Ja nüüd on meil saates külas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ja vanasõna, mida paluks teil täna lahti võtta, kõlab nii. Kelle jalg Datsub selle Suumatsub? No kelle jalg Datsub selle suumatsu panna? Üks kahest vanasõnast, mille kohta on rahvaluule arhiivis küll kõige rohkem üleskirjutusi. Ja juba 19. sajandi lõpust leidub väga palju kirjapanekuid. Leidub ka trükistest kirjapanekuid, näiteks juba 1887. aasta Postimehes on see vanasõna olnud. Ja samuti on ütlus rahvusvaheliselt tuntud, seda esineb soomlastel karja lastel vadjalaste ja vepslaste idee sünonüüme on samuti lätlastel. Sakslastel, venelastel ja paljudel muudel rahvastel. Ja variantides on põhilised just need kehalised kombinatsioonide jalg, suu või jalg ja keel. Ja kelle jalg katsub selle summa tasub, kuulub kindlasti sellise üldlevinud idee sülemi nagu kes teeb, see saab vanasõnade hulka. Et kui vanasõna oma olemuslikult olemuselt on juba õpetlik ja annab elamiseks soovitusi, siis siin vanasõnasse suu Matsutamine viitab ilmselgelt söömisele ja laieneb sedakaudu ka heale jõukale elule üldse. Kuna hea elu selles vanasõnas tuleneb just jala Datsutamisest ehk töötegemisest, siis järelikult on ka soovitus teetööd. Nüüd rahvapärased seletused, kannavadki sedasama ideed, et juba 1937. aastal näiteks laiuselt kirja pandud, et kes hoolega tööd teeb, see saab ka korralikult süüa. Et laisklemine ei anna kedagi. Või samal 1000 937. aastal on Saardest kommentaar, et kes peremeest aitab, seda peremees kostitab. No kui tänapäevaselt tõlgendada, siis võime peremehe all piltlikult mõelda ka tööandjat ja Tööandjate aidates ehk usinalt ja nutikalt töötades võiks ka olla siis lootust paremat töötasu saada. No iseasi on see, kas alati see nii on. Ja mõni teine vanasõna võib selle soovitusega vabalt ümber lükata. Igatahes esindab see vanasõna just neid ütlusi, mis tublidusele üles kutsuvad, et kes on töökas, sellele puudust kannatada ja leib on laual. Ja samas on öeldud seda ka töölise kohta, kes süüa tahab. Aga on öeldud ka koka või söögikeetja kohta. Arhiivimaterjali seas leidub ka selliseid vastupidiseid üleskirjutusi, et kelle suu Matsub selle jalg tatsuma ja need siis ilmselgelt viitavad, et tühja kõhuga ei jaksa tööd teha. Ja nii pidi kohtame seda vanasõna rohkesti ka tänapäeva toitlustusasutuste reklaamides. Sõnastusvorme ja eri variante on olnud selle vanasõna kohta äärmiselt mitmesuguseid, näiteks Datsub asemel võib-olla kaastub, tatsab, tatsab, Latsutab, patsuplatsatab, tüpsatab ja vastavalt siis Matsub asemel näiteks Matsatab, Võnnilpsatab, nälpsatab. Põnev on ka see, et, et vanasõnal, kelle jalg Datsub selle suumatsu panna Saaremaal selliseid lähisugulasi, mille sisu võiks olla sama noh, näiteks kelle ihu upatab selle suu Maigatab või kelle käsi Laksatab, selle suu, Matsatab, kelle käsi liigub, selle suu sööb, kelle käsi kaitseb, selle suu maitseb. Vaat siis aitäh täna Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur.