Kes keda hea mees, räägime balletist stuudiokülaline on Estonia teatri omaaegne priimabaleriin Tiiu Randveer kes praegu on tunnustatud balletipedagoog nii meil kui välismaal. Saadet juhib narhilink. Kuidas teie tervis on, Tiiu, kas olete köhast lahti saanud? Ei, veel? Ikka veel vaevab. Ja see on juba tükk aega kestnud tõesti, ja kui te veel tantsisite, kas köha ja nohu pärast tuli etenduse ära jätta või oli see pisiasi? See oli siis pisestil ja küll oli selline juhus, et kui ma roome Juulias kolmandas vaatuses mürki võtta siis voodis pikali olles tuli kange köha peale. See oli küll paha tunne, kui köha pidi alla suruma. Kas teie pärast on mõni etendus ära jäänud? Jah, on küll, seda juhtub ikka tervise pärast. Ja kuidas välismaal on, te olete välismaal palju töötanud, kas etendus jäetakse kergesti ära või ei olnud erakordne? See on erakordne, sest esiteks on ka etenduse tantsimine, iga baleriin on sellest huvitatud, kuna sellele kaasnevad ka lisaraha. Ja teiseks ei ole neid etendusi nii palju Paleriinil ka, et ta võiks lubada selle ärajätmist ka väga haigena. Tantsitakse. Teie debüüt Professionaalse Paleriinina oli Estonia teatris 1956. aastal ja see oli 24. märtsil. Nii on kirjas sel õhtul tantsisite peaosa luikede järves. 43 aastat on sellest möödas, kui tihti te mõtlete sellele päevale? Väga harva. Mul on meeles üks kummaline asi sellest õhtust Edeldusest ma ei mäleta mitte midagi. Aga ma mäletan, et pärast etendust pandi mulle käterätik õlgadele. Kõik tulid õnnitlema. Äkki ma nägin, et Georg Ots tuleb minu poole. Ja võttis mult ümbert kinni ja õnnitles, et see on minule jäänud sellest etendusest kõige rohkem meelde. Kui vanasti oma lavakarjääri lõpetasid, ma tantsisin laual täpselt 25 aastat. Ma olin 42 aastane, kui lõpetasin, kas surm oleks lubanud veel tantsida? Paar aastat vist oleks veel, mis teid siiski pani selle sammu astuma, mõned arvasid, et laiskus. Aga mind segas minu füüsis. Nii ei tõusnud jalad isegi piruetidega, oli mul nagu probleeme, ma ei tundnud enam sellist sellist rõõmu tantsimisest. Kuigi ma tegin selle otsuse nagu järsku, sellepärast et kui ma Kanadast tagasi tulin 80.-te aastate alguses just jaanuaris, siis me hakkasime me teie filmi tegema, kinostuudio siin-seal oli väga külm ja mul selge hakkas jälle. Ma olen sellest üle saanud küll, aga mul äkki tundus millegipärast, et miks ma nii pingutan, enam nagu ei ole see, kusjuures oli meil plaanis isegi teha minu lahkumisõhtu, see oli kõik väga suurelt plaanitud ja peaaegu kutsuda olid välja saadetud ja ja siis ma äkki mõtlesin, et ei, ma ei taha ennast näidata viletsama. Ja ma otsustasin loobuda sellest, kas te otsustasite ise või, või küsisite kellegi käest nõu, ka ema ei küsinud kellegi käest. Te olete alati olnud ise otsustaja ja abikaasa arvas küll, et ma tegin õigesti. Kuigi oli selline moment, et ta ükskord tuli minu juurde, see oli juba pärast seda, kui ma enam ei tantsinud, natuke ütles, et mis see on siis, et minu sõbrad küsivad, et, et miks, miks su abikaasa enam ei tantsi. Ma ütlesin, et sa oled väga õnnelik, sest kui nad oleks sinule öelnud, miks su abikaasa ikka veel tantsib see oleks olnud siis ebameeldiv. Mida maailma praktika näitab, kui vanast lahkutakse. Need juhused, nagubli seltskond on maailmas, ütleme kolm-neli inimest, kes on nii vägisi püüdnud lauale jääda kuni lõpuni. Aga enamuses kuskilt kas neljakümneaastaselt ja oleneb kõik füüsisest? 45-ni võib ka tantsida, aga oleneb kõik, kuidas on loodus andnud sulle füüsise. Mehed lõpetavad varem sellepärast, et ka, et neil füüsis on teine. Muidugi on praegu mehi ka sellise selliste annetega looduslike annetega on mõningaid, kes võivad ilmselt kauem tantsida. Tehnika on nüüd ka nagu läinud ju ka edasi arenenud balletis ka samuti, nii et et õige koolja tehniline baas võivad ka kaasa aidata, sellele tekib selline kurioosne moment, et et sa oled kui isiksus ja kui kunstnik oled saavutanud oma küpsuse tippu. Aga keha ei tule enam järgi. Sa tead, kuidas teha, sa tead, kuidas osa kujundada sa oled. Sa oled huvitav kunstnik. Aga sa ei saa sinna, mitte looduse vastu, ei saa ta lihtsalt keha enam ei mängi kaasa. Ja tegelikult see 40, see ei ole ju mingi vanus. Jah, ei ole küll jah. Aga midagi ei ole teha. Teil oli hiilgav lavakarjäär ligi 40 peaosatäitmist, kas ei midagi tantsimatega? Kui ma nüüd olen näinud Saksamaal olles väga palju huvitavaid koreograafia ka? Hirsi Kiiliani balantsiini ballete Grenko meil siis ma küll mõtlesin, et see osa oleks mulle sobinud. Küll on kahju, et ma seda osa ei tantsinud ja täpselt samuti on meie Mai Murdmaa koreograafia eest. Ma oleks väga tahtnud tantsida Eesti ballaadides. Kas te vahel unes kõnetajate tantsite ikka veel? Ma näen unes, et ma olen oma praeguse kehakaaluga ja pean lavale minema ja see on juba selline õudusunenägu. Selge on, see, baleriinid peavad olema saledad kaaluma väga vähe. Aga kuidas pikkusega lood on, selles osas on ka mingid piirid, siin oleneb kõik balletijuhist. Praegu on maailmas tantsijate üleküllus. Stuttgardis oli konkurss naistantsijatele, 250-st tüdrukust võeti kaks. Ja siis nüüd on viimastel aastatel hakanud toimuma midagi ühest küljest väga-väga halba. Tähendab balletijuhid, kes valivad omale truck, nii hakkavad juba vaatama, mul jäi see tantsija ei meeldi siis tal on vot niisugused sellised imelikud kõrvad ja mulle tundub, et see ülakeha võiks üks, kaks sentimeetrit pikem olla. Ja kujutage ette, valitakse inimesi, on ideaalsete võimetega. Aga kui on konkursis, lastakse teha nagu treeningtundi. Ja paljudel juhtudel ei vaadata inimest lõpuni, sellepärast ta keha ei ole ideaalne. Aga võib-olla ta on väga huvitav isiksus, hakatakse otsima ideaali, ideaalset keha, ideaalset tehnikat. Meil oli Saksamaal balletikooli sageli sellised teated üleval, näiteks Pearl Acotüks tuntud koreograaf otsib naistantsijaid. Alla meetri 70 palun mitte ilmuda. Ja üle meetri 72 palun ka mitte ilmuda. Järelikult vaadatakse seda pikkust. Otsitakse tantsijaid, kui on priimabaleriin pik, siis otsitakse trupp ka pikem juurde, kui on priimabaleriin, väga väikesi, otsitakse väiksemaid trumpi niigudes, ninnangudes balletijuhile sobib ja nii, kuidas ta tahab ja siin ei ole üldse konkreetseid pikud, kuidas me saame inimesi pikkuse juures olevat, eriti Eestis, kus me vaata, et viiest õpilased klassist, kellest ükski midagi saab, kellest tuleb midagi. Kui nüüd neid vanu ajalehti sirvida, siis võib teie kohta lugeda ainult head ja ja väga head. Kuidas tegelikult oli, kas olidki alati ikka väga hea või, või uniga etendusi, mis läksid teie arvates aia taha? No neid oli küll, no kas just päris aia taha, no ütleme niimoodi, et mis ei rahuldanud mõnikord tundub endale, et läks kõik mööda, ei tulnud etendus välja. Ei saanud osa kätte või kuidagi, ei, tehniliselt oli seal selliseid asju, mis väga silma. See on nii suhteline mõiste, seda on raske nii-öelda, et miks olnud enda jaoks mõnikord oli nii Ede enda jaoks väga paha, tuli saalist sinu repetiitor, Helmi puur, näiteks, me tegime koos, ütled, tähendab, sa tegid väga ilusa etenduse ja minu enesetunne, Kaie Kand sama, mõnikord istub noorus garderoobis, mina tulen, tahan teda kiitma hakata, ka tema arvab, et ei ole millegi eest kiita. Su enesetunne on väga petlik. Ja minu kohta ei olnud sugugi neid arvustusi, nii kiideti küll. Jaa. Aga ma olin algusaastatel ikka kohta külm. Selline tehniliselt ja, ja noh, nii, aga, aga külm ja siis esimest korda, kui ma tantsisin Eino Tambergi tütarlast Siis hakati ütlema, no näed, sellist Kiius ikka midagi on. Ja siis, kui ma Medeia tantsisin, siis imestati ka, et näed ikka, temperamenti on ka. Mis te ise arvate, mis olid teie tugevamad küljed ja millised olid nõrgemad küljed? Nõrgem pool oli kindlasti lüürika. Sellepärast ma ei riskinud kunagi selli tantsida. Minu kunagine kooli direktor Ranna Extreme, ütlesid Tiiu sinule tegelikult sobiksid ainult koomilised rollid. Võib-olla on mul selline mingisugune