Kooliraadiol on valmis saanud 10 küsimust helilooja Jaan kohale. Ja praegu olemegi siin stuudios gruppe Tallinna kooliõpilasi, kes kohe hakkavad jaan kohale küsimusi esitama. Palun, esimene küsimus. Kui veel väike olin ja täiskasvanud, küsi hipi, kelleks tahad saada. Midagi, vastasite neile. No vot kui ma olin umbes sama suur nagu praegu teie olete siin, siis ma elasin Tartus botaanikaaias, botaanikaaed on seal Emajõe ääres ja Emajõel, tol ajal oli väga palju paate ja seal oli üks kaunis suur sadam, kus oli hästi palju mootorpaati, soli, onu, reederi, sadam. Mulle meeldis lihtsalt seal käia paatide juures ja vee juures. Ja sai vahest paadiga sõita ja siis ükskord küsiti minu käest, et poisid, kelleks saada minu suurem unistus tol ajal oli, et ma tahan linnapeaks saada. Sest linnapea oli minu arvates kõige suurem mees üldse terve Tartu linna kohta. Ja sellest ajast mulle jäigi nimeks linnapea seal. Ja vot pühapäeviti nüüd rahvas, kõik vanemad inimesed ja lapsed ja tulid sinna sadamasse ja siis tema siis vedas neid linnast välja, rohelisse suvitama. Ja ükskord oligi niiviisi jälle ühel pühapäeva hommikul onu, reedel suure niisuguse suure pasunaga, seda nimetatakse ruuporiks. Ruupori hõikas seal kõvastist, kui niiviisi läbi plektor võidutses, hästi, kaugele-kaugele kostab seal kõik, laevas tarvitatakse just rootorit. Tema siis hõikas ka That's järgmine mootorpaat seal jänesele või Kvissentali, need olid need kohad Tartus sõita tuli väljud seal 10 minuti pärast, et astuge kiiresti, astuge kiiresti ligi, et muidu jääte sellest paadist maha. Kutsus inimesi ja inimesed siis kaugemalt tulid. Ja nüüd ühel päeval hommikul, ema oli Gaming pannud ilusti riidesse ja ma seal ka suure parve peal seal ikka vaatasin ja seda asja ja järsku üks lennuk seal sõitis üleval ja mina istusin seal pingi peal, seal oli orkester, tal oli tihtipeale pilliorkester parve peal, et veel inimesi juurde meelitada, et muusika mängis ja vaatasin sealt üle selja, seda lennukit. Vaatasin, vaatasin, vaatasin nii kaua üle selja, kuni üle selja vupsti, kukkusin vette. Ja nii reeder siis nüüd nägi, et mina olen vees, aga ta ei teadnud mu nime ja siis hõikas läbi ruupori. Linnapea kukkus vette. Läksime meeletu paanika lahti, kõik hakkasid otsima, kus see linnahall, kes oli lind veest välja tõmmates, selgus, et see linnapea oli üks väike poiss. No vot niiviisi tol korral mina unistasin hoopis linnapeaks saamisest. Kas teil oli oma lemmikõpetaja? Muidugi oli nii nagu teilgi on ju kindlasti terve rida tunde nihukesi, toredaid tunde, mida te ootate ja tavaliselt ikkagi need tunnid, mis teile väga meeldivad. Nende õpetajad hakkavad teile meeldima. Aga hiljem juba, kui ma ülikoolis see tähendab konservatooriumis õppisin ja siis oli mu lemmikõpetajaks minu enda professor, kelle juures ma õppisin heliloomingut. Temaks oli professor Heino Eller, tema oli väga täpne, väga nõudlik, väga korrektne alati ta arvestas sind, ma mäletan näiteks esimest tundi, kui ma läksin professor Elleri juurde, kirjutasin ühte teost ja viisin selle sinna. Seal oli terve pikk algus. Mul juba kirja pandud, Eller vaatas selle siis läbi ja. Midagi ei ütelnud, ütlesin, et noh, paneme üks suits, siis ta põleb. Oota, las ma nüüd vaatan ka, kui ma tunnist ära tulin siis seda lugu enam mul ei olnud olemas ja tuli jälle uus lugu teha, kui nii pärast neid mõtlesid selle asja ilusti järgi, olid täiesti temaga nõus ja, ja hiljem kui see lugu siis juba tema käe all sai uuesti valmis kirjutatud ja siis kõrvutasid seda esimest varianti selle variandiga, mis siis kirjutad, oli, siis hakkasid taipama, et näed, et kuidas ma üldse nii rumal võisin olla ja niisuguse muusikaga tookord tundini range nõudlikkuse hea maitse kasvatamine. Kõiki neid omadusi muidugi ei oskagi kohe nii korraga nimetada, sest et selleks peab tema juures õppima, et aru saada, mida tema annab enda õpilastele edasi. On teil olnud suuri eeskujusid? Kahtlemata on, sest et see on ju päris loomulik nähe et igal inimesel on omad eeskujud, võib-olla et ühel on suuremad, teisel väiksemad ja olenevalt ka sellest, missuguses valdkonnas need eeskujud on. Minul on olnud eeskujusid kõige rohkem ikkagi muusikas iga toreda pala või muusikaloo autor on mulle alati olnud eeskujuks. Heast muusikast. On alati midagi õppida või, või midagi meelde jätta. Näiteks Eesti heliloojatest on mulle väga eeskujuks olnud mu oma õpetaja, professor Eller, samuti Eduard Tubin, väga meeldib Ungari helilooja partuk. Oman kaasaegsele ütlemisviisile. Aga muidugi, ega see ei ole kõik, nagu ma juba ütlesin. Ma rõhutaks veelkord iga hea teos. Missugust muusikat hakkasite varem kirjutama kas lastele või täiskasvanutele? Peksti oma tegudest Gide ära teile ikka meeldib rohkem nagu see, mida teevad täiskasvanud. Minul oli küll omal ajal, kui ma nii suur olingu teiegi alguses ikkagi esimesed teosed mõeldud nii-öelda ka muusikas täiskasvanutele aga samal ajal ka võrdlemisi varakult laste muusikat kirjutama. Esimesed teosed, mis ma kirjutasin, olid klaverile, oli üks niisugune pala nagu rünnap. See oli just kohe nii vahetult pääle sõda kirjutatud, aga lastele. Esimeseks, mis ma kirjutasin, oli Tartus niukesed korreograafilise stseeni mis ka lavastati Vanemuises, selling, pantomiim, nõiutud kingad, Põltsamaa liberetole kirjutatud, see oli lugu ühest kuningatütrest ja tema kingadest ja umbes Tuhkatriinumoodi ja samal ajal ka Ma kirjutasin mõned laulud. Nendest võib-olla et üks, mis kõige paremini välja tuli, oli lastelaul Mart Raua sõnadele. Hiljem, kui ma konservatooriumis õppisin heliloomingut, siis seal ma kirjutasin pioneerilaulude tsükli pioneerid suvel Manivald kesamaa tekstiga ja veel üksikuid laule. Sellest ajast on pärit Buratino raadiokuuldemäng ning sellest hiljem aja jooksul nagu Ma usun, te olete nukuteatris näinud, kasvasid välja kaks Buratino reisi. Üks oli siis kuu peale reis ja teine oli ümber maailma. Ja siis kirjutasin veel võib-olla lastele ühe niisuguse suurema töö kantaadi meie päevad. Selle teksti autoriks oli Ingvar Luhaäär, Viljandi noor koolipoiss, see kantaat oli kirjutatud Jaan Tombi nimelise kultuurihoone poistekoorile. Üks tuntud laul on sünnipäevalaul. Selle laulu teke oli nii, et vot üks kord lasteraadiotädid kutsusid mind üle, et Jaan kohad, vaat nisuke lugu on, et meil on vaja sünnipäevalaul kuus. Ükskord pühendati üks lasteraadiosaade sünnipäevalastele õnnitluse lauluks oli vaja sünnipäevalaulu. Nii see laul tuligi. Ma olen päris palju kirjutanud veel kuuldemängudele, mõned nukufilmid ja veel muidu teisi teoseid lastele. Kuidas teil tekib mõte uue heliteose loomiseks? Oi, see on hästi keerukas lugu. Seda kohe nii ei oskagi seletada. Aga katsume kuidagimoodi, võib juhtuda näiteks niisugune asi, et teil oli õpitud, aga kuidagi ta ei osanud seda ennast selgitata ja saidi paha hinda. Te olete pärast tujust ära, niisugune meeleolu muutus, suur erutus kunstis nimetatakse ta emotsiooniks. See on võib-olla teile üks uus sõna. Aga ehk jääb meelde, sest et edaspidi te kohtate seda sõna hästi palju. Emotsioon ongi siis niuke suur erutus, tundemaailma, suur erutus. Et näiteks ma tooks ühe vastupidise näite, et ütleme, teile tuleb külla mõni tuttav või tädi või onu ja toob teile hästi suurepärase kingituse. Mida te vaikselt iseni lootsite ootasite. Ma ei tea, kas ikka on võimalik. Ja siis, kui ta selle asja kätte saate, teil on hästi hea meel, teil on suur rõõm saadud asjast seda suurt rõõmu võiks jälle nimetada emotsiooniks. Ja sellepärast võikski rääkida niisugustest emotsioonidest nagu kurbusest, rõõmust, kahjutundest, niisugust kordaminekust. Ja see oleks võib-olla, et võiks öelda, et niisugused sisemised emotsioonid võiks ka rääkida veel, ma ütleks välistest emotsioonidest näiteks ütleme loodusest. Olete te näinud, kui toredasti päike läheb, looja alati, kui taevaserv hakkab punetama, eriti mere ääres, kui ta siis sinna vette sisse kukub, ainult lainetust ei tule pärast. Vaat see meeleolu tunnemist, seda vaadates saate, see on ka emotsioon. Möödunud aasta oli see suur torn. See tekitas niisuguse hirmu, emotsiooni, eks ole, eriti kui metsas olla ja nüüd emotsioonist arenebki, kui sinna juurde veel lisada, nüüd need oskused, mida helilooja on õppinud. Ma ei räägi, mitte et oskab noodikirja, vaid seal on terve rida muid muid asju, mida tuleb kõik õppida, teatud analoogia võiks leida, ütleme ükskõik missuguse meister mehega, kes vaadake, kui osavalt tema käsitab enda tööriistu, helilooja tööriistad ei ole mitte niuksed käegakatsutavad, vaid need on niisugused teatud mõisted, teatud arusaamised ja tema siis oskab neid asju käsitada. Ja kui nüüd need juurde panna ja sinna juurde veel tubli annus fantaasiat, no siis on juba võimalik komponeerida. Ja vot muusika iseärasus ongi selles, et muusika rajaneb ainult emotsioonidel ja tema ülesanne ongi tekitada, kui teda kuulata, et ta tekitab teis mingisuguseid nihukesi tundeid, näiteks konn, nukker, kurb muusika, siis te muutute kani nukraks, tähendab, ta sai kurva emotsiooni. Kui niisugune hästi rõõmus, tore särtsakas muusika siis kohe niisiis enesest jalg hakkab ka kepsu kaasa lööma ja, ja seal on juba nihuke rõõmus emotsioon. Ja vot muusika iseärasus just kunstis ongi selles, et tema rajaneb emotsioonidel nimetatakse laulu, õhtu saabub, see on Heljo Männa sõnadele kirjutatud tõukejõu selle laulu kirjutamiseks. Ma sain Laulasmaalt, seal on hästi ilus suured kivid, kivine rand, mets kasvab kohe otse merre. Sihuke lahesopp, kes siis päike enam ei ole üleval, vaid Rebane all silmapiiri lähedal juba siis on nii tore seal rannas olla, seal suurte kivide vahel vaadata. Vesi on vaikne, vaikne linnukesed veel õhtu otsivad toitu ja see tekitas minus niisuguse õhtune elu-olu küljest. See laul siis k on tekkinud. Nüüd, kui lubate, on laste raadiost üks konkreetne küsimus. Nimelt, kas lasteraadio teeb õigesti, et ta oma kontsertitesse ei esita biitmuusikat, mida lapsed siiski soovivad? Kuule? Aitäh minu arvates teeb ta kindlasti õigesti, sest et biitmuusika onu moega kaasas olev nähtus. Ja pealegi tekiks ka niisugune küsimus veel, et kui me lastesaadetes hakkame mängima nii-öelda, mitte lastele määratud muusikat, siis kaob lastesaadete mõtte ära ja mida siis lapsed lõpuks siis kuulata saavad, veel on väga toredaid, väga ilusaid lastelaule kirjutatud ja kirjutatakse veelgi. Ja. Ma usun, et teil oleks samuti kahju, kui te nendest lauludest ilma jääksite Palun jutustage ideest heliloojate liidus. Heliloojate liit on ühiskondlik organisatsioon ja heliloojate liit ühendab endasse kõiki heliloojaid. Muusikateadlasi heliloojate liidus on praegu 67 liiget, nii et sellest järeldub, et meie vabariigis elab ja töötab 67 heliloojad muusikateadlast üks kord nädalas. Teisipäeva õhtuti toimuvad arutluskoosolekud, kus heliloojatele antakse võimalus tutvustada oma teoseid kolleegidele. See oleks esimene arvamus autorile, sest et iga kunstiteose puhul ja ka igal loomingu puhul on väga oluline ikkagi teada saada, mida mõtlevad. Kas teil on mõni eriharrastus? On küll see on kalapüük. Mulle väga meeldib kala püüda. Ja just rohkem spinninguga kui õngega. Mida arvate praegustest kooli õpilastest? Raske vastata, sest et mulle üldiselt väga meeldib noorsugu ka need, kes veel koolis ei käi. Teie kooli õpilased, olete niisugust elavad, elate hoopis uuel ajastul, tehnilisel ajastul, kus juba on käidud kosmoses ja lähematel aegadel maandutakse juba teistele planeetidele. Meeldib ka see, et, et teised niisukest palju energiat, särtsu, teotahet ja vähe aega. Missugune on teie kõige suurem soov? Minu kõige suurem soov oleks, kui ma saaksin olla sama vana kui teie, et uuesti otsast mahlakat. Kelleks te siis oleksite, kui te saaksite otsast peale alata? Eks ikkagi katsuks selleks samaks saada, kelleks ma oleks ainult kuidagi tahaks kõike seda veelkord jälle uuesti läbi elada, omaks saada.