Tere õhtust, armas kuulaja, mina olen Meelis Süld ja täna räägime sellest, et Eesti vanim eraülikool, Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituut tähistas oma kuuekümnendat sünnipäeva. Usuteaduse instituut on olnud ainulaadseks nähtuseks Eesti kultuurimaastikul. Läbi okupatsiooniaja kujutas Endast vaimsete oaasi, kus toimus valitsevast videole loogiaste vaba teoloogilise hariduse edastamine. Usuteaduse instituudiga on olnud vahetult seotud sellised eesti vaimus Mu elu suurkujud nagu Uku Masing, Elmar Salumaa, Jaan kiivitseenior, Evald Saag ja paljud teised. Tänasel päeval andakse usuteaduse instituudis dioloogilist, bakalaureuse ja magistriharidust. Valmistatakse ette vaimulikke, koolitatakse kirikumuusikuid ja religioonipedagooge ning pakutakse täiendkoolitust kõigile orgiast huvitatutele. Tulevasest õppeaastast alustatakse tooge doktoriõppega Instituudi raamatukogu on üks unikaalsemaid teoloogilise kirjanduse kollektsioone Eestis. Usuteaduse instituuti tulid õnnitlema aga teiste kõrgemate õppeasutuste esindajad, nende hulgas ka Tartu ülikool. Oleme tähistamas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudi kuuekümnendat aastapäeva ja Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo. Missugused suhted on nüüd Tartu ülikoolil selle väikese erakõrgkooliga, mis nimetab ennast Eesti vanimaks erakonnaks? Kooliks no kõigepealt vaest, alustaks sellest, et kui Tartu ülikool 1632. aastal alustas, siis oli usuideoloogia teaduskond tema lahutamatu osa. Ja läbi keeruliste aegade. Vaadates 19. sajandi lõpus Tartu Ülikooli, näeme me, et paljud Eesti ärkamisaja tegelased on oma kõrghariduse saanud just nimelt Tartu Ülikoolis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas, mis ka venestamise ajal tsaariajal oli põhiliselt saksakeelne. Ja oli seetõttu võib-olla eestlastele veidi lähedasem kui üldiselt venestatud. Tartu ülikool. Iseseisvas Eesti vabariigis oli usuteaduskond samuti ülikooli loomulik koostisosa ja alles nõukogude võim kaotas usuteaduskonna põhjustel, mis ilmselt pikemat seletamist ei vaja. Ja mul on siiralt hea meel, et luterlik kirik vaatamata rasketele aegadele leidis endas jõudu ja tahtmist ja arusaamist 46. aastal kiriku juures tegutseva kõrgkoolina tollase konsistooriumi nime all kõrgkool ellu kutsuda ja on seda teinud tänase päevani, nüüd siis küll EELK Usuteaduse Instituudi nime all. Nii et ma arvan, et usuteaduse instituudi poolt enda Eesti vanimaks erakõrgkooliks nimetamine on igati õigustatud. Kui Tartu ülikool enam kui tosin aastat tagasi usuteaduskonnad aastas, siis loomulikult kerkis üles küsimus, et kas kirikul on oma kooliaja. Ilmselt oli õige tollane otsuse, et ajad on muutunud ja avalikus ülikoolis toimuv usuteaduslik õpe on kirikute väline. Iseenesestmõistetavalt on ta ristiusu ja ja luterliku kirikuga palju tihedamalt seotud kui teiste konfessioonide ka arusaadav on ka see, et et päris kiriku tarbeks on vaja oma kõrgemat õppeasutust. Ja sellepärast oleme me läbi nende aastate teinud usuteaduse instituudi ka minu arvates sisuliste konstruktiivset koostööd. Ja sellises olukorras on iseenesestmõistetav, et ka Tartu ülikool sellest 60.-st juubelist hea meelega osa võtab. Olen tulnud siia parimate soovidega. Tean, et meil on palju ühiseid ettevõtmisi ja tahaksin omalt poolt soovida ja kasutada seda võimalust siin veidi laiema auditooriumi ees esinedes soovida Usuteaduse Instituudile edukaid akadeemilise aastaid, mis ees seisavad ja loodan, et et Eesti rahvas ja, ja kirik seda õppeasutust ka edasi toetavad. Sest ma usun, et, et me teenime kõik ühte eesmärki, haridust, eesti rahvast ja ma usun, et ristirahvale, aga ka jumalat tema ettevõtmistes. Nii et seetõttu tunnen head meelt tänasest päevast ja loodan, et meil tuleb niisuguseid juubeleid veel palju. Võiks vist tinglikult öelda, et usuteaduskond, mis Tartu ülikooli juures tegutses Eesti vabariigi algusaastatel jätkas oma tööd nõukogude ajal just nimelt selles usuteaduse instituudi vormis. Ja eks ta niimoodi on, sest kust need noored inimesed, kes, kes oma oma kutsumuse leidnud usuteaduses ja, ja kirikuteenimises ikka oma kõrgemat haridust said? Ametlikult me ei ole küll kuulutanud seda Tartu ülikooli usuteaduskonna õiguse saarlaseks, ei ole seda teinud Tartu ülikool ega ka ega ka kirik, aga aga teatud vaimline ja akadeemiline side on meile mõlemile piisavalt hästi teada ja ma arvan, et see Lester ainult head sündinud. On teada ka usuteaduse instituudi viimase aja kavatsused, mida on arutatud vähemasti, et sõlmida võimalik assotsiatsioonileping Tallinna ülikooliga. Mida Tartu ülikool sellest asjast arvab? No eks iga iga asutus on, on vaba liituma sellega, kellega ta õigeks peab ja soovib ja ma ei hakkaks seda teemat kommenteerima. Omalt poolt võin öelda, et meie senine koostöö usuteaduskonna poolt eelkõige usuteaduse instituudiga on minu arvates igati olnud viljakas ja tulemusrikas. Kui palju meil erinevaid usuteaduskondi eestimaalast veel võiks sündida? Meil on ju ligi ligi 40 kõrgkooli, on omaette küsimus. Aga ma arvan, asjade mõistlikul mõistlikul ajamisel leiame me igaüks endale mõistlikud koostööpartnerit, kellega võib pidada ka väga pikaajalisi plaane ja usuteaduskonna ja usuteaduse instituudi vahel on need plaanid pikaajalised olnud ja ma usun, et nad jäävad kestma ka väga pikkadeks aastateks. Tulevikus. Usuteaduse instituut näeb just nimelt vaeva sellega, et doktoriõppekavasid sisse viia Tartu ülikool omalt poolt on valmis aitama. Päris kindlasti, doktoriõppekava on, on väga tõsine ettevõtmine, selleks ei piisa üksnes heast tahtmisest, selleks on vaja väga palju investeerida tööd ja aega ja päris kindlasti on vaja ka mingisugust kriitilist massi juhendajaid ja seda akadeemilist keskkonda, millele tuginevalt see doktoriõppekavad üleval pidada ja seda õpetust läbi viia. Ma mõistan, et suuresti vajadus doktoriõppekavade sisseviimise järgi tingitud Eesti seadusandluse muudatustest päris aus olles tuleks küsida, kas need nüüd on kõige mõistuspärasemad reeglid, mida Eesti riik kavatseb kehtestama hakata. Aga nii või naa, sedapidi on päris selge, et nii nii Tartu Ülikool kui kui luterlik kirik kui ma arvan ka, et Eesti nii avalik kui erasektor vajavad ka kõige kõrgema teoloogilise haridusega spetsialiste Tartu Ülikoolis doktoriõpe toimub ja me oleme päris kindlasti valmis sellealaseks koosseisus ka usuteaduste instituudiga sest väga paljud silmapaistvad Aitäh Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Kuidas võrrelda usuteaduse instituuti teiste kõrgemate õppeasutustega? Bioloogilist haridust andvaid