Ja meil on Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv ning tänaseks olete te valinud välja vanasõna, mis sobib just sedasi naistepäevaeelsesse aega ja samas märtsi kenasti. Vanasõna, millest tahaks täna natukene rääkida. Selle üks üleskirjutus muhust on selline mees olla naise pea, aga naine olla mehel koer, mis seda peod pöörab Liiva külas 1933. aastal. On selle siis Marta viidaleppe üles kirjutanud eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes. On see vanasõna ametliku nimega mõtlikud Öövy nimega märgitud selle esimene osa mees on naise pea, pärineb see siis piiblist, kus mitmes kohas selline lause katke on Pauluse esimeses kirjas korintlastele näiteks. Ja seda on kasutatud paari panemisel. Huvitav on see, et kui akadeemilise vanasõnaväljaande registreeritud rahva lihtsates variantides erinevates Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist on kirja pandud 25 rahvaehtsat varianti siis tegelikult vaid kolmandik neist on siis sellised, kus on see esimene osa ja kaks kolmandikku võib öelda. Rõhuv enamus on siis sellised, mis püüavad seda vanasõna tõlgendada, anda siia täienduse, mis pöörab selle vanasõna mõte ümber. Lisaks sellele Muhus toodud vanasõnale näiteks Häädemeestelt 1934. aastal on üles kirjutatud mees on naise päev ja naine võib oma pääd pöörda või kammida nõnda, kuidas ta tahab. Või siis on Emilie Poom Märjamaalt 1955. aastal just toonud välja sellise tuse selle vanasõnakasutuskontekstis. Ehk siis öelnud mees on naise pea, öeldi vanaste. Uuemal ajal öeldakse, naeran mehe kael ja pöörab pead, kus poole tahab. Nii tundub, et see rahvaluule tõlgendus inimeste seas on läinud oma loomuliku. Väitel folklooris tõlkidega Ostanud väide ja, ja tundub, et see vanasõna tegelikult ongi siis selline natukene humoorika ütlemisega koos selle, selle lisatõlgendusega, mis võib minna ka üsna oma tõlgendustes üsna kaugele, mees on naise pea ja naine peab olema talle hea, aga naine vigu oma peaga teha, mis tahab, kas ta tulle või aitäh tihendit üles kirjutatud 1955. aastal. Nii võime näha siin folkloor, sest traditsioonis, kuidas tegelikult juba ligi sajand rohkem kui sajand on siis sellele ammusele piiblis fikseeritud kirja kohale reageeritud. D mõistuspäraselt Jegor kõmmus Emmastest on 1979. aastal ilusas murdekeeles kirja pannud mees abee. Aga naine agaal, mis peed pöörab, öeldakse, tark naine mõistab meest juhtida. Tõsi küll, nii nagu iga tekst, iga väide võib siis sellise vastand näite tuua, et tegelikult ka sellest vanasõnast on mõned üleskirjutused, mis jälle pööravad selle omakorda ümber näiteks rahvaluule arhiivi käsikirjades leiame 1939. aastal enda ennistilt Emmastest üles kirjutatud mees on naise pea ja naine on heeringapea. Ehk siis tundub, et selle vanasõna ümber on olnud selline natukene lakkamatu sugupoolte vaheline piiride kom tavaline ja selline väidete esitamine. Ja ilmselgelt ei ole see ainult sellises fiktiivses vana žanris, mis ühelt poolt on õpetlikku, teiselt poolt siis selle näite puhul kindlasti eriti nende täiendustega on püütud natukene koomilises valguses esitada mõnigi kord me leiame ka sellise praktilise juhendi üsna ammusest ajast 1800 906.-lt aastalt. Kui kirikuõpetaja laulatusel ruut, paari Luke mees on naise pea siis astugu noorikama vasaku jalaga Peime parema jala peale siis valitseb naine abielus mehe üle. Ja nii tundubki selle vanasõna vastandlike tõlgenduste ja vastandlike esituste järgi, noh, mis ilmselgelt pärinevad meeste suust ülalt naiste suust. Et tegelikult selline kompromiss on ikka võimalik. Jaa, kahtlemata. Ta on paljudel juhtudel naine targem kui mees. Seda on tore kuulda ja hea on ka mõelda sellele, et pea ja kael kuuluvad kokku, sest mis on pea ilma kaelatega, kaelalgi mõtet pole, kui pead pole. Aitäh teile, Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja.