Tänases saates proovime õige pisut rännata kaugele türgi maale, mille kohta olete ehk mõndagi teada saanud ka juba koolitundidest. Näiteks seda, Ta asub Edela-Aasias ja Kagu-Euroopas ning et seal on aegade vältel valitsenud palju Sult neid jäät tuntud imeilusaid, türgi vaibad ja vaasid ja miniatuur. Maalid. Kui palju te olete kuuludega türgi teatrist? Igatahes järgnevate minutite jooksul võite üht-teist kõrva taha panna küll. Loomulikult jõuame rääkida kõikidest Türgi teatritest, varjuteatrist, aga küll täpsemalt siis ühest ülejäänud viie omataoliste seas, sest ühtekokku on Türgimal kuus varjuteatrit. Need artistid, keda teile täna tutvustan, teevad seda varjuteatrit kudega ja siin nad on. Ei teeks vist paha üle tutvustada. Niisiis maestro Tunräithambua, kelle artistinimi on hajali, talun Che läbi tema poeg, hakkan Tamba, kelle artistinimi on hajali Turun olu ja hajukiutšee, kelle artistinimi on hajali Jutsiaali. Nagu kuuled Theon artistinimed sealses teatris ilmtingimata vajalikud nende kolme türgi näitlejaga kohtuda ja nende etendust pealkirjaga nõiad vaadata. Ta õnnestus mul Vaasa linnas Soomemaal juunikuus traditsioonilise Vaasa festivalipäevil, kus soomlaste endi esinemiste kõrval võis kohata ka palju muud huvid mujalt maailmast. Ja Türgi varjuteatrietendused olid midagi päris iselaadset ka sealse palju näinud publiku jaoks. Laste jaoks eriti. Sedaviisi nad siis mängisid ja sedaviisi türgi keel siis kõlab see nõia nime kandev teatritükk ise pajatab aga võimuvõitlusest kahe vägeva võluri vahel vihkamisest ja armastusest nende laste vahel. Võitma peavad, kui see headus, mitte aga tigedus ja rumalus. Terve etendus on täis tohutuid nõidumisi, inimeste muutmisi loomadeks tagasi. Valguse varju ja värvide meeletut mängunukud on muide tehtud kaamelinahast ja värvitud spetsiaalsete läbipaistvat värvidega, imekaunilt ja maitsekalt kirevaks. Need aga on viimane aeg teada saada ka selle Türgi pealinnas Ankaras tegutseva varjuteatri täpne nimetus. Ja kohe kuulete, kuidas seda ütleb üks kolmest näitlejast hajukiwidžee mees, kes inglise keele oskajana rääkis mulle nii mõndagi oma teatrist ka teiste kohalolijate eest. Niisiis. Teatri nimi on hajalihtturunduse läbi varjunukuteater. Niisiis eaka tšai, tan boa, maestro artistinime torundželäbi järgi. Tema tutvustas ennast kolmest kohalolijaist kõige esimesena, kui mäletad jahtuntšai Tambo artistinimega toruni läbi, ise on omakorda kuulsa varjuteatrimeistri hajali kui Chuck aali pojapoeg. Vanaisa käe all sai ta meistri nimetuse hajali juba 14 aastaselt ning vanaisa andis talle ka sellesama artistinime. Niisiis on väga tugev perekondlik traditsioon just selles varjuteatris. Praegu töötab maestro torun läbi, see oli siis nüüd tema artistinimi, eks ole. Oma nime kandvas teatris koos oma pojaga kes viibis samuti meie jutuajamise juures ja veel paari näitlejaga ning etendusi on antud ja auhindu saadud kõigil suurematel nukuteatrifestivalidel üle. Kogu maailmaetendusi antakse nii suurtele kui väikestele juhtub ka selliseid väike, kus näiteks suurtel on igav väikestel aga ülipõnev ja vastupidi. Sellisel puhul on muidugi tegemist päris kindlalt ühele või teisele vanusele mõeldud teatriga. Enamasti aga püütakse ikka selle poole, et igas vanuses vaataja oma väikese sõnumi kätte saaks. Küsisin oma kaasvestleja hajuk jutšee käest, kuivõrd on ta rahul oma tööga sellise meeste juures, nagu seda on Tunsaidan Voa artistinimega hajali turunduse läbi ja hajuk vastas väga lihtsalt, ent samas veenvalt. Ta on minu õpetaja. Loomulikult on suur õnn temaga koos töötada. Minu jaoks oli suur sündmus, kui sain endale oma artistinime läinud aasta lõpus ja selle nime pani mulle minu õpetaja. Kõigil meil algavad meie artistinimed hajaaliga, see tuleneb siis teatrinimega ettusest jäätminu, artistinimi on hajaalitutsiaali. Siis võite küsida, et kust see on tulnud, aga siin on kasutatud ka meie õpetaja, kuulsa vanaisa nime pisut ja mitmest nimest Con tuletatudki siis minu artistinimi. Igatahes on see asjasse mitte pühendatud üks väga keeruline ja mõistatuslik süsteem. Aga milliseid näitemänge teie varjuteatritrupp üldse etendab? Väga mitmeid lugusid, mis pärinevad türgi mütoloogiast, rahvapärimusi juhtumeid igapäevaelust, mis on täis nii inimeste endi kui inimese ja ühiskonna vahelisi probleeme. Samuti mängime lastele lihtsalt muinasjutt, aitäh. Väga meeldib meie trupile mängida armastuse lugusid nii suurtele kui ka väikestele. Aga millised on teie meelest just varjuteatri eelised võrreldes teiste teatriliikidega? No esiteks on see muidugi meie õpetaja perekondlik traditsioon, et ta üldse varjuteatriga tegeleb ja et meie seal temaga koos oleme. Aga seejuures, miks ta meile kõigile nii ainuomaseks ja ainuvõimalikuks publikuga rääkimise viisiks on saanud? Võib-olla seetõttu, et meie meelest on varjuteater võrratult võimalusterohkem kui mis tahes muu teater kudega, täpsemalt just varjuteatri nukkudega saab teha ju kõikvõimalikke asju, nad võivad joosta, lennata Ta olematusse haihtuda oma kuju muuta ja teab, mida veel. Ja nad näevad välja niivõrd erilised ilmekad ja vastupandamatud. Me leiame meie teatritüki sõnum ja sellest tulenev müstiline nõiduslik meeleolu mõjuvad ikka publikule väga. Kas te saatega tihti kui teiste varjuteatri näitlejatega, et nendega juttu puhuda ja töökogemusi vahetada? Saame küll ja päris tihti ja küll meil siis jätkub, millest omavahel rääkida. Sest eks kõik varjuteatrit erineb üksteisest mingil määral ka. Siis me neid erinevusi arutame ja võrdlemegija saame jälle iga kord millegi võrra rikkamaks. Peale taolist sõpradega kohtumist. Kas türgi lapsed praegu suvel ka teatris käivad? Ja kahtlemata nad armastavad varjuteatrit väga, aga peale selle nad puhkavad, kes maal, kes linnas, kes suvekodus ilmselt nii nagu teiegi, lapsed, kellel on võimalus, need ka reisivad koos oma vanematega. Aga taolisi inimesi ei ole just palju. Türgi maa lõuna- ja lääneosas on praegu väga kuum, aga eks sealsed lapsed ole ju sellega harjunud. Jääks varjuteater annab aeg-ajalt ju varju kah, lisas minu kaasvestleja muhedalt. Muide, ta oli surmkindel, et kui Eesti lastel oleks võimalus näha mõnda nende etendust saaksid nad kõigest aru keelele vaatamata, sest mängulaad olevat ju lihtne. No see pani mind pisut mõtlema küll, aga mine tea, võib-olla tõesti. Ent küsimusele, kui tihti nad üldse suvel mängivad, vastati nii. Päris tihti tuleb ette mängitakse kuurortides, samuti nukuteatrite ja muude teatrite festivalidel. Kas te saate mängida ka päris vabas õhus? Väga sobivate tingimuste puhul päike peab paistma siis tagant ja koht peab olema samas varjuline ja nii mõndagi erilist veel. Tavaliselt mängime ikka pimedas ruumis, kus prožektor meid tagant valgustab. See on ju varjuteatri jaoks tähtsaim tingimus. Ja kohe varsti, kui nüüd kodus tagasi oleme, ootabki neid ees terve hulk etendusi, lõpetas oma jutu hajuki Chee artistinimega hajali ju, Charlie. Kohtumine Türgi näitlejatega sai läbi imetlenud veel pisut türgi traditsioonilisi nukke, nende ilus ja värvikirevuses. Jätsin kolme toreda näitlejaga tookord Vaasas hüvasti ja soovisin head koduteed. Meie saade aga kestab veel edasi, sest näitleja Dajan Ahmetov loeb teile nüüd türgi muinasjutunimega, vaene poiss. Aga teie võiksite näiteks ette kujutada, kuidas kogu see tegevus näeks välja nukkudega varjuteatrilaval. Muiste elas lesk oma pojaga. Nad elasid suures vaesuses ja viletsuses. Heatahtlikud naabrid ja tuttavad hoolitsesid nende eest ja viisid neile sageli oma järelejäänud toitu. Möödus aeg ja poisike sirgus noormeheks. Siin-seal saadud vähese töötasu eest ostis ta enesele kirve ja köiening, ütles emale. Tead, lähen mägedesse, raiun puid, müün need maha ja teenitud raha eest võtan Padissachi tütre endale naiseks. Ema vastas seda juhtu ilmsi, sa oled veel noor, ei jõua niigi palju teenida, leiba osta. Kuidas siis mõtled naise võtmisele ja pealegi Padissachi tütrele. Elame-näeme, lausus poiss, võttis kirve, viskas köie õlale, pistis kolm leiba koti ja läks mägedesse. Jõudnud mäe tippu, ehitas ta enesele puuokstest tonni, riputas koti okse otsa, võttis kirve ja ütles, hakkan tööle ning hakkaski puid raiuma. Öösiti puhkas omonnikeses. Ta valmistas kolme kuuga kolm suurt virna puid. Kurt tuli sinna puukaupleja, kes tahtis poisilt puud ära osta. Müü niga virna ühe kuldraha eest, ütles poiss. Puu kauplejale oli see hind vastuvõetav ja ta maksis kolm kuldraha. Poiss olid teenitud kulla pärast tüli õnnelik, ta polnud oma elus nii palju raha veel näinudki. Annan raha emale. Võtku ta mulle, padi, sahhi tütar, naiseks, mõtles ta. Koduteel kohtas ta vanameest, kes kavatses hukata oma koera. Poisil oli koerast kahju ja ta ütles vanamehele armastaadike. Annan sulle selle koera eest nii palju raha, kui aga tahad, jäta ta ellu. Vanamees vastas. Kui mulle kuldräha, siis jätan koera ellu ja annan ta sulle. Poiss oli sellega nõus. Võttis raha, andis vanamehele koera. Ta laskis koera lahti, loomake aga jäänud enam poisist maha ja saatis teda koduteel. Siis kohtas poiss veel ühte vanameest, kes kavatses hukata oma kassi. Kassin õugus, haledasti. Poisil hakkas ka sellest loomast kahju ja ta ostis ta ühe kuldraha eest kastijäänut enam poisist maha. Tükk maad edasi sammunud, kohtas ta jälle meest, kes tahtis madu hukata. Poisil hakkas ka maost kahju ja ta päästis looma jälle ühe kuldraha eest. Nüüd oli teenitud raha otsas. Mis sellest, et rahad on läinud. Selle eest olen kolm hinge surmast päästnud. Võib-olla tasutakse mulle Allahi poolt kunagi mu heateo eest veel mitmekordselt, mõtles ta endamisi ja sammus rahuliku südamega edasi. Ta vaatas tagasi ja nägi koera, kassi ja madu, kes kõik talle järgnesid. Poisil hakkas pisut õudne ja ta pistis jooksma. Kui madu seda märkas, hüüdis ta. Ei. Ära karda. Ma ei tee sulle halba. Võin isegi kasulik olla. Sa päästsid mu surmast. Ta on sulle heategu tasuda. Poiss tunnis ikka veel hirmu vaatmis. Madu räägib inimese moodi, mõtles ta ega teadnud, mida peale hakata. Madu ütles. Ma polegi mõõdu, vaid Padis sahtšina, poeg, kui ma mahun ringi liikusin, püüdis vanamees kinni. Tahtis ära tappa. Nüüd oleksin surnud, Sinaga päästsid mu. Lähme mu isa juurde ja ta tasub sulle su heateo. Poiss ei tundnud enam hirmu. Häda oli ettepanekuga nõus. Teelseletase madu. Kui ma isale su heateo jutustan siis küsib ta sinult, mida sa kõige rohkem soovid. Sa ütle temale, soovin enesele pitsatit, mis sul keele all on. Kui selle annad on hästi, ei anna, pole midagi parata, ära muuda vastu võtta. Poiss ütles. Hästi, pean meeles. Nad jätkasid teekonda mu koduõuel. Kaugel ja jala sa ei jõua käia istunu selga, siis jõuame kiiremini kohale. Ütle see madu ja moondus hobuseks. Poiss istus ratsule ega jõudnud veel kolmenigi lugeda, kui hobune oli juba mäeharjal, kus asus tore loss seal mu kodu, seletas hobune ja moondus noormeheks käsikäes, samuti lassi. Kuldsel troonil istus vanalaadne mees. Kui see poega nägi, küsis ta. Laps, kus sa nii kaua olid? Ma muutusin juba rahutuks, tundsin sinu pärast hirmu, aga kes see poiss on? Poeg vastas. Kui seda poissi poleks olnud, siis ei oleks sa mind enam näinud. Ta päästis mu surmast ning ta jutustas isale kõik. Padis Sachino ütles või nii, kui asi sedaviisi on, siis ütle mulle oma soov, poiss vastas. Mida ikka soovida. Tahaksin pitsatit, mis asub su keele all. Kui annad, on hästi, ei anna, pole midagi parata. Padis sahvrit ütles ära seda taha vana sulle pärlid, kalliskive. Kuule ta, poiss aga vastas seda ma ei taha ja hakkas minema. Padis sahh mõtles, ei sobi ometi lasta teda tühjalt lahkuda. Mis seal ikka, annan talle, mida nõudis. Ta võttis keele alt kuldpitsati ja ulatas selle poisile. Vaata siis sellega võid endale. Soovida hoia aga, et sa seda ära ei kaota. Poiss võttis pitsati tänades vastu ning asus koduteel. Ta rändas mitu päevaga jõudnud ikka veel koju. Raskest käimisest paistetasid tal jalad ning jõudnud allikale, heitis ta pikali uinus magama. Unes nägi tapadyssachi poega, kes talle ütles. Miks sa näed vaeva? Sulonio piitsad tunnemas, poiss vastas talle unes. Mida pean sellega tegema, kuidas mind hädast aitab? Kuidas ei aita, tõmba keelega pitsati ja otsekohe ilmub araablane. Ütle talle oma soov ja vaevalt jõuad silmi sulgeda, kui see on täidetud. Poiss ärkas ja mõtles. Kas see oli unenägu või juhtus silmsi Stadilis pitsati välja ja tõmbas korra keelega üle. Araablane seisiski tema ees ja ütles käsi. Kuigi poiss teda veidi kartis, ütles ta siiski julgesti, too mulle kiiresti süüa, olen näljane. Araablane, kummardas jagadus. Otsekohe oli ta tagasi ja tõi kaasa igasuguseid toitepoiss, oli üllatunud. Ta hakkas isukalt sööma. Pärast söömist tõmbas ta jälle keelega üle pitsati. Araablane ilmus ja küsis, mida soovid, poiss vastas. Korista need ülejäänud toidud ja nõud ära ning vii mind koju. Silmapilkselt oli linatoitude ja nõudega kadunud. Siis haaras araablane poisi ja kadus sellega maal. Poiss oligi koduukse ees, astus tuppa ja suudlasema. Kus sa pojuke nii kaua viibisid? Küsis ema ja hakkasin nutma. Ma olen juba nii mitu päeva söömata ja joomata. Poiss tõmbas keelega üle pitsati, araablane ilmus, too otsekohe lauale toitu, käskis poiss. Varsti oligi laual mitmesuguseid toite. Poeg juhatas ema lauda ja nad hakkasid sööma. Lesk polnud nii häid toite veel kunagi oma elus söönud. Ta oli õnnelik. Pärast sööki ütles poeg emale. Nüüd mine ja küsipadi sahhi tütart mulle naiseks. Naine mus. Kas sa oled aru kaotanud, ütles ta. Sa tead ju, kes oleme meie? Padissachi tütar. Maja on meil ka niisugune onnike. Arvad, et ta siia tahab tulla? Kui sul oleks raha, võtaksin sulle mõne vaese tütarlapse. Ära püüa nii kõrgele. See kõne aga oli asjata. Nii kuidas käskisin, jäi poeg oma otsuse juurde kindlaks ja sundis ema minema. Mida pidigi ema tegema. Läkski. Ta tahtis lossi pääseda, kuid valvurid pidasid teda kerjuseks ja andsid talle peenraha. Rõõmsalt pöördus ema koju tagasi, poiss küsis. Noh, kuidas oli, kas küsisid tüdruku mulle naiseks, ema vastas. Ei, kui ma sinna jõudsin, anti mulle raha. Ja ta näitas saadud raha. Poiss oli raha emapeost maha ja hüüdis vihaselt. Ma saatsin su selleks, et mulle nii naiseks küsida, mitte aga armuandi paluma. Mine tagasi. Ja kui nad jälle midagi anda tahavad, ära võtta. Mine otseppadizzachi juurde. Laine läks tagasi ja katsus lossi pääseda. Õukond ulatas talle jälle raha, kui ta naine vastas kindlalt. Ma ei võta raha vastu, soovin pääseda padi, sahhigut. Tulevalvurid teatasid heide soovi. Kohe juhatati lesk Padis ahi juurde ja küsis. Mis sul vaja, milleks sa siia tulid. Laine vastas, hõimas valitseja, mul on poeg. Tulin sinult küsima, kas ei annaks oma tütrepojale naiseks. Padis sahh vihastus seda kuuldes, kui ta mõtles endamisi, see on vaene naine. Kui käitun jämedalt, siis solvub ta ja ta vastas. Küll emakene annan tütrepojale, kuid ütle noormehele, et töitaks otse minu lossi vastu teise lossi. Ainult sinna annan oma tütre, mitte kaugemale. 40 päeva kulgu loss valmis. Aga kui ta seda ei tee, siis Beati mõlemad, sina ja su poeg surema. Ta saatis naise minema pisarsilmi, jõudis ema koju ja hädaldas. Kas ma ei öelnud sulle, pojake, et ära saada mind Padiskadki juurde? Ta nõuab, et sa ehitaksid 40 päevaga tema Loisi vastu täis Loiti ja kui sa seda ei tee, siis peame põlev surekvad seina. Seda kuuldes ütles poeg. See ülesanne pole sugugi keeruline ja ta muutus rõõmsaks. Möödus päev viis päeva, jõudis lõpule 40 päevagi. Poisi ema oli murest nuttis päeval ja öösel 40. päeva õhtul kurtis ta. Sel ööl tõmbas poiss keelega üle pitsati ja ütles ilmuvale araablastele. Sooviksin, et sa homme hommikuks ehitaksid otse lossi vastu nii toreda hoone, et Padissachi loss paistaks selle kõrval Kano kuudina. Araablane vastas väga hea. Ja kadus. Enne päikesetõusu oligi tore loss valmis. Padissachi loss oli selle kõrval tõesti nigel. Araablane, küsis loss, on valmis, kas on veel midagi teha? Poiss vastas. Kaunista loss veel, kulla ja hõbedaga. Hommikul ärgates oli padišahh üllatunud. Toredat lossi polnud keegi veel ehitanud. Tröösti imeõhtul polnud midagi näha. See kõik on öö jooksul sündinud. Jõudnud küllalt imestada. Poiss viibis emaga juba uues lossis ja ütles araablastele. Muretse mulle brokaat, riided ja hobune ning emale uued riided. Kõik sündis poisi tahtmise mööda. Noormees, riietus hüppas ratsu selga, kihutas oma tulevase äia lossi juurde ja seisiski varsti tema ees. Olen lasknud ehitada lossi, nagu sa käskisid, nüüd soovin, et annaksid oma tütre mulle naiseks, ütles noormees julgelt. Padissahhile meeldis tema julgus, Jäne kuses. Olgu, kuid muretses mu tütrele pulmadeks teemantkaunistustega kleit, siis korraldame ka pulmapidu. Otsekohe vastas noormees ja ratsutas koju. Siis käsutas ta araablast. Sooviksin oma tulevasele naisele teemante, kalliski kaunistustega pulmakleiti. Hästi vastase araablane. Jagadus. Vähese aja pärast tõi ta sätendava kleidi noormeesmisse leppadyssahhile, kes ei jõudnud kleiti küllalt imetleda. Kohe tehti vastavad korraldused, kutsuti külalised ja kaeti laud, peeti pulmad ja pidutseti 40 päeva. Siis nõudis Padissahh noor meelt käsi ehitada sild, mis ühendaks mõlemad lossid saadangis oma tütre selle silla kaudu sinu juurde. Noormees teatas araablase padišahhi soovi ja see vastas. Vaja on selleks aega terve. Hästi olgu nii. Ehita aga tore sild, araablane kadus. Hommikul oligi sild valmis ja veel nii imeilus, et sellist polnud varem nähtud. Padi sahh saatis oma tütre silla kaudu noormehe lossi. Noormees embas naist ja juhatas ta ilusatesse ruumidesse. Poisi suurim unistus oli täide läinud. Möödus palju aega. Padis sahhi lossis oli üks araablane, kes tüdrukut juba varem armastus. Kuidas saaksin mäda endale? Mõtles ta alatasa ja hakkasin veel tüdrukut ja noormeest eriti jälgima. Kord küsis naine mehelt. Seal on nii palju vara ja hiilgust ja kõik selle oled sa saanud rahata. See on kindlasti mingisugune imevõim. Ütle mulle seda. Noormees armastas naist väga. Ja ta jutustas talle pitsati imevõimust. Anna, ma vaatan seda ka, ütle see naine ja saigi pitsati oma kätte. Kui ta seda vaatas, astus araablane, kes oli pealt kuulanud kähku nende juurde, kiskus tüdrukult pitsati käest ja tõmbas keelega üle. Araablane ilmus ja ütles, mida soovid. Uus pitsati omaniku vastas. Võta noormees, kihutada minema ja riisiloss teisele poole merd. Juhtus ka kõik nii nagu kästud. Mida pidi noormees nüüd tegema? Ta läks Body sahhi juurde ning jutustas talle kõik. See vihastas ja ütles. Tähendab sa tegid selle kõik nööndusega. Ta käskis Noormehe vangistada. Aga mis juhtus vahepeal kassi ja koeraga, kes olid surmast päästetud? Kassi viibis padišahhi lossis, kuulis ja nägi, kõik. Ta ütles koerale. Nüüd, sõber on meie käes, kord tegutseda. Poiss päästis meid seekord surmast. Meie vabastame ta vanglast ja katsume sellel araablastele kätte maksta. Mõlemad läksid jõe kaldale. Kass hüppas koera selga ja nad ujusid üle teisele kaldale, läksid vanglasse ja vabastasid noormehe. Siis läksid nad kolmekesi mere kaldale. Koer käskis neid oma selga istuda, ujus üle mere ja viis nad niiviisi teisele kaldale. Nad hiilisid ettevaatlikult lossi juurde. Kas läks lossi? Ka poiss järgnes talle, varjatasin nurkade taha. Araablane oli parajasti pikali heitnud ja magama uinunud kassilistema juurde ja lõi paar korda sabaga vastu mehinina. Araablane, aevastus ja köhis ning pitsat kukkus tal suust. Poiss hüppas kähku oma peiduurkast välja, haaras pitsati ja tõmbas keelega üle. Araablane ilmus ja sai vaevalt küsida, mida soovid, et kui poiss ütles, võta see mees siin ja heida ta kuristikku. Siis vii loss padišahhi lossi juurde teisele kaldale tagasi. Kõik sündis nagu kästud. Padissahh oli rõõmus tütart jälle nähes, kiitis poisi vaprust ja nimetas teda oma järeltulijaks Padissahhiks. Nad elasid õnnelikult kuni surmani.