Meie, kes me kanname rohelist värvi rinnus alles noorust ja teotsemis tuld. Ühiselt töötame tunde ja täivi, armas mäe kool ja kodumaa muld. Nüüd laulame koolile, elagu ta. Ei neid ja sind keegi, lahuta õilsaid sihte me taotleme, noored jõudume, soolis, ausus, südame sees. Meist saavad kord mehed, kes tugevad, suured, näitame teistele. Siit koolist tuleb mees kõik mehiselt, kaitseme oma kooli au. Anname tõotuse. Ei see kunagi kao. Eks luuletusi koolist on ikka kirjutatud ja kirjutatakse edaspidigi, aga see, mille lugestile praegu lastekirjanik Holger Pukk on kirjutatud siis, kui tema käis koolis ja tegi koos oma sõpradega ajakirja. Meie ajakirjas poiste hääl avaldati võistlus kooli hümni teksti saamiseks ja see on üks nendest, mis tunnistati parimaks, aga kuna ta siiski range zhürii arvamise järgi ei olnud päris õige kommertskooli kommertsgümnaasiumi laul, sest siin räägitakse noortest üldse, aga väga vähe räägitakse just kommertskoolipoistest, siis sellest siiski hümni ei saanud. Võib-olla praegu kannab mõne koolipoiste ajakiri nimetust poiste hääl aga see poiste hääli. Poiste hääl alustas ilmumist 1000 932. aastal. Ja see oli siis Tallinna poeglaste kommertskooli varasema nimega kommertsgümnaasiumi häälekandja. Ja kuna meil oli ainult poiste kool, siis oli ta poiste hääl, aga enne veel seda ilmusid niimoodi juhuslikult, näiteks 1916 ilmus ajaleht, ajakiri või ajaleht, ma ei tea, täht 12 numbrit, 22. 23. lained paar numbrit siis 24. voog ainult üks number, siis oli 23. veel orjavits ka number anti. Ja siis poiste hääl tuli, jäi. Jaa, sellel poiste häälel oli omamoodi ajalugu, võib-olla sellepärast, et koolides on tavaliselt, nüüd oli tollal ka olla kooliringid ja need siis teevad midagi. Alguses oligi Ring poiste hääl missugune, andis siis välja seda ajakirja, aga kuna see oli niisugune kool, kus õppisid poisid yles, pidid tulema ärijuhid või raamatupidajad või üleüldse niisugust majandusmehed, siis mõeldi niimoodi. Aga me võime ju mängida koolis kah juba ärimehi. Ja sellest ringist moodustati osaühisus poiste hääl. Kes tahtis, maksis osamaksu, noh, nii nagu aktsiaseltsi puhul ostis aktsia endale. Palju see osamaks oli seal igal aastal erinev. Aga meie ajal, kui mina koolis käisin, siis oli see 25 senti. Ja kui see poiste hääl siis aasta läbi oli ilmunud kasud kahjumit kõik parajasti paika pandud siis oleneb sellest, kui suur selle poiste häälekasum oli siis iga aktsionär nõnda öelda osamaksumaksja sai noh, ütleme 10 senti aasta lõpus, 10 senti ei olnud suur raha, aga küsimus oli selles majanduslikus mängus. See, kes seal ümber siis osamaksude maksjate ring oli siis huvitatud, et see ajakiri võimalikult huvitav oleks ja võimalikult oleks siis kasum suur, kasvõi mänguga suunaga, aga ikka mõte oli see, et me aitame siis kaasa mitte üksi rahaga, vaid ka selle huviga selle poiste hääle vastu. Nüüd viimastel aastatel on koolilapsed ka usinasti hakanud oma ajakirju ajalehti välja andma. Mis see küll on, mis paneb niimoodi tegutsema ja miks peab see oma ajakiri olema, kas näiteks teie ajal oli ka nii vähe noh, niisuguseid ajakirju, mis oleks poistele-tüdrukutele meeldinud nii nagu praegu, sest praegu tõesti on vähe. Ei, seda ei võiks öelda, et need ajakiri või vähe oli, oli väiksematele lastele näiteks laste rõõmes, laste sõber oli suurematele tulevikurajad. Neid loeti niikuinii. Muidugi need lugesid, kellel oli huvi niisuguste asjade vastu, aga koolide ajakirjad olid selleks, et kajastada koolielu oma õpilaste hulgas mitusada õpilast koos. Ega need kõik ei tea, mis koolis juhtub ja ei tea ühtlasi ka seda, mille ülekaaslane ütleb, ega ta alati ei tule sulle seda just rääkima, aga ajakirjades olid siis ka materjalid mitmesuguste teemade kohta, mis panid mõtlema. Mõnele vaieldi vastu järgmises numbris, mõne kohta avaldati arvamust tükk aega veel hiljem. Ja üks peamine, mis minu arvates on väga oluline, on see, et kogu selle ajakirjatöö, mis me seal tegime, me tegime omaalgatuslikus korras, nagu öeldakse, osaühisuse ringi juht, õpetaja või juhendaja oli kooli direktor. Tema hoolitses selle eest, et selle poiste hääle toimetamisel vajaminevad summad peale nende osamaksud, need laekuksid, õppenõukogu andis meile toetust. Vilistlaskogu andis toetust ja siis, kui olid niisugused numbrid, mida tuli trükkida lausa trükikojas ja meie oma keldris koolimaja keldris. Need läksid kallimaks ja siis andis direktor meile kirjad kaaseme läksime otsima kuulutusi, rahalisi kuulutusi, et siis asutused nagu toetaksid meil oma kuulutustega isegi alles veel, mul on üks alles ja, ja kaks isegi alles ma loeks naljaviluks ette. Tallinna poeglaste kommertskooli blanketi peale on nii kirjutatud. Pöördun teie poole palvega avaldada teie lugupeetava firma kuulutus kooli ajakirjas poiste hääl. Nimetatud ajakiri ilmub koolilõpetajate erinumbrina ja tema lugejaskonnakson, rohkearvuline kaubandus ja ärindustegevusega seotud õppurkond, kuulutuse ja kuulutuse tasu vastu võtma volitatud õpilane, see ja see ja see austavalt kooli direktor. Ja all on siis ka veel kuulutuste hinnad, terve lehekülg 20 krooni, pool lehekülge, 10, veerand lehekülge, viis krooni. Kui siin vaadata neid ajakirju, siis mõned on rohkem nii-öelda käsitöö ja teised juba tõeline trükitöö. Nii-öelda rea number, see oli kõige tavalisem mustvalge trükk tavalise ajalehepaberi peal. Aga need, mis olid tähtpäevade vabadusaastapäevaks teha kevadpühadeks jõul olid juba kaaned ümber, Need olid paksemad ja kaaned olid ümber värvilised kaaned. Aga siis, mida me pidasime eriti oluliseks, oli näiteks see oli juba trükitud trükikojas. See trükikoda asus Narva maanteel. Väike madal maja on seal veel praegu alles. Trükikoja nimi oli Nool veel noole trükikojas trükitud ja seal olid siis juba tavalised, nii nagu ajakirjades ikka tükk tavaline ja selge ja mitte natukene ähmane, nagu meil rea numbrites oli ja fotod korralikud ja, ja ühesõnaga kujundatud, nii nagu üks ajakiri peab olema. Aga eks siin, kui vaadata, võib ka kritiseerida, et liiga palju on võib-olla informatsiooni, mis koolis juhtus ja kuidas töötab maleklubi ja kuidas töötab lennuasjanduse ring ja nii edasi ja nii edasi. Aga ajakirja mulje või ajakirja maigu annab sellele juurde see, et küllalt palju ilmus oma laste- või poiste omaloomingut. Ja seda põhiliselt tänu sellele, et me korraldasime üsna tihti võistlusi nii luuletusteni, juttude võistlusi, isegi hümni võistlus, nagu siin enne sai räägitud. Jäi ütlemata, kes need read kirja oli pannud. Need luuletuse read ja mis alguses lugeja Manivald kesamaa lastekirjanik oli kaua aega, nüüd teda enam meie hulgas ei ole. Mõlemast teist said kirjanikud. Nojah, nii võib öelda küll, võib-olla ka tänu poiste häälele, ma kujutan ette, et kui oleks mõnes teises koolis olnud kus niisugust ajakirja mis sundis nagu või kutsus proovima oma sulge, võib-olla ei oleks tõesti midagi välja tulnud, oleks tulnud tõesti äridus tegelane ainult või kaubandustegelane. Kas keegi veel teie ajakirjategijatest kirjameheks hakkas? Jah, üks oli kaua aega Rahva hääle toimetaja, tema nimi oli August Saaremägi, tema meie poiste hääle kirjandusvõistlusel on preemiaid saanud. Vaatame siis siit edasi, mida nüüd tasuks ette lugeda neid, neid ajakirju on siin minu ees nii palju, et ma ei oska siin kohe validagi. Ennem jäi jutt pooleli selle üle, et mis tast tegi ajakirja. Minu arvates tegi siis ilukirjanduslik osa ja ühtlasi ka need arutlused, väitlused, mis keegi millestki Narvas ja mida ta soovitas ka teistele. Ja ma nüüd loeksin siin ühe jupi ette, see oli pikem lugu ja selle pealkiri on moraalne julgus. Julgus on inimese üks tähtsamaid õilsamaid omadusi mida ka kahjuks vähestele julguse all harilikult mõtleme mingi suure ning kardetava, isegi elu kardetava ettevõtte või algatuse läbiviimist. Säärast julgust võiksime nimetada füüsiliseks julguseks. Selle kõrval aga esineb kindlasti teine nõndanimetatud moraalne julgus seda. Me ei pane harilikult sugugi tähele või ei oska sellest tingitud nähtusi julgusega ühendusse viia. Moraalne julgus avaldub kõige sagedamini just meie igapäevastes toimingutes ja kaasinimestega suhtlemises moraalset julgust oma ja räägib oma ülemusega vabalt ja sundimatult. Kuigi viisakuse piirides oma ideid ei karda ta esitada kõrgemale isikule, kuigi võib arvata, et tema vaateid ei pruugita Heakski, et ta ei karda astuda ettekande ajal saali, olgugi et tõmbab seega endale kõigi tähelepanu. Niisugune inimene tunneb endas isiksust, tunneb, et ka temal on väärtust ja kaalu. Halvaks nähtuseks on aga juhused, kus moraalne julgus muutub hädematuseks sest iga hea asi muutub halvaks, kui temaga liialdatakse parasjagu moraalset julgust ühes õige kasutamisega, võidab sõpru ja äratab austust ning usaldust. Ei oskakski mõelda, kui ei teaks, et see on nii palju aastaid tagasi kirja pandud. Jah, neid ajakirju nüüd uuesti sirvides ma tükk aega nad seisid riiulil ja ja kui nüüd oli vaja, siis ma hakkasin neid uuesti sirvima lugema torkab mullegi see silma, et needsamad probleemid, mis praegu on võib-olla noorte hulgas poiste-tüdrukute hulgas no väga teravad viisakused puudumine ja, ja riietuse küsimused ja ka seesama moraaliprobleemid ja et need olid ka neil, võib-olla nad olid natukene teistsuguses austiga, neid serveeriti niimoodi, et Sa tead küll, aga ma veel kord räägin sulle sellest asjast, aga mulle praegu tundub, et praegu oleks need asjad ka väga olulised. Kõik ühe üks kõigi eest juba