Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ja alanud on tund kurioossete lugudega. Tänase loo peategelane on üheksakümneaastane vanaproua, kes elab USA läänerannikul Californias täpsemalt ühes kaunis väikelinnas, mis jääb San Francisco ja Los Angelese vahele. Selle 4000 elanikuga linnakese nimi on Karmel paises c. Ehk lihtsalt Karmel. See omapärane linnake on kuulus mitte ainult oma väga hea kliima poolest mitte ainult oma kuulsate elanike vaid erakordselt loomasõbralike seaduste poolest. Näiteks tohib seal oma neljajalgseid sõpru kaasa võtta nii kohvikutesse restoranidesse. Kui rääkida kuulsustest siis filminäitleja Clint Eastwood. On olnud isegi Karmeli linnapea. Selle linnakese lähedal veedab oma vanaduspäevi üks eelmise sajandi kuulsamaid meele lahutajaid kes oli kaunis nii ekraanil kui kontserdilaval võlus publikut nii televisioonis kui raadios. Täna eelistab ta end esitleda kui Clara kapelhoffi, millest perekonnanimi ongi tema sünnipärane ja Clara tema eluaegne hüüdnimi, millega vaid kõige lähedasemad sõbrad teda kutsusid. Tahtmata oma saatest teha mõni modurniiri, annan teile järgmise muusikapalaga mõistatuse lahendamiseks aega. Kellest siis täna kurioossed lood räägivad ja see saate avalaul peaks meie keskealisele ja vanemale kuulajale ikka väga tuttav olema. Seda muidugi ainuLõhmuse ja Georg Otsa esituses. Siinaga originaal. Tuleb ju omaaegsetest soovi kontserditel tuttav ette ei mängida, trombooni ei flööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma neiule kammipilli polka, mille esitajaks meie tänase saate kangelanna Doris Day. Ja neil kaugeil viiekümnendail vaatajat temast kuulsamgi sloveeni juurtega Ameerika polka kuningas Franki Janukovitš. Ma arvan, et see lauluke oligi kui mitte esimene siis üks esimesi turistilaule, mis eestikeelsena meie kuulane jõudis hiljem juba teised ja hoopis kuulsamad. Kui kõigest ikka järgimööda. Kui ütleme norist ei, siis on see eelkõige särav karjäär läbi viie aastakümne algul orkestrite solistina, siis kinoekraanil ja televisioonis. See on ühe kauni blondi naise pikk elutee sugugi mitte alati ülesmäge. Siingi on omad tagasilöögid ja pettumused. Tan matnud oma neli abikaasat ja ainsa poja. Ta on olnud rikkuse tipul ja finantskrahhi äärel. Täna on turist ei elu seotud tema loomakaitse fondi laiahaardelise tegevusega. Ja ega tema elukoha Karmeli linnakese loomasõbralikud seadused sündinud ka ilma tuurise poolse lovi tööta. Niisiis peaksime tänapäeval rääkima vist kõige enam Torist teist kui tulihingelisest loomakaitse aktivist. See ilmselt nii ongi. Kuid eelmise aasta lõpus sai šarmantne daam hakkama seni ületamatu trikiga. Oma 90. sünnipäeva eel andis ta välja oma 29. kauamängiva heliplaadi May hard mis tõusis isegi Briti edetabeli esikümnesse. Olles ausad, pole muidugi kõik selle plaadi laulud eelmisel aastal salvestatud. Kuid nad on kas seni ilmumata lood, mis uuesti kokku mängitud või lausa uued. Millisena kõlab turist ei, täna on võimatu öelda, sest lavategevusest on ta otsustavalt eemaldunud. Kuid üks kaunis ja tähenduslik laul tema uuelt heliplaadilt küll jorsubiootiful. Ja kas pole kaunis kasvõi see, et selle plaadi tõusmine edetabelitesse tegi Torist teist ajaloo kõige vanem