Ja nüüd päritud laulu juurde ning täna valib meile loo Eesti rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus. Tere ja mis loolete meile Eesti rahvaluule arhiivist valinud pere. Täna me räägime hiiglasse sõjalaulust. Nimelt rahvasuu räägib, et maailmas olevat kolm suurt mereriiki Hiiumaa, Saaremaa ja ka Inglismaa. Ning ühel õigel saareriigil peab olema oma kuningas. Raha ja sõjavägi. Hiidlastel on teadupärast torupillikuningas Johan maake rähk torupilli juss. Kuma raha kaks olid hiidlastel, 19. sajandil ja mõnel pool mujalgi maksnud klubid ehk omaaegsed Kärdla kalevivabriku kodurahad. Ja praegugi on Hiiumaa muuseumist võimalik osta Euroopa rahade vastu vahetatavaid hiiu eurosid. Hiiumaa kuulsusrikas sõjaajaloost pajatab samuti pike seikluslik, uuem rahvalaul, hiidlased, sõja laul. Kuulame, kuidas seda laulis Aare Helend Hiiumaal Kõpu poolsaarel kiduste külas aastal 1979. Neutriis pääsil ta kaadee puid Saibele paa seista. Hiiglase sõjalaul on uuem riimine rahvalaul, kus räägitakse määvli kuningriigi sõjaretkest Nõmba krahvi riigi vastu. Eesti rahvaluule arhiivis leidub kümmekond Hiiumaalt kogutud lauluteksti ja salvestust. Ja nende põhjal võib rekonstrueerida järgmised sõjasündmused. Üle maa ja ilmakuulus. Mäe riigi kuningas kogub oma linna kokku suure vapra sõjaväe, et minna Nõmba krahvi valduste vastu. Vägesid kutsutakse sama kindral kapasta talust. Nõmba piiramine. Pommitamine kestab terve päeva, mille järel rünnatakse lossi tormijooksuga. Numbe krahv palub armu ja tema väed ning sõjatehnika võetakse kuningriigi armee kontrolli alla. Langenud maetakse suure auga ja sõjavägi pidutseb Nõmba lossiveinikeldrites. Võidukad väed marsivad tubalasse ja peavad seal oma lipu all ning hiiglasliku lõppe ümber. Võiduparaadi. Pidustused tipnevad Hiiu riigi välja tamisega. Eesti rahvaluule arhiivi rahvaviiside kartoteegi son hiiglase sõja laul, alajaotuse, kohalik küla kroonikal. Nimelt määvli, Nõmba ja tubala on tegelikkuses lähestikku asuvad külad põhja Hiiumaal Pühalepa vallas. Neist mõni, näiteks Mäevli, on tänaseks paraku juba inindusi. Rahvasuus on siiski mälestusi, et mäe ei olnud kunagi suur jõukas ja uhke pere küla. Tõenäoliselt võis hiiglase sõjalaule olla inspireeritud omaaegsete Pühalepa talupoegade vahelisest nii-öelda Andrese-Pearu stiilist tülist või lausa kohtuasjast. Millest omakandi naljamees ehk hiiglasliku, humoorika ja kõige suuremaks paisutatud pilkelaulu sepitsas? No need nii-öelda sõjasündmused võisid aset leida umbes 1000 kaheksase 60.-te aastate lõpus kuna sellele ajale viitab laulu varaseim, rahvaluule arhiivi talletatud tekst nimelt on laulu esimene üles kirjutas aastast 920 toona 50 aastaselt Marie kaljult Hiiumaalt selle lauliku andmetel pilkelaulu luuletanud ja viisi loonud umbes 1008 70. aastal Kärdla meest Tõnis isla kes oli tollal umbes 30 viieaastane mitmed järgmised hiiglase sõjalaulu esitajad, külm mainivad, et Populaarse rahvalaulu on kunagi loonud üks kohalik mees, aga kes see on unustuse hõlma vajunud. Legendaarne Hiiumaarahva laulik ja rahvaluulekogu helli küttim teadis 1009 seitsmenda üheksanda aastal rääkida, et katastus Kärdla lähedal olnud üks väga tark mees. Sõidame, paluti sõjavägede ülemjuhatajaks, aga sõjavägi oli lahingu kaotanud. Pihlasoos Mätlik väli ja sead sihukses läbi leeri jõgi taplusest sõjast olla nii palju ei jooksnud, et jõevesi olnud punane. Huvitav keda, et selle laulutegelase kapastu kindrali prototüüp olevat teada. Nimelt 1938. aastal Kärdlas elanud toona 73 aastane Peeter Dow ühes abikaasa liisuga, kes seda küla hästi teadsid ja selle rahvaluulekogule enda ennistele ette laulsid, kinnitasid, et see tark mees, kes selle laulu sisse on pandud, oli liiva Peedu katastust. Pärimuses kehtib iga mehe õigus ja rahvaluules toimuvate alateadlike reeglite piires on igal laulikul luba midagi unustada ja õigus omalt poolt väge juurde panna. Ja nii saabki autorilaulust ajapikku rahvalik laul ja õppeks rahvalaul. Kümmekonna variandiga rahvaluule arhiivis esindatud hiiglase sõjalaul on väga hea näide just sellisest rahvale omasest rahva suisest tumisest varieerumisest. Näiteks muutub nii sõjatehnika kui ka sõjaaegne sidepidamine lauludes ajapikku üha moodsamaks. Mängu tuleb nii rikkalik laskemoona valik ja keerulised sõjarajatised Kuiga pele graaf, mille abil võidust kuningale teada antakse. Samuti on põnev jälgida laudades veidi muutuvat geograafiat ning toimuvaga samaaegselt Hiiumaakaardil sõrmega järge ajada. Kuigi laulu hilisemad esitajad ei mäleta enam selle loojat, siis peavad nad omapoolsetest mugandustest hoolimata algsest tegevusliinist üsna hästi kinni. Tore on ka teada, et see põneva teema ja taustaküla Laur pakub huviga tänastele muusikutele. Nimelt on just meile teadaolev vanim Tõnis isa laulu variant jõudnud ansambli Svjata Vatra värskele plaadile. Aitäh Helen kõmmus täna ja kuulame siia lõppu sätavat Realo. Üks. Meie Hiiu saarel siin meie riigi kuunikas sel ajal ülikooliga Külaliste arvutussaates kirjale kapasoosis, saades kirja ka vastu, et see hakkaks ketrama seadlaski laagrisse. Taksod pommilaskmine, nüüd hakkas pommilaskmine stuuriteid, uuris seitse tonni klassiga uhhaa, loodava rahvas ei saabu kaaluda kolme meili. Kolme pommilaskmine siis homme linnas mine tarvis tormi joosta, tarvis tormi joosta, tundis ta. Ostis graafisel ja sõitjate arvu polnud armu loota. Riigi teema sõjariistad seisma sõidetud sai ka, ei tea teema sõjariistad. Nüüd mindi jälle edasi trendi. Seisak tuuba seljamäele tuua seljale selle vahva sõjaväe selle vahva sõjaväelist Vanna jälle võiks panna jälle. Isa oli siis. Ei ole ma seal töötulaadal töö, Tuudia juuri. Riiulid ja sõjaväes valla.