Tartu stuudios on meil Eesti rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus ja tänaseks looks olete valinud rehepeksulaulu pere. Täna ma tõesti soovin rääkida ühest heast vanust rehepeksulaulust nimelt legendaarselt Hiiumaa rahvalaulikud rahvaluulekogujalt telli küttimilt on 1999. aastal salvestatud mitu haruldast monorahvalaulu. Need on maarahva vanasse kogukondlikku pärimusse kuuluvat ree peksmise laulu, mis ta oli ühes seletustega kuulnud oma isalt põliselt Kõpu mehelt Gustav Laurilt. Kuulame. Kaks tükki. See esimene, mis isa mulle rääkis, seal pisut ilusamaks. Ei, teine pisut pikantne. Kas ma seda nüüd hakkad? Pillisin lastevanemad ja. Isa rääkis seda laulu niimoodi, et must Pukalbuk, Räpukre, must pokalbucrapokraabuks, rütmilaul kuulide puhul see seda rütme taga aeti, siis kui leht tekstist kvartaliga niimodi sedasi löödi seal ühekojas etapid vilja must Pukalbucrappucrapoga, nii et üks ei tohtinud teisele jalgu jääda, pidi rütmis käima see laul. Ja siis ma olen kuulnud, et igal perel oli olnud oma rehelaul, kuidas keegi siis, kuidas siis keegi seda nüüd välja mõtles või? Me kuulsime vanemasse rahvaluulekihistuse kuuluvat töö laulu, mis toetas töörütmi viljakvootidega peksmisel. Selle laulu osaliselt tähenduseta silbid, imiteerisid rehepeksutalgutel kõlavate löökide heli. Tihti kasutati nendes lauludes ka talude ning külainimeste pilke nimetusi ja mitmetähenduslikke väljendeid. Mees võisid olla üsna pikantset. Niinaka laulik mainis. Igal Hiiumaa perel olevat omalajal olnud oma rehepeksulaul. Selliseid rütmiliselt esitatud töölaule peetakse väga vanaks, isegi regilaulu eelseteks. Need on meie rahvaluulekogudesse jõudnud paraku üsna vähe. On ju teaduse ja tehnika saavutused viimase aastasaja jooksul inimese tööelud tohutult kergendanud ja samas tähendanud meie vajadust ühiseid talguid pidada ja koostöölaule laulda. Ja mille järgi enam vajadust see unustatakse, asendatakse uuega selle arhailise laulu päästmise eest võimule tänulikud meie silmapaistvale ja pühendunud fotoristile ja etnomusikolooge Ingrid Rüütlile kes üles kolleegide Erna, Tampere, Vaike, Sarve ja teistega selle rahvaluulepärli 1939. aastal Hiiumaa salvestas ning arhiivi tallele pani. Rehepeksulaulu esitaja, 1909. aastal Kõpu külas sündinud helli kütti oli üks eriline inimene. Ta teadis, kuidas sõnade peale lugemisega valu ära võtta. Millised suguvõsad olid Hiiumaal viimased kratipidajad, kus kulgevad Kõpu mägede sisse rajatud salakäigud ja kuhu on maetud Rootsi kuningas Ingeri varandus. Eriliselt oli tallaga hinges legend kunagi Hiiumaal peetud suurest sõjast ja saare taas asustamisest kahe viimase ellujäänu poolt. Noorpõlves vanadelt hiidlastel kuuldud armastusloo mõjul saidi elli terveks eluks rahvaluulest võlutud helli oli üks meie Eesti rahvaluule arhiivi aktiivsemaid ja armastatumaid kaastöölisi hea jutusoonega kõplan oli kõrge vanuseni aastani 1993 folkloristide poolt hinnata Studia sageli külastatud pärimuse tundja imetleti, tema suurepärast mälu ja üksikasjaliku kodukoha tundmist. Korduvalt kiideti tema head lauluhäält ja suurepärast viisipidamist. Tulles kinud tagasi kuuldud arhiivisalvestuse juurde, siis võib tänapäeva inimesel tekkida kiusatus küsida, et kus vihišin oli, ei kõlanud kaunist meloodiat ja sõnad rikka nagu kesisevõitu. Aga nüüd ongi meile heaks mõtteharjutuseks. Kujutlen ennast tagasi umbes 150 aasta tagusesse küla ellu, kus laul ei olnud pelgalt lõbu ja meelelahutus vaid osa igapäevasest elust ja tööst. Rahvakultuur on ju oma loomult praktiline. Suurem osa vanemast rahvamuusikast on olnud otseselt seotud mingi füüsilise tegevusega. Ühised rütmiliselt lausu laulud, abistasid ja kergendasid rasket igapäevast tööd. Siia kuuluvad mitmesugused hüüded, hõiked, et mis aitasid töö tegijatele edastada kauge maa taha sõnumeid töökäske, näiteks karjaste huikide, Helletused ja rütmilaulud olid abiks suurema seltskonna töörütmihoidmisel põllul, metsas või merel. Sageli on koduste tööde laulud, mille saatel lüpsilehma löödi, võid kokku keedeti toitvat huuliti õlut maagilise otstarbega ja neid esitati loitsu moodi rütmiliselt lugedes. Laulu korduval rütmil ja lihtsal viisil on ka tiivne ja mõtteid korrastav mõju, mis aitas vahel üsna tuima tööga toime tulla. Üheks üle aegade populaarsemaks sõna otseses mõttes lööklauluks või hitiks võib pidada lööklaulu üks, kaks ja korraga üks-kaks ja korraga. Usun, et terane kõrv kuulis siin ära ka lihtsa meloodiajoone. Tegu on ju siiani kindla töövõidu taga ühise rütmi lauluga näiteks jaanitulel või mõnel muul rahvapeol köietõmbamisel. Proovige järele. Ansambel Trad Attack on ühe arhailise ja maagilise rütmiliselt esitatud töölaulu täpsemalt rahvalaulik Liisa kümmeli või kokkulöömise sõnad uude kuude pannud. Usun, et vanade heade töö laude värskeid töötlusi kuulates saab meie igapäevane töö ka mõttetöö sisse veelgi parema õhu. Aitäh. Helen kõmmus. Koori midagi ebavabaniku midagi näpata Rajevolitootvuschisse, tunnerlanna metsa matta leiva peale, et sa tartu. Koorete midagi Männate kevadist vabariigikokku, kedagi mädali, näppartultuur taevas tõusu sisse mingu kümner Männa virtsamarssal leiva peale kitsa Latsama.