artisti, kes oma uute lauludega tabelite kõrgust on suutnud. Selles laulus on vanem ja elukogenum Torist ei kui me teda tavaliselt oleme harjunud kuulama. Tema kaubamärgiks oli ka lai naeratus, senine mõnus naabritüdruku äratundmisrõõm ja puhas kaunis hääl. Kui minna päris alguse juurde, siis olen veidi kimbatuses. Enamik teatmik annab Dorise sünniaastaks 1924 kuid tema biograafid on väitnud, et nüüd on ta otsustanud tõe päevavalgele tuua ja oma tegeliku sünniaasta avaldada. Ja see on 1922. Miks ta end oma karjääri algul kaks aastat nooremaks tegi? Pole raske mõista. Ikka selleks, et olla show business i karmis konkurentsis noor. Tema pole sugugi ainus, kes oma sünniaastatega mänginud on. Nüüd, olles soliidses eas, on jälle kasulik end näidata just nii vanane, kuidas need on. Ja kas ei tundu teilegi sümpaatne. Et täna räägime üheksakümneaastasest vanarauast. Sündis Norris meri kapelhow kolmandal aprillil 1922 Cincinnati linnas Ohio osariigis. Tema vanemad olid mõlemad saksa immigrandid. Isa William muusikaõpetaja ja koorijuht, ema Alma-Sofia koduperenaine, kelle kunagise lemmiku Toriscenjoni aux pere ainus tütar oma eesnime sai. Doris oli kolmest lapsest noorim. Tema kahest vennast üks suri enne Dorise sündi ja vend pool oli mõned aastad vanem. Dorise vanemad läksid mõni aasta pärast tütre sündi lahku ja koos vennaga jäi ta ema kasvatada. Plika heas huvitas Torist vaid tants. Ta oli oma partneriga oodatud esineja paljudel kohalikel üritustel. Kuid 1937. aasta sügisel toimunud autoõnnetuses murdis ta oma jalaluud ning mõttetantsijakarjäärist tuli maha matta. Luumurdudes paranemise ajal koridoris ainsaks sõbraks raadio ja 15 aastane neiu hakkas laule kaasa laulma. Eriti meeldis talle Ella Fitzgeraldi kuulata ja kaasa lauldes tabada Ella intonatsiooni. Kui ema avastas oma tütre laulu. Huvi palkas taga õpetaja, kes pärast esimest tundi ütles emale, et tema tütrel on tohutu potentsiaal ja oli nõus andma nädalas kolm tundi vaid ühe tunnihinnaga. Just seda oma esimest lauluõpetajad. Kreezreini on Doris hiljem nimetanud oma laulustiili kujundajaks. Kaheksa kuud tööd lauluõpetajaga ja juba oligi neiu küps asuma kohaliku raadiojaama lauljana tööle. Siis olid populaarsed igat sorti saated, kus pillid ja laul otse-eetris kõlasid. Nii oli omal ajal raadiomuusikute seltskond, kes õhtuti restoranides esines. Ja ühest restoranist avastas Dorise kohaliku orkestri juht Barni kes otsis oma bändi oma raseda naise asemel uut lauljat. Töötades räpiansambliga, oli Dorise repertuaaris nimilaul muusikalist ahtriodei. Ühe esinemise järel tegi räpp neiule ettepaneku asendada oma pikk ja ameeriklastele raskesti hääldatav perekonnanimi katel How artistinimega. Tei. Miks ka mitte, oli Toris nõus. Ja 1939.