Tallinna reaalkooli akendel põlevad küünlad, neid on 75. Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate õpilaste monumendi taasavamisele tuuakse koolide lipud. Siin on reaalkooli Westholmi pärasperad Ast Ta tumesinine ja punane Gustav Adolfi roheline, must ja valge. Kohale jõuavad kooride lipud, meil on loendamatult palju põlevad tõrvikud. Ausamba ees on küünlatuledest arv 75. Reaalkooli poisi kuju on jälle pjedestaalil, kõneleb Tallinna linnapea härra Jaak Tamm. See on kindlasti üks kaunimaid ausambaid Tallinnas, nagu te kõik võite veenduda. See on omapärane ausammas selle poolest, et teda on siia püstitatud nüüd juba kolmas kord ja oleme kindlad, et viimaste jäädavat korda. Ja olgu ta meile ka meenutuseks sellest et mälestusmärgid ei ole ainult mineviku meenutuseks vaid nad peavad aitama meil teha otsuseid rasketel aegadel. Tallinna praost, Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop, Eesti kirikute nõukogu president härra Einar Soone õnnistab ausamba. Ma pühin selle ausamba issanda nimel Jumalale auks ja meile ennistuseks jumala isa ja poja ja püha vaimu nimel. Pärast koraali kõnelesid veel reaalkooli hoolekogu aseesimees, ajalootoimkonna juht vilistlane Märt Karmo. Vabadussõja veteran härra Aleksander Valdmann ja reaalkooli õpilane Tarmo Priimets, luges Hendrik Visnapuu luuletuse. Ole tervita tervitet. Tallinna kultuurimälestiste inspektsiooni juhataja proua Ira heinamaa, täna tuleb teile ja nähtavasti kõigile meile õnne soovida. Et see suure tähendusega ausammas koos kujuga on nüüd jälle oma loomulikult kohal. Tööd oli palju vist, eks neid katsetusi oli palju, enne, kui siis see monument sellisel kujul nüüd rahva ette jõudis. Nimetame ära nüüd ka autorid, skulptorite eksanne Vambola Mets ja Arseni Mölder ja arhitekt, kes planeeris kogu selle ümbruse ja ajas üldse neid asju väga hoolsalt oli Rein heiduk. Ja tõepoolest oli, sest tema on juba läinud manalateele ja täna viisime tema hauale lilled ja panime ka seal põlema küünlad, sest see on ka suures osas tema elutöö olnud. Et siin see monument on valmis saanud.