Käes Y endale, muidu mul läheb kõik sassi, ma olen ka ju närvis ikka. Nii oodata ka. Küpseb. Küll siis pealkirja ka ära jah? Ei öelnud ka. Ma tahtsin sellest alustada, et seal on ka üks üllatus. Maria Klenskaja sellel saatel on, et üks isemoodi Pealkiri, mina ütlen selle ja teie öelge, mis seoseid sõna teis tekitab. See sõna on hiirelõks. Tegelikult ta ütles küll, ma juba unustasin, ma ei oska midagi, on ikka. Mina ütlesin selle peale, et mina olen vana. Hiirelõks hiirelõks esimene asemel tuleb kohe ainult üks väga hea inglise näidanud kriminull, nii et minus tekitab esimene asi ainult seda. Kas teil endal on tulnud krimi nullides mängida või? Oi otseselt? Otseselt vist mitte, on komöödiaid olnud, kus kriminaalsed. Ja ma olen veendunud, et igas asjas mis toimib nii kinos kui, kui, kui diaatris peab. Selles mõttes noh, nimetame seda saladuseks mis ta siis nii kriminaalne, aga, aga saladus olema, kui saladus ei ole, siis ta no minu jab tahab igav. Kriminull, kui sander nii saab olla, on teile sümpaatne või, või mis suhe sellesse on küll, kui, kui ta on hea. Kui ta on hea. Aga lihtsalt kriminull krimine kriminulli pärast, Jane näiteks kriminaalsed teadmis praegu toimivad ja kõik ma pigem väldin vaatamist, sellepärast et oh, näe. Need tekitavad. Halbu mõtteid te mõtlete tõsielusarju ja, ja jah ja isegi mitte praegu, vaid isegi siis, kui ma Filmis puutusin kokku selle tegelikkusega, mis tõesti oli minu jaoks suur avastus, mis puudutab varastatud kohtumist. Kui ma nägin neid vanglaid Arhangelski all kui ma nägin neid lasteaedu, kus on Haiged lapsed kui ma nägin neid vabakäigu vange, minus ei tekitanud seal mingit sellist asja, et iga kogemuste tsinud rikkamaks. Ma ei ütle seda, et, et noh, nii on, ma räägin, et noh, minul on niimoodi, et kui ma näen midagi hirmsat ei oma midagi teha ei saa, aidata ei saa, siis tekitab kohutavat masendust, ma. Abitust ja saamatust ja meeletut kurbust ja, ja ja ma isegi olen mõelnud niimoodi, et parem oleks elanud selles maailmas, mida ma teadsin, et ma elan. See maailm. Aga kui ma puutusin sellega kokku, siis oli, see oli, see oli, see oli kohutav, mina. No kuivõrd siis kunst üldse niisuguste tumedate teemadega peaks tegelema või? Vain masendavatega, selles mõttes? Tähendab, ja kas esinejale kunstiga midagi pistmist? Ma arvan, et igas inimeses on, on, on. Ma ei taha öelda, et head ja halba, aga no nii palju, nii palju on sinna. Nii palju kohe sündimisest saadik. Millest algab see nagu Lott menetlus, millest kultuur algab, kultuur algab tappudest. Nii et mida sa lubad endale teatas, ei luba iialgi millest sa iialgi ei saa külastada. Aga aga masendavaid asju, masendavaid asju, mis võivad isegi pärast tekitada mingi illustusena kirgastumine. Selline asi, et selline asi on ka olemas, tõesti. Aga teen mõne materjali või rolli suhtes ei ole mingit tõrget olnud, ütleme selle teema pärast või mingisuguste tumedate asjade pärast, mis seal sees on, kui on olnud, et see sedalaadi töid ei jäänud. Filmis on nii, nii, nii, nii kojana ninapidi kokku viidud mind aga, aga teemasid on ju küll, sellepärast et selles mõttes ma olen kohutavalt rikas inimene. Et ma olen. Väga palju saanud mängida erinevaid asju ja väga erinevate suurte inimeste juures. Sest siiamaani on minu jaoks Neljakuningapäev üks kõige suuremaid asju minu elus, mida ma olen läbi elanud. Siis kui teda kogu aeg keelati ära ja siis me mängisime igat etendust nagu esimest ja viimast korda. Ja see, see, seda kogemust ei saa kunagi korrata, sellepärast et aeg oli selline mängus keelati. Ja teine asi niisugust ühinemist. Inimestega, kellega sa teed, et kõik oli nagu isegi lähedasemad kui pere. Oma pereinimesed tundusid nii lähedased olevat midagi, nii sidus kõiki ja ja seal oli Vähemalt mulle nii tundus, võib-olla ma olen ka seda endale väljunud. Kõik on nii, nagu seda juhtub, väga harva minema, sest teatris on lihtsalt näitlejad jumalast, kes ei oskagi niisuguseid asju nagu teesklemist näitamist. Aga need on ka väga vähe. Tähendab noh, nii nagu mul üks lause meeldis, et et üks näitleja, et et ega, ega tal ei olnudki näol mingit maski võidiaatritega, sellepärast et tema näos oli tema hing. See on mulle väga meeldib, sellepärast et hing ei saa valetada. Ei saa petta, ei saa. Ei saa meeldida või mitte meeldida, ta on niisugune, nagu ta on. Selles Kaplinski Neljakuninga päevas, kas see oli üllatus ka, et nüüd Mikiver andis ühe kuninga osa naisterahvale? Eks nad näidendi järgi olid ju kõik neli mehed ja aga seal oli kuidagi niimoodi ära jaotatud, et see ega ma ei mänginud meest. Ja mul olid niisugused karjapoisi riided ja aga see ei olnud üldse tähtis. Ja meest ma küll ei mänginud, ega ma nukitsamehes ka meeste mänginud, tähendab. Meest mängida, see on, see on, ma olen ainult Vanessa retk reivi näinud ühte ainsat naist, kes on, kes on filmis niimodi meest mänginud, et ajas mind hulluks. Et kogu aeg on ees või ei ole ja ma ei teadnud, et ta mängib. Ma lihtsalt sattusin selle filmi peale siis ta ei seal naine ei, see on ei, ei, aga et see on, see on suur kunst. Aga seal nelja kuninga päevas ei olnud üldse mingi mingi siht. Ülesanne ja, ja, ja Kaplinski. Näidend see kõik oli, ta oli nii rikas, nii et see ülesanne oli nii kõrgel, et annaks jumal sinna natukenegi jõuda. Kui see mehe ja naise teema juba tuli, mehed oskavad nagu naisi paremini mängida või mulle on tundunud mõnest filmist või ka lavalt või? Ei tea, miks see nii on? No ma vastan banaalselt, aga algselt olidki näitlejad, mehed. Nii et see kogemuste ajalooline kulg on neil nagu, nagu kui suurem. Aga, aga näiteks ma nägin leek röövet. Vene teatri esituses Moskvas Kreesituses ja seal mängis uurijat. Ja mängis. Väga hästi. Nii et esimesed kõhklemisega olid ka sellised, ainult et ma ei saanud mõttest aru. Et miks et ju ju seal mõte oli, aga minuni jõudnud, et. Ma sain aru kahest naisest on lugu, aga, aga miks miks uurija pidi nüüd naine olema, kes nagu mees kuigi mängis ta niimoodi, et tõesti samasugune efekt oli see. Ainult et kui vannessareid gril mängis, siis ta mängis tõest ümberlõigatud. Ja seal oli mõte, aga siin oli lihtsalt, ma kujutan ette, et näitleja jaoks suurepärane töö ja suurepärane ülesanne aga tüki seisukohalt lavastuse seisukohalt Nojah ja siis? Ei, väga-väga vägev oli, kogemus oli väga hea, aga no ju ma ei saanud aru. No siin on juba mitu, mitu rolli olete ise siia jutu sisse juba toonud, leekrööve on ka üks niisugune maa andist kus te olete ju viibinud kahes rollis ja kahes keeles ja jah, see, see on küll üks õnn. Üldse on õnn mängida ühte rolli, mitu korda või ühte lavastust või ühte näidendit ja seda mul ka, seda on väga palju olnud. Isegi suure ajavahemikku näiteks. Näiteks Ramyldat, tegelikult ma astusin siis esimest korda, kui ma ei saanud, ma lugesin Romil ta kirju. Siis siis oli Mikiveri kinoversioon, siis oli Tammsaare juubel. Kus me tegime Lembituga katkendi. See oli omaette loba, jälle pikk vahe oli selle silmist hoopis teistmoodi ja siis veel mul oli, on 84. aastal siis kui Mikiver lavastas oma kursusega armastuse surma ja see on minu jaoks on see hästi põnev teekond olnud. Aga aga mis Leegreepesse puutub, sellesse maailma? Natukene hirm on külmunud reeglite puhul, sellepärast et mulle tundus kogu aeg natuke niisugune, ma kardan väga titaktikat teatris näpuga näitamist. Et see on hea ja see on halb ja niimoodi peab elama ja niimoodi tohi elada ja see on nii, nii kui see toimib. Lavastuses on nii, mul tekib kabuhirmu, Ena tuleb kohe õppealajuhataja, toon meelde ja kõik niisugused üldse, ma kardan viimasel ajal. Seda, ma tean. Jah, ikka jälle kogu aeg kui palju iga anyone ennastki tunneb. Kus sa tead, sest see informatsiooni maht ja informatsiooniküllus, mis praegu ei tähenda just seda, millest mina arvan, et ma tea. Võin arvata või? Üllatused on palju huvitavam minu jaoks või ootamatused. Eriti enda puhul, kui see salakaval ma tean, tuleb, ja siis tuleb sulle niimoodi keegi kõksti niimoodi õrnalt vastu pead. Ei tea sa midagi. Aga kas selles näidendis siis oli see didaktika võimalus kuidagi või et kuidas see leek rööpega? No seal oli natukene seda, et nad on sellised ja nad on selle ikka noh, selle maailma poolt kõik minule meeldivad niisugused leebemad üle minekut mitte nii drastiliselt hakanud. Eks seal pidi ka Pedajas välja mõtlema oma seal leiust ilusa kriminaalse käigu või noh, niimoodi, et mis seal tegelikult, miks ta selline, miks see vist nagu. Kaks korda. Aga see, mis Vene teatris oli seal muidugi immuunsus, noh lihtsalt saatuse kingitus. Et ma esimest korda sain ka vene keeles mängida. See oli, see oli jaks, toreduste toredus. Tahaksite veel selliseid võimalusi Vene keeles mängida, tähendab keel ei ole probleem minu jaoks probleem on, mida kellega. Ja üks üks üks muidugi kõige suurem asi ka mille jaoks ja kelle jaoks? Aga aga keeles ei ole? Ei olegi probleemi olnud ja see oli nüüd kõige väiksem. Lihtsalt kui sa oled. Ühes. Diaatri peres sellepärast et teatud ajani ma praegu ei ole kuigi kompetentne selles, aga teatud ajani mõtlesin, et terve Eesti diaatri näitlejaskonta oli minu jaoks nagu üks, no nimetame niimoodi pere, et ei olnud probleemi minna ühest teatrist ja teise mängimine, sest ei olnud nii erinevaid. Taotlusi ja nii erinevat vahet. No ütleme nii, näitlejatehnikas, praegu on minu jaoks natukene asi muutunud. Aga aga, aga, aga ka teistmoodi tähendab, et vägev on see, et näitlejad oskavad laulda, oskavad pilli mängida. Meie ajalise haruldus tähendab mitte laulmine, aga et näitleja mängib no ikka hästi mängib pilli mitte. Ma mõtlen, niuksed, amatöör, natuke ikka kõik tunnistasid ja aga ta oskab koheselt, ta tegeleb sellega. Aga aga Vene teatrist taoline natukene hoopis midagi. Ta oli minu jaoks teine teatrikool. Teise teatrikooliga inimesed aga õnn, mul oli see muidugi, et mu partner oli Dostonovi õpilane, nii et see, see, see oli. See on siiamaani kestab neil mingisugune läbisaamine. Kohutavalt huvitav rikas inimene on Tamara saadniko. No kui palju üldse te kursis olete vene teatrieluga filmi eluga kuidagi, noh, kas nüüd on kaugenenud need maailmad üksteisest natukene? Pealiskaudselt, nii palju, kui ma olen plaksutanud televiisorit vaadanud. Vanasti oli see Moskvast pultuura oli programm, mis oli väga hea programm, nüüd on ta kadunud. Sest nad ei näidanud ainult seda, mis toimub Venemaal, Moskvas, Peterburis, vaid ka seda, mis Euroopas ja Ameerikas toimub. See oli hästi põnev. Mitte ainult teatris, ka kinos ja muusikas ja ja kirjanduses ja hästi hästi hästi rikas programm. Kahjuks. Ta on ta läinud, et niivõrd-kuivõrd maal olles süvenenud Aga aga ka näiteks need teatrid, kes on siin käinud, see on ka väga valikuliselt, sest ma järsku taipasin, et need näitlejad, nüüd vene näitlejad, kes mulle meeldisid nooruses ja, ja isegi veel üks eestlane 15 aastat tagasi. Ma ei taha endale pettumust valmistada, ma tahan elada oma selles ajas, kus, kus nad minu jaoks olid suurepärased. Aga mitte kõik, tähendab, on väga palju teatrit, kes on käinud, kas ma olen nii õnnelik, et ma, ma nägin näiteks viimane, must munk, see, see oli minu jaoks täielik vapustus ja vaimustus. Ma tean, et väga palju erinevaid arvamusi on ja jumal tänatud, et need on. Aga, aga see, see, see mõte mul oli. Viimati 84. aastal, kui ma käisin Vietnamis ja kõik rääkisid mulle, kuhu sa lähed seal, issand jumal, see lima, lima, lima ja see on ju nii vaene maa. Ja sellest rikkusest, mis ma seal sain, ma olen toitunud ka aega just Vietnamist ja ma arvan, et siiamaani. Ta pööras täielikult mint teistpidi. Ja, ja sama, ma võin niimoodi ütelda selle etenduse kohta, sest mul tekkis, ma tulin Vietnamist pärast, üks pool aastat hiljem mõtlesin, et issand jumal, et ma oleks elu elanud ja, ja poleks seal käinud ja poleks teadnudki, et selline asi on olemas. Selline maailm ja kõik, kuidas see maailm. Mulle tundub, et muutis minu maailma. Ja sama maadlen praegu selle teatri pool majasku irmuga tuli mul selline mõte kuskil teisel-kolmandal päeval, sest ma lugesin kohe läbi, kui ma koju tulin. Nii et ma sain teistkordse veel alles nägin ja siis ma lugesin ja mul kõik kõik tuli, kõik, kõik, kõik nagu kordusesse. Miks, sest nad sõna-sõnalt paar kohta on ainult kärpesse vaetud Tšehhovi novell Tšehhovi Tšehhovi novellist paar kärbete muidu on sõna-sõnalt kõik. Ja ma sain nagu teist korda ja kaks-kolm päeva hiljem ehmatusega erguteid üheselt peatasin aeg surnud ja ma poleks teadnudki, et selline teater olemas. Et see on ikka suur kingitus jälle saatuse poolt, kui satud. Jaa, jaa, aga ma olen veendunud selles, et et mõned asjad kukuvad meil niimoodi, et sa pead selleks nagu mitte valmis olema, aga järsku sul midagi sinu jaoks avaneb ja. Ja ma olen veendunud, et võib-olla ma olen palju häid asju kuulnud, näinud, aga ma olin ise pime ja kurt ainult valmis. Ilmselt ma ise tahtsin ja, ja ma, ma, ma, ma sain. Nälg oli niivõrd suur Selles oli, kanna, viipas, eks ole, jah, kama Kinkase Tšehhovi novelli järgi must munk ja siis ma mõtlesin. Ning niisugune väga enesekindel lause võib-olla kõlab nii, aga ma olen siiski küllalt palju Tšehhovi nii kinoversioone näinud kui kui lavastusi. Ja siis mul tekkis selline mõte, et ma. See kõlab võib-olla tõesti väga enesekindlalt, aga, aga ikkagi ma ütlen selle mõtte välja, et mul tekkis selline, mitte Tšehhovi ole, mitte kedagi endale nii lähedale lasknud. Nõks, teine asi, kui, kui lavastaja ja kunstnik näevad niimoodi ja nad näitavad oma nägemustega siin mul oli selline tunne. Et nad on kuidagi hoopis teisele maa-alale jõudnud. Et, et see autor ei ole teisi nagu lasknud sinna ligi. Nemad olid nagu välja valitud, neid lasti. No Tšehhov on ikka nagu niisugune unistuste autor näitlejale ka või kas te olete tahtnud teda mängida, mina nende näitlejaunistustega väga väga niisugune. Tähendab Ma olen tšehhiga teine, teine sitajad, Andoc side selles mõttes, et neile isa väga palju luges. Lapsepõlves ja noh, niimoodi, et kui niimoodi pühapäeviti ma mäletan, et kõik oli ühtemoodi ja aga õhtul ikka niimoodi, et emad reetis neid kraesid ja Monsete ja kõik, mis siis siis poistele mulle õmmeldi siis niimoodi koolivormi külge ja üldse pesu pesemise saunakäimise päev oli ja ja siis, kui emad riikis poisid õppisid kõrvaltoas, siis isa luges alati emale. Et ja no no kolm kindlasti vene autoritest tulitles kohtlusalt Kossid rinne, Tšehhov. See, kuidas isa luges, see, mis mul lapsepõlvest on jäänud minu meelest Ta ei jätnud mulle sellist muhedat, et nad mõlemad olid, arstid ka ju nihukesed. Ja Tšehhokaardnike maa, arsti seal oli, seal oli nii palju tragikoomilist, nii valusat, nii nii, sest ema lemmikautor oli Dostojevski ja isa natuke niimoodi. Temal olid läämul just Tšehhovi saate kontserdi. Aga noh, nende maitset ka väliskirjanduses oli tagajärjed, vaat see, mis, mis, mis, mis emale meeldis male tsemendis prantsuse kirjandus rohkem. Isa oli selles mõttes palju laiema silmaringiga ta. Nii et need lugemised jätsid mulle sellise mulje, mis Tšehhovi puudutab. Ta on palju teravam, palju valusam. Et ei ole nii pehmeke midagi. See intelligentsus on midagi muud. Aga aga see selle musta mugaga veel tekkis ja see ka, et, et sealt tuleb tulidki sellised asjad, et ma nagu ma järsku nagu lapsepõlves enam ei valitsenud ennast. Nad olid võimelised minna kohe nutma ja naerma ajada korraga. Ja ma, ma. Mul ei olnud aega analüüsida, mida nad minuga tead, ma olin lihtsalt õnnelik, et mind on lastud ka nendega koos seda teha. Aga nende unistuste rollidega, mis seal, neid ei ole väga või, või neid ei saa öelda, mis asi on selles, et minu suhtumine üldse minu tegemistesse on? Minu unistus on ju tegelikult täitunud sellega, et ma saan tegeleda. Mida ma olen tahtnud teha? Tähendab, mürgituse ma sain. Ja, ja see, et mul on, nüüd ma võin öelda tõesti, sest muidu kogu aeg koputud ja sülitad ja, aga ma tõesti olen väga palju saanud heade lavastajatega ja väga hea materjaliga väga heade näitlejatega koos töötada. Rääkimata kinost, kus ma sain ka näha hoopis teistsuguseid näitlejaid ja mul on lihtsalt vedanud isegi maailma igasuguse, Ei ta niimoodi, et kett siin aga teenimatult. Sellepärast, et ega ma nii pime ka ei ole olnud, ma olen näinud tõesti jumalast näitlejaid taga andekaid inimesi, kes. Ma ei tea, kuidas seda nimetada. Saatuse elu, mis asjad need on, aga, aga teenimatult on istunud ilma töö. Ja, ja see on kõige valusam asi, kui inimene on loodud selleks ja ta ei saa seda teha. Sest mina ei ole loodud selleks. Minul lihtsalt vedas. No juhtus niimoodi. Ma tean ja see on ka ilma igasuguse ma tõesti olen veendunud, et kui ma oleks süvenenud ja ülikooli lõpetanud maa läks kindlalt kindlalt ütlen, ma ei salli kindlaid asju aga tõesti, ma oleks hea tõlk olnud. Sellepärast et tõlkimiseks ei ole seal vaistu vaja, seal on hasarti vaja ja, ja, ja aga, aga ma olen pealiskaudne oleks noorest peast kohe noh, niimoodi ninapidi ja, ja, ja ja mitu keeltest, keeled mulle meeldisid kohutavalt, kõige rohkem. Ma ju ja ka see on ju ka selle asemel, et tegeleda ühe keelega, mul olid ju kõik Itaalia Saksa natukene siis inglise koolist, prantsuse tähendab, ta on kõike, ei saa kõike tahta, nii palju peab mõistus olema peas. Tegelen ühe asjaga ka hästi, tee