Tere õhtust, luuleruumi kutsub toimetaja Pille-Riin Purje. Kevadel 2018 lõpetas Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lend. Selle lennu tudengid on valinud raadios lugemiseks eesti luulet, juhendajaks lavakõne õppejõud Lauri Kaldojaga. Dovides Babartsius loeb Jaan Toominga luulet. Helikujundaja Lauri Kaldoja. Ma eksinud teelt käin longates. Mis põhjuseks, ei tea? Ja vahelangen Hoietes. Ja vahel olla hea. Nüüd rahu leida igatsen. Käin. Lilli üksik õitseb kusagil. Ta lõhnaks igavik. See meelast kaotab tusagi. Ja hajub pimedik. Sügavuses ootav hüüd. Kajaks saada rutt. Siis lõpeb varsti kapeed. Ja vaibub Kivanud. Kuid seni ainult russotund Kesktaevasina hõiskab siis kõik pilved kokku, kood. Ei ka väike vihmapiisk on mulle rõõmu. Kuid seniks jäta sonile jutt ja rahus rända siin. Ka siis, kui rahutu mu rutt ja südant vaevab piinid. Ja jälle astun välja, endast. Ei käi, vaid lausa lendan. Ei küsi vastus huultel põleb. Ei vasta. Küsimus kõle. Vastus oli üks kuid küsimusi mitu. Kas elan veel või olen kuulnud? Miks jumala armastab veel üles poodud? On olla raskem kui vaid näida. Kas joosta kergem on, kui käia? Kas igasuguse vastuseks on vaikus? Kas on vaid koht või palju paiku? Kes tuleb siis, kui päästeläinud. Kas lunastaja vastusega käinud? Miks kuulen üht ehk vastuseid on palju. Miks vastus seisneb nagu igavene kalju. Kas maailm Russuks jookseb enda ise või on see kuradi poolt tehtud vise? Miks karjume, kui jumala vaimu kallab? Miks kõrgem alamaid nii rõõmsalt Allap? Miks valetades põrgu poole lähme? Kas üldse vabaneda millestki veel tahme? Oh, jäta mind. Nii, hüüdis Peetrus. Kuid ma ei taha olla neetud. Seepärast põlvili ma alandlikult laskun. Hiiglane mutase keset paneb omatas. Ma ei näe Ma ei näe sind, jumal. Saad oma poeg. Ta haaraks mu käest ja juhiks mind välja valgusesse. Miks varjad Sand müüri taha? Dust. Sosista mulle sõnu mis paneksid õitsema mu meele enne veel, kui langen jõuetuna, maa. Vaid üksikud mälestused. Nii rõõmsad võikad painavad mind. Jeesus. Valgusta mind ja mu vangikongi. Õnnista mind nägemisega. Valgusta mu meelt, taipasin su sõnumit. Ning suudaksin mõista milleks Maelanud Aamen. Leida eilses võid ilusaid laide unes ilmsi täna-homme. Kusti koostavagada kaebid. Unes ilmsi. Heido üldoma raskuse koorem unes ilmsi täna-homme. Oled siis aastasadu noorem? Unes ilmsi. Kustuda meelest tänane kära unes ilmsi täna. Paistab siis kutsuv ja särav värav. Unes ilmsi. Täna-homme. Värava ees laulad pikka palve. Unes ilmsi täna-homme. Kuni avaneb suletud värav unes ilmsi. Kell tiksub varsti varise. See midagi tegemata. Kas on midagi kahetseda? Ei. Vaid valmis, oleksin kuldseks. Ainult ärksust rahu veel igatsen. Ja sa kingid seda. Kui olen valmis sind vastu võtma. Ma olen saanud kõik Ja veel kohtumine sinuga sealpool piiri. Võtan vastu kõik, mis tuleb. Ei tunne muret. Päralt, ma olen. Sina tead, mida veel mul vaja. Olen vait ja vaga. Ning tervitan valgust, mis kunagi ka. Kui taibanud olete. Tuulaja pilvi mina rändan ja vaatan kuni kukkun Kõik. Jaan Toominga luuletusi lugesid lavakunstikooli 28. lennu lõpetanud näitleja Dovides Babartsius teatrikooli lõpu kevadel 2018 lavakõne õppejõud ja saate helikujundaja Lauri kaldoja helirežissöör Külliki Valdma.