vanasti rahvat elatis üle mitmesuguseid olukordi tulid veendumusele, et suuri tulemusi võib saavutada vaid ühisel jõul ühiste pingutustega, kusjuures iga ühiskonna liige üksikult peab valmis olema end ohverdama oma heaolu kui ka üldsuse huvides. Ka vastupidiselt ühiskond teab oma üksiku liikme huvide kaitseks väljas olema. Vaimukad rahva pojad vormivad oma elukogemused ja elutarkuse vara sõnadesse ja meie kõik tunneme vanast hallist ajast pärit olevat vanasõna kõik ühe üks kõigi eest. Ma lisaksin veel siia juurde ühe killuga, mis näitab ka, millega me seal tegelesime, nende arutluste puhul selle loo pealkiri oli säästke aega iseenese jaoks ja see on küllalt pikk, aga mul on jälle üks jupp siit võetud. Alaline rutt ja askeldamine rikub ja kurnab inimest. Sel puhul vajame kosutust, seda leiame üksi olemisest, seepärast harjuta, kui igaüks end juba aegsasti oma mõtetega üksi olema oma siseilma analüüsima ja kokkuvõtteid tegema näpistata, kui selleks igal parajal juhul aega ja olnud, nagu siis ka täiesti avameelsed iseenda vastu ärgu hakata, kui, siis iseenese ees oma pahasid tegusid õigustama. Tunnistatagu enesele salgamatult need põhjused, mille ajel on midagi tehtud. Niisugustel üksiolemise hetkedel kasvatatakse ja arendatakse iseloomu ja isiksust kes ei olene ainult teistest, vaid kes ka ise võib igasuguseid olukord ja nähtusi õiglaselt hinnata. Rahulikke närvi ja tublisid isiksusi on aga alati vaja. Kõlab kui sa tänapäevaselt. Ega meil neid kirjutajaid ei olnud ju ka palju, need, kes neid ideid, mis me siin lugesime, neid oli seal kolm, 14 niisugust probleemi arutasid. Küll, aga oli väärtus selles, et nad ilmusid ajakirja tiraaž oli 150 160 noh, vahel isegi rohkem 200 ja üle selle. Siis said teised ka lugeda. Mulle tundub, et praegu niisuguseid probleeme nagunii ei arutata või ei, nendest ei räägita lausa, igaüks vaatab enda sisse, kui ta vaatab, aga mõnel võib-olla oleks vaja, talle öeldakse. Vaata sisse. Ja mõtle oma elu üle järele. Aga kas oli mõnikord ka nii, et pidi välja mõtlema, istusite seal kõik koos ja mõtlesite, millest küll kirjutada, millestki kirjutada või kogu aeg olid teemad olemas. No mulle tundub niimoodi, et see toimetus, kes me seal olime mitte üksi ei mõtelnud, aga sellel oli väga hea kontakt kogu kooliga. Siin on ühes kohas isegi kirjutajad seda, kuidas kooliajakirja peatoimetaja teda ühelgi vahetunnil ei olnud näha, kõndimas temaga kellegagi, sekeldas kogu aeg ja siis tulid sealt ka need ideed. Võib-olla mõni ütles, et näed, ma ei tea, paneks särgi selga ka ja missugust särgi ei tea panna, ütleme, kurtis kui sõbrale. Aga ta jätkas GT, et võib-olla ongi riietus ka mingi probleem, eks me siis omavahel seal arutasime. Ja ega ainult üksi toimetus ei arutanud. Kogu see poiste hääle tegemine oli kahe niisuguse grupiga, üks oli toimetus. Kus olid siis need, kes tegid plaane, mida avaldada, tellisid materjale, kes vaatasid need üle, kes tellis joonistusi ja nii edasi, nii edasi. Ja teine osa sellest poiste hääletegijad, sest kandis üldnimetus talitus, need olid need poisid, kes siis tegid tehnilist tööd seal keldris, nagu ma olen mitu korda