pool, aga hästi. Aga et noh, see, see, see, see, see, Nagu iga asjaga, sellega peab tegelema, aga mitte hüppama. Seda tõlkimist sai, te olete jälginud Vene Teatris Salot hiljuti teha tõlkide lavastusi, kas siis hasart tuli kuidagi tagasi või see mõte sellest tõlkija ametist tõlkinud? Ma olen väga ammu, tegelikult tõlkisin ma juba noorsooteatris, kui ma olin kaheksateistaastane, kui algasid need festivalid. Nii et see on, see on, see on väga põnev töö. Töö, mis mulle meeletult meeldis ja, ja lausa vaimustust tekitas töö oli dublaaž. Mitte ainult multifilmide, vaid kui sa räägid inimest teisest rahvusest. Ja ta suu, liikumine on teine. Ja, ja siis sa tabad, jääb mulje, et ta räägib sinu häälega. Kas alati ei ole seal? See on ikka suur suur niisugune Hazardi rahuldamine, see see on, noh, ma sain aru, et näiteks nüüd vibulaskjad ja kõike niimoodi, see on umbes sama. Kuigi ma ei ole sellega kunagi tegelenud püssi libuga, aga, aga see on niimoodi. Mingi kolmas asi hakkab tööle, jah, ja läheb. Ja selleks vahel ei ole üldse mitu korda. Ilmselt nagu korvpallis ja, ja noh, niisugused jalgpallivärav täitsa juhuslikult. Aga mõni mõni asi nõudis meeletut Hiiumaal sealpool tundi ja tehti vaheaeg ei lähe lihtsalt sisse elada. Aga hästi panete. Ja sama on ka tõlkimisega muidugi. Ja sellepärast ma räägin, et isa kui unistas, siis ta ilmselt arvas, minu arust tuleb, noh, et arstini uni minust poleks saanud, jumal tänatud, et vend läks arstiks. Mind jäeti rahule. Aga, aga jah. Aga kas nii nagu iga asi nõuab tööd, läks kohe noorusest niimoodi läinud, et me ikkagi poleks sisse saanud, siis siis läks enam-vähem korralik tilkunud. Kas kunagi on mingisugust kahetsust ka, et, et see töö on või, või on, on kogu aeg, nii, et seal ikka see õnn Eks ta, eks ta ole kahtepidi sellepärast et. Ma räägin, et niisugust ma tean, see jutt ei meeldi ja aga kui inimene on korra ekraanil olnud, kui inimene on isegi kahes kolmes lavastuses mänginud, see ei ole Sest ta kogu aeg allub. Ta allub partnerile, ta allub lavastajale, tallub kunstnikule, ta allub kõigele, mis, mis, mis, mis toimub laval, kaamerast rääkimata. Ja, ja ma olen veendunud ka selles, et näitlejatöö, see on. Need ütleks hästi täpselt seda ütlema, sellepärast et me oleme ju kõik, sõltume kohutavalt teineteisest. Sest näitleja, kes eksponeerib ennast, on minu jaoks kohe algselt nulli Aebaust. Mängur mulle meeldib mäng, mäng. Ja ja sellepärast Kõik vanad näitlejad, kellega mul on õnnestunud koos töötada ja ja keda mul oli õnn näha. Lõppkokkuvõttes ma olen pärast tegelikult kohutavalt üksikudeni meeletult üksikud. Sest maja rääkida maalikunstnikust heliloojast isegi kui, kui ta tööd tulevad pärast tema surma, nad on kõik väga üksikud inimesed. Aga olla. Kuidas on see? Mulle ei meeldi see definitsioon, see avalik üksiolek. Tegelikult sa sedasama, mitte et sa ei tunne iseennast. Kas sa julged lavale minna ja tegeleda teiste asjadega? Ja ja mulle veel üks asi meelde see enesekindlus, et kui enesekindel usk endasse, sa midagi muud. Selles ma kummardan. Aga see jälle seal ma tean, ja see, sest kui iga etendus kaob Top oma esmakordsuse oma sest täna niikuinii teistmoodi kui eile tänane ilm, teine tänan, tujutasid tänu, teine kuupäev. Kõik on teistmoodi, ei saa klišee olla. Ma saan aru, et vorm ja kõik see, see püsib. Aga see, mis selles see, see, mis selles anumas toimib, see selles, mis omab vormi saanud see, mis seal sees toimib, see on iga kord erinev. Ei teagi, ma ei tea. Kas päris vastumeelseid rolle on ka olnud? Müko on? Mitte päris vastumeelseid, aga, aga ikka on, on, miks ei ole, see on, see on ju, siis ma oleks päris idioot, kui Nov plaksutas, kui oi kui tore, oi kui tore. Aga õnnistatud on sellest, et nüüd räägin haigus, õnnelik haigu on õnnelik, ma olen. Aga tõesti on õnnistatud väga heade õpetajatega. Ja ma olen seda palju kordi rääkinud. Tähendab see, see vajab süvenemist, see lause. Aga seal on minu jaoks üks põhiline. Põhiline elu. Elamisviis, mida Kromanov neil elu elamisviis, mis asi see siis nüüd oli? Aga tema lause oli selline. Et kõigepealt eriti kui lausa vastumeelne on, kui vihkad. Katsu kõigepealt aru saada, mõista, miks ta selline on. Siis püüa andeks anda see, mis sulle käib vastu, mis sul on vastumeelne. Ja siis katsu armastama hakata, armuda, kui oled armunud, siis kutsu armastama hakata ja ja siis, kui sa oled nii kaugele ei jõudnud, siis sa tohid. Hakata selle trolliga tegelema. Nii et võlusõna, noh aga aga kui selle järgi käituda ka elus On seal väga sügav mõte minu jaoks olemas ja niisama ka tööga selles mõttes, et kui sa Kui sa teenid seda Kunsti alla ei taha ütelda ka teatrit. Kui sa teenid teatrit, siis siis teistmoodi ma ei oskagi seda ette kujutada enda jaoks. Ma ei ütle, et see on, see on kõigile nüüd mingi reegel. Sest see võimalus, mis praegu on, sa võid alati ära öelda. Ma ei tea, miks, kas me olime kasvatatud niimoodi, aga meie ajal? See oli võimatu. Süsteem oli selline veel, et, et oli selge, et kui isegi lavastajate puhul, et kui ta teeb ühe sellise lavastused, mis on siis noh, nagu peab, siis ta saab pärast mida ta see oli kõigil teada, tähendab selles kahes kahes kolmes järgus elamine, nagu see aeg oli selline, et et sa tead, mis on õige. Aga pead tegema, mida sult nõutakse. Sellepärast ma imetlengi vanu näitlejaid, miks. Sest nad isegi seda, mis oli neile vastumeelne, tegid priimalt. See oskus, see on, see on minu jaoks kõige suurem oskus, sellepärast et no tõesti see, mis meeldib sõna, nagu see oleks patt, kui sa seda, seda, mida ma tahan, ta, aga kujutage ette, kui, kui kui see on mulle nii vastumeelne ja ma teen seda suurepäraselt. Vaat see on meisterlikkus. Praegu seda jama, igav ratast, et et on võimalus teha, mida