koole on Eestis mitmeid. Pealegi koolitab usuteadlasi ka Tartu ülikool, usuteaduse Instituudi rektori kohusetäitja Randver, Tarmo. No nii ongi kõige parem hakata võrdlema Tartu ülikooliga selles mõttes, et on ju usuteaduse instituut ise kasvanud välja Tartu Ülikooli usuteaduskonna inimestest 1946. aastal ja omakorda 1909 esimesel aastal, kui Tartu Ülikooli usuteaduskond taastati, siis olid need Ui õppejõud ja töötajad, kes selle teatepulga andsid. Seetõttu on see haridus Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Ui vahel kõige sarnasem selles mõttes, et mõlemad toetuvad paljus klassikalisele hariduse tüübile. Ja selle taustaks on olnud pikka aega saksa teoloogia. Ja nüüd viimasel ajal muidugi instituudis on ka Skandinaavia ja angloameerika mõjud aga ka Tartu Ülikoolis samuti nähtavaks saanud. Et see sarnasus ülikooli ja usuteaduse instituudi põhimõtete vahel on kõige suurem. Ja nüüd, kui võrrelda teiste kõrgemat usuteaduslikku haridust andvate õppeasutustega, siis siin on ühest küljest seda tüüpi erinevused. Usuteaduse instituut annab praegu ka magistriõppetasandil kolmes õppekavas õpetust praegu teistel väiksematel erakõrgkoolidel bioloogia vallas, seda võimalust ei ole. Et selles mõttes sarnaneb samuti usutavuse instituut nagu Tartu ülikooliga kuid teisest küljest see koostöö, mis on metodisti hapatisti seminaridega, mis on ka kiriklikud õppeasutused, lähendab jälle meid nende, selle õppetöö kõige vahetuma eesmärgi osas, milleks on ikkagi inimeste ettevalmistamine kuulutuseks ja koguduse tööks ja see kiriklik keskkond. Et selles mõttes usuteaduse instituut on otsekui otsekui keskel ühel käel on Tartu ülikool, mis on puhtalt praktiliselt puhtalt akadeemiline ja teisel pool on teised bioloogiat andvad kõrgkoolid, mis on suures osas praktilised ja usuteaduse instituut on nii ühte kui teist. On räägitud ju ka koostöö edasisest arendamisest küll Tartu ülikooliga, küll ka Tallinna ülikooliga ja siin oli ka ju alles hiljuti kavas assotsiatsioonilepingu sõlmimine Tallinna ülikooliga kuhu on nüüd tänaseks päevaks jõutud. Mis on need tulevikuväljavaated, kellega on mõistlik koostööd edasi arendada? Koostööd on kõikidega mõistlik arendada nii Tallinna ülikooliga kui ka Tartu ülikooliga, kuid see pikem analüüs nüüd seoses selle vahepeal kavandatud assotsiatsioonilepinguga, mis sellisel kombel ei realiseerunud näitas seda, et niisugune kõige suurem sisemine koostöö saab ikkagi olla Tartu ülikooliga, kuna seal on ka usuteaduskond olemas. Ehk teisipidi. Me saime selgemaks, nagu selle koostöövormi ja keskkondade sarnasuse ja erinevuse sarnasuse. Pool Tartu ülikooliga, millega meid seob palju pikem ajalugu ja seetõttu ka koostöö, saab olla palju enamat Nendel aladel kui Tallinna ülikooliga. Seetõttu see assotsiatsioon Tallinna Ülikooli ka ei oleks pakkunud seda, mida pakub tihendatud koostöö Tartu Ülikooliga kuid see ei tähenda seda, et tavaniisuguse koostevormini, mis meil näiteks on muusikaakadeemiaga Eesti muusika ja teatriakadeemiaga, kust ka käib üliõpilasi meil liturgika aineid õppimas, et niisugust koostööd kahtlemata me saame ja soovime teha ka Tallinna ülikooliga, mis on meile geograafiliselt lähedal, nagu see koostöö on küllaltki erinev Tartuga on ta ikkagi bioloogiliselt ja sisuliselt võimalik teha teisiti ja teisel tasandil kui selle ülikooliga, mille jaoks ise oleksime usu teaduskonnaks. Kas doktoriõppekavad tulevad sügisest? Võib-olla, et päris sügisest ei saa juriidiliselt käivitada. Võib-olla saab. Kui me maikuu jooksul nüüd peale neid suuri aastapäeva pidustusi taas jaksame oma dokumentatsiooni lõpule viia, milles meil on üsna palju juba väga palju on ära tehtud doktoriõppekavade koostamisel, aga lõpp vajab veel viimistlemist. Kui me suudame maikuu jooksul selle ära teha, siis on küsimus, kui kiiresti jõuab haridusministeerium need läbi vaadata. Juriidiliselt võib ju järgida seda nõuet, et peab olema umbes pool aastat, see oli vist kuus kuud dokumentide sisseandmisest kuni selle Nonii, mil võib vastu võtta inimesi. Aga kui seda mitte järgida. Ja juhul, kui haridusministeerium jõuab oma hinnangu anda või loa väljastada ka enne suve, siis oleks ka mõeldav võtta esimesed doktorandid sügisel. Kuid see ei tähenda ka midagi. Kui me võtaksime jaanuaris, mil taas uus semester algab ja avaksime siis oma loodetava doktorantuuri, sellepärast et kui nüüd magistritasandil on veel väga palju toimib see printsiip, et suur hulk inimesi lõpetab just suvel ja läheb sügisel kuhugi edasi siis doktorantuur on ikkagi niivõrd kõrge tasandi õppevorm ja seal õppijaid on ikkagi niivõrd vähe. Ja see otsus on nii kaua küpsenud inimestel kes sooviksid, et seal ei tee, ei, ei tule ka erinevust, kas see algab nüüd augustis või algab see jaanuaris. Põhiline asi on see, et ta saab alata siis, kui algab akadeemiline akadeemiline semester. Nii on meil ka koostöös Tartu Ülikooliga tuleb leida see ajakoht just, kas ta on siis suvel, kui algab sügissemester või talvel, kui algab kevadsemester, siis läheks ka doktorikoolitus sellesse tsüklisse. Nii et seal ei ole väga oluline see, kas see on nüüd septembris või on see jaanuaris. Aga doktoriõpe tuleb ja tuleb siis koostöös Tartu Ülikooliga. Me liigume praegu selles suunas ja meil on kavad suures osas valmis ja lõplikku otsust ei saa anda enne, kui haridusministeerium on oma hinnangu andnud. Kuid see, selle realiseerimine on just nimelt tihendatud koostööleppes Tartu ülikooliga mitte ainult Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga, vaid ka Tartu ülikooli teiste teaduskondadega, keda meid seob kolmepoolne lepe nimelt koostööleppe Tartu Ülikooli, EELK ja EELK Usuteaduse Instituudi vahel meil on nagu kolmepoolne ja see on selleks taustaks mille kaudu me seda, seda osa ka doktoriõppes teeme, mida me peame Tartu ülikooli ressursse kasutama ja meie õppekavas on ka neid aineid, millesse Tartu Ülikooli doktorandid on teretulnud, mida sellisel kujul jälle Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorantuuri õppekavas ei ole. Kas usuteaduse Instituudi lõpetanud inimene asub kindlasti tööle just nimelt luterlikus kirikusse? Neid on palju, aga need ei ole mitte kõik, kes siin tööle asuvad. Sest kas praeguses magistriõppes, kuna kõik õpe on ju ka tasuline, on see, et on palju religioonipedagoogikasuuna lõpetanuid, kes kunagi ei asu kirikusse tööle, kes on maksnud oma õppimise eest ja kes kelle osas me oleme rõõmsad, et nad saavad koha või leiavad koha üldharidussüsteemis. Peale selle on meil kristliku kultuuriloo magistriõpe, kus üldse ei ole mingisuguseid eelnõudeid kirikliku kuuluvusega ristimisega millegi muu kohta. Need inimesed maksavad täielikult oma õppimise eest kahe aasta jooksul ja siia saavad tulla kõik need soovijad, kellel on kas diplomi või bakalaureuse diplom, diplomiõppe või bakalaureuse diplom ükskõik mis alal ja kas või keemia või ehitus või matemaatika. Nimelt see kristliku kultuuriloo magistriõpe annab sellise hariduse, mis laiendab silmaringi kristluse toimest kristluse kujunemisest, kristluses, seostest. Kõikide muude maailmanähtustega ja õppekava on üles ehitatud selle eeldusega, isegi et inimene ei ole leeri koolituselgi käinud. Seetõttu praegune instituut on ühes osas kirikule kaadri ettevalmistaja, mis on akadeemiline magistriõpe ja teises osas ka ühiskonda missioneeriv akadeemiline asutus, milles inimene, kes on maksnud oma hariduse eest, ei ole millegiga seotud kiriku külge. Aitäh Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi rektor Rando tasud ja palju õnne usuteaduse instituudi 60.-ks sünnipäevaks. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, esmalt palju õnne usuteaduse instituudi 60. sünnipäeval. Kas selle instituudi asutajatele võib tänasel päeval küll väga tänulik olla, vaates just kirikutööd ja neid töötegijaid, kes on selles koolis õpetatud? Ma arvan, et tõesti väga tänulik peab olema. Nendele inimestele, kes julgesid, riskisid sõjajärgsel ajal võtta ette niisuguse väga suure töö ja samasse töö oli kirikule väga vajalik, valmistas ette vaimulikke ja küllap ongi nii, et kui on töötegijaid, siis siis laabub ja, ja püsib kirikson nagu aken tulevikku. Ka teiselt poolt oli see kindlasti ka selline, võiks öelda kogu ühiskonda julgustav sõnum, et kõigest hoolimata ka siis, kui tegelikult hariduselu oli ju riigi poolt monopoliseeritud ja muudetud selliseks ideoloog loogia tööriistaks. Oli olemas kõrgkool, mis pärines hoopis teisest, sest riigist ja kõneles teisi asju. Et võiks öelda, et see oli ka nagu üks majakas katacombist tol ajal. Ja selle eest tuleb neile inimestele tõesti tänulik olla. Tänasel päeval on, milline on Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudi roll on ju neid bioloogilisi kõrgkoole päris mitmeid ja ka Tartu ülikool taas juba nüüd tükk aega annab usuteadusliku kõrgharidust. Ja muidugi tänu jumalale on, on Eesti vaba ja on uued võimalused ja kindlasti see rikastab nii ühiskonda kui ka kirikule. On väga oluline, et ka mujal saab õppida, aga me oleme tõesti kaalunud, et kas suusatasite instituudi töö jätkamine täna on oluline. Samas ikkagi instituut on kasvanud kirikuga, see ühine tööpõld on paika pandud ja ei ole ka praegu otsest vajadust ega põhjust seda lõpetada. Nii et ma arvan, et tegelikult ka ainsa luterliku usuteaduskonna rikastab usuteaduse instituut Meie haridusmaastiku ja eesti kultuuri. Ja usuteaduse instituudi tööga olete rahul? No alati saab ju paremini, et vaja on säilitada ülikooli staatus, mis tähendab meie tänaste riiklike normide kohaselt ka vähemalt ühe doktoriõppesuuna avamist. Ettevalmistused selleks on pea tehtud ja loodetavasti saab sellega alustada. Nii, et edasi minna saab alati. Tänaseks kõik rääkisime Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudist, mis tähistas oma kuuekümnendat juubelisünnipäeva kena õhtu jätku ja Kuulmiseni nädala pärast. Saate pani kokku Meelis Süld.