Te kuulete helidokumenti maarjamäelt kaheksandal mail. Täna möödub 61 aastat teise maailmasõja lõppemisest Euroopas. Henrik Visnapuu kirjutas juunis 1945. Nii suured on, sinu mured on maarjamaa, mullaki, muu. Sa tunniti sünnid ja sured. Ikka üllas ja surematu. Kaks röövli pealikut, julma gaasid, sinu rüüd. Nad tulid kui vargad, pulma. Saurid kui Murrise müüd. Suur kohtunik, vabadus hingel ju, lehvitab pilvedes kätt. Türanni heidavad hinge üle nägude unustusrätt. Su poole, kui palverändur, käin kodumaa südameteed. Ja kui ma kord kodus randun, siis kuivavad silmaveed. Palun püsti tõusta. Valvel. Sõna on kaitseväe peakaplan il kolonel Tõnis Nõmmikul. Kolmainu jumala isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen. Armas taevane isa. Me täname sind, et eesti rahval on alati olnud poegi ja tütreid olnud valmis kõike anna oma maa ja rahva vabaduse eest. Issand, meie täna mälestame kõiki neid, kes on andnud oma elu, oma tervise, oma elu parimad aastad. Selleks et Eesti võiks olla riik riikide ja rabas vabade rahvaste peres. Issand, meie teame seda, et kui mitte ei oleks olnud neid, kes andsid oma elu ja tervise kas vabadussõjas või teises maailmasõjas võib-olla ikkagi meiega, mitte ta ära siin vabas Eestis, issand, meie palume siin, anna sina kõikidel nendel kes on andnud oma elu meie isamaa. Allanelial raud puhata ületamise päeva, oodata seda palve meie kolmainu jumala nimel. Aamen. Kas sõna on kaitseministri härra Jürgen Ligile? Ausalt öeldes sõjamehed kaheksandal mail tähistab Euroopa suure sõja lõppu. Kuid on mitu põhjust, miks seda sõja lõppu nihutatakse ka ka mõtetes kaugemale. Kui kaheksas mai 45. Sõja lõpuna on, on käsitletud Berliini müüri langemist ja ja Saksamaa ühendamist on käsitletud ka NATO laienemise viimaseid ringe. Ja tõepoolest need need sündmused markeerivad sõja tagajärgede likvideerimist ja ja õigluse õigluse jaluleseadmist. Aga hoolimata eeltoodust Polane siin tegelikult teinud rahu veel selle sõjaga ikka veel peame me selgitama, kes ja mille nimel tol ajal Eestis võitlesid. Aga aeg on siiski küps, tegemaks rahu, selle miljoneid inimelusid ja kümneid riike lõpetanud, isegi paisanud sõjaga. Väärikalt langenute mälestuse ning kohtlema elavaid nii nagu kohane pole selleks teinud veel piisavalt. Me peame riigina selgelt ja ühemõtteliselt välja ütlema, et teie võitlus 44. aastal oli võitlus Eesti vabaduse eest. Me peame valmis ehitama Vabadussamba ja vajadusel tuletagem seda meelde kas või siinsamas maarjamäel igal aastal kaheksandail mail, seniks kuni need asjad tehtud on. Austatud sõjamehed. Mälestan üheskoos teiega kõiki Eesti vabaduse ees võistelda idia hukkunuid. Kinnitan, et kaitseministrina annan oma parima, et Eesti sõdurid ei peaks kunagi seisma selliste valikute ees nagu teie ja teie relvavennad. Seda olite sunnitud tegema. Tallinna linnapea Jüri Ratase tervitus palun linnasekretär Toomas Sepp. Lubage mul ette lugeda Tallinna linnapea tervitus tänasele kokkusaamisele. Head kokku tulnud kõik tallinlased, nii esimene kui ka teine maailmasõda jäävad möödunud sajandisse. Ajaline kaugus, mis üha suureneb, ei tähenda meie kaugenemist toonastest sündmustest toonastest läbielamistest ja toonastest ohvritest. Meil püsib meeles, milline saatus on meie rahvast ja meie riiki ning paljusid teisi riike ning rahvaid tabanud. Nii või teisiti oli mõlemas maailmasõtta haaratud kogu toonane Eesti elanikkond kes rindejoonel, kes mitte. See puudutas Eesti peret, igat Eesti kodu ja igat Eesti inimest. Lugematul hulgal valu ja vaeva toonud ajalugu ei lähe meil kunagi meelest. Nagu ei lähe meelest ka nende inimeste elusaatus, keda sõda puudutas kõige vahetumalt. Kes hukkusid sõjas, kes kaotasid sõjas lähedasi kodu kogu oma senise elu. Võidakse vaielda ajaloo sündmuste tõlgendamise üle, kuid keegi ei vaidle, et inimelu on muutumatu ja püsiv väärtus seda ei hinnata ei ümber ega hinnata. Alla. Langetage leinas pea hukkunute mälestuseks. Osakenberg kalt hoida nende mälestust. Suurima lugupidamisega. Jüri Ratas Tallinna linnapea. Sõna on Eesti vabadusvõitlejad juhatuse esimehe asetäitjal Heino Kerdel kallidus. Kaaslased, lugupeetud külalised täna 61 aastat tagasi lõppes teine maailmasõda Euroopas kus meie sõjamehed, vabadusvõitlejad, need, kes võitlesid puna vägede vastu olid sellel momendil. Osa mehi oli sessi põrgus, teine osa oli vangis laagrites. Kolmas osa oli metsades metsavendadele. Vähesed olid need, kes Saksamaal jõudsid punavägede eest jõuda. Lääneliitlaste juurde. Oli 61 aastat tagasi. Täna. Sõda lõppes ka vee jaoks sõda lõppes. Kuid see ei tähendanud, et et need kannatused, mis meile osaks said, oleks lõppenud. Ja järgi oli videod, kus iga mees pidi võitlema oma ellujäämise nimel. See oli raske aeg meile kõigile. Kuid saated, mida meie olime saanud esimesest Eesti Vabariigist, need olid sügaval meis olemas. Ja me suutsime mitte muidugi kõik kõigist nendest raskustest läbi tulla ja ellu jääda. Langenud ja mehed neid oli palju. Need, kes langesid nendel päevadel, kui lõppes sõda, kes tapeti, hukati vangilaagrites. Neid oli ka palju ja peab ütlema, et ega nende haudasid meedia nende haudadel reeglina risti. Ei ole omavahel vaielda metsavendade kohta. Ja oleme siin täna küllaltki arvukalt sest meid on vähe järgi jäänud. Ka meie aeg hakkab täis saama. Aga me üheks kohustuseks on ja jääb mälestada oma langenuid, hukatuid, tapetuid ja kõiki neid, keda täna meie hulgas siin ei ole ja kes on läinud igavikuteedele. Neid tuleb meil mälestada. Ma arvan, et see koht, kus me praegu oleme, on selleks sobiv paik ja kaheksas mai võiks olla see kuupäev. Soovin teile kõigile. Tervist ja vastupidavust, et seda kohustust suudaksime võimalikult pikka aega täita ja jätku teil tahet selleks, et oma aadetele jääda truuks. Aprillis 1944 kirjutab eesti luuletaja Henrik Visnapuu. Tõuseme kõigi kiuste. Kuused oleme küll meil vahel on halla juustes, kuid päikesepaiste küll. Meil vahel on nõnda kitsas, kaks surma ristiti üll. Siiski südamel elu pitser. Vot seesugused oleme küll. Meid vahel ei olegi nagu muld mustab viie vesi üll. Puit, kevadel õitseb nõgu. Vot see suusk oleme küll. Käi Kõuedes kõmistaja, vale lunastaja, Jürbi tüll. Tee kestane üle aja. Jah, sellised olemegi. Sõna on riigikogu liikmed Johan Laidoneri Seltsi esimehel Trivimi Vellistele Härra minister, härra linnasekretär, kallid vabadusvõitlejad, kolmas veebruar 2006 on kuube mis on läinud Eesti ajalukku. Kolmandal veebruaril, üks päev pärast Tartu rahu aastapäeva. Lahkus meie hulgast viimane Eesti vabadussõja veteran. Seda sündmust Eestis märgati küll, kuid selle täit tähendust ei mõistetud. Üks väliseesti juhtidest oma viimasel vabariigi aastapäeva aktusel USA-s ütles oma kõnes, et eelmises Eestis, kui sõjaeelne Eesti oleks kestnud oleks seda päeva ilm meie hulgast lahkus viimane vabadussõja veteran seega viimane oma riigi looja, relvaga looja. Sellises Eestis oleks seda sündmust tähistatud igas koolis mälestusjumalateenistusega või vähemalt mälestust koosolekuga. Aga tänases Eestis Tiidus piirdus ainult tõsiasjaga, et sündmus ületas uudiskünnise. Nüüd on siis see põlvkond vabadusvõitlejaid läinud, kes rajasid Eesti riigi ja asemele on astunud uus põlvkond vabadusvõitlejaid. Need olete teie seal, teie põlvkond? Eesti riik teatavasti teinud teises maailmasõjas, olgugi et ta okupeeriti. Okupeeritud riigi kodanikud on ikka oma maa kodanikud või sellest, et see maa on okupeeritud. Nende kodakondsus ei kao kusagile sõltumata vallutajate tahtest. Nõnda läksite teie teises maailmasõjas lahingusse punaarmee vastu Eesti kodanikena ja Eesti riigipea kohusetäitja professor uluotsa kutsel. Mis sellest saksa relvadega, mis sellest, et saksa riides. Eesti teise vabadussõtta, nüüd, mil Eesti on ammugi taastanud oma vabadused olete teie pöördunud riigikogu poole palvega, et riigikogu annaks oma hinnangu teie võitlusele teises maailmasõjas. Riigikogu ei koosne 101-st preisi sõdurist, kes kõik käivad ühte jalga. Eesti rahvas on sinna valinud oma esindajad oma maitse järgi. Ja see maitse on olnud väga erinev. Isamaaliit ja Res Publica algatasid Riigikogus otsuse eelnõu Teie palvele vastu tulles mis lähtub tõdemusest, et Eesti kodanikud osutasid kõnesolevas olukorras nõukogude liidu sõjalisele agressioonile õigus pärast relvastatud vastupanu mistõttu eelnimetatud relvavõitlus tuleb pidada Eesti vabadusvõitluseks ja selles osalenud Eesti kodanike Eesti Vabadusvõitlejate eks praegusesse valitsusliitu kuuluvad poliitikud keerutasid seda eelnõu kaua aega nagu kuuma kartulit suus. Lõpututest, aruteludest, riigikogu põhiseaduskomisjonis. Ja kui otsuse eelnõu lõpuks suurde saali riigikogu täiskogu ette jõudis hääletasid praeguse valitsusliidu, Reformierakonna, Keskerakonna ja Eestimaa rahvaliidu esindajad selle otsuse eelnõu vastu. Hääletustulemus oli 44 30. Just selline oli jõuvahekord riigikogus. Kes on need 44 poliitikud kes ei nõustunud ajaloo tõtt tunnistama kus paljud inimesed pärit, milline on nende mõtteviis. Ja ülepea Nixon neid riigikogus nii palju. Kelle süül on neil riigikogust nii palju? Meile kõigile meenub peaminister Ansipi ülistuskõne teie aadressil mullu siinsamas. Kahjuks ei lähe tema sõnad tegudega kokku samasuguse komplimendi. Peaminister Ansip lausus teie aadressil äsja ka kaitseminister Ligi. Peaministril ja kaitseministri erakond on valitsusliidu juhtiv erakond. Ja see juhtiv erakond hääletas selle otsuse vastu. Peaminister ei suutnud mulle Riigikogus kuidagi selgitada seda vastuolu oma sõnade ja tegude vahel. Küll ütles ta, et nüüd alustab justiitsministeerium Eesti Vabadusvõitlejate täieliku nimekirja koostada, sest ma kujutan ette. See võib sisaldada väheks vähemalt 70000 Nile. Ja ma küsisin härra peaministrilt, missugusel sajandil ta loodab selle nimekirja valmis saada. Kui on soov millestki hoiduda, leiab ettekäände alati. Mul oli valus lugeda. Lennuväe poiste ühenduse esimees Helle Karro avaliku pöördumise riigikogu ja vabariigi valitsuse poole pöördumist, mis kannab pealkirja. Eesti vabariik rentis oma sõdurid. Ma loen Hendrik Arro pöördumisest ainult kaks lauset. Esiteks kas see, mida kunagi kodumaa armastuse tuhinas tehtud oli ikka õige või tuleb see lihtsalt nooruse rumaluse arvele kanda. Ja teiseks piisanuks sellestki, kui ametlikult oleks öeldud, et poisid Te seisite õige asja eest. Jah, see minu käes nende paberite vahel kontekstis ütleti poisid seisite õige asja eest. Ainult kahjuks Toompeal ei jätku meil nii, et selle paberile tempel alla lüüa. Kus on viga, kes tegi vea? Kas tõesti tegi vea eesti ja kolm aastat tagasi? Siin on see paber 688 otsuse eelnõu. Nii kibestunud kui ma ka ei ole, täna siin teie ees seistes titaan ometi jonni jätta. Ajalugu pole veel lõppenud. Praegune 10. riigikogu ei ole viimane. Vähem kui ühe aasta pärast astub selle asemele järgmine, 11. Riigikogu. Millist nägu see saab olema? Sõltud jälle eesti valijast. Ehk otsustab Eesti seekord teisiti? Tehti lase iga eestlane end 500 roonisega ära meelitada. Kui nii läheb, pannakse see otsuse eelnõu uuesti hääletusele ühe aasta pärast. Ja midagi meeles ka äsjasel hääletusel ei olnud ju mitte kogu riigikogu selle otsuse vastu. Tervelt 30 riigikogu liiget hääletasid selle poolt, 30 riigikogu liiget on teinud oma kummarduse teie ees ja 30 riigikogu liiget, pandeemia ütelnud poisid seisite õige asja eest. Ma tänan. Austatud avaldas väitlejad minister heinasekretär. Täna sel päeval olevat kogunenud siia, et tähistada ja meenutada kaheksasadat maid 1945, mil paberite ja ja mitmete kokkulepete kohaselt otsekui oleks lõppenud sõda Euroopast. Me teame paraku hästi ja mitmed teised teavad seda oma kogemustega. Et need paberid ei täheldanud tollases maailmas suurt midagi. Ei täheldanud esiteks nende meeste jaoks, kes nendel päevadel ja siis läbi Tšehhi põrgu läbi piinade peksmist mõnituste jahukamista. Meenutame täna neid eesti mehi, mitmeid kõige sangarliku maid, sinimägede kangelasi ja mujal Eestis võidelnud nagu Paul Maidla, kes just esimesel laupäeval käsi põrgus Bugatti. Me mõtleme ka kõigile nendele meestele ja naistele, siin Eestimaal 1000 945. aasta mais Eestimaa metsades ja soodes kes jätkasid vastupanu ja keda selle soovi eest elada. Vabas Eestis aeti nagu loomi mööda metsi ja soid taga teda jälitati, keda tapeti, kelle omakseid küüditati ja keda üritati niimoodi maha suruda isegi nende haudadest jälge maa peale jääks. Ja nii ei olnud mitte ainult Eestis. Nii oli see ka paljudes teistes tiikides, mis olid langenud kommunistliku vägivalla alla. See teine maailmasõda Lance kaldal võitudega ühe Napa. Vabaduse kaitseks Poola rahva vabaduse kaitseks oli sõja lõpuks jõudnud nii kaugele, et kui Londonis toimus võiduparaad, ei lasknud neid samu Poola sõdureid sellel paraadil marssima sest see ei olnud sobilik puna, seda valitsust ja seda Poolat, mille eest nemad olid võidelnud, polnud selleks ajaks enam olemas. Nii on meie saatus tegelikult põimunud paljude teiste rahvaste saatusega. Ja selles suhtes on ka loogiline, et teine maailmasõda, millel ei olnud rahulepingut, mis oleks ta lõpetanud ja mis lõppes tegelikult täpselt vastupidiste tulemustega, sellele, mille nimel otsekui oleks mindud, ei lõppenud mitte 45. aastal. Võib ütelda, et sellest on aru saanud ka järjest rohkem ajaloolased Euroopa erinevates osades kirjutades, väites seda, et see sõda lõppes alles 90.-te aastate algusel. Võime ütelda, et meie jaoks lõppesid alles siis, kui siit lahkus viimane Vene sõdur. Ja eesti lapsed said jälle kooli minna, nii et nende Maal ei olnud ühtegi võõrast sõdurit. See oli väga pikka aega ja selle pika aja jooksul tuli hoida selle rahva vaimu. Tuli hoida selles rahvas tahet elada. Kõigele vaatamata vabana tuli hoida põlvkondade sidet. Selleks, et mitte ainult teie põlvkond, kes haaras ka ilma käsuta ka ilma korralduseta algul juba 41. aastal relva kätte, selleks et võidelda Eesti eest. Ja kui Eesti seadusliku riigivõimu kandja Robertson uluots kutsus siis te tulite ja võitlesite Eesti eest peatades ainsana kogu idarindel punaarmee edasitungi mitte ainult mõneks kuuks, vaid õige pikaks ajaks. Teie olite uus vabadusvõitlejate põlvkond, kes kandis seda aaret ja kandis seda tahet Eesti seista. Ja kui ei oleks neid olnud, siis oleks järjepidevust Eestis eri põlvkondade vahel hoidnud väga ohtlikult saatuslikud, ohtlikud, katkeda. Ja täna kõiki teid, kes te täna siia olete kogunenud. Kõiki neid mehi ja naisi, kes üle Eesti täna nendele sündmustele mõtlevad ega nendele, kes meid teisest ilmast vaatavad siis kõigepealt tahaks tänada teid selle eest, et ega siis, kui te olite kaotanud ühe lahingu, keeldusite kaotamas sõda Te keeldusite lõpetamast vastupanu. Ja kui teil polnud enam relva käes, tegite te seda oma olekuga oma vaimuga oma meelekindlusega, jätkates seda sama tööd erineval viisil, erineval kombel, erinevates maailma osades, mida te tegite rindel seistes ja võideldes Eesti eest. Ilma teieta poleks meie põlvkond teadnud seda, et Eesti on midagi, mille eest tasub võidelda ja surra. Ilma selleta oleksime meil meelde jäänud ainult häbiväärne võitluseta alistumine mis oleks jätnud järgnevale põlvkonnale. Suutunde. Kas Eesti oli ikkagi midagi sellist, mille eest oleks keegi ei olnud valmis võitlema Teie oma võitlusega 1944. aastal Narva jõel sinimägedes Emajõel, Tallinna all, Keila juurest ja paljudes teistes kohtades. Tegite ühemõtteliselt selgeks, et Eesti ei alistunud võitluseta. Et Eesti seisis oma vabaduse oma õiguse eest viimse võimaluseni. Ja see on ka põhjus tegelikult, miks seda teie võitlust mõi suur naaberriik üldse tunnustada? Sest lihtne asju ajada orirahvaga ja isegi tunnustada. Jah, juhtus selline asi, Me tapsime, küüditasime, vallutasime teid kõvasti. Sihukesed väiksed lõhkute vastu ei hakanudki juurde, siis oma iseseisvust ise ka tõsiselt ei võtnud. Tänu teile ei ole seda juttu võimalik rääkida. Tänu teie võitlusele on teada kõigile, et meie võitlesime võidelnud, mitte lihtsalt niisama naljapärast. Võitlesime hästi, võitlesime väga hästi. See on midagi, mida tuleb meil ajaloos meenutada, sest muidu ei teame ka seda, kes me tänapäeval Eestis ise olema. Ja veel tunda rõõmu selle üle, et tänu jälle paljude teie enda tööle teie mälestustele, mis te olete kirja pannud teie poolt kogutud materjalidele, Teie poolt lahkelt antud usutlustele on sellest perioodist Eesti ajaloost järjest rohkem räägitud. Viimasel ajal vaadates raamatute hulka, mis on ilmunud Tuulte raamatut tänavu juute, mälestustena Eesti võitlusest oma vabaduse eest on seal olnud märkimisväärselt suur hulk. Homme linastub Tallinna kinomajas uus dokumentaalfilm pealkirjaga Sinimäed millest tahaksin tänada mitmeid mehi, keda ma täna siin näen kes on oma usutluste kaudu oma osalemise kaudu sellele filmile andnud väga inimliku, väga ehtsa naa. Ja ma tahaks loota, et see film on üks esimesi täiesti rahvusvahelisele avalikule suunatud projekte, mis teeb üsna ühemõtteliselt selgeks see, mille eest ja kuidas te võitlesite. See on hea see, et käima lükatud mitmed projektid 44. aasta lahinguväljade tähistamiseks. Tahaks loota, et nende kõigiga jõutakse edasi. Ja tahaks loota ka seda, et nii nagu eelkõneleja rääkis jõutakse ükskord lõpule ka sellega, et teie pöördumisele antakse ühemõtteliselt selge vastus ja öeldakse Eesti riigi kõige kõrgema esinduskogu ja kogu, et riigikogu poolt välja see, mida tuleb ütelda. Võib-olla läheb sellest tõesti piinavalt kaua aega. Olles näinud, milliste raskustega läks riigikogus ka eelmises koosseisus läbi otsus kommunismi hukkamõistmisest. Võin ütelda, et küll see ükskord läbi läheb ja kõige kindlamaks garantiiks selleks on koerte teise olete teie, kes te olete täna siia kogunenud, olete teie, kes te olete endiselt Eesti eest rivis. Ja selle eest taas ma teid tänada. Sest kuigi aastaid on juba omajagu, on teie vaim sama muutumatu kui siis, kui ta relvaga käes astusite vaenlasele vastu. 44. aastal on teie tahe Eesti eest seista samasugune. Ja see on ju tegelikult oluline, sest vaim on kõrgem kui liha. Ja ühte rahvast viivad edasi need, kes suudavad kanda temaateid 1000 tänu teile. Meenutagem tänasel päeval kõiki neid, kes on langenud võitluses Eesti iseseisvuse eest. Ja teadke, et Eesti on midagi, mille eest tuleb alati seista jätkuvalt seista ja tänan teid, et te seda ka praegu teete. Aitäh. Sõna on Kaljo vestil 20. Eesti relva Granada diviisi veteranide ühenduse eest. Olen lõpmata hea meel, et täna on siia kogu meid vabas sõitlejaid, nii arvukas seltskond ja sealjuures meie külalissinna nii tähtis seltskond. Mul on hea meel, et kaitseminister leidis aega võimalus meie üritusest osa võtta. Mul on hea meel tema sõnavõtust, mis lubab meid meie liikumist, meie üritust toetada. Mul on väga hea meel. Me loodame, et linn toetud ikka meie üritusi temale sobival viisil. Mul on väga hea meel, et riigikogu liige härra Velliste oma sõnavõtus oli küllalt elav. Me ei saa, lasin käia koos ainult selleks, et öelda ilusaid sõnu panna lillekesed ja minna. Nisukesi sõnavõtte on vaja, see annab selge pildi. Tegelikustena kõrval. Mart Laari sõna võtta üles. Meie ajaloolise ajaloolased on üldse viimasel ajal nagu leidmas lahendust meie probleemile. Vahepeal oli juba tunne, urgitsetakse kõikvõimalikel asjad ja kas ikka seal kraenurga peal oli see käsi pantsel soomuses ja lühikese või pika mõõgaga või oli seal ainult e see on mingi kaikakujuline asi. Või oli seal isegi pruuni märgike, tead? Vaadake, need asjad on vaja selgeks rääkida, enne kui meie aeg saab läbi ja sellepärast neid kokkutulekuid korraldada. Et meie tulevastel põlvedel oleks oma isadega naised, kuidas õige pilt? Ma tänan teid. Sõjakaaslased leidsid jõudu, tervist ületades oma kondivalu täna siia tulla. Ikka veel juba sel aastal, kaheksandal juulil saame kokku vabadusvõitlejad. Meid toetavad ministeeriumid ja riigitegelased meid natuke aitavad majanduslikult. Siis püstitame augusti lõpus või teisel septembril. Mängolmasse. Kõigile ilusat suve. Ja tublid tervist ütleksin mind nii palju tänase päeva kohta. Reportel minut küsis, et kuidas teie suhtute sellesse tänasesse päeva mida tahes minas, mis teile oli ta ütlema, see oli sõja lõpp ja igal juhul rõõmupäev. Sest seda ei tahtnud keegi. Aga see rõõme ei olnud täielik. Sest meie jaoks oli see veel. Ma usun, et tänapäeva sõjad ei kujune selliseks maailmasõjaks nagu teine maailmasõda. Sõjapidamise vahendid on muutunud, teiseks. Aga õudne on ta igal juhul. Ja kõige hullem on see, et kõige hullemad sõjakuriteod on sooritatud võitlejate koost. Ei saa eitada, et miljon 400000 lendu saksa linnade kohale ainult selleks, et visata sinna süütepomme ei oleks kuritegu. Me ei saa eitada, et Rõõmu juhast joovastuses Nõukogude armee vägistas kaks miljonit saksa naist. Me ei saa eitada, et vallutatud rahvad langesid okupatsiooni väga range range karistuse all. Võitjate poolel. Nii räägiti kaheksandal mail Maarjamäe mälestusväljakul. Udulu orniivia. Murrina. Kodumaa kui viisa ja tuli tembrimmeri. Täbar käib nagu ja siis põhiarv. Me. Murrang matule kuumadel suvekoduna poja. Pere veenduma.