Soovin teile, kallis reha, päts palju tugevat tervist, laager meil palju laule, et saaksime neid laulda, et nendes palju rõõmu tunda. Palun jutustage, kus ja kuidas möödus teie lapsepõlv? Minu noorusmaaks on Tartu linn, kus sündisin ja ühes kasvasid. Kõik minu nooruspõlve paremad mälestused on seotud selle armsa koduse linnaga. Elasin tagasi hoidlus töölisrajoonis, kus oli palju lapsi nii poisse kui tüdrukuid, kelle vahel kujunes elav omavaheline suhtlemine, mängud, mitmesugused üritused abistavat tööd vanematele inimestele ja nõnda edasi. Seetõttu oli elu huvitav ja mitmekesine. Kehakultuuriüritusest harrastasime suvekuudel innukalt ja isegi ülikülluses ujumissporti, talvel aga uisutamist. Või nagu tollal öeldi, Tritsutamist. Isa, elukutselt mööblitisler oli isetegevuslikus korras innukas laulumees ja kuulus mitmesse Tartu paremasse koori. Tema ilus sameti ilmekas bassihääl kõlab veel praegugi minu kõrvus paitavalt. Eks see oligi tõenäoliselt esimeseks äratuseks kuusikale. Seda enam, et isal oli tavaks mind pühapäeviti lauluharjutustele kaasa võt. Seal siis istusin üksinda kusagil nurgas ja neelasin iluhelist. Kooliaeg möödus nagu tavaliselt, see tähendab kõigi nende heade vahedega mis ikka esile kerkivad sellises kirjus ja omapärases miljöös, nagu seda on koolielu. Minule isiklikult tähtsaks ürituses oli see, et hakkasin kooli ajal süstemaatiliselt ka klaverimängu õppima. Muidu võrdlemisi rahulikult kulgeva koolielus olid ärevamaks momendiks muidugi kevadised eksamid, mis meil toimusid erakordse nõudlikkusega. Iga eksami eel, need toimusid tavaliselt kooli suures aktusesaalis. Kogunest poisid klaveri ümber, mängisin siis Gaudeamus ja kõik püüdsid innuka kaasalaulmisega sellest just julgust ja kindlust eksamiks ammutada. Eredamaks lõiguks koolielus olid kevadised koolipeod, mis tõid palju erutust ja uusi suhteid. Missugune oli koolipidu siis, kui teie kooli õpilane oli? Tehing koolipidu oli siis üheks tähtsaks sündmuseks koolielus. See toimus vaid üks kord aastas hakati ette valmistama juba sügisel. Selleks õppinud selgeks mõni näidend, milles ka neidude ja naiste osi mängisid poisid ise. Õpiti ära poistest koosneva segakooriga mitu laulu. Ka poistest koosnev puhkpilliorkester täitis vahvalt oma osa. Kui siia lisada veel deklamatsioonid, siis tundub, et eeskava oli küllaltki sisukas. Eeskätt trükiti tavaliselt soliidselt volditud Leica tongil mille lõpplehekülg oli pühendatud koolipeotantsuprogrammile. Selles oli kindlas korras loetletud kõik keerutusele tulevad tantsud, Falls papiljon, polka, padespaan, Tiroliend niiskust. Juba kooliaasta sügise meestelt. Poisid klappisid omavahel raha ja komandeerisid esinduslikuma kaaslastest Tartu tantsuõpetaja juurde. Peotantsukursustel kus sa kõik vajalikud tantsud põhjalikult läbi töötas ja omandas. Niipea kui tal mõned tantsud juba selged olid, organiseeriti tema juhendamisel koolis poiste omavaheline tantsukursus. Igatahes koolipeol, millest osa võtsid ka teiste koolide kutsutud tütarlapsed. Poisid näitasid end igati vahvad kavaleridele ja tantsumeestena. Kui nüüdiskoolipeol ja tütre lapsed ilmuvad minikleidis ja poisid moodsa liigilises piduülikonnas siis tollal nii poisse kui tütarlaste Pyoriks oli koolivormirõivastus nii koolipidu juba väliselt erines tunduvalt kõigist muistsele laadsest üritustest. Kutsumata külalised, kontvõõrad, nagu neid nüüd seal sageli on luusimas pidumaja ümber ja piduleminejaid tülitamas isegi hulikaanitsemas, tollal üldsegi tulud kõnes. Pidu oli kinnine ainult kutsutud külalistele ja see kindlustas talle soliidse ilme. Koolipeol lõpetus märgiks oli tavaliselt kaerajaan, mida sistantsitega erilise Veeveelikkusega ja seejärel mindi laiali rõõmsas. Isegi ülevas meeleolus. Mida arvate praegustest kooli õpilastest? Praegused kooliõpilased minu aegsetega võrreldes tunduvad mulle vabamana oma käitumises ja vaest elurõõmsam aina kuid vähem viisakamana. Ka õpetaja õpilaste vaheline distants näib praegu väiksemana ja üldse kooli õhkkond demokraatliku Wana vastandina dolla rangusele õppehuvid näivad praegusel õpilasel ajuti pealiskaudsem ana kui tollal. Mis on seletatav Aradas sellega, et hariduse kättesaamine on nüüdisajal märksa lihtsam ja kergem kui siis mil see oli suure majanduslike raskustega seotud ja nõudis tohutut pinget, mis andis asjale väga tõsise ettevõtte ilme. Kas te laulsite koolikooris? Jaa, palun, jutustage, kuidas valmistuti siis laulupeoks? Koolikooris olen pidevalt kaasa laulnud algul soprani või nagu tollal löödi diis kant. Esinesin isegi koolipeol soprani soologa laulus sipelgas rohutirts milles bassipartiid laulis üks lõpuklassid ise, Taelne noormees. Hiljem peale häälemurret asetati mind kooris meeshäälterühma ja töö jätkus. Laulupeost kooli kooriga osa ei võtnud, seepärast polnud ka sellekohase ettevalmistust. Kas teil oli suuri eeskujusid? Esmajoones on alati suure lugupidamisega suhtunud oma vanematesse eriti imestunud oma isa, kes lihtsa, kuid palju lugenud mehena oskas nii omasuguste seas kuulge haritlaste seltskonnas keeruka maski diskussioonist osavõtt Kosenud julgelt selgelt ja ilmekalt väljendas. Muusikaalastest noorpõlve kiindumusest võiksin nimetada tollal moodsaimat vene heliloojad Screbinid ja meie oma Mart Saart. Mind paelus nende väljenduse originaalne eetilisus. Hiljem olen jälginud huviga kõiki eesrindlikud ja edasiviivat. Miks neile on meeldinud kõige rohkem just lastele muusikat luua? Tõenäoliselt on selles süüdi asjaolu, et olen pedagoogina kaua aega töötanud laste ja noorsootöös ning sellest tekkinud otsesed vajadused. Ühest küljest aga huvi laste mõtte- ja tundemaailma vastu, teisalt konvendi juhtinudki. Lase muusikalisele teele. Kas kuulate lastesaateid ja loetega lastekirjandust? Võimaluse piires kuulan last, saated meeleldi, neid on olnud üsna häid ja huvitavaid. Kuid ajuti mind kipub häirima esindajat Nende artistide ebaloomulik utreeritud kõnetool, mis arvatavasti tahab olla lapsega mees, on juba ajast ja arust. Selles mõttes ma meeleldi jälginud televiisoris Ruth Perametsajutustusi, mis paeluvad oma haruldase loomulikkuse ehtsa lapsepärase ja soojusega. Kuulun isegi tähekese pidevate tellijate ja lugejate hulka ning olen sealt endale rohkesti head materjali pistamiseks saanud. Klassikust mainiksin Beethovenit, kes mõjub suristiivselt oma kõrge ideerisuse sisulise sügavuse väljendusi julguse, omapäraga ja Tšaikovskit, kes paelub oma kaasakiskuva emotsionaalsusega. Kaasaegsest, tunnen erilist huvi Ungari heliloojate partoki ja koday loomingu vastu eriti selles esinevate huvitavate leidude tõttu rahva muusikalisel baasil. Minu lemmikkirjanikuks on Lev Tolstoi oma laiahaardelise tõepärase sügava elutunnetusega. Romero Laan oma erksa kunstimeelega Johan pojer oma huvitavatiivistiku intrigeerivat arvutustega inimelu probleemidele. Kust saite mõte luua lasteooper Kaval-Ants ja Vanapagan? Lasteooperi Kaval-Ants ja Vanapagan loomise algsädemeks on arvatavasti asjaolu, et see oli esimene näidend, mida oma ihusilmaga poisikesepõlves nägin vastvalminud Vanemuise teatris. Ja mis sellisena tugeva mulje jättis. Selle sädemega süütas 50 aastat hiljem Kaarel Ird kes minule oma huvi avaldas selleteemalise lasteooperi vastu. Mis siis muud, kui astusin ühendusse tuntud dramaturgi Säreliga libreto asjus? Asi läkski käiku. Mul on hea meel, et ooper on Vanemuises läinud juba ligemale poolsada korda ja hea vastuvõtu osaliseks saanud. Missugust eesti heliloojate lastele loodud teost te peate kõige õnnestunum maks ja mille kallal olete ise töötanud viimasel ajal? Eesti Hitle õde, lastel loodud kapitaalse mass teostest pean kõige õnnestunum maks Juhan Aaviku sviiti orkestrile laste sõbrad, milles autor on meisterliku oskuse hea maitse ja Graceersusega ära kasutanud oma rohkearvuliselt lastelaulude temaatikat. Kaasaegsest töödest tõstaksin esile Eino Tambergi 17 klaveripala lastele, mis äratab tähelepanu oma huvitava värskelmisega Vellenz laadik karakteersusega. Oma hädise tervise juures viimasel aastal pole ma kahjuks olnud mingi kapitaalsemat teose juurde asuda. Siiski minul läks korda restaureerida Henrik Visnapuu muusikalise muinasjutumaa-alused muusika. Üldiselt olen aga tegelenud rohkem lühilauludega lastele peale otsese tarviduse, nende kirjutamist tunduvalt põhjustanud ka see, et meie noorte sõbrallikelt luulemeistrilt nagu Ellen Niit, Heljo Mänd, Uno Leies, Kalju Kangur, Ralf Parve, Kersti Merilaas, Juta Kaidla, teised on viimastel aastatel avaldatud rohkesti värske ilmelisi helisevaid laulutekste, laste temaatikas. Nii olengi viimasel ajal kirjutanud enamasti laste- ja mudilaskoorid. Valikkogu sellest ilmub tõenäoliselt lähemas tulevikus Kadõlkis. Ulatuslikumaks teeks, selle kõrval on aga haridusministeeriumi poolt antud ülesanne laulikud õpikute ja töövihikute koostamiseks üldharidusliku kooli kõikidele klassidele. See on kestev töö, mis on planeeritud mitmele aastale. Teostame seda koos Heino kaljustega. Esimene raamat on ilmunud haruldast suutseks igal aastal vähemalt üks uus raamat välja anda.