On ümberkorralduste aeg ja nüüd ootab ka Eesti ringhääling oma saatust. Praegu on Eesti raadios tutvumiskäigul riigikogu hariduse, teaduse ja kultuurikomisjoni liikmed eesotsas esimehe Sulev Alajõega. Kuulajale teadmiseks, et raadio haldamiseks on kavas luua halduskogu. Selleks on praegu kaks ettepanekut, nõndanimetatud altpoolt tulnud ettepanek 11 liikmelises koosseisus, kuhu kuuluksid kolm valitsevate parteide esindajat kaks valitsusest, neli loomeliitudest ja kaks kõrgkoolidest. Seega kultuurilembeline koosseis ehk nimetaksin parteide väliseks, mis oleks rahvusraadiole just nimelt kohane. Isamaa esitas ettepaneku, et halduskogu oleks üheksaliikmeline koosseisuga viis valitseva partei esindajat kaks valitsuse ja kaks kultuuriinimest. Kusjuures esimees valitakse seitsme esimese liikme hulgast. Siin on suunitlus ilmselge parteiline ja parteilise kontrolli all. Kuidas aga teie kui riigikogu hariduse, teaduse ja kultuurikomisjoni esimees härra Sulev Alajõe neid ettepanekuid kommenteeriksite? Tõepoolest on välja kujunenud kaks arvamuste poolt. Üks pool toetab kindlalt seisukohta, et halduskogu peaks olema võimalikult vähe segatud suurde poliitikasse sõltuma konkreetsetest valimistulemustest ja sellepärast peaks olema selle koosseisus kultuuri prominent. Teine seisukoht väidab aga seda. Kultuuriprominentide sattumine sellesse halduskogusse võib kujuneda küllaltki juhuslikuks ja kuna halduskogul on vaja vastu võtta küllaltki põhimõtet selliseid poliitilisi otsuseid nii kanalite erastamise kui ka programmide piiramise osas siis leitakse, et selliseid otsuseid saab vastu võtta ainult inimesed, kes on ikkagi poliitikud, kes on saanud sellisteks otsusteks rahvalt valimiste kaudu mandaadi. Nii et meie komisjonil seisab ees töö nende kahe kui öelda äärmuslikku variandi vahel kompromissi leida. Ringhäälingu algusest saadik, kui Eesti Ringhääling sündis alates aastast 1926 jäi ta siiski kultuuri kandjaks kogu aeg kuni 40. aastani. Hiljem muutus ta partei häälekandjaks, nüüd on jälle see oht olemas. Ma ei saa selle seisukohaga küll sugugi nõus olla, et tõmmata nüüd paralleele viiekümneaastase nõukogude perioodi ja praeguse aja vahel. 50 aastat olime me ühe partei diktaadi all ja parlamendi töö oli mõttetusest, kõik otsustati parteis. Praegu on ikkagi selgelt välja kujunemas demokraatlikumaks parteidevaheline võistlus ja ma ei saa selle tõttu nõus olla, et kui halduskogu koosneks ainult poliitikutest või seal domineeriksid poliitikuks, siis oleks tegemist mingisuguse diktaadiga. Nii nagu ühiskonnas on erinevad arvamused, nii on ka praeguste väljakujunenud poliitiliste parteide vahel erinevad arvamused. Need erinevad arvamused tasakaalustavad teineteist ja selle tõttu ei näe ma erilist ohtu, et kui nüüd halduskogus oleksid esindatud poliitilised jõud, siis oleks tegemist mingisuguse diktaadiga. Ma tuletaksin kuulajatele meelde kasvõi asjaolu, et kui vaadata praegust parlamenti, siis Mõõdukate hulka kuulub Jaan Kross. Keskfraktsiooni kuulub Mati Hint. Isamaa hulka kuulub Arvo Walton. Me võime seda loetelu jätkata. Ei ole üheselt öeldud seda, et kui on tegemist poliitikutega, siis poliitikud peaksid delegeerimine halduskogusse inimesed, kellel pole kultuuriga mingisugust kontakti olnud.