huumoritaju, ma ei saa ühtegi tundi anda või õpetada lapsi ilma selleta. Nii et võib-olla tõesti sai neid koomilisi rolle vähe tehtud. Aga mis olid need tugevamad küljed, mis tegid teist tugevamat? Võib-olla oli tõesti minus seda karakterit, Victer olid hästi sobisid, ma sain Panso juures väga palju lavakunstikateedris käies endale selles mõttes jalad alla. Sest kõige rohkem ma vihkan ühte näidendit, Smuuli näidendid, meie nimi on Lea. Sest seal lihast tuleb ennast tõesti emotsionaalselt, võiks piltlikult öelda, lõhki käristada, see on selline osa, mis minule üldse ei sobi. Aga Panso pani meid kõiki seda tegema. Katrin karisma Mari Lill tundsid ennast oma sõidu ees. Ja huvitav on see, et kui ma Kleopatra tantsisin, siis on seal ka üks selline koht seal Kleopatra skust, kõik registrid välja panema. Ta on emotsionaalselt nii tugev. Ta peksab seal neid orja ja märatseb. Ja vot siis ma tundsin, kuidas mul seda meeldis teha, iga etendus ootasin seda kohta, järelikult ma arenesin kusagil edasi selles suunas, et ma olin võimeline neid asju tegema. Võib-olla oli see mul peidus, aga see lea tüüp mulle ka muidugi ei sobinud ja siis kui ma üles läksin, siis istusime seal kõik seal üleval. Toompeal ja ise mõtlesin, nagu väike laps koolis ei peaks ta mind küsima. Selleks elus midagi saavutada peab olema läbilöögivõimet. Kui teie oleksite olnud tagasihoidlik ja võib-olla ka enesehaletsuse ja siis poleks teist ilmselt saanud, seda kestis, sai siis kuidas selle läbilöögivõimega on? Teatris? Peab olema muidugi. Vanasti oli nii ka veel, et pidi olema ka mujal läbilöögivõimet, mitte ainult koduteatris. Moskvas näiteks, ja seal oli nii, et kui ükskord juba said löögile, olid seal kosk kontserdis nagu ennast näidanud olid välismaal hästi esinenud, ei jooksnud kusagile ära, ega siis nendel oli mugav, sest nad nagu usaldasid ja siis sai palju sõita, palju tantsida ja ma mäletan seda, kui ma Moskvasse õppima läksin, siis ma tahtsin väga selle kuulsa õpetaja Elsa veto Gerdi juurde, aga ta oli suures teatris. Koolis ma sain loa kooli. Aga sinna ei saa, ma ei saanud seda niinimetatud proopuskid suurde teatrisse. Aga seal oli selline pehme inimene, ütles, et ma võtan siin hea meelega õppima, aga mine katsu ise saada propusk. Ja siis ma läksin direktori kabineti ukse taga, seal oli nii mõnigi sekretär. Ma ei saanud, ma istusin, ma ütlesin, ma istun siin kella kuueni õhtul ja ta ütles, naistuge. Istusin direktor tuli siis välja, ei näinud mind alguses, siis ta pärast juba vaatasid, miks, mis ta istub seal niikaua. Kui lõpuks siis ta tuli, siis ma olin endast nii väljas, siis ma hakkasin nutma. Ja siis ütles. No tule, räägi oma lugu ära. Rääkisin, ütles, et propusk välja kirjutada. Kuidas Estonia teatris on olnud, kas olete pidanud palju enda eest seisma ja olen pidanud küll? On tolvan loomulik, see on loomulik, igas teatris sellest ei pääse mööda, tuleb kõva kõva häält teha ja küll ikka saagahjust kõva häält, aga jääda oma oma põhimõtete juurde. Ei tohi lasta ennast kuskile suruda. Teeme nüüd väikese pausi meie jutu vahele ja kuulame muusikat. Millist muusikat? Merje kuulane? Noh, kui te oleksite nii lahke ja. Ja mängiksite Pavarotti, miks teile Pavarotti meeldib? Noh, see on ka ju maitse asi, häid tenoreid on maailmas palju ja näen teda väga palju kuulnud kabiinis. Nii et te olete näinud seda jah, ja ta on minu lemmik. Ära lase. Omavahel arutavad. Vooluta. Kui rääkida mees partnerites, kas te olete seda meelt, et partneril peab olema sama vereringe ja ta peab olema igas mõttes olles võrdne partner ja hoia seda küll. Mul oli üks parimaid partnerid, oli Henrik järgi, kelle ma ka meil oli väga sarnane muusikatunnetus. Nii füüsisid olid küll erinevad, näiteks kui Hendrikule oleks parem füüsis looduse poolt poleks palju kauem tantsinud, oleks kauem koos tantsinud, ta oli väga musikaalne, väga huvitav, tav ja koordinatsioon oli tal hea pärast, kunagi ütles mulle siis, kui ta juba oli lavastaja ja mina, küsisin