-st aastast saamegi rääkida juba artistist nimega Doris Day. Töötades mitmete kuulsate orkestrite, ka jõudis järg lesbrauni orkestri. Nii. See muusik, kes oli ka tunnustatud helilooja. Nii nagu enamik orkestrijuhte nägi, torises ideaalset artisti. Just temale kuuluvad sõnad. Torison iga orkestrijuhi unistus, sünnipärase andega laulja, kes on ühtemoodi tugev nii lüürilistes kui rütmilugudes, kes on veetlev nii laual kui kuulatav heliplaadil. Ja oligi kätte jõudmas Dorise esimese plaadistuse aeg oli aasta 1945 teine maailmasõda lõppenud ning tuhanded ja tuhanded. Sõdurid naasid võitlusväljadelt kodudesse. Mõnikord oli teekond aga pikk ja aeganõudev. Eriti ameeriklastele, kes tulid koju Euroopast ja Jaapanist. Just neile vapratele sõduritele muutus omamoodi hümniks respraumi laul, sentimentaalne teekond Torist teie esituses. Sellest sai Torisemite ainult esimene megahitt, mida müüdi. Ladina üle viie miljoni eksemplari vaid ajaloo esimene laul, mis paigutati Grammy kuulsuste halli. Les Brown'i orkestriga saatis Toriste ide edu. Ta salvestas veel rea hitte ja reisis orkestriga ringi mööda tervet riiki. Kuid läheme nüüd ajas veidi tagasi nendesse aastatesse, kui Doris oli oma esimese orkestriga mida juhatas räpp. Noor, alles seitsmeteistkümne aastane neiu oli elukogenematu. Ja kust siis mujalt kui kollektiivist, kus töötad, leitakse esimene armastus. Räpiorkestri trumbonist. Jordan heitis blondile neiule silma ning viis, kaks aastat hiljem tuli see altari ette. Aasta hiljem sündis neil poeg terrass hektari kellest pikemalt edaspidi. Abieluõnn ei kestnud kaua, vaid kaks aastat. Sellest jälle osutus väga vägivaldseks meheks kes tihti naise peal rusikaid tarvitas. Ta olevat isegi rasedalt naiselt nõudnud abordi tegemist, sest tema eluplaanidesse lapsi mahtuvat lapsega sündis ja pidevalt esinev Toris viis poja oma ema juurde kodulinna kasvama. Aga helistas veel nii palju, et tegu oligi psüühiliselt haige mehega kes 1967. aastal tegi enesetapu. Kui Toris oli juba lesbrauni orkestri solist, siis sai ta tuttavaks selle orkestri saksofonistiga George veileriga. Endast neli aastat noorema pillimehega, kellega abiellus naine juba oma kuulsuse, säras 1946. aastal. Muide kõikuma neli abielu on Torist sõlminud kevadel, kas märtsis või aprillis. See abielu lihtsalt lõppes sest pärast mitmeaastast pingelist tööd lesbrauni orkestriga pöördus Torist tagasi oma kodulinna Cincinnatis, kus kasvas tema poeg kuid ei antud pikalt Torisele rahu olla koos kuueaastase pojaga. Tema mänedžer viis ta kodupeole tuntud helilooja Sämi Khani ja tema kaaslase stani juurde, kus Toris ka külalistele laulis. Võõrustajad olidki Dorise soovitajateks kinofilmi, mida hakati väntama, kuid probleem oli peaosalises, kes oli rase ja kellele oli vaja asendajat. Taas aitas teise naise rasedus Torist seekord jõudmaks kinomaailma. Ta sai osa filmis on majandusof the Hay, siis millest üks laul tõusis väga populaarseks müües üle miljoni eksemplari. It's maltšik on loo pealkiri ning salvestatud on see George Silvano orkestriga. Aasta oli siis. Olles sattunud juba kinoekraanile, võlus blond kaunitar Kasi. Filme tuli ikka järjest ja olgu see natuke ootamatu küll. Kuid ma julgen väita, et oma kõige kuulsamad laulud laulis Toristei just ekraanil. Kui pärast teist maailmasõda januneb maailm laheda meelelahutuse järele siis just Torist ei, oli selline mõnus ja lõbus naabritüdruku tüüp kes tundus igati kodusena. Temas oli soojust ja südamlikkust, mida sel hetkel väga vajati. 