öelnud. Tyleri keldris oma väike trükikoda, trükikoda oli muidugi põhiliselt kooli oma, aga, aga me saime seda kasutada. Ja siis igal teisipäeva hommikul vähemalt meie selle lennu ajal, siis kui mina koolis oli, mis varem oli, ma selle kohta ei oska öelda. Igal teisipäeval hakati seda tegema seda poiste häält. Kõigepealt kirjutati masinaga ümber, siis oli teine grupp poisse, kes tegelesid siis paljundamisega, see oli nõndanimetatud kivitrükk, mida me kasutasime suure kasti sees oli niisugune lehekülje suurune marmorplaat, ütleme see kaeti kõigepealt happega, siis pandi see leht, mida see meister kirjutaja valmis oli saanud sinna peale ja sellehappe tõttu sissetähtede kohad sööbitusid kivi sisse madalamaks ja siis oli seal kemikaalidega jälle tegemist ja siis trükivärvile rull läks üle selle kivi, millele olid tähtede jäljendid sisse söövitunud happe abil. Tähtede Õnaratesse jäi trükivärv. Siis üks meistrimees võttis valge paberilehe, pani selle sinna kivi peale. Teine oli rulliga, nii nagu umbes foto tegemise juures kasutatakse pikka rulli, tõmbas sellega siis paar korda üle selle lehe. Ja kolmas mees võttis lehe sealt kivi pealt ära ja siis oli see tekst jäänud paberi peale trükivärvis ette. Tede Õnarused andsid siis oma trükivärvi ja tähekuju edasi paberile. Ja nii trükiti iga leht. 150 eksemplari, siis võttis ikka vist päris kaua aega. Nojah, trükkimise peale kulus ära kaks õhtupoolikut, teisipäev ja kolmapäev tavaliselt. Ja neljapäeval siis hakati numbrit kokku panema ja siis selleks traati ja käte traatia lõid, nii nagu vihikud on keskelt kinni traaditud. Reedel leht ilmus ja leht oli müügil siis koolis reede hommikul arsti toa ukse vahel ja arstitoa ukse vahel oli, sellepärast siis müügikoht hommikul. Et arstitoa uks oli koolisissekäigu trepile kõige lähem oks. Nii et kes aga sisse tuli, garderoobist üles tuli, see pidi seda poistelt kohe nägema. Silmus iga nädal, igal nädalal ilmus välja kolm õhtut, olid üsna kindlad poisid, kõik seal muidugi ei käinudki tantsukursusele minna ja kes tahtis kinos käia ja kellel oli palju õppida ja nojah, eks see oli üks kindel grupp, kes tegi ja suurt osa mängis võib-olla selle tegijate koondamises ka see, et ei olnud nüüd ainult mitte ilukirjandus ja need arutelu artiklid, aga neil oli koolis väga tugev malering. Kunagi ilmus eraldi maleajaleht veel selle poiste hääle kõrval nii-öelda lisaväljaanne. Aga hiljem siis millegipärast ei suudetud seda teha, siis malenurk tihti oli kahe leheküljeline ja mis teda malet meie juurde nagu koondas malehuvilisi poisse, oli see poiste hääl oma kasumist toetas maleklubi sponsorid, nagu peenelt öeldakse, sest maleklubi midagi sisse ei toonud. Küll aga oli maleklubile vaja, malelaudu oli vaja, malenuppe oli vaja preemiaid. Maleklubi korraldas sel ajal, kui ma koolis olin, kuus turniiri kooliaasta jooksul. Noh, aga siis hea küll, preemia oli mingi raamatuke või mõni mingi esemete, aga noh, kokkuvõttes andis see ka hulga kroone, aga see maleklubides ideeni Vaatan siin te olete tutvustanud ka uusi raamatuid. Muidugi, nii nagu kooliajakirjades ikka on singa naljad, niux nali, näiteks õpetaja Lõhmus, nimeta mul üks haruldane loom Austraalias. Lõhmus lõviõpetaja, lõvi või elagi Austraalias, Lõhmus, sellepärast ta Austraalias haruldane ongi. Seal on oma naljad, ära söö. Ma loen vahele ühe niisuguse asja, mis on ka nagu ehk naljakas. Ja näitab ühtlasi ka, millega me siis peale kõige muu veel ka tegelesime. Kriitikat oli küll, oli kõnevõistluste kohta ja referaatide kohta vaata ja niisuguseid ülevaateid, kuidas keegi tantsis kuskile, umbes nii. Ja üks tekst on siin niimoodi. Ma pärast seletan, miks see niimoodi on. Peatusin ühe klassi ukse juures sisse astuda. Käsigi oli juba valmis koputama, kui järsku kuulsin sees hääli, mis muus enesealalhoiu instinkti äratasid, atatat, kes see oli? Püsti kohe teie olite Teie, keegi ei olnud, eks ole. Aga kui ma selle kätte saan, kes oma tänavat siia klassi toob, siis ma ta nurka pistan või tema oma nina pilli ajamas. Saadan koridori kolme peale tegema, küll siis näeb. Ma ütlen, ainult paar töömeest on siin klassis, teised on kõik kaelakeerajad, pooltega pole muud teha, kui puudulik sisse Aciellega. Et see rull viimane kord oleks, noh, teravasti kärmesti, tehke nüüd edasi. Meil oli nimelt üks raamatupidamise õpetaja, sihuke vanem mees ja väga niuke käbe ja tragi ja see oli tema kõnemaneer. Ta ei olnud mitte mingisugune niukene, labane, robustne, aga temal oli oma niisugune laad, kuidas ta rääkis, seesama kaelakeerajad, see oli nende kohta, kes teiste pealt maha kirjutasid. Ja ninapill oli see, kuna ta ükskord seda kasutas seda sõna ütlemist. Me tegime siis meelega klassis ja siis ärritas teda väga ja siis sai nimeks nina pill, üldse see niisugune inisemine, kui nii võiks öelda. Noh, ja siis see lõpeb, see lugu veel sellega, et ootasin veel natuke ja kuna kõikjale vaikseks jäi, koputasin ja astusin sisse, vaatan, nagu orkaan oleks üle klassi käinud, iga pink ise nurgas. Vaat see oli sellele õpetajale ka iseloomulik, kuna klassiruum oli suhteliselt suur ja tema neid kaelakeerajad ei sallinud jõudnud nendega kembelda, siis ta kavandas pingid laiali, nii et ei saanud teise pealt maha kirjutada. No vot, võiks nüüd küsida, et kuidas te siis õpetaja kohta niimoodi nüüd ütlesite ja mis siis nüüdse kooli direktor pärast ütles, sellele toimetajale? Seal ei olnud midagi, täitsin noaga, kui ta räägib. No ma tean ka, et ta niimoodi räägi, miks ei või siis õpetajad tutvustada ka sellest küljest? Peamurdmist olete ka pakkunud? Peamurmel igas numbris, kas ta oli siis mõni ristsõna või oli ta siis tekstiga. Niisugune peamurdmine. Üks on niisugune mõtlemisülesanne majas kustus äkki elektrivalgus. Olin sunnitud minema tahatuppa tuletikke otsima. Et pilkases pimeduses mitte põrgata mõne asja vastu, sirutasin käed kaugele ette ja astusin nõnda edasi. Korraga lõi nina rängasti vastu, mingit asja. Mõtlesin. Armas aeg, mu nina on pikem kui käed. Mis te arvate, mille vastu põrkas minu nina? Kui keegi suudab ära arvata, mille vastu see nina põrkas, siis kirjutage meile tingimata paljudest asjadest jääb rääkimata, ka saateaeg on just nii pikk, nagu ta on. Ja ma väga usun, et meie kuulajad said natukene kasu seda juttu kuulates. Minu arvates on väga oluline kõik niimoodi otsast lõpuni teha, nagu siin jutuks oli, toimetamine ja hankimine ja ka müümine ja pärast jälle materjali kogumine, sest nii nagu vahepeal meil oli asi nii, et koguti õpilaste tööd kokku, siis vaatas läbi, seda küll õpetaja, küll direktor, küll rajooni haridusosakond. Ja siis, kui see Esskot läks kirjastusse, siis kirjastuses seal ka veel arutati seda asja ja venitati. Kui see õpilane oli kooli juba lõpetanud, siis ajakiri ilmus, aga oluline on see, igaüks ootab seda, et teisipäeval andsin loo millal ta nüüd ilmub ja küll see on põnev, kui see juba reedel ilmub. Mitte nii, et kolme aasta pärast reedel. Ja sellepärast on siin teie ajakirjades ka palju just seda, mis on just äsja toimunud ja on ka teavet selle kohta, mis järgmisel nädalal toimub. Eks need asjad, mis siin nüüd kirjaski ja mida sai tutvustatud, nad on ikka kuskilt välja kasvanud, kas on kaaslaste jälgimise tõttu või, või üldise kooli õhustiku tõttu. On üks lugu, mis sobib meie saate lõpetuseks. Selle ma võin küll lugeda, selle loo pealkiri on vanne, see on niisugune, noh, ma ei oska öelda essee või, või kild või kuidas ta nimi täpselt on, teda on ainult siin 30 rida. Kolm kalevit asusid vaenlase ootel linnu sees, mis asetses künkal ja mida ümbritsesid suured metsad. Peagi pidid ilmuma sortsid nii, olge armatud kodus. Kolm kalevit nõjatasid muld vallile ja noorim neist küsis, kas suudame võita neid, kes meie arvu ületavad tuhandekordselt. Ja kajas vastu mets. Kindlasti suudate kui teatsete üksmeeles, kui teate, mille eest võitlete. Ja kui ükski teist ei löö kartma. Järgnes vaikus ja kolm kalevit vaatasid sinisele taevale, mustale mullapinnale ja valgele küpsenud viljapõlluga rukkipõllule. Siis küsis keskmine Kalevitest, miks oleme sunnitud võitlema. Meie, kes me tahame alati rahu ja soovime kõigile head. Ja kajas vastu mets, olete sunnitud võitlema oma Isamaa iseseisvuse ja vabaduse ja sõltumatuse eest. Vajus madalamale, päike lõi leegitseva taevas, aga kõik oli nii vaikne ja liikumatu, siis küsis vanim Kalevitest. Kuid miks oleme siin ja valvame, kuna ometi pole näha ainsatki vaenlast ja kajas vastu mets. Te peate olema alati valmis, kui tarvis on astuda välja, et hävitada vaenlane nii nähtamatu kui ka nähtav. Selleks koguge jõudu ja uusi aateid, kuni on veel aega. Kolm üksmeelset kalevit seisid ja ootasid. Kolm julget kalevit valvasid kolmel Kalevil täitis südameid kuulsa kalevivaim. Ja kalevit püsisid vabana. Selle loo peale on isegi raske nüüd midagi öelda, küllap see rääkis. Rääkis teile sedasama, mis ta mulle tol ajal ja isegi praegu räägib, aga nüüd kogu selle asjanduse lõpetuseks tahaksin ma tõesti soovida teile kõigile et igas koolis oleks niisugune ajakiri, mida otsast lõpuni teevad õpilased ise. Ja mida saavad teha omaalgatuslikus korras, kusjuures õpetajad on ainult nõuandjad ja aitajad. Niisuguste asjade puhul, kuhu õpilaste oma käed ei ulatu. Aitäh teile ja Häid mõtteid jõudu-jaksu kõigile ajakirjade kokku seadjatele üks hommikuma tarkus, sõna kõlab nii. Seegis endale teadmisi kogub, aga neid ei tarvita selle põllumehe sarnane, kes alati künnab, aga iialgi ei külva.