Hendrik, miks pidi alati siin nii vitsaga proovisaali saama, et sa ei viitsinud käia ja ja oli sinuga igavene häda, ta ütles, et tead, mul oli nii väheandeid balletiks füüsiliselt, et ma lihtsalt mõtlesin jälle, jälle tuleb sinna tapalavale minna. Tiit Härmi ka tantsisite ja iidoli selline partner, kes oli tugev ja aga Taali kuulus partnerid on kahte sorti. Ühed, kes dueti ajal lükkavad partneri natukene jala pealt ära ja ise välja paista ja teised, kes dueti ajal mõtlevad sellele, kuidas see koostöö on ja kuidas. Et partnerit paremini hoida. Nonii, tärn kuulus nende esimeste hulka, kes tahtsid partneri selja, tal on natuke välja paista. Kuigi ta oli väga huvitav, tantsime, oleme koos, päris toredaid asju teinud. Kaie Kõrb tunnistas kunagi, et ta oli Tiit Härmi armunud. No aga loomulikult peaaegu kõik naised meie Estonia teatris oli Tiit Härmi armunud. Kas teie olite ka mõnesse Bortnerisse väga armunud olin, kas aitas ka kuidagi kaasa ja eriti kui on vastastikune meeldimine ja see on huvitav ja tekib teine, teine suhe ja teine kontakt, kas Estonia teatri priimabaleriinid NSV Liidu rahvakunstnikul oli ka oma austajate ringmehed, kes lausa ründasid? Ma ei ütleks just, et nüüd ukse taga seisti suurest robikonnas, aga eks neid ikka oli. Oli selline juhus ühe mehega, kes kes tuli teatrisse, vaatas mind lavale, ütles pärast tema seda välja ei kannata, kui minu partner mind seal laval puudutab, nii et niisugustel juhtudel muidugi tutvus lakkas kohe, aga oli väga huvitavaid inimesi. Et ma sattusin noore baleriini ühte väga huvitavasse seltskonda. See algas peale minu meelest Edgar Valteri perekonnast. Nemad tundsid Eino Tambergi, Eino Tambergi juures käis Lennart Meri. Trass Tartust Süvalepp. Ja te isegi võite kujutleda, mida see seltskond mulle andis. Ma olin noor inimene, jama tahtmatult. Laiendasin oma silmaringi, sest ega balletikoolis õppimisega või Seli sellise raske koormusega ju see pool jääb vajaka. Tähendab see oli nagu minu ülikool, Need inimesed ja kui ma praegu tagantjärele mõtlen, kui palju nad mulle andsid? Te saite NSV Liidu rahvakunstnikuks. See oli ikka tol ajal väga suur austus, te olete noor inimene, eks ole. Ja see oli küll jah, väga, väga selline ihaldatati seda tiitlit ma ei tahaks sugugi alahinnata üldse. Aga tol ajal oli see avalik saladus, et neid Liidu rahvakunstnik oli alati üks arv neli tohtinud olla rohkem ega vähem. Järelikult kui keegi suri, siis, siis oli võimalus selle asemele saada. No võib arvata, et teil ei olnud puudus ka vaenlastest Yakadestajatest Oja. Taheti jalga taha panna küll ja küll. Nojah, seda see on ka väga eluline. Kuigi ma ei oleks öelda, et mul oleks mingi lemmikvaenlane olnud. Aga neid ikka nagu oli jah, kes ei soovinud head. Läänes on kindlasti eneri intriigid, palju valulisemad ja suuremad, sest seal on ka jagada suuremat pirukat. Noh, ma ütleksin, et suure teatri ja, ja ka ütleme, Kiirovi teatri niitsema, riskin teatriintriigid on ikka niisuguse maailmasõjatasemel Te lõpetasite teatritöö kõrvalt lavakunstikateedri, mis pani teid oma tähetunnil näitlejaks õppima, seal oli ka Valterite käsi mängus. Nemad hakkasid mind sinna suunama või ütlesid, et ei teeks paha, ma ei mäleta, et ma oleks ise nii selle peale tulnud ja siis läksin. Toompeale minek oli tõesti nagu ma ei tea mingisugune suur vaev, sest sest ma kartsin kohutavalt, kartsin ennast häbistada kõigi need inimesed, kes seal komisjonis istusid, need tundsid mind. Kõik need õpilased, kes koridoris olid, olid minust nooremad. Mida ma seal tegin, ma üldse ei mäleta ja miks mind vastu võeti, seda ma ka ei tea. Panso ütles, et ma ei saa teid vastu võtta, niikuinii lähete mehele, mina siis ma tõotasin pühalikult, et ma ei lähe mehele, ütles no hea küll siis siis me vaatame. Ja siis me ootasime kõikidega koridoris pärast siis Prantso viskes, te olete sees. Kusjuures me olime banzuga juv altarite juures tantsinud ja lõviliha söönud koos lõviliha lõviliha päris lõvilli tol ajal ja