Igaüks on oma õnne sepp, on tänane vanasõna ja sellest räägib meile kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv. Eestlastele eriti vist natuke vanematele on ilmselt tõesti tuntud laulurida. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja mille Paul-Eerik Rummo värssidest kultusfilmis viimne reliikvia meile kõigile tuntuks tegi. Tegu on ütlusega, mis toetub traditsioonilisele vanasõnale. Igaüks on oma õnne sepp. Rahvaluule arhiivis on sellest ligi 200 varianti, millest 80 on kirja pandud ka sellistena, mis ei ole otseselt trükistest mõjutatud. Iseenesest kõlab see ütelus, igaüks on oma õnne sepp biosuhteliselt sellise lihtsa ja peaaegu nagu turismina. Ehk siis sellise lihtsa ütlusena, mida võib kuulda igapäevases jutus ikka ja kus. Tekib küsimus, et kas tegu on siis need vanasõnaga või jänest, sellise elukogemuse ja, ja kusega igal juhul selliseid märkeid rahvaluulekogudest leiame juba ammusest ajast. 1889. aastal on kooliõpetaja Tõnu Riia mar kursi kihelkonnast kirjutanud. Iga mees on oma õnne sepp. 894. aastal jüri liller Tarvastust iga õitsema õnne sepp, koda lükkad, nõnda läheb koda tõmbad, nõnda tuleb. Need tõdemused kinnitavad meile, et igaühe käes on oluline roll selles, milliseks su sammud ja elu kujuneb. Mõnikord on ka hilisemates kirjapanekutes seda kommenteeritud just selgitavalt, igal inimesel oma õnne sepp sipleb haamriga igale tema õnne. Ta on eesti pärimuses folklooris ja tõepoolest tuntud mees, kes, kui nüüd võrrelda teiste seppadega nagu pottseppa või rätt sepaga suudab teha tundmatuseni teistsuguseid asju sellest algmaterjalist, mis ta kätte saab ja sageli sepa tehtud, ka maagiline tagama. Nii et selles mõttes, kas pole imekspandav, et rahvaluule kirjapanekutest vanasõnades tõepoolest selliseid õnne valamise või õnne tagu õnne välja tagumise lauseid leiame muidugimõista nendes kirjapanekutes, mida me leiame ka näiteks tõesti Solmikutest, nii näiteks rahval arhiivi kogutud kuulduste salmikutest leiame samuti igaüks on oma õnne sepp pea mälestuseks. Ehk siis see tõdemus, mis on läinud rahva sekka, mis tegelikult Ta on oma sellise üldise tarkused ilmselt leidnud, et kasutamist ka just nimelt vanasõnade tutvustusena, erinevad dress kooliõpikutes ja kogumikes. Ja nii ongi vanasõna uurijad märkinud omalajal kartoteeki koostades kuidas päris mitmed selle vanasõna, ümberkirjutused tegelikult on siis koolilaste või teiste kirjapanekud, mis on võetud järjest erinevad, sest erinevate väljaannete eeskujul nagu näiteks Carl Robert Jakobsoni kooli lugemise raamat või Audrollija Voldemar Tammani kogumik huvitaja 1920.-test aastatest. Ja kuigi tundub, et need vanasõnad kinnitavad, et tõepoolest inimese enda käes käest ja otsustest sõltub, palju, seda kinnitanud ka teised selle vanasõna, lähedased vanasõnad nagu, ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnne otsi või, või siis õnnekene maka ei kunagi kivi kõrval, siis tegelikult näitavad meile rahvaluule arhiivikirja panema, kuid et inimesed on hästi ära saanud, et nagu heas lauamängus, nii tegelikult ka elus muidugi ainult enda otsustest siiski kõiki vaid osa sõltub juhusest ja osa siis tõepoolest sellest strateegiast ja nii võibki öelda, et tegelikult vanasõnade kirjapanekut tüüpidesse arvatud ka senine oma ette tüüp igaüks põle oma õnnesed mete Reigi kihelkonnast, Enda ennist on selle üles kirjutanud. Nii et tegelikult, et päris ainult inimese käes see otsus siiski pole, seda kinnitavad ka näiteks sellised sellised kirjapaneku kommentaarid kui näiteks hanila kihelkonnast 60.-te lõpust. Et igaüks on oma õnne sepp. Et igaüks taob isi oma saatust, see on küll õige, aga käsi vääratogaa inimestel ei lähe kõik sedasi nagu tahaks. Tuleb loota, et enamikel juhtudel siiski läheks ja seepärast pole ime, et internetis ringi otsides leidsin, et siin mõnenädalast näiteks on ka otsite CV-keskuses töötajad otsimisel. Me usume, et saada hinnatud spetsialistiks või olla jätkuvalt hea spetsialist, peab kandidaadil olema usk iseendasse, see tähendab olla ise oma õnne sepp. Nii et sellele tuleb ja tasub loota. Päris põnev, aitäh Valfarist äärist, aier.