Ja nüüd on meile saates Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja vanasõna, millest juttu tuleb, kõlab nii, haigus tuleb hobustega, läheb härgadega. No praegusel gripi ja viiruste leviku kõrgajal on tõesti ajakohane mõelda, rahvasuu on eri aegadel tervisest ja ja tõbedest kõnelnud. No me teame, et varasemad eesti vanasõnad trükisõnas leiduvad just sellistes baltisaksa grammatikates ja sõnaraamatutes. Jaa, jaa. Ütleme kõige varasemad tõesti Heinrich Gösekeni grammatikas manu manu duktivad linguva mees, toonikam siis eesti keeles juhatus eesti keele õppimiseks, mis ilmus juba 1660. aastal ja selles on toodud eesti keele näide täna üle üle 100 vanasõna. Ja sealhulgas seesama tänapäevani tuntud ütlus. Tõbi tuleb hobustega, läheb härgadega. Ja kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis on seda vanasõna, umbes poolsada üleskirjutust ja tõesti, see on Eestis olnud, et väga mitmel pool tuntud. Kuigi meditsiin on selle ajaga sadade aastatega võib nii öelda võimsalt arenenud, pole haigustest meil endistviisi pääsu ja nii kohtame seda ütlust ka pidevalt tänapäeval. Rahvatarkuse seletus on teada, et haigustele on ikka omadus kiiresti ja äkki välja lüüa. Aga palju, olgem siis võtab aega haiguse ravimine. Ja, ja seda ideed antakse siis edasi loomametafooride kaudu, mis on vanasõnas üldlevinud võte, et siis siin hobused ja härjad. Vanasõna, uurija Arvo Krikmann on kunagi koostanud vanasõnades esinevate selliste loomade pingerea, mille põhjal on suursoosik, kuid just koer, hobune ja veised. Et kui kõik selles vanasõnas toimuv tõlkida, siis loomamaailmast inimmaailma, siis ongi hobune kiire ja sale liik kui ja võrreldes siis härjaga, kes on suur, aeglane ja pika veoga, tuletagem siin näiteks kohe meelde ka kõnekäänd, toet venib kui härg. Ja taaskinnitab see vanasõna haigus hobustega tuleb ja härgadega läheb. Et sellist vanasõnade vastupidavust ajas. Tehnika arenedes võiks ju haigused nüüd juba lennukite ja autodega ja rongidega tulla ja näiteks rattaga või üldse jala ära minna. Aga käibel on ikkagi hobune ja härg tuleku kiiruse rõhutamiseks on küll, noh, ütleme näiteks 1939. aasta ühes ühes Kodavere kirjapanekus näiteks haigus tuleb ratsahobustega, läheb kadega või siis 1887. aastal on laiuselt selline poeetiline allitaratsiooniga üleskirjutused, tõbi tuleb tõllaga ära, läheb härjaga neid variant, et on, aga, aga ikkagi põhiline on just see haigus, hobustega tuleb, aga härgadega läheb ära. Ja huvitav on ka, et seda hobuse ja härgade metafoori esineb tegelikult mitmes muuski eesti vanasõnas aga siis hoopis vastupidises suunas. Näiteks jõulud tulevad härgadega ja lähevad hobustega, et siis vastupidi, jõuludeks valmistame väga pikalt ette, aga siis saavad pühad ootamatult kiiresti läbi või siis rikkus tuleb härgadega läheb hobustega samasugust ideed. Tõbi taandub visalt, et lihtsam on tervist hoida, kui haigust ravida. On taas väga mitmetes vanasõnadeks, näiteks parem häda, kaug kaugel, kui rohi ligi ja kokkuvõttes on tervis nii nagu päriseluski vanasõnades väga suur, kus kallim kui raha või doi, et näiteks tervis on inimesele kõige kallim varandus, tervis on vaese inimese rikkus. Ja see on ka uuemates vanasõnades päevakajaline. Et lõpp üks võib-olla sobib siin nimetada viimasel ajal meedias levinud selline lemmikütlus, mida me Eesti vanasõnaväljaandest ei leiagi. Aga mis on tõesti rahvusvaheliselt üks tuntuim tervise vanasõna. Üks õun päevas hoiab arsti eemal ja võib siis ise kuulaja järele proovida, et kas nii lihtne asi nagu õun, tõved koos siis hobuste ja härgadega eemal hoiab. Aitäh teile, Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur.