Uudised on kõlanud ja praegusel hetkel on meie stuudios kaks uudistetegijad, aga põhjuseks ei ole mitte see, et nad oma igapäevatöös teevad uudiseid ja uudistesaadete toimetajad vaid see Ene, väiksem oli möödunud aastal 91. aastal Eesti raadiotöötajate teenistujate poolt valitud Eesti Raadio nõndanimetatudmann ja tänavu valiti siis samuti aasta populaarsem inimene ja esimest korda paluti ka meesterahva nimesid sinna küsitluslehe peale kirjutada. Ja kõigile suureks üllatuseks valiti siis Eesti raadiotöötajate poolt aasta Mikuks Urmas Loit ja need kaks inimest siis ongi praegu minu kõrval siin stuudios ene, kuidas möödas sinule aasta 92, kui Eesti raadiomannile aastast 91. Lihtsam oleks vastata, võib-olla, kui sa küsisid, et kuidas mulle möödusse aasta 92 lihtsalt niisama kui enne veic saarele. Aga kui raadiomannile, siis minu roll piirdus sellega tegelikult, et ma sain selle krooni pähe. Tegin aasta otsa usinasti tööd ja andsin selle krooni siis aasta ballil Mikkolile. Sellist väga suurt ja laiaulatusliku programmi, nagu ütleme, missivõistlustel on, et sa käid mööda lastekodusid ja mööda vanadekodusid sellist programmi, nagu Eesti Raadio sulle ette ei pannud. Vaat missivõistlustel on tegelikult alguses esimene preemia, kuulutatakse välja, see on sõit Kanaari saartele või kuhu iganes. Ja seejärel tulevad heategevuslikud üritused. Aga ei, raadiomannil ei olnud selliseid privileege, oli ainult kõva töötegemise aasta ja see teadmine, et sind on välja valitud, et sa oledmann. Aga samal ajal ei saa muidugi ka eitada, et sul ei oleks olnud aastal 92 meeldivaid sõite kaugemale. Ja meeldivaid sõita, kõigepealt käisin ma õppimas Kanadas kuu aega. Sinna Kanadasse pääsenud, kui sa poleks Eesti raadiomann Arvan, et oleksin küll ja oleksin küll, sellepärast see sõltus ikka must endast väga palju. Kuidas sooritada eksami Unesco peakorteris Telefoni teel inglise keeles ja ja igasugused kriteeriumid, mis üldse küsiti seoses töötamisega raadios ja siis need õppimisvõimalused seal avanesid. Ja muidugi olen ma saanud käia ka tegelikult päris tööasjus, tööreisil Rootsis. Nüüd selle aasta sees. Malme tüdrukud on üks võimlemiskool Rootsimaal, mille eesotsas on eestlannast tantsupedagoog ja ta kutsus kõigepealt tutvuma. Pärast jäi siis minu ja Toomas Kutti õlgadele reklaamikampaania Eesti raadios ja ka muidugi ajalehtedest, siis kui nad tulid Eestisse esinema. See on mujal maailmas väga kuulus trupp, aga Eestis teatakse teda vähe. Nii et ikkagi aastast 92 jääb sulle meelde, nagu sa ise ütlesid, kõige rohkem töö. Võib küll nii-öelda eneseteostuse aast. Kas sulle tundub, et see Eesti raadiokolleegide poolt välja antav aasta tiiter on kata siis mic võimann. Kas see on mingil määral ikkagi natuke ka austus ja austusavaldus? Kindlasti on, ma arvan, et nüüd võiski juttu jätkata Urmasega, sellepärast et tema on tõesti selle aasta mees Eesti raadios ja tegelikult minu arust üks väike huvitav nüanss siia juurde veel, et me mõlemad Urmasega oleme praegu vist teist korda intervjueeritava osa, Sildse. No kunagi peab ikkagi tulema ja ega see ei olegi vist ilmselt väga ebameeldiv tunne või kuidas Urmas on see intervjueeritav. Tabatunne minule meeldib rohkem küsimusi küsida kui küsimustele vastata, sellepärast et et küsimus on teatavasti vastusest mõnevõrra lühem ja niikaua, kuni teine räägib, saabub järgimist mõelda. Aga niikaua kuni seda ühte küsimust, et miks on nii või miks naa küsib, ei jõua õieti nagu vastuski välja mõelda. No ja ka küsimusele on see, et ma pean küsima, hakkab vastamisel on see, et ma võin ka mitte vastata, ma ei tea, kas seda ei ole sul tekkinud. No ma ei tea, küsimus vastamata hakkadki peale, ma ei tea. Kui küsimus vastamata jätta, siis on jälle imidžist paar palli nagu langenud, nii, aga mis see sinu Mis see sinu imidžit on siis sellel aastal 92 nii kohutavalt tõstnud siin Eesti raadiokolleegide seas, et saad küllaltki võimsa häälteenamusega siiski selle aasta Miku tiitli said, mis sa arvad, mis on selle põhjuseks? Ma ei tea, kas ma pean kõikidele küsimustele vastama sõnadega, et ma ei tea, aga ma ei tea, võibolla võibolla ma olen, eks suur toriseja loomult selline võib-olla siis minu Torisemine sellel aastal omandas teatava konstruktiivsuse astme. Need Torisemised algasid seal juba aasta alguses, kui sa tegid ettepanekuid omanreerimis süsteemi muuta ja üldse natukene süsteeme ajada nagu segasemaks või selgemaks. Tegelikult Modorrisesin juba keskkoolis, nii et kui minu lugupeetud klassijuhataja mind juhtub praegu kuulma, siis ta tuleb selline soe tunne südamesse kui ta meenutab seda, kuidas ma kogu aeg protesteerisid näiteks selle vastu, et miks peab igavest tuld minema, valvama pioneerikaelarätiga ja nii edasi käinud ujumas. Käisin küll, aga ma olin ülemus. Ja sa jaotasid nagu Karauli laiali ja ja mulle kirjutati isegi keskkooli lõpuiseloomustus, põikpäine. Aga see põikpäisus näed, on selline, et ikkagi aastal 92 on ta sulle, Eesti raadios, kus kollektiiv väga hea ja väga ühtne, aga parasjagu kõik on ikka isiksused on toonud seal ikkagi aasta mehe tiitli ja kui see kroon sulle pähe pandi, siis nojah, keegi ei olnud selleks valmis, et et võib tulla mees nagu ikka, kroonitakse kuningas Mik, eks ole, sai oma krooni pähe. Kus sa klouni hoiab praegu? Klaasi taga kodus ikkagi aukohal aukoht ja mitte kapi otsas, kust haarata teda ka Sintettidega padja peale. Seppadi käitele taas ka Urmas sinu tegemistest aastal 92, kui raadioajakirjanik, millised, mis on meelde jäänud? Tähendab, 92.-st aastast jääb minule kindlasti kõige rohkem meelde see, et ma lõppude lõpuks ometi sain oma lõpudiplomi jätta või, või kõrgkooli diplomi õnnestus ära lõpetada Tartu ülikool. Sellepärast siin raadiomajas on mu käest juba vist kaks kolm aastat küsitud sellelegi veel lõpetanud. Mõtlesid ikkagi ajaliselt õigel ajal, ega sa ju kunagi midagi korranud? Aga ei, selline ei istunud ja sõjaväest käisin vahepeal. See oli ainult ilmselt maailmavaate jaoks kasuks eluülikool nii hea. Aga tööst aastal 92 raadiotööst. Huvitavatest käikudest võiks meenutada näiteks Paldiski vallutamist koos Ratla-retkega. Kuidas elad, Harjumaa? See oli maikuus, kui ma ei eksi. Ja siis sai seal Se, Paldiski vallutamise retk ringiga linna sisse minek ja kontradmirali ära petmine. Vanemseersant Jüri liimi juhtimisel ära teha. Ja need tervitushõisked kõlavad siis sellele Jalgratturite väele, kes ringiga Paldiskisse sisse läksid, nüüd teiselt poolt peaväravale lähenevad. Ja nagu siin tabavalt võrreldakse, toimus vägede kohtumine Elbel. Ja, ja muidugi teine huvitav ka riigikaitsel ka seotud retk oli see eesti piiri inspekteeriminema veel üleeile naersin aktuaalset kaamerat, kui nad näitasid Narva pilti, siis ma detsembri lõpus kõndisin oma ruudulises suvesärgis seal piiri peal ringi, nii karastunud inimene ikkagi midagi teha ja, aga praegu ma vaatan sul niuke õnnetud sallikene ümber kaela, kui seal on kadunud, siis ta läheb ikka sinna, kuhu teistelgi. Külmataat näpistab ära. Kui nüüd teie mõlema käest küsida uue aasta soove aastaks 93 siis millised need oleks? No kui raadiomann tähendab enam mitte raadiomäng, aga siiski raadiomann olnud, sooviksin muidugi kõige paremat raadiole ja ma tahaksin, et meie kuulajaskond nooreneks ja et me ei kardaks seda kommertsi, aga muidugi me peaksime oskama teha ka tasemel kommertsi, jääda ise seejuures ajakirjanikuks, mitte ärimeesteks, ainult. Nii ja Urmas sina oma sooviga võid ka toriseda, sest sa ise ütlesid, et sa oled parasjagu toriseja. Ja muuseas mõtlesin selle peale, et kui mulle see kroon pähe pandi, siis üritati ka kuidagi kroonilise, minu Torisemine leebemaks. Mina tahaks, et uuel aastal iseloomustaks kõiki meie ettevõttet, mis eesmärgipärasus ei sahmitakse niisama või tehtaks midagi mingi konkreetse asja nimel. Ja siis iseendale tahaks natukene rohkem õnne, kui seni on olnud. Aga sina, Urmas, kui aasta Mik, saad valida ka oma laululoo siia, meie jutuajamise lõppu. Aknast välja vaadata, siis kisub nagu ilm kevadeks, las siis kuldne Trio laulaki kevadest.