tahan, tahan. Aga mitte seda. Ei, aga ma ei jumala eest ei igatse seda aega tagasi, sellepärast et see oli jaa. Aga, aga ega nii hull ta aeg ka ei olnud nagu. Nagu arvatakse selles mõttes, et mitte sellepärast, et see oli mu noorusaeg, et lapsepõlv ja noorus on alati ilusad ajad, vaid sellepärast, et see on võib-olla kõlada nüüd vanainimese jutuna, aga las ta olla. Hakkan nii palju sirm. Sind ei lasta välismaale, no see, see, ma räägin praegu kergemeelselt, need hirmud olid palju jubedamad ja, ja ma tean väga hästi, vanaisa oli mul küüditatud ja suri vanglas, kus kusjuures ma käisin selles vanglas filmiga samas vanglas. Aga. Mis värvides seda edasi räägitakse? Mingid kummalised, firmutan tekkinud. Ma ma ei mõtle ütelda, mingid foobiad niimoodi garderoobis midagi rääkida, aga mingid hoopis teistsugused asjad. Hoopis optisid inimene, inimene nii kuidagi. Nurka surutud homse päeva pärast. Ja ikka vanainimese juttu räägin ikka ka ikka mul kõige rohkem on ikka kahju väikestest lastest. Taris tõest, kole kahju, mitte kahju, see ei ole õige sõna, aga talumatult kurb. Ega ei oskagi rohkem, muidu hakkab see virisemine. Seda ma ei salli. Tark inimene ütles, et kui sa ei saa aidata, siis ole parem vait. No kuidas te noortesse näitlejatesse suhtute vaimus, aga ma räägin, et, et, See see, see, see on ikka nii hingele kui ajudele. Nii kosutav. Kui sa kooliajal saad tegeleda nii mitmete asjadega, nii palju näha Festivalid rääkimata maailmast, et saad maailma näha. Noh, nooh, info, kirjandus, see on ja. See ei ole võrreldav üldse. Peale kõige muu, nad on, Nad on kõige paremas mõttes, mulle meeldib noh, avatud. See võib nii totter olla, mis sealt välja tuleb. Aga, aga, aga mulle meeldib, et seal ei ole mingit seda seina, et tegelikult noh, kuidas öelda, et, et hakatakse elus ka mängima, mingeid roll ei ole vajadust selleks. Et isegi praegu praegu, kui rääkida neid lugusid, et jumal moel, mis asja tulid ja kõik need parteisse kutsumiseks ja kõik mind puudutasid väga kergelt. Aga väga väga paljus näitlejad, sel ajal. Issand, kui kole aeg. Hirmus aeg, mida sa pidid tegema, kuidas sa pidid endast üle astuma. Kuigi praegune aeg toodab igasuguseid asju, mida sa pead kaenlas, tule, astume võib-olla tegema ja. Ma tean väga hästi, oli aeg, kus, kus oli häbi reklaamida. Ja kui keegi mulle praegu ette heidaks, et ma olen mõnda reklaami sisse lugenud või niimoodi, mul ei ole teist vastust, ma ei hakka üldse ennast õigustama, ega ma ei arvagi, et ma pean ennast õigustama selles mõttes. Aga ma ostan endale aega. Teistmoodi see on minu kui dešifreerida seda. Sest ja reklaamis makstakse rohkem. Ja selle raha eest ma saan endale aegust. Muudeks asjadeks. Nii et. Need asjad ja. Isegi me varjasime ju, issand jumal, me varjasime. Käisime Krukoviga tegemas mingit keemilise puhastuse reklaami ja tema oli just. Ma olen seda rääkinud kuskil temal just Kingissepa mänginud 100 aasta pärast mais ja meie Ewaldiga mängisime siis seda perekond uinased, kes tahavad Šveitsi. Viia, et ta pääseks tagakiusamisest. Ja, ja samal ajal see film lõppes alles pidi, ta pidi tulema kinodesse ja me pidime minu meelest sõitma Novosibirskisse või kuhu pidime sõitma ja siis salaja käisimegi reklaami, mitte sisse rääkivaid lauseid. Filmisime. Et mina võtan kardinaid ja juura siis riided keemilisse, ütleb, et see on mehe töö. Ja siis tegime selle ära, sõidame Novosibirskisse, Krjukov ütlevad, issand jumal, pärast tuli välja, et Venemaal väga palju, sest me tegime neid reklaame just Venemaa jaoks või NSV Liidu jooks. Kastsin, mõtle kui hirmus sinna ja siis see pidi nüüd siis sinna brokaatiminevana, üleliidulisse, Kingissepa filmides, enne seda näidatakse, kuidas sinuga keemiliste voldiga wind Šveitsi. No need on absurdini ja neid saab rääkida ka nendele inimestele, kes sel ajal elasid, sellepärast et rääkida näiteks isegi väliseestlastele või välismaalastele söand. See anekdoot ka seal mingi tõesti mingi müüt. Näit. See ei ole muinasjutt, see on midagi väga naljakat. Hästi palju naljakat ja sellepärast mulle väga meeldivad inimesed, kes oskavad seda teatud irooniaga ja niisuguse mitte pihku naermist ja irvitamist, salliseda sosistamist, higistamist ja, ja enesekindlat ütlemist, et te elasite sellel lollil ajal ja kõik muidugi pääst, millest sa ei tea midagi. Ja, aga, aga niisugune haavatud määr ja selle aja kohta minu meelest on kosutav tervendav, las ta olla sisserohi ainult nendele, kes sellel ajal elasid. Ega, ega siis rohtudele on ka ju niisugune asi, et mõni rohi mõjub teisele allergia all allergeenina. Miks ma enne noorte kohta küsisin, ma tahtsin sellest ühest ilusast asjast rääkida, mis mis on see kristallkingake, see auhind? Aa, selle kristallkingakestega, vot väga hea, kui sellest saab, vaat jah sellest rääkides, sellepärast et tegelikult ma ei ole mõeldud ainult noortele. Ta on lihtsalt niimoodi praegu kujunenud aastatega niimoodi, et esimesed saed sedelit ooperilauljad. Sest tegelikult on ta mõeldud ükskõik kellele teatri tegeleda, absoluutselt see, kes noor inimene tuleb ja on midagi midagi saavutanud sellel alal, see võib olla krineerias, võib-olla butafoorne võib olla. Kunstnik töötas võib-olla rekvisiitor, see ükskõik alad, mis on teatris olemas. See, see haarab just seda, miks ma sellest räägin, sellepärast et ka mina ei ole selle auhinna autoraud. Tal on niukene. Kes on praegu minust veel vanem, see niukene kunsti, teatri näitlejanna, aga ta on pärit Eestist. Ja meid saatus lihtsalt viis niimoodi kokku, et tema ei saanud sisse nagu minagi, mina ei saanud Panso juurde, tema ei saanud Moskvas, siis tema läks tööle. Vene teatrisse näeksin siis noorsooteatris ja tema oli kustemeeria. Mina olin rekvisiitor alguses, pärast olin krimineeri. Ja, ja, ja sellest ma olen ka rääkinud, et tema lõpetas siis Chucky nomina, lõpetasin Cramo navi juures ja siis me saime kokku ja siis tema oli siis kunstiteatri näitle akadeemilise, kuidas ta ütles mulle akadeemilise punalipu ordeni. Pani mulle kõik tiitlid, eks ma kakada ei olnud, vaatasin ka kõik punalipu ordeni akadeemiline kingisse paneele. Aga nüüd, kus me vanast peast saime kokku ja kui mul oli see õnnetusse 50 aastat, siis, siis ta kinkis mulle need kingakesed. Ja kui me nägime teda, mõtlesin, kallis inimene, sa ju tunned mind, on, ei ole see inimene, kellele seisaksid kuskil klaasi taga kodus ja et kokku mõtlesime asja nain teatri liita, et las nad ise otsustavad, aga et see oleks selline preemia. Et ta ei ole rahaline, küll aga ta on niimoodi, et sind märgitakse ära. Et sa, et sa, sa, sest see no nooruses, et see sind. Et sind osatakse natuke hinnata ja näha, see on, see on suur tõukejõud. Ta ta kuidagi soojendab hirmus, kui see pähe lööb, aga aga kui sa tead, et see, mida sa teed on ikka teel sinna kauniduse poole siis, siis siis siis ta kuidagi toetav olla. Mul on Jodenete siiamaani niimoodi veel kehtib, et sellest, nagu lugu peetaks. Ta on veel üsna üsna ju noor auhind ja paar aastat olnud. Aga jah, ta on kuidagi nüüd läinud tõesti niimoodi, et näitlejatar, et võib-olla siis peaks seda ringi laiendama, ei, ta ei olenud näitlejatele ta minu arust tantsu toonud, ta on lauljatel olnud aga, aga lihtsalt, et ta peaks niimoodi nagu kinnitama, et, et ta just sellepärast, et ta oli see kostimeeria ja mina olin grimeerija ja rekvisiitor ja ma tean omal nahal ja tema omal nahal, kui kui noh, see on nii banaalne ütelda, tähtis. Kõige naljakam on see, et ma ei tea teatris ühtegi tööd, mis oleks loominguline. Inimesed, kes on teatriga ennast sidunud, need on teistsugused inimesed. See on nagu vanasti öeldi, et ma teenin diaatrismitamaid rätta see on teatriteenimine ja, ja kui sa teenid, siis sa, sul on ikka kõik korras, ajudes saadik natuke. Mingi nägemine on seal teistmoodi kuulminega. Ja kui, kui ta nii ei ole, siis, siis ta on nii elusorganism. Ta viskab välja. See on nagu seal sa oled, nikoval on ilus asi, ta on veendunud, et igal inimesel mitte näitlejad ja lavastajad kõikidel inimestel teatris, kes on jäänud teatrisse, töötavad seal. Neil on ka oma kaitseingel olemas. Ja seda kaitseinglit, sa ei tohi päta. Sa, ta võib sulle andeks anda. Aga kui see hakkab korduma ja ta lihtsalt pöörab sulle selja ja sa võid kõik teha pärast, sa võid paraneda, sa võid vabandust paluda, sa võid kõike teha, ta enam võib-olla ei näitagi iialgi enam sulle oma nägu. Ma millegipärast usun sellesse. Et vanaema, vanaema sünti, mentaalsed muinasjutus hakkasid peale Tegelikult oli mul selle hiirelõksuga üks tagamõte veel. Minu jaoks see hiirelõks ikkagi seostub ka Hamletiga. Te olete Ofelia mänginud, kui palju see Mikiveri Hamleti lavastus meeles on? Aastatetagune? Oi, ta on väga hästi meeles, sest tuli väga raskelt. Meid oli kolmufeeliat. Ja. Ta tuli väga raskelt, aga aga lõppkokkuvõttes. Asi oli selles, et minul oli Hamleti hullus, mitte see, et ma oleks tahtnud tahtnud mängida, aga mul oli see üheksandas klassis. Mulle nii kohutavalt meeldis see film Smactonovskiga, kuna siis vormi tead, olid need hirmsad triibulised ja ma ei tea mulle kohutavalt meeldinud need triibulised pluusid ja sinised. No nägu on selline, ei mäletagi sellist vormi, aga meil oli selline oli noh, tähendab oli eriti vene koolides, alguses oli pruun must ja valge põll, eks ole, must põlge valge põll ja püstkrae muide mitte mitte see siis tuli sinine senisel siis oli siis väike krae valge ja suurkrae ja mansetid pidulikul puhul ja siis kammust pulli, valge põll tuli sinine seelik ja triibuline satanist pluus särk. Ja minu meelest oli pidulikkuse puhul valge pluus nimetagi ja mul on kohutavalt ei meeldinud. Ja siis oli veel ilmselt niuke hilinenud puberteediiga k. Hamlet olla, ma käisin nimme sellest tumesinises, tegin nendele püstkrae veel, mis absoluutselt, ise tegin püstkrae siis selle hästi suur valge krae, mis on hästi suur valge mitte ainult pidulikul puhul, vaid kogu aeg käisin, kogu aeg olid valged mansetid. Puukaadrid olid mustaks värvitud, mustad sukad, must põlge, tumesinine, suur krae ja ma ei tea, mis põlgab pooleli. Aga see nii naljakas mõelda, et niisugused asjad olid. Ja, ja ma olin niisugune Hamlet ja niimoodi mõjutas mind. Aga ta mulle väga meeldis ja kusjuures me lapsepõlves käisime seal väel jalgratastega Me elasime rannamõisas suveti. Käisime seal vääna pangal, nägime seda lossi. Isegi vene ajal olid pildid tehtud sellest võimasele harjaski reibas, aga, aga, aga, aga, aga Miki, Härja, Hamletiga. Meil oli seal mitu koosseisu ja kahjuks algselt Me tegime kogu aeg Ulfsakiga. Ja siis Ulfsak läks teatrist ära, läks kinno. Ja siis jäi nagu Juhan, olen isegi pilt olemas, kus mõlemad on kostüümides, Lembit ja Juhan. Ja muidugi Lembit Juhan oli ääretult huvitav, Hamleti hoopis teistsugune. Aga, aga on kohutavalt kahju, et Lembit ei mänginud Hamletit, sest nad olid nii erinevad, noh, nii nagu kõiki. Aga, aga see oleks väärinud mitmekordset vaatamist Hamleti vaatamist. Sest Claudius mängis ka mandri Nickile rikas ja, ja Ita Everi Anne Palu ver, nii erinevad koosseisud. Ta oleks rikkam olnud huvitavam ja jaa jaa. Veljed olid veel Kersti Kreismann, Errigeerave, Kersti Kreismanni, Rita Raave, nii et neid oli kolm. Ma ei kujuta ühtegi näitlejateta, kes ütleks, et Shakespeari mängimine oleks ta Ükskõikseks päi vaesemaks teinud. See on nii meeletu kosmos, nii, nii, nii, nii, nii, nii suur, nii nii, nii võimas, et, et kui saaks ainult natuke kikivarvul tõusta, niimoodi natukenegi näha natukenegi, siis oled juba nagu poeg, ütleb kull mudelit. Ma mäletan, see hiirelõks seal oli kuidagi oluline ja see kogu see näitlejate liin on mulle nagu eredalt meelde jäänud, et seal ei ole neid, näitlejad tapeti seal selle kõige käigus, et see oli niisugune šokk selle loo sees. Kuninga päevas ka sama käik oli aga. Miks ta muidu? On see see aasta kroonika. Ajendit olen veendunud, et kui öeldakse, näitlejad on ajastukroonikas, ei puuduta. See puuduta. Mitte nii ei saa öelda, et kõiki näitlejaid, aga see ei puuduta. Aga võib-olla ikkagi on. Tähendab, see on väga suur vastutus ja väga suur kohustus, aga samas, kui inimene võtab näitleja, võtad seda nii suure, koostasime vastutuse enam nii palju, kui mina olen elus näinud nii-öelda endale ise mingi augu kaevand kõrval, isade kukub sinna auku. See on ikkagi ikkagi ikkagi. Minule tundub, et näitleja on see, kes läheb kuristiku kohal narririietes ja hoiab tasakaal. Ja see tasakaal ongi see, see mõõdupuu. Nii kui sa selle tasakaaluga See ongi pidu, huvitav on ju see, mis paneb värisema. Et need ei. Ja muidugi on need kõige suuremad meistrid, kes ütlevad või teevad niimoodi, et sa arvad, et ma kukun, jään ootama. Ei kukkuma. Aga aga siin ei ole ka salakaval mina praegu tegin nii mudilaga. Need salakavalus on ta ka? Mulle just tundub, et nagu ma enne ütlesin, et et need on kõige jumalik kuumad hetked, kui sa näed, et et ta ei tee mitte midagi. No see on ülevalt öeldud, aga, aga ma olen seda tundnud igatahes no las kõlab see siis nii suureliselt, aga et kui tõesti Sing singi ilmub terve näitleja kehastus nagu selle inimese hing kõneleks, võib-olla ta ise ei teagi sellest. See võib ka hirmuäratav olla, kui ta ise teab. Nüüd muhingakab taadule kohtu. Siin kevadel ja suve hakul me räägime seal natuke teistmoodi aeg draamateatrile praegu, et see suur remont tuleb ja kuidas, kuidas näitleja sisetundesse on? See on, millelt mingi etapi vahe või millalgi millegi lõppvalgus millegipärast tundub, et midagi on ja ma ei oska konkreetselt öelda, aga aga see on see, mis noh, on seotud sinu eluga, mida sa oled näinud. No ma ei saa, ma ei saa ju oma mälu lõikuda tükkideks. Ei seda ma ei mäleta seda oma emale, et annaks jumal, et ma ei mäleta ja kella vaadata. Valesse kohta võin tulla. Aga, aga näiteks kui erinevad Inimeste nägemise arvamused ja pildid on sellest, kas või kui, kui toolid tõsteti välja. Näiteks minul kohe tuli see hirmus pilt ja niuke muidugi kohese põlemine, meeldedraamapõlemine. See oli nii jube. Naljakas, et see tõi mulle sealt mälestustest selle pärast ma sain aru, et kõik on tore, mulle õudselt meeldisid. Natuke šokeerivad asjad mulle meelde kui nad ainult sokk sokipärast ei ole. Aga aga jah, et nad toovad ju. No mis ma teha saan, kui ma selle peale mulle, kuidas sinus halba kohe? Ega asi ole halvas. Et ma halba mainet Ta toob mul ise, ega ma ju ei toodased, ta toob mulle ise selle, see on nagu niisugune oopi kiitmine või huupi laitmine mis, mis tihtipeale toimub. Ai, see on midagi uut, ei saa midagi nii seal midagi, nii hirmsat seal midagi nii koledat. No ja siis mul tekib jah, see jälle see vanainimese, ma ei taha iriseda, aga see ausõna ei ole virisemine. Mis ma teha saan, kui mul on, millega võrrelda? Ja kui mulle öeldakse, et see on uus, on midagi niisugune sümbol ja kõik, anna andeks ma neid sümboleid nägin 76. kaheksandal aastal Poola teatris, nii et sümbolitest ei teadnudki midagi ja need olid tõesti sümbolid, sest keegi mulle nina alla ei surunud seda sümbolitega ei olnud too. Tähendab ega ma sellepärast muidugi ei too pahandada, aga mitte see, et kõik on see saama ja kõik ei ole. Mõningad asjad tulevad nendeni vapustavad, vapustavad. Miks Kodood käidi vaatamas kolm, viis korda. Aga midagi ei ole teha, kui too on lavastus, mis on erakordne nagu nagu olid erakordsed eemaldi ja jaanitööd Vanemuises. Sellist teatrit siis ei olnud? Ei, Venemaal, Poolas see, selle õiguse ma võtan küll endale sellepärast, et ma nägin siis Venemaa teatrite nägin. Nägin ka poole teatrit ja Poola teatril üks vägevamaid Euroopas. Aga need olid tõesti erakordsed asjad ju, ega see ei tähenda, et ma praegu ei sünni vapustavalt palju. On häid näitlejaid, vapustavalt. Muidu jumala eest, muidu jääb selline asi kirun, et keegi ikka meie ajal oli see lumi valgem ja lund oli ka rohkem ja ei, mitte see. Ainult, et võrrelda ka ju palju rohkem, millega. Ei saa ju, ei saa ju unustada, ei saa ju pime ja, ja see nagu seal Otepääl oli, mulle õudselt meeldis see keskrõõmude ajal, Tõnu Kark käis staadionil ja seal kohalikud lapsed võistlesid ja isad-emad olid vaatamas ja ja siis naaber ilmselt küsis naabrimehe käest, tuli hiljem, et noh, et kuidas läks. Meie oma oli kõik, see parem. Aga üritus oli väleedimbine. Nii et tühjalt nii võtit ei ole. Kõige parem. Aga ei ole midagi teha. Keegi Ovelisi. Vahetama. No kui seesama keskea rõõmud sisse tuli kuskil te olete öelnud, et et oleks tahtnud teha keskerõõmud 10 aastat hiljem, varsti tuleb 20 aastat, 20 aastat hiljem, siis oleks soovitav ja 20 aastat jah, et oleks raha siis isegi teemasid oleks nii palju, sest me oleme seda arutanud nii, nii. Mitte ainult Kaie ja Mihkelsoni ja Ülle Kaljuste. Lembit Ulfsakiga, Tõnu Kark, kui oleks küll põnev. Sellepärast et natuke ise viskasime siin niisugust tobedad naljad, Nalja arvatud Lembit Ulfsak, et me kõik oleme siin. Kajakamäel ongi keskea rõõmud, kakskend. Prügimägi aga. No see, see on seesama, mis ma enne rääkisin, et minule küll meeldib hirmsasti. Rääkimata nendest inimestest, sest see oli haruldane filmi filmigrupp haruldane väga lühikese ajaga tegime selle silmi ja hommikust õhtuni. Hommikul tegime hommikusöök siis kohe filmima ja see oli kuidagi õnnistatud. Aeg oli väga ilusad, ilmad olid väga ilus, koht oli oota pääl ja ega see filmi algselt nii kergelt ei tulnud, tal olid hoopis. Teised tegelased isegi olite teine stsenaarium. Stsenaarium pärast muudetud aga aga kõik kõik, kes seal olid eranditult ja, ja isegi kunagi need ei ütle enam kellelegi midagi, aga ta käis väljaspool konkurssi minu meelest kuskil. Festivalil Venemaal, Jaltas või ma ei tea kuskil seal lõuna pool. Jaa. Jaa. Ulfsak teadis rääkida tsoonetski, kes oli Odessas või svasidski, kes oli žürii esimees, siis, siis tahtis pakkusi esimest treenerit sellele filmile. See oli nii ootamatu. Stav täiesti ta Temasele raasugi tigedust viha ei ole. Taunimist ei ole häbiposti naelutamist ei ole ta selles mõttes pretensioonid toaga, samastan, hindagi, tuttav ja igaüks vahedega ja. Kuidagi väga liigutav. No ma lehest lugesin, näiteks suvelavastus ootab ka ees kuste kaasa teete? Ei, kahjuks ma ei tee seal kaasa, sellepärast et mul esimest korda õnnestub see aasta minna venna juurde ja kuna nende helistas mulle mul teist võimalust ei saa olema, sest alati iga aasta ma olen teinud suvel. Ja ma olen kaheksa aastat seda kogu aeg niimoodi öelnud, et tulen, tulen, tulen ja nüüd ta siis helistas, et need on selline võimalus. Aga ma tahan selle võimaluse ära kasutada. Ja ma loobusin kõikidest oma suvetöödest ja, ja ja mõtlesin, et kui ikka teatril remont, siis olgu mul ka siis natuke ajude remont, jah. Et peab ka ennast natukene remontima, natuke ringi vaatama, mis mujal toimub. Maailmas. Jah, see, On see mingi ebakindlus ka, et see remont ja noh, see on nagu nagu teine kodu ikkagi, või see, et maja on kinni ja isa sisse pikka aega ja kõik see niisugune Aga eks ta oli mitmetpidi. Ma arvan, et on vaja mingit niiskust. Ma ei taha öelda ajuloputust, see on nii ebameeldiv, aga aga mingit aega tuleb võtta, et natukene mõelda. Sest kiire, kiire, kiire, ma ei kurda kunagi ja jumal tänatud, kogu aeg, ainult tõesti tänan jumalat ja saatust. Et mul on tööd olnud. Aga näiteks sügisest siiamaani siis kuni 30. aprillini praktiliselt. Sa oled kogu aeg. Koguneb aastatega see võim mitu võimalust aega maha võtta. See peab olema sellepärast, et selliseid hetki on väga vähene, kuna, et ma nägin seda musta kui olen seda näinud või, või sain loomaaeda minna või kuulsin suurepärast kontserti. Nüüd tänu tänu ühele tuttavale, ütles, et mul on pilet üle, et kas sa saad tulla. Ja siis ma ehmatusega mõtlesin, et pole saanudki ise sellega tegeleda, et ma ise võtan, et kui praegu saatus oleks pakkunud neid variante. Ma poleks iialgi võtnud seda maja, seda teha, seda teha seda 100 asja. Aga peab lihtsalt leidma selle aja. Sest ega kusagilt Seda enam, et aeg ja elu pakub nii palju praegu võimalusi siin. Jah, televiisor on hirmus asi, aga aga kui ainult vaadata seda loomade saadet, issand jumal, seal. Elada viiekümneaastaseks ja näiteks jäänidest ei teadnud. Issand jumal, see on ju hirmus tegelikult natukene mingeid teadmisi võiks ju olla. Te teadsite seda, et igal sõbral oma musta? Ei no see on ju vapustav. Igal sõbral on oma muster ja, ja lapsena ta juba siis teab oma ema, must. Müstika täierg. Siis ma sain aru, et miks inimesed ütlevad, et need on seal need kuidas neid nimetatakse. No ühesõnaga, halvustavat sõna igasugused teiste rahvuste kohta, et need on need Kilid ja need on need ja need on need niimoodi sõprade kohta, kui ka see ei ole. Kõik on erinevad, igaüks väga täpselt teab, kes ta ema. Nii et enne kui need mõtlesin Või kõige paremad emad on, ma ka ei teadnud. Et meil on mõlemad suguorganid teadnud, üks vanimaid üldse liike maailmas. Ei teadnud, naeravad, söövad seda raibet Kilimanjaro lumest, mul Hemingway ei meeldi, et kogu aeg teda häiris. Peakangelast sääni, karja ja naeriagi. Issand, no niisugused vapustavad emad, niisugused, mis nad kõik, nad on ju neil patriarhaat. Neil ju naine juhib ja tema tütar siis on seejäreltulija. Ja kui emaga peaks midagi juhtuma, kohe kistakse tütart tükkideks. Ja siis hakkab võitlus jälle kahe uue. Niisugune ajalugu on niisugune kõik, kõik, kõik, kõik. Vot sulle Mäketi kuningas liiri. Ja te olete üsna palju ka kuuldemängudes mänginud, kuidas teile raadioteatritöö meeldib? Kõik tööd, kõik tööd, mis on diaatri, lähedased tööd, kõik, kõik on suurepärased, isegi rekvisiidid tegemine on suurepärane töö ja, ja isegi kui, kui midagi koos grimeeriaga leiad, seal see on, see on ka nii nii vapustav leid, kui tõesti õnnestub. Aga raadiokuuldemängud on ju sellepärast eriti küll vanasti, kui tihti neid lavastusi? Sa said ju mängida näiteks? Ma pole kunagi elus Noorat mänginud. Aga. Jah, ma mõtlen, et Jüri järveti ka Jüri Järvet mõned Harris lavastuses laval olnud, aga seal raadioteatris ma olen siiski rohkem kohtut üldse vanade näitlejatega, tänu sellele ma sain ju kaatia valvega seadme Ja rääkimata sellest, et sa said kokku jälle teiste tead näitlejatega see on ju ikkagi erinev keel natukene ja siis sobivus ja sobimatus ja. Jumal. Folknerit. Reekviem Nonnale ja niisugused lavastused pole teatriski saanud nii nii, nii, nii võimsaid asju. Aga aga? See see on, see on ka niisugune. Rõõm, mis jäigu kuidagi sinna aega. Sest praegu väga harva viimane, mul oli tooreguga Ekremoris hästi lõbus, hästi rõõmsameelne tegemine, mulle hirmsasti meeldis seal väga palju asju sünnib ju kohapeal ja vahendid on teised. Ja, ja kui natukene niimoodi väike paus või niimoodi, kui seal edasi midagi ja teised teevad, kui sa näed neid nägusid, see on hoopis midagi muud. Hoopis midagi muud, väeti, niisugune salaunistus olnud, et kui saaks, kui on niisugused noh, lausa tele või raadiolavastused et saaks varjatud kaameraga võtta. Ja kui palju seal rõõmsaid hetki. Sest ajalimiit on ju väga lühike ja tuleb hästi kontsentreeritult teha. Ma ei teagi mõistjate, küsige.