Head kuulajad ja täna tutvustab ka meile ühtelugu Eesti rahvaluule arhiivist arhiivi teadur Helen kõmmus ning olge nii kena, mis lugu see täna on, mida kuulame. Tere, täna räägime lõikaadu laulust. Nimelt 19. sajandi teisel poolel oli Hiiumaal ja mujalgi Eestis populaarne üks kelmikas uuem rahvalaul värvika hiiu pillimehe ja Rafarsti lõikaadu elust. Emmaste küla viiulimees Juhan Mikk laulis seda tantsu-lauluaastal 979 järgmiselt. Käinas Jausa külas 1854. aastal sündinud ja Männa maal elanud legendaarne laululooja pillimees lõikaadu lõi umbes 1800 seitsmekümnendatel aastatel oma elust oma aja kohta väheke pikantse alatooniga uuemik uuema tantsu-laulu Leica Aadu Liisu seerimis peagi suust suhu üle saare ja kaugemalegi. Meie Eesti rahvaluule arhiivis on Leica moodu laulust üle 20 üleskirjutuse ja helisalvestuse. Nii Hiiust, Muhus, Saaremaalt, Läänemaalt, Kihnust ja mujaltki. Autorilaulust rahvalikuks looks saanud palale kohaselt on selles sõnastuse viiski omajagu varieerunud, ent põhilugu püsib. Nimelt laul vestab Aasivastoonis loo laulu tegi Aadu sunnitud lahusolekust oma Läänemaale kitsi mõisa karjanaiseks saadetud liisust. Tema naisest. Laulusalm pajatab ka sellest, et Hiiu Saarde maha jäänud Aadu tegutses ravitsejana, kes käis saunades haigeid enamasti ikka vanemaid naisterahvalt tohterdamas, neile panemas sooni tasumas või nagu kuuldud laulus öeldud Mutsimas ehk masseerimas. Emmaste mees Simmuda teadis aastal 1938 rääkida, et Aadu öisin körtsides, mängis viiulit, ise oli ta selle laulu teinud oma naisest. Liisust, kelle Kiltsi härra oli omale võtnud tuli sellest nagu tolgus ja äi, teinud tööd enam ahtust põlvkonna jagu noorem viiulimängija pakki Sass ehk Aleksander Kärner kassarist meenutas aastal 1959, et oli poisikesena näinud lõikaadud kõrtsis valjul häälel laulu löömas ja saatuks ühe keelega viiulit tõmbamas, mis kord sellistele ka palju lõbu ja lusti pakkunud. Sassoli Aadult õppinud ka ühe noorte elust kelmikate sõnadega rääkivat tantsu-laulu. Pulmapillimees kõrtsilaulik, juhutööline ja ravitseja Aadu olevat olnud sõnakas, naljalembene ja hakkaja mees, kes millega jänni jäänud. Suurima tuntuse said ikkagi rändlaulikuna. Tema kaasaegsed mäletavad. Ta lõi iseviise ja sõnu ning lõbustas oma lauludega rahvast peamiselt Hiiumaal erinevates kõrtsides aga just Basti, Kõunatu kõrtsis ja Haapsalu lähedal Paralepa kõrtsis. Omaaegsed külalaulikud olid ju nii-öelda tunnustatud infokanalid kes kõik olulised ja värvikamalt kohalikud sündmusega inimesed laulu sisse panid kaasa elama ja helde kõrtsi. Publiku puhul võis humoorikat Külo laude sepitsemisest ajuti äragi elada. Aadu Ilus tun arhiivi andmetel teada see. Ta pidanud pärast rännuaastaid oma laulatatud naise liisuga Männa maal talu ja neid olnud neli last. Mees ise elanud paraku ainult 47 aastaseks. Leice nime tähenduse kohta on mitmeid hüpoteese. See võib olla tuletatud Hiiu rootsikeelsest sõnast läiger, mängija, pillimees või lõbutseja või ka rootsikeelsest sõnast lee ka arstima ravitsema. Mõlemat nimevariandid sobiksid suurepäraselt Aadu loomuse oskustega. Viimane tuletis võib viidata ka sellele, et lõikaadu võis olla pärit põlisest ravitsejate soost. Nimelt rahvaluule arhiivis on mitmeid andmeid selle kohta, et naabersaarte ja mandrirahva arvates elanud just Hiiumaal suured teadjad ja ravitsejad, keda kardeti, kelle käest käidi just tänu nende kurikuulsale mainele abi saamas. Hiiumaalt on kogutud jutte kümnetest tarkadest, ennustajatest, nõidadest, võludest, ussisõnade teadjad, Nendest, hämmaimundatest, kupupanijatest, Nikastuse paika, tõmbajateste ravitsejatest, ravitseja, tavaliseks töökohaks rituaalide ja tervendavat toimingute läbimise paigaks oligi saun ja selle laulusalmi kohaselt tohterdabki Leica Aadu küla saunde sees. Hiiumaa rahvaluulekoguja Jeegord kõmmuse poolt 1900 kuuekümnendail aastatel kogutud Hiiumaa vägilase muistendite kohaselt olnud üheks Hiiumaalt kuulsaimas sauna, ehitajaks ja saunatajaks just muistne vägimees Leiger. Temas aulatamise oskusi hinnanud kõrgelt ka saarlaste suur Tõll, kes sageli oma kangeid konte just Hiiusaunas kihklemas ravitsemas käis. Samuti Hiiu rootsikeelsetest sõnadest läiger ja, või lee kah tuletatud nimed. Leiger ja Leigri on Hiiumaa põlised perekonnanimed. Leicases nende kõrval 19. sajandi lõpust alates talletatud Hiiumaausuline pärimus kinnitab, et Leigrite suguvõsast ja keset Hiiumaad eraldatusest asunud Leigri küla lähipiirkonnast on põlvkondade jooksul tõusnud esile mitmeid silmapaistvaid tunnustatud ravitsejad ja tarku. Seega pole välistatud, et omaaegne tuntud Ruba tuur ja rahvaarst Leicaadu oli üks vägevat päritolu mees, kes mõistis oma loo nii sõnaosavad laulu sisse panna, et me seda täna päevalgi teame. Tema lugu inspireeris ka Tiit Saluveeri jastaid pirni seadma 1922. aastal Leicaadu laulu kergemuusikakoorile džässivõtmes. Legendaarsest lõika aadust pajatatud lugude põhjal julgen väita ta, et tema eluloolise laulule uus elu oleks talle igati meeltmööda olnud. Kuuleme seda ja aitäh. Eesti rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus.