oli muuseas väga-väga palju, tegutsesid mandoliiniorkestrid. Igas külas oli mõni mandoliinimängija. Helmer käib õpetamas tantsuga Võrus ja tants jõuabki nõndamoodi Lõuna-Eestisse Venemaalt, kus te enda sõnutsi diplomeeritud esimene ja ainus tantsukunstide ülemjuhataja Helmer ta tõi, on meie tantsupala tuntud kahe nimega millasha Moldova panka ehk siis armas Moldaavia tüdruk ning nagu meilgi subota ehk laupäev sabat. Too küsimus, miks nii oli minu jaoks õhus üsna kaua aega, kuni leidsin poolkogemata ja õigupoolest kõikidel meloodiatele ja lauludel on oma esimene esitaja autor ja leidsin mälestusraamatu Aleksandr siidrovi poolt kirjutatud Peeezzin oma jäi Murke, kus kirjeldati Odessa juutide elu ning neil oli seal Odessas olnud tants nimega subotta Moldova hanke sabat Molda pankas. Säh sulle Moldaavia tüdrukut. Mikspärast aga kolmas, Pealkiri sõja põgene, ei anna. Muusika helilooja Herman Jacob Low kes elas muuseas ka mõnda aega leedus kirjutas tuntud meloodial subOttal uue laulu, milles kõneldakse sõjas vanemat kaotanud sigaretimüüjast. Laul saab üleilmseks suuremaks hitiks 1900 kahekümnendatel aastatel. See aga on juba jälle täiesti uus lugu ja laul. Aitäh selleks korraks Lauri õunapuu.