see oli seoses mingi loomaaia asjaga haavli lõvi vaja teise ilma saata. Kuidas te jõudsite, kuidas jaksasid? Noor inimene jaksab väga palju? Aga seda ma mäletan küll, et kui ma pähklipureja peaproovis pidin Toompeale minema lühikesest jalast üles siis ma mõtlesin, peaks see uks lahti ja ma peaks see uks lahti olema. Ja kui ma sinna jõudsin, siis oli uks kinni lükatud, see rauduks, ma olin nii väsinud, et ma ei jaksanud seda lahti teha. Siis üks mees tuli, siis aitas lahti teha. Aga no üleval tund pidi minema. Kas saite mõnes draamatükis mängida ka? Mina mängisin Vassilis Atkorki põhjas. Ja siis ma mängisin ime sünnis. Vanatädi ma ei mäleta, mis ta nimi oli, mis teatris? Ei, see oli siis koolis, ma olen mänginud mitu korda nagu ärgitatud ükskord Kalju Komissarovile oli mingi draamatükk, kus peategelane oli üks vananev baleriin, kes helistab kogu aeg teatrisse, küsib, et kas mul ei ole mingit tööd. Aga millegipärast ma seda ei teinud, ma pidin seda Viljandis tegema, ma tegin seal paar tööd, liikumise asja ja mulle see teater väga meeldis ja see olenes muidugi Allikuste Komissarov, siis nad olid mulle väga sümpaatsed ja ja siis ja nii et jäigi nagu laval, nagu see mängimata maasis oli nii palju ära, siis ma olin niinis kolm aastat ja nüüd Saksamaal Shekesite liikumist laval, see oli ka midagi. Jaks. Ma esimest korda läksin, mõtlesin, issand jumal, mis nüüd saab. See oli häda mõistuse pärast, Jaak Alliku lavastuses Viljandis ja ütlesin, ma pean ju niisuguse näo tegema Moskantserda. Ja siis kuidagi see tantsude tegemine. Oli alguses raske aga siis, kui oli laval vaja teha seda, mis on stseeni siis ma lihtsalt hakkasin tegema ja siis ta hakkas nagu minema. Ja, ja siis ütles jaak pärast kellelegi näed, vaata, mis tähendab professionaalne inimene asub asja kallale, aga ma tegelikult enda arvates ei osanud küll seda teha. Nii et see oli teie jaoks tore kogemus. Võib-olla saab Jaak Allikuga veelgi teha tal nüüd vaba aega. Millal te oma pedagoogikarjääri tegelikult alustasite? See oli siis, kui ma tantsisin ja Liia Leetmaa, minu õpetaja tuli minu juurde, ütles, et nüüd on nii, et võtad minu klassi. Ütlesin, mina ei taha. Mina jõua ja ütles, võtad küll, ei saanud talle ära öelda ja võtsin. Ja, ja siis oli raske küll. Sestpeale Luikede järve järgmisel hommikul kell üheksa minna nende tundi andma oli muidugi raske. Ja muidugi ma kujutan ette, milline see minu õpetamine siis oli. Mõned asjad olid minu jaoks nii kerged, et ma küsisin nende käest külmalt, aga miks te seda ei saa teha? See oli nii lihtne. Ma ei öelnud neile, kuidas teha, tähendab, kui ma nüüd õpetan, siis ma ütlen niimoodi. Sul on see viga. Ja sellepärast ei tule see piruett sul välja, nüüd sa pead tegema seda, seda, seda, seda piruett tuleks ja Siht Piret tuleb. Ja siis algaski see karjäär teil peale ja ja siis, 80.-te aastate alguses läksite välismaale õpetama, jah, Viini, siis ma tulin tagasi 85, siis ma olin Soomes vahepealne, aga ma ei olnud Soomes nii. Päriselt, ma olin kahe kuu kaupa ooperiteatris ja Kuopio festivalidel ka. Ja siis 90. aastal läksin Stuttgarti. Kuidas teie metoodika seal välismaal vastu võeti, kas nemad ka töötasid sama käekirja järgi ja seal oli selles koolis, kus ma Stuttgardis oli, nüüd aeti just vene vene kooli. Melts küll ja rahvusvaheline seltskond oli teil ja Jaapanist, Hiinast, Hispaaniast, direktor ütles. Stuttgardi kooli direct, mind ei huvita. Kuidas õpetad. Mida sa tunnistad, ta andis meile igalühel kolm tundi aega hommikul sellist suuremate laste tüdrukutega. Mida sa seal tunnis teed, on sinu asi, mind huvitab resultaat. Kui on resultaat ja siis pikendan lepingut, resultaat on kehv, ei pikenda. Ta käib, see asi nii, palju teil lapsi oli, tegin kolm lendu seal ja ühes oli 17, see oli seal väga suur, tavaliselt on kuus ja kaheksa. Lapsed võivad olla vahel väga-väga õelad ja ebameeldivad, et kas te tundsite seda oma naha peal, alguses? Viinis oli nii, et ma läksin sinna, mulle anti teine klass poisid ja ma ei osanud ühtegi sõna saksa keelt. Inglise keelt ei osanud jälle nemad. Ja siis nad muidugi arvasid, et nad võivad teha, mis nad tahavad, rippusid seal stange küljes, ronisid mööda seinu üles sellised aga kuskil kahe nädala jooksul saime paika. Ja nüüd siis oli üks üks prantslanna Strasbourgis tiks kolmandasse klassi, tuli tuli minu juurde, ütles, et saksa keel on Nicole keel, et ma ei räägi seda. Ütlesin, et prantsuse keel minu meelest on ilus keel aga mina ei räägi prantsuse keelt. Just sellepärast, et ma ei oska teda. Ja kuna me nüüd siis suhelda ei saa, siis mine sinna nurka teistest eemale, katsu ise hakkama saada. Et märkuseid teha ei saa. Kahe päeva pärast tuli talle tagasi, ütles, et saksa keel on küll kole keel, aga ma olen nõus rääkima kas vanematega puutusitega tihtilugu kokku ja, ja see on üks huvitav kogemus vanematega. Vanemad võivad olla väga südamlikud ja väga mõistvad. Aga võivad ka kohutavad olla, tuleb vanem minu juurde, ütleb teate, mul laps on väga musikaalne. Ma ütlesin, kust te seda teate? Ta laulab kodus nii ilusti ja ma tean, et ta on andekas. Ma ütlesin, et mis elukutse teil on? Ta ütles, et ma olen elektroonikainsener. Ei, ma ütlesin, minu poeg on väga andekas elektroonika alal. Mõtlesin tagada kodus, parandab seal mul triikrauda. Siis ta sai alles aru Tähendab, vanemad räägivad sellest, mida nad ei tea mitte kõik loomulik, need on vähesed erandid, kes niimoodi ongi, lihtsalt arvavad. Kas sinna võetakse ka konkursiga lapsega. Ja kuigi sakslased on väga vähe sakslaste anded on umbes samasugused nagu meilgi siin Eestis, et eestlase Anne on üks venelase Anne teine, seal on ikka vahe venelane tantsurahvas. Ja alustavad küll sakslased, aga nad lõpuni ei jõua, lõpuklassid seal väga vähe sakslasi. Kui palju laps saab tunnis käima, et aru saaksite, et, et sellest poisist tüdrukust asja ei saa või oskate seda kohe päris alguses öelda? Ei ma lähengi mõnikord vea teinud, kui arvasin, et näiteks ja et lootusetu, et ei saagi ja, ja mul on hea meel näha nüüd. Mul oma klassis oli kunagi siin Eestis. Käisin hiljuti teda vaatamas ja mõtlesin, et küll ma eksisin. Leidis oma koha teatris, leidis oma toreda koha teatris. Kuigi nii klassikalises mõttes ei, ei oleks ta muidugi üldse lavale pidanud, minemagi ei tohi kohe öelda ei ja isegi ei tea kunagi. Päris lõpus alles hakata kujunema. Mäletan Tatjana Voronina koolis klassis, nii. Suu oli kuidagi viltu peas ja alati ta niisuguse imeliku näoga ja ma mõtlesin, et temas ei saagi kunagi mingit väljendust olla. Kui andekas baleriin ta on ja kui šarmantne daniks armantsemaid baleriin üldse meil teatris. Nii et ei tea kunagi, kuidas Kaie Kõrbi kooli Kaie oli ikkagi kohe näha, ta oli füüsiliselt ju ka väga andekas, ta on looduse poolt on ka palju antud tema see tahe teha ja, ja üldiselt muidugi ka ja siis oli kohe näha, et tuleb. Seal ei olnud kahtlust külmul üldse. Mõtlen praegu oma praegustele õpilastele, on kuuendas klassis, jah. Septembris ma tulin sinna klassi. Ja ma vaatan, et isegi need tüdrukud, kes väga ütleme, harjutust segasid, ei saanud aruharjutusest, kui ma andsin nüüd juba ma andsin täna uue harjutuse ja vaata peaaegu terve klass tuli järgi kohe. Lapsed vajavad ka aegade õpetajaga harjuda. Ja tekib igasuguseid momente, tähendab, peab ütlema mingil momendil neile, et ma näen, et ta kohe hakkab nutma. Ma olen öelnud talle kõvasti teravalt ja mingi ebameeldiva asja. Seda ma teen ka meelega. Igatpidi peab proovima, ei saa ainult paitada, see on selge. Ja ma näen, et ta on sellest solvunud ja ma ei tee temast väljagi, siis ja siis tuleb mingisugune asi üsna ruttu, mida ta ka päris kenasti teeb. Ja siis, kui ma kiidan teda, siis ta läheb seile. Elu on väga raske, tähendab meie elukutse on nii raske, et me ei saa aega kulutada mingisuguseks puudumiseks või või mingisuguseks kõrvaliseks asjadeks, sest praegu on tõesti kõrvalisi asju. Diskod on ju väga toredad ja kõik väga varakult. Ilmselt tekib ka huvi noormeeste vastu ja kõigega. Meil nagu ei ole selleks aega, meil ei tohi selleks aega olla, me peame lihtsalt pühenduma. Siis ju ka ei tea veel, kas tuleb. See on see kurb lugu, puhen pühendunud, meeletud. Kooli lõpus selgub, et ei tulegi midagi, aga isegi sel juhul on ta elus sulle midagi andnud. Ta on andnud sulle võitlemise oskused, oskus võidelda selle eest iga päev iga tund. Et tehniline asi on nii raske, et ma pean selle ületama. Ma pean oletama selle, et ma kardan seda. Pean ületama selle, et ma ei suuda seda. Ja ma pean ületama ennast selleks, et üldse tulla klassi. Kui mul on nii halvasti läinud täna õpetaja minuga riielnud, et ma tulen homme ja sellelegi vaatamata pingutan edasi, ma arvan, et ma olen oma klassi tüdrukut nii kaugele juba saanud eluvõitluse hulka õpetada. Jah, kui balletiõpetaja valesti õpetab, siis ta võib lapse ära rikkuda. Kas teie olete kohanud selliseid õpetajaid? Ma olen küll jah, õpetamine on, on väga raske ütleme, spetsiaalsed koolid, lõpetanud inimesed, pedagooge, no see on igal elualal, see ei ole ju ainult balletis ta võib-olla kooli lõpetanud viiega. Aga temast ei saa õpetajad sellepärast et ei saa ju õpetada niimoodi täpselt raamatu järg, igal õpetajal peab aastatega kujunema oma metoodika. Meil on kõikidel kahtlusi ja täna ma ei tea, miks mul nii ei tulnud see asi välja ja ma kahtlen ka kogu aeg. Kas oli ikka õige, mis ma tegin või mitte, aga aga noh, kaua aastaid õpetatud ka ma ei teadnud, kui palju juba, las ma mõtlen üks, 27 vähemalt. Et selle aja jooksul kujunenud mul välja oma metoodika, kuidas ma õpetan, aga kui seda ei kujune. Ja teine suur viga, mis õpetajad võivad teha, on pisiasjad, mille peale koondub kogu tähelepanu. Aga see on seesama, mida, mida banzu õpetas tervik, detail, tervik, detail ja selle kaudu kui hakatakse pühendama tähelepanu ainult jalalaba, aga ülejäänud keha tahab ka musikaalsus tahab ka. Selles suhtes olen ma täiesti pedant silmapilk tunni seisma jätta, kui üks nendest teeb muusikas valest, kusjuures on kujunenud välja ka maailmas selline suund, et ei olegi vaja muusika järgi tantsida. Kui lõpp ja algus kokku lähevad, siis on ka hästi. Kas Kaie Kõrbi on mantlipärija praegu, mis te arvate? Ei tea öelda. Nii et Cayenne veel tantsima ja tantsima ja teil oli hea, teil oli Montziveri olemas. Praegu unistavad noored tantsijad ikka tööle saada Lääne teatritesse. Ei tea, millal niisugune aeg tuleb, kui välismaalt tahetakse Estonia teha, teatrisse tulla? See võib juhtuda kohe homme, kui täna on Estonial neile palka maksta. Kõik oleneb rahast, tuleksid robinal siia kõik. No aga see palk, mis meile suudame maksta praegustes tingimustes ei kannata isegi ka viimase rearühma tantsijad välja Stuttgardis näiteks viimati, kui Estonia teatris balletijuhi kohale konkurss korraldati, siis oli kandideerijate hulgas ka Tiit Härm. Kas teid ei ole kunagise koht meelitanud? Ma olin selle koha peal. Ja ja ma sain aru, et see ei ole minu koht siis ma ei suuda õpetada, sellepärast see koht mind enam ei huvita. Miks ei ole Estonia ballett populaarne start? Miks inimesed ei tule klassikalist repertuaari, külastavad nad üsna edukalt, ma olen nagu aru saanud. See on mujal maailmas täpselt samuti. Ega selliseid väga tõsiseid, traagilisi ja väga raskesti mõistetavaid asju ei taha rahvas vaadata, draamasse ma läheks näiteks küll ütleme, kui ma olen, ütleme lihtne vaata, ma läheks draamasse, ma vaatan täna mingeid moderm tükki, kus, kus ma peaaegu millestki aru ei saa, midagi, balleti tullakse siiski vaatama ka, on tõesti inimesi muidugi, kes, kes kes lähevad ja kes armastavad moodsamaid asju. Aga inimene läheb siiski ennast lõõgastama, väga ilusat muusikat kuulama. Ots otsaga kokku tulla on ju väga raske. Väga vähestel inimestel on rikkus majas. Ja sellepärast võib-olla ma arvan, miks rahvast on rohkem klassikalistes ballekkides. Te olete praegu ka Estonia teatris tegev, mida te konkreetselt teete? Põhiliselt repetiitor ja kusagil sealt kõrvalt on mulle ülesanne juhendada repetiitor olid meil Rebeediitorite kaader väga hea. Ja need ei ole lihtsalt eriti seal midagi juhendada, kuigi ütleme nõu anda kasvõi siis kas või muusikalises mõttes kusagil ma mõtlen seda rohkem kui aitamist. No te olete palju maailmas ringi sõitnud, mis teid on kohapeal huvitanud, kas te olete ikka käinud rohkem balletti vaatamas või on huvi sõnateatrite vastu toonud? Ma armastan üldiselt sõna teatreid ka vaadata. Ta ooperit malt tugevalt ei vaadanud, ma ei kannata silmaotsaski. Klassikaline ooper lavastatakse modernsel kujul, ma lihtsalt ei suuda seda. Mind see häirib. Kui ma tahan pater flais seal, ma ei tea, punkarid või kuidagi kuskil seal midagi sellist, sest no see maitse asi loomulikult ka tagaliinis. Ma vaatasin kõiki, kas nägite ka mõnd niisugust balletid pärast ütlesite ohohoo kui võimas, kui hea või olen näinud küll. Mulle meeldivat Grenko Onjeegin. Nii et see oli tervikuna hea, kõik klappis ja kuidas teile tundub, kas võiks rohkem käia välismaa lavastajaid? Estonias ja Mai Murdmaa ei ole ju üksinda, kõigi Jaha? Võiks küll, aga no ütleme, häid pärid, nii häid lavastajaid võib-olla on raske rahalises mõttes saada. Gillian siia ilmselt ei tule. Ja muidugi on üks kurb asi see, et kunagi oldi nõus villani Manooniga Manoonis oli küsimus tema assistent, kes tuli siia vaatama, et kas tasub siin teha, oli nõus, sellega meeldis Kaie ja, aga siis me sattusime rahalistes raskustesse, sest kunstnik pidi olema sama kõik sama dekoratsioonid. Kui kasvõi ma ei tea, kas materjalid enne välja ja see summa oli nii suured. Teatril ei olnud raha ja see on praegu üks, üks probleem maailmas sest neid häid koreograafia, Grenkobalandsin, Mac, Milan, Gillian neid ei saa sellepärast, et nende hind on liiga kõrge, see pidi ooperitega sama olema. Mis te arvate, milline on järgmise sajandi palet? Ta kipub nagu küll, moderni poole rohkem. Saksamaal on näiteks väga paljud trupid pool klassikalistest muutunud. Tants, teater, tants, teater, tantsuteater, siis ilmselt. Mulle ei meeldi sugugi. Aga Ma ei ole muidugi üldse ainult klassika vana klassika poolt, oi ei, mitte sugugi. Aga see kaasaegne koreograafia peab olema väga huvita. Siis ta võlub mind kui niisama jalgu lohistades mööda lava ja niisama käiakse seal ja veeretatakse ma. Ma ei pea sellest midagi. Kas teie reisimisel on nüüd reisitud või tahate ikka veel kuhugi, mida tähendab ma olen väga kontaktist Torontost inglise rahvusliku balletikooliga? Ma käin igal aastal seal suvekursuseid andmast. Nii et see reis on mul kindlasti ees juulis. Mida see kujutab endast siis suve tähendab, suvekursus on selline, et nende oma õpilased peavad sealt osa võtmas, on kuu aega neli nädalat ja siis on ka mujalt maailmast võivad sinna tulla ja siis ma annan neile lihtsalt säält õpetan neid ka, mida te siis jõuate kuu ajaga õpetada, tähendab, võib-olla ma parandan natuke nende tehnikat või ma olen seal juba neli aastat käinud. Ja teie viimane etendus toimus ka Torontos ja nostalgia, õigus kell ja, ja New Yorgi ülikoolis. Jah, no teie lapsepõlve esimene ja ainuke unistus oli saada Paleriiniks, teie unistus täitus, millest te praegu unistate, Ranger? Ah, ikka rahulikust elust, et mul oleks võimalus reisida nii palju, kui ma tahan reisida. Kas oma balletikooli ei tahaks ka teha mitte kunagi? Ma ei suuda üldse kannatada mingisugust administreerimist või organiseerimist. Sõna organiseerimine on minul täiesti vastunäidustatud. Ei, ma ei tahakski mitte kunagi. Mul ei ole ambitsioone enam üldse. Ma õpetan koolise teatrist praegu selleks, et et ma ei ütleks, et ma teen seda vastumeelselt, üldse mitte. Ma tahan neid aidata. Aga et ma nüüd nii nii väga, mul ei ole energiat ilmselt enam nii palju ilusad ajad on olnud, on, selles ei ole üldse põhjust kahelda. Ja loodame, et neid on veel ees palju kindlasti, ma olen optimistlik inimene. Liise eri kobin. Keskeprogrammi külaline oli balletipedagoog Tiiu Randveer. Teda usutles mari ränk.