1953. aastal oli Doris peaosas vesternilaadses muusikalises komöödias Celemite Chain. Ja üllatuslikult sai laul seeklit lav USA filmiakadeemia auhinna Oscari. Parima originaallaulu kategoorias. Pole mõtet vist lisada, et edetabelites tõusis salaarmastuse lugu esimeseks ja müüs miljonilisest iraažis. Tegelikus elus polnud Torisel enam mingit salaarmastust sest enne filmivõtteid oli Toris kolmandat korda abiellunud filmide produtsent Marty Melchioriga kellega ta oli abielus rekordiliselt kaua, lausa 17 aastat. Mardisuli pimesoolemädaniku tagajärjel, mida ta keeldus ravimast, arvates, et küll jumal aitab. Aga kahjuks ei aidanud. Ta oli suur ja tugev mees Torisest seitse aastat vanemärimees kes juba abielludes tegi naisele ettepaneku asutada koos äriühing, mis produtseerib meelelahutusprojekte. Kui ekslikult arvatakse Toris oligi selline rõõmus ja naiivne naabritüdruk, kes oskas väga hästi laulda. Siis oskas ta ka väga hästi raha lugeda ja oli endale juba kenakese varanduse kogunud. Kui nüüd tema ellu ilmus tõeline ärimees siis andis Toris ärijuhtimise täielikult üle oma mehele. Ja naise osaks jäigi vaid näidelda ja laulda. Nagu mõne aja pärast kuuleme, oli see Torise ärielu suurim valearvestus. Seni kuni abieluga kestis, voolas raha lausa jõgedena ja osteti nii hotelle kui restorane ning igat sorti kinnisvara. Kuna Melchior oli filmiprodutsent, siis selles perioodis olidki filmid Dorise elus peamised. Ta sai 1955. aastal peaosadraamas lahmi orniirmi kus mängis elus pettunud lauljannat, kelle prototüübiks oli Etting. Kui Toris teelt küsiti, millist oma 49-st filmist parimaks peab siis just seda ta pidaski. Olgu siis selle linateose meenutuseks nimilaul filmist. Aasta hiljem, 1956. aastal viis saatus Norris tell kuulsa Alfred Hitchcocki kaamera ette. Just nende ühistööst filmis mees, kes teadis liiga palju sai Toristei parim film nii kriitikute kui publiku arvates oma valdavalt koomiliste osade seast astuda põnevusfilmide suurmeistri käe alla. Oli ühtaegu põnev kui hirmutav. Kui Doris ühte lugu režissöörilt päris, kuidas ma ikka peaksin mängima, sest kuulus Hitchcock ei kippunud just üleliia õpetama, vastas mees, tüdinud, kui sa ei tee nii, nagu ma tahan, küll sa saad teada, seni aga tööta tööta ja Doris töötaski. Ning film sai menukaks ning taaskord üllatus. USA filmiakadeemia määras parima originaallaulu Oscari. Või b ulbi, mida meie teame eesti keeles, kui laulu. Pärast põgusat põiget dramaatilistes rollides otsustas Toristei pöörduda tagasi oma põhitegevuse ehk romantiliste komöödiate juurde. Tekkis lausa uus filmide kategooria nõndanimetatud kassatükid, kus lihtne süžeeliin ja hoogne tegevus ning kuulsad näitlejad. Nii sai ühe filmi võtetel Torist tuttavaks rokk Hatsoniga keda nimetas oma eluaegseks sõbraks. Kahjuks suri rokaga aidsi. Võib-olla sellest kassatükkide perioodist üks film oli eriti tähenduslik, kuna oli algselt mõeldud Kambek filmiks. Merilin moon Rõule kelle ekraanipartneriks valiti tiin. Martin. Mondo enesetapp lükkas filmiperioodi aasta võrra edasi ning sellele otsustati anda ka uus Pealkiri. MUU over Klauling. Ja peo saab, pakuti teisele blondile kaunitarile. Turist eile. Kes sellega vastu võttis, kuigi olevat kõvasti kõhelnud. Eks paljuski sai kahe blondi kaunitari erinevus ekraanil kohe võrreldavaks. Merilin Morrow oli ajastuseks pomm. Torist ei lõbus naabritüdruk selline oma kamba liige. Kuna 60.-te lõpus algas tormiline seksuaalrevolutsioon, kus tabud maha võeti jäi naabritüdruk oma sõbralikkuse ka tahaplaanile. Kriitikud hakkasid Torist teid avalikult pikkama kui maailma vanimat neitsit sest tema senised filmi osad olid sellised naiivsed. 1009 68.-ks aastaks oli kõigil eeskätt näitlejanal endal mõnitamisest kõrini ja ta otsustas filmi tööle joone alla tõmmata. Paraku läks elu aga väga tormiliseks ja loodetud kõrvale tõmbumisest ei tulnud midagi välja. Algas võitluste aeg, enne kui sellest räägin. Kuulame aga nimilaulu filmist over Darling mis oli algselt mõeldud Merilyn Monroe Kambek filmiks kuid sai kaudselt turisteile filmide languse alguseks. Muide, selle autoriks on Toristei poeg terri. 1968. aasta oli Torist teile erakordselt raske. Kõigepealt tuli otsus loobuda juba naeruväärseks muutunud filmikarjäärist. Siis suri ootamatult tema kolmas abikaasa ja äripartner Marty Melchior. Ka pojal oli oma elus segaduste aeg, kuid sinna me veel jõuame. Kui abikaasa surmaga kaasnev lein polnud veel lõppenud, tabas testamendi avamisel Torist ebameeldiv üllatus. Nende varandusest oli jäänud vaid tühjad kontod. Kuhugi oli kadunud üle 20 miljoni dollari. Kahtlusaluseks sai Dorise ihuadvokaat Raun Rosenthal, kes oli kaitsnud lauljanna huvisid juba tema lahutuse ajal teisest abikaasast. Kaval mees oli end osanud siduda, aga Melchiori jäänud ei äridega. Ning 1969. aastal kaebas Toristei oma endise advokaadi oma varanduse raiskamise pärast kohtusse nõudes 20 miljoni kordamist. Kohtutee oli väga pikk ja ränkraske, sest summad olid suured. Kuid 1907 neljanda aasta septembris tegi kohus otsuse, et Rosenthal peab lauljanna-le tagasi maksma 22 miljonit 836646 dollarit. Küll püüdsid kaitseadvokaadid kohut veenda, et raiskamise polnud. Olid vaid majanduslikult ebaõiged, otsused ja kinnisvarakriis, mis varanduse suvatas. Kohtusaaga kestis koos edasikaebamistega 1985. aastani kokku 16 aastat. Meil tehti lõplik otsus ja Rosenthal ja ikkagi süüdlaseks. Mees algatas oma pankrotti ning elas 96 aastaseks. Ilmselt mitte kõige vaesemalt, sest ta oli osalenud Toriste varandusest kõrvale toimetada kolm hotelli õliväljad, kentacki, seal Hayus, mitmed restoranid ja hulk muud kinnisvara. Aga mõned restoranid Torisele siiski jäid ja nendes armastas ta söömas käia. Ühe tema lemmikrestorani pea kelneriks oli Torisest 13 aastat noorem vääri Komnen, kes iga söögikorra järel Pakistaarile kaasa kotikese kontidega tema lemmikute ehk koerte jaoks. Nii kasvas koerakoti toidukestest välja armastus, mis vist Torise neljandat korda altari ette. See oli ilmselgelt ebavõrdne abielu. Kuid pika kohtutee ajal oli päri mõistev ja lohutav kaaslane, kes pärast lahutust küll kurvalt nentis, et Doris armastas oma koeri palju rohkem, kui teda. Kui Doris Day 1968. aastal otsustas pärast oma kolmanda mehe Martin Melchiori surma pisut tagasi tõmbuda tabas teda veel üks ebameeldiv üllatus lisaks mardi äripartneri poolt tühjaks tehtud pangaarvetele. Nimelt oli mees allkirjastanud Ilma naisega, konsulteerimata lepingu televisiooniga Toris Teišov tootmiseks. Kuigi naisel olid rasked ajad ja ta ei armastanud televisiooni, pidi ta lepingut täitma, sest leppetrahvide maksmiseks polnud lihtsalt raha. Ta tunnistas, et kuigi asi oli talle vastik, täitis ta kõik oma ülesanded sajaprotsendiliselt ja ausalt sest oma vaatajaid ta petta ei tahtnud. Telešõu tunnusmeloodia oli võetud Torise kuulsast, kes laulust. Kui teleshow viis aastat hiljem lõppes, olid vaatajate hinnangud kogu tööle ikka kiitvad sest Toris ei toonud oma muresid kaasekraanile. Seal ta säras ja oli vaimukas ja laulis nii uusi kui ka oma vanemaid laule. Õnnestunud teletöö tõi naise veel korduvalt telekaamerate ette. Kuigi ta tunnistas, et ei tunne end televisioonis koduselt. Ja kahjuks sai 1985. aastal tema tooksu ootamatult lõpu, kui selgus, et publiku huvi on kadunud. Ta oli siis 63 aastane. Kuigi me oleme mänginud tänases saates Toristeid tuntumaid hitte siis pole kõlanud ühtegi duetti, kuigi neid on ta laulnud koos väga paljude kuulsustega. Aga olgu siin üks meilgi tuntuks lauldud lugu suhkrutükikest koos franki leiniga. Kuid rääkimata, on veel lugu Torist ei ainsast pojast terrist kes sündis kaheksandal veebruaril 1942. aastal Dorise esimesest abielust kuid kandis naise kolmanda mehe perekonnanime Melchior, kes ta lapsendas oma elu algusaastad, veetis terri koos vanaemaga kuid peagi hakkas ta muusika vastu huvi tundma ja koos oma hea sõbra Johnsoniga moodustati lauluduo prioussanteri, mis suutis 60.-te alguses läänerannikul isegi silma paista. Ma pakun nüüd kuulamiseks noormeeste selle perioodi ühe populaarsema laulukese kostimašiin millest paistab selgelt läbi laululooja käekiri. Kümnendad ja USA läänerannik, kes siis veel, kui mitte Beach Boys? Rannapoiste liider Ben Wilson oligi selle loo autor ning eks oma onupojale prioussile oligi see laul kirjutatud. Peatselt liitus bluus ansambliga kui pillimees et eriläks kui asjamees, kes oli kord kaasprodutsendiks korda asjaks temaga kaasa. Teri kuulsaim ansambel, millega ta, kui produtsent kuulsust kogus, oli ta tööd. Kui nimetada veel, et terri oli üks Monterey popfestivali organiseerijaid siis ei saa Torist tee poja teeneid alahinnata. Monterey festivaliga anti avapauk hipiliikumisele. Teri tegutses terve oma elu muusikas. Olles laulukirjutaja, produtsent ja oma emale ka mänedžer. 1983. aastal sündist ERR-i ja tema naise Therese perre poega raien kellega vanaemal meeldib ookeani kaldal jalutada. Oma ema kõige värskemat heliplaati hakkas terri tootma rohkem kui 10 aasta eest. Ta tahtis siia koondada seni ilmumata laulud. Ja lisada mõned enda ja sõber Johnsoni poolt kirjutatud uued lood. Kahjuks viis nahavähk terri 2004. aastal meie hulgast. Ning plaadi, mis ilmus mullu, lõpetasid tema sõbrad. Ja sellel plaadil, mis on Torist ei, 29. album on üks laul, mille esitab terri ja mille juhatab sisse tema ema. See on armastava ema pöördumine oma lahkunud poja poole kes polnud talle mitte ainult poeg vaid ka muusikaline kaaslane. Kõlad teri Melchiori enda loodud kaunis ballaad häbendiks. Kuivõrd õnnelik on selle loo lõpp, on minul raske öelda. Mina, Olavi Pihlamägi, tänan teid kuulamast ning loodan, et värskendasite oma mälestusi viis aastakümmet laval ja ekraanil säranud blondist, näitlejast lauljast. Ja tänasest loomakaitse aktivist-ist lorist teist minu tänu kaneeli Eesti artistidele kes turistilaule eesti keeles on tutvustanud nagu Heli Lääts ja